Andmebaasi logo

1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2497

Sirvi

Sirvi 1. Bakalaureusetööd Märksõna "demineraliseerimine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Hapuvadaku väärindamise võimalused
    (2013) Pertelson, Birgit; Mootse, Hannes; Poikalainen, Väino
    Töö eesmärkideks olid:  ülevaate koostamine hapuvadaku töötlemisest, selleks kasutatavatest tehnoloogiatest ja neutraliseerimiseks sobilikest ainetest.  Selgitada hapuvadaku neutraliseerimisvõimalusi, sellega kaasnevat materjalikulu ja pH dünaamikat ning tuletada hapuvadaku neutraliseerimisprotsesse kirjeldavad rakenduslikud mudelid.  Uurida neutraliseerimiseks kõige sobilikuma aine mõju ultrafiltreeritud vadaku permeaadi ja retendaadi tuhasisaldusele. Töö kirjanduslik osa annab ülevaate vadaku tüüpidest ja koostisest, vadaku tekkimise mahtudest Eestis ja sellega seonduvatest probleemidest. Käsitletakse ka vadaku töötlemise tehnoloogiaid. Eksperimentaalosas käsitleti hapuvadaku neutraliseerimist toidu lisaainetega ja toidulisandites lubatud ainetega. Katseliselt selgitati välja ultrafiltratsiooni mõju neutraliseeritud ja neutraliseerimata vadaku happesusele ja mineraalainete sisaldusele retendaadis ja permeaadis. Eksperimentaalosa tulemustest võin järeldada, et sobivaimateks aineteks vadaku neutraliseerimisel on naatriumhüdroksiid ja kaaliumhüdroksiid. Vähese lahustuvuse tõttu on ebasobivateks neutraliseerijateks kaltsiumhüdroksiid ja magneesiumtsitraat. Lahustumatute aineosakeste lahusesse jäämine võib tekitada edasisel töötlemisel probleeme. Ainete erikulude võrdluses on kõige efektiivsemaks neutraliseerijaks naatriumhüdroksiid. Ultrafiltreerimise katses selgus, et ultrafiltratsioonil ei ole märkimisväärset müju vadaku tuhasisaldusele, kuid neutraliseerimine enne ultrafiltreerimist tõstis mineraalainete sisaldust-
  • Pisipilt
    Kirje
    Membraantehnoloogiate kasutamine laktoosi- ja mineraalainesisalduse vähendamiseks hapust vadakust
    (2016) Mälgand, Liina; Mootse, Hannes; Mahla, Tauno
    Hapu vadak on piimatööstuses tekkiv väärtuslik kõrvalsaadus, mille potentsiaali toidu koostisosana ei ole toidutööstus veel täielikult tunnustanud ning seetõttu läheb see suures osas jäätmena kõrvaldamisele. Vadaku väärindamisega seotud probleeme on võimalik lahendada erinevate töötlusviisidega. Antud töö eesmärkideks oli teostada hapu vadakuga membraanfiltreerimise katsed, saamaks teada kuivõrd on kasutatav antud töös valitud metoodika laktoosi- ja mineraalainesisalduse vähendamiseks ning teostada esmane tootearendus vähendatud laktoosi ja mineraalainetega vadakujoogi väljatöötamiseks. Laktoosi ja mineraalainete vähendamiseks kasutati ultra-, nano- ja diafiltratsiooni, peale igat filtreerimisetappi teostati kuivaine-, laktoosi-, mineraalaine- ja valgusisalduse analüüsid ning uuriti koostisosade muutust. Tootearenduse käigus valmistati kolm hapul vadakul põhinevat jooki ning tarbija eelistuste väljaselgitamiseks teostati sensoorne hindamine. Tulemustest selgus, et ultra- ja nanofiltratsioonil eemaldati vadakust 42% laktoosi, lisades neile kahele filtreerimisele veel ka diafiltratsiooni, eemaldati lisaks 20% laktoosi ning vadaku tegelik laktoosisisaldus langes 5,61%-lt 2,15%-ni. Võrreldes antud tööd analoogilise tööga kirjandusest, oli käesolevas töös laktoosi eemaldamise protsent väiksem, mis võis olla põhjustatud kasutatud tehnoloogiliste parameetrite erinevusest. Mineraalainesisaldus langes ultra- ja nanofiltreerimisel 0,79%-lt 0,39%-ni ning täiendavalt diafiltratsiooni teostamisel 0,23%-ni. Seega annab täiendav diafiltratsioon nii laktoosi- kui mineraalainesisalduse vähendamisel positiivse tulemuse. Organoleptilise hindamise käigus selgus, et väga väike mineraalainesisalduse erinevus mõjutab nii vadaku kui sellest valmistatud joogi soolast maitset, kusjuures kõige soolasemaks vadakujoogiks peeti naturaalset vadakujooki, kus soolasus oli pigem ebameeldiv. Parimaks joogiks tunnistati vähendatud mineraalainesisaldusega laktoosivaba vadakujook (E), kusjuures laktoosi lõhustamine vadakus ei avaldanud mõju toote lõhnale, välimusele ega konsistentsile, kuid mõjutas toote maitset, muutes selle magusamaks. Järgnevates töödes on oluline uurida korduvalt teostatava diafiltratsiooni mõju laktoosi ja mineraalainete vähendamisele ning laktoosi hüdrolüüsimisel tekkivate lihtsuhkrute koguseid. Lisaks on oluline teostada vadakujookidega kestvuskatsed ja uurida erinevate maitselisandite sobivust filtreeritud hapu vadaku sensoorsetele omadustele (maitse, lõhn jne).