Andmebaasi logo

1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2497

Sirvi

Sirvi 1. Bakalaureusetööd Märksõna "arvukus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Jõevähi (Astacus astacus L.) viljakus Eesti veekogudes, selle sõltumine vähi suurusest ja lapihaiguse mõju viljakusele
    (2012) Kohv, Silver; Hurt, Margo
    Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida jõevähi viljakust ja seda mõjutavaid tegureid. Töö käigus määrati vähkide viljakus erinevates veekogudes, selgitati välja viljakuse seos vähi pikkusega ning hinnati lapihaiguse mõju vähi viljakusele. Jõevähi keskmine viljakus Eesti tingimustes on 198 marjatera ning see on tugevalt (r – 0,78) seotud emasvähi pikkusega. Erinevate pikkusrühmade võrdlemisel selgus, et vähi kasvades ühe sentimeetri võrra, suureneb keskmine viljakus ligikaudu 20%. Kõige suurematel emastel isenditel (pikkusega 130-140 mm) oli viljakus koguni 495-651 marjatera. Kõige viljakamad vähid olid Luguse jões (keskmine viljakus 309 marjatera) ja Vesiku ojas (keskmine viljakus 267 marjatera). Väikseima viljakusega isendid olid Aidu tehisjärves (keskmiselt 158 marjatera), Kuke peakraavis (keskmiselt 147 marjatera) ja Valgevälja karjääris (keskmiselt 187 marjatera). Ilmnes ka asjaolu, et jõgedes elavad vähid on järvedes elavatest liigikaaslastest viljakamad. Selline erinevus on ilmselt tingitud vooluveekogude parematest keskkonnatingimustest. Uurimustöös leidis kinnitust väide, et lapihaigus võib vähendada emasvähkide viljakust. Viie erineva veekogu tervete ja lapihaigete vähkide võrdlemisel ilmnesid märgatavad erinevused viljakuses enamasti vanematel ja pikematel vähkidel. Kuke peakraavi näitel on lapihaigetel vähkidel 18% vähem marjateri kui samavanustel tervetel vähkidel. Et anda täpsem hinnang lapihaiguse mõjust viljakusele, oleks vaja tunduvalt rohkem võrdluseks sobivaid andmeid. Vähikasvataja jaoks on oluline, et kasvatatav populatsioon oleks võimalikult viljakas ning haigustest vaba. Paratamatult tuleb tehistingimustes peetavat vähikarja aeg-ajalt täiendada loodusest püütud või teistest kasvandustest hangitud vähkidega. Tuginedes uurimustöö tulemustele, võib soovitada sugukarja täiendamiseks hankida vähke Luguse jõest ja Vesiku ojast. Nimetatud veekogudes on jõevähi arvukus väga kõrge ning emased on üle keskmise viljakad. Seejuures ei täheldatud ühelgi Luguse jõe ega Vesiku oja vähil lapihaiguse esinemist, mis omab suurt tähtsust ka vähikasvatuse aspektist.