Andmebaasi logo

1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2497

Sirvi

Sirvi 1. Bakalaureusetööd Märksõna "aretus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3
  • Pisipilt
    Kirje
    Geneetilise muutlikkuse hindamine inbriidingukoefitsiendi alusel: põlvnemisandmed versus genoomiinfo
    (Eesti Maaülikool, 2025) Kalaver, Heidi; Värv, Sirje (juhendaja); Tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetool
    Piimaveiste aretuses on aina aktuaalsemaks teemaks paratamatu sugulusaretus ehk inbriiding. Selle mõjusid on hakatud rohkem uurima ja otsima, kuidas vältida loomade geneetilise mitmekesisuse vähenemist. Inbriidingu hindamiseks on erinevaid meetodeid, mida uuritakse ka antud töös. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida genoomiinfo ja sugupuuandmetel leitud inbriidingukoefitsientide vahelisi seoseid ja mõju jõudlus- ja funktsionaalsetele tunnustele. Töös analüüsiti 42 juba karjast lahkunud Eerika Farm OÜ eesti holsteini tõugu lehma andmeid. Tulemused näitasid, et keskmine inbriidsus genoomiandmetel (Froh) oli kõrgem kui põlvnemisandmete alusel (Fpk), kuid Froh ja Fpk vahelised seosed olid väga nõrgad. Antud töös saadi viie põlvkonna andmete põhjal keskmiseks inbriidingukoefitsiendiks Fpk5=0,0167 ning genoomiandmetega Froh>1Mb=0,0918. Genoomiinfo võimaldas kirjeldada üleüldist olukorda ning seoseid tunnustega sugulusaretuse taustal mitmekesisemalt. Uurimuse käigus selgus ka, et erineva pikkusega homosügootsete segmentide alusel leitud inbriidingu ja rea aretustunnuste vahel on erineva suunaga seosed, näiteks lühemad ROHid (Runs of Homozygosity) korreleerusid pigem positiivselt loomade funktsionaalsete tunnustega ning negatiivselt toodangu tunnustega ja vastupidi pikkade ROHide puhul.
  • Pisipilt
    Kirje
    Skreipi lammaste ja kitsede aretuses
    (Eesti Maaülikool, 2024) Rak, Kristiina; Viljaste-Seera, Anni (juhendaja)
    Lammaste ja kitsede aretuses on olulisel kohal nakkushaiguste vältimimine. Skreipi on laastavalt mõjuv haigus, mida on võimalik aretusega kontrolli all hoida. Eesmärk on vaadelda, kuidas on suundunud Euroopa, sealhulgas ka Eesti, skreipi likvideerimise suunas. Uurimistöö on koostatud mitmete uuringute põhjal, mis on läbi viidud erinevates Euroopa Liidu riikides. Lisaks on töös tutvustatud skreipit kui haigust ning selgitatud genotüpiseerimist, mis on haiguse tõrje ning aretuse aluseks. Tänu sellele saab lambaid ning kitsi genotüpiseerida ning see läbi selekteerida aretuseks sobivaid loomi, kes kannavad resistentseid geene. Lammaste puhul on aretustöö tulemusena juba loodud skreipile resistentseid karju. Kahjuks kitsede puhul see veel hetkel nii ei ole, tulenevalt sellest, et info on puudulik ja nende aretus ei ole sama populaarne kui lammaste oma. Eestis on viimase kümne aasta jooksul suudetud märkimisväärselt suurendada skreipile resistentsete alleelidega loomade hulka. 2023. aasta analüüside tulemusel olid Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu uuritud puhtatõulised lambad ainult ARR/ARR alleeliga. Kuna Eestis pole riigisisest skreipi levikut olnud, siis tuleb hoolikalt kontrollida Eestisse imporditavad loomi.
  • Pisipilt
    Kirje
    Tallede sünni- ja 100 päeva kehamass enamlevinud lambatõugudel Eestis
    (Eesti Maaülikool, 2024) Haidak, Helena-Krõõt; Piirsalu, Peep (juhendaja); Soonberg, Maria (juhendaja)
    Eesti tõulambakasvatus on 10 aastaga oluliselt muutunud. Varasemad uuringud tallede sünnimassi ja 100 päeva massi kohta Eestis on toimunud üle 10 aasta tagasi, mistõttu on vajadus uute teadmiste järele. Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Eestis kasvatavate lambatõugude sünnimassi ja 100 päeva massi mõjutavaid tegureid erinevatel lambatõugudel. Andmed uurimuse läbiviimiseks saadi Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidult ning MTÜ Eesti Tõulammaste Aretusühingult. Andmed liideti kokku üheks andmebaasiks ning analüüsiti sünni ja 100 päevamassi omavahelist seost ning tõu, pesakonna suuruse, ema vanuse, sünniaasta ja sünnikuu mõju sünnimassile ja 100 päeva massile. Selgus, et kõikide tõugude puhul on sünnimass seotud 100 päeva massiga ning ema vanus mõjutab oluliselt tallede sünnimassi. Pesakonna suurus mõjutab tallede sünnimassi ja 100 päeva massi. Sünniaasta ja sünnikuu mõju tõugudel oli erinev. Keskmised sünnimassid ja 100 päeva massid tõugude seas sarnanesid varasemate uuringu omadele.