Andmebaasi logo

1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2497

Sirvi

Sirvi 1. Bakalaureusetööd Märksõna "asustamine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Põlula Kalakasvatuskeskuse panus meriforelli (Salmo trutta trutta L.) varude täiendamisel
    (2012) Haugjärv, Kerli; Saadre, Ene; Kaldre, Katrin
    Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada Põlula Kalakasvatuskeskuse panus meriforelli varude täiendamisel. Püstitatud eesmärk on saavutatud. Töös kasutati Põlula Kalakasvatuskeskuse poolt aastatel 1998 kuni 2011 meriforellide kasvatamisel ja asustamisel ning suguproduktide võtmise käigus kogutud andmestikku. Meriforelli asustamist alustati Põlulas 2001. aastal. Kokku on aastatel 2001-2011 kasvatatud ja asustatud samasuviseid meriforelle 310886 isendit, üheaastaseid 82496 isendit, kahesuviseid 50619 isendit ja kaheaastaseid 63538 isendit. Meriforelli noorkalu on asustatud Põlula Kalakasvatuskeskusest 11 aasta jooksul 16 jõkke. Põhilisteks asustamisjõgedeks on olnud Pudisoo, Selja ja Pühajõgi. Kõik kaheaastased ja kahesuvised ning suurem osa üheaastastest kaladest märgistati rasvauimede äralõikamise teel; kaheaastaste kalade partiidest märgistati osa kalu ka Carlini tüüpi individuaalmärgistega. Kokku on asustatud Põlula Kalakasvatuskeskusest jõgedesse 507500 erinevas vanuses meriforelli noorkala. Asustusmaterjali kasvatamiseks on kasutatud nii loodusest püütud kui ka omakasvatatud sugukalu. Loodusest püüdsid meriforelli sugukalu kutselised kalurid ühiskondlikus korras, kes sellega soovisid oma panuse anda meriforelli varude täiendamisse. Sugukalu püüti Selja, Pudisoo ja Mustoja jõgede suudmealadelt. Kokku saadi 1998 kuni 2006 ja 2010. aastal marja 73 emaskalalt, 253210 marjatera ehk 28,45 liitrit marja. Loodusest püütud emaskalade keskmine tööviljakus oli 3470 marjatera ühe emaskala kohta. Keskmiselt oli 9040 marjatera ühes liitris. Erinevatest jõgedest pärit sugukalade viljakuses erinevusi ei ilmnenud. 2002. aastal alustati meriforelli sugukarja loomist Kunda jõest püütud tähnikute kasvatamisega. 2005. aastal jäeti Pudisoo ja Mustoja jõgedest püütud sugukalade marjast koorunud kaheaastaseid noorkalu sugukarja loomiseks. Marja hakati saama omakasvatatud sugukaladelt 2005. aastal. Kokku on aastatel 2005 kuni 2011 saadud nendelt 665700 tera ehk 74,3 liitrit marja. Kasvatatud emaskalade tööviljakus oli 1750 marjatera ühe emaskala kohta. Keskmiselt oli 9500 marjatera ühes liitris. Kunda jõe päritolu sugukalade viljakus oli suurem kui Pudisoo-Mustoja jõgede koondsugukarja kalade oma. Kasvanduses kasvatatud sugukalade keskmine tööviljakus oli loodusest püütud sugukalade keskmisest tööviljakusest ligikaudu kaks korda väiksem. Loodusest saadud ja omakasvatatud emaskaladelt saadud marja puhul suurt erinevust marjaterade suuruses, mida väljendab terade arv ühes liitris, ei täheldatud. Meriforelli kudemine algab Eesti jõgedes vee temperatuuril 4-6°C. Sellisele tasemele jõuab veetemperatuur enamasti oktoobri teises pooles. Meriforelli jõkketõus algab aga kuu-poolteist varem ja nagu nähtub loodusest saadud sugukalade püügiandmetest, võib kesta novembrikuu lõpuni. Meriforelli ja lõhe püük jõgedes on keelatud kas aastaringselt või 1. septembrist 30. novembrini, kuid erilubadega on see aga lubatud Selja, Valge-, Purtse, Pirita, Vääna, Jägala ja Narva jões ka kudeajal, välja arvatud ajavahemik 15. oktoobrist kuni 15. novembrini. Et kalad saaksid rahulikult kudeda, peaks kudeaegne püük kõigis meriforellijõgedes olema keelatud pikemal perioodil kui praegu.