Andmebaasi logo

Konverentsid

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/5606

Sirvi

Sirvi Konverentsid Märksõna "Eesti" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti taimekaitse 95
    (Eesti Maaülikool, 2016) Eesti Maaülikool; Metspalu, Luule (toimkonna liige); Jõgar, Katrin (toimkonna liige); Veromann, Eve (toimkonna liige); Mänd, Marika (toimkonna liige); Eesti Loodusfoto
    Käesolev artiklite kogumik ilmub teaduslik-praktilise konverentsi “Eesti taimekaitse 95” raames ning selles tutvustatakse tulemusi ning uusi trende loodushoidlikus taimekaitses.
  • Pisipilt
    Kirje
    Liigikaitse Eesti ajateljel : [konverents 14.-15. augustil 2018 Tallinnas : valik ettekannete lühitekste]
    (Eesti Loodusfoto, 2019) Kull, Tiiu (koostaja)
    Looduskaitse Eestis on üle sajandi vana. Selle üks osa, liigikaitse, sai seadusliku aluse 1936. aastal, mil esimesed liigid riikliku kaitse alla võeti. Järgnenud aastakümned on olnud tunnistajad suurtele muutustele: suurenenud on ohud, kaitstavate liikide arv, kaitsemeetmed, samuti meie arusaamad kaitse olemusest. Ühtlasi on paranenud meie teadmised liikidest ja nende vajadustest. Siiski pole teadmisi elurikkuse koosseisust, seostest ning nende alalhoidmise viisidest kunagi liialt: me ei tunne kaugeltki hästi kõiki oma kaasmaalasi teistest organismirühmadest. Eestis on registreeritud veidi üle 29 000 liigi, aga ilmselt on nende arv vähemalt kolmandiku jagu suurem. Osa neist elutseb meie endi teadmata meie vahetus läheduses. Ei saa kaitsta seda, mida sa ei tea ega tunne. Eesti liigikaitse konverentsil 16.–17. augustil 2018 Tallinna loomaaias arutleti oluliste liigikaitseliste küsimuste üle praeguses ajas ning vaadeldi meie kaasmaalaste seisundit koos muutustega ajateljel. Osa ettekannete lühitekste on jõudnud ka siia kogumikku, et jätta püsivam jälg meie looduskaitse ajalukku. Konverentsil peetud ettekannete slaidid on avaldatud Keskkonnaameti kodulehel: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/liigikaitse/ punane-nimestik/liigikaitsekonverents-2018 Loodame, et peagi avaneb võimalus nende teemade juurde tagasi tulla uuel konverentsil. Tiiu Kull, Eesti Maaülikool, Eesti Orhideekaitse Klubi.
  • Pisipilt
    Kirje
    Proceedings of the conference "Nature Conservation Beyond 2010" : May 27-29, Tallinn, 2010
    (Estonian University of Life Sciences, 2010) Estonian University of Life Sciences
    HISTORY OF NATURE CONSERVATION IN ESTONIA. The historical development of nature conservation ideas can be divided into a number of phases. A simple division identi - fies five phases in the international development of nature protection in Europe, as in Estonia: (1) the common law phase, (2) the phase of narrow regulations restricting the use of nature resources, (3) the protection of nature monuments and species protection, (4) the establishment of multifunctional protected areas, and (5) the nature protection outside protected areas, cross-sectoral approach to preserving landscape and biological diversity. First, the roots of nature conservation stem from folk religion. Records from the 13th century speak of sacred trees and groves that were worshipped and preserved. The era of narrow restrictions on the use of natural resources followed. According to historical documents, in 1297 the Danish King Erik Menved issued a strict order to prohibit the cutting of coastal woods on four islands near Tallinn. This is the first known Act at the national level to establish nature conservation over a relatively large area in Estonia. The more systematic study of nature and propagation of nature conservation ideas started in the middle of the 19th century. The first protected area in Estonia was established in 1910: a bird sanctuary was created on the Vaika islets of the west coast of Saaremaa. The first Nature Conservation Act was passed in 1935. World War II and the starting Soviet Era disrupted the nature conservation activities. It was not until 11 July 1957 that the third Nature Conservation Act was passed; it was the first Act on nature conservation in the Soviet Union. The first protected area based on international principles – Lahemaa National Park, the first national park in the entire Soviet Union – was established in 1971. In 1981, Lahemaa became the first Estonian protected area to receive a development plan, the predecessor of the modern management plan. One of the key nature conservation decisions in newly independent Estonia was to preserve the continuity of protected areas: areas that had been granted protection in the Soviet era remained under conservation in the Republic of Estonia, regardless of land ownership. The Protection of Natural objects Act enacted in 1994 served as the foundation of this principle. From the mid-1990s, nature conservation in Estonia has been characterized by assumption of the obligations of EU nature con - servation and applying the concept of the nature protection outside protected areas, cross-sectoral approach to preserving landscape. Currently, the primary basic piece of legislation governing nature conservation in Estonia is the Nature Con - servation Act (2004). As of 2010, Estonia is party to around ten international treaties that directly or indirectly deal with protection of flora and fauna. Hanno Zingel, Kalev Sepp
  • Pisipilt
    Kirje
    Taimekasvatuse alased uuringud Eestis 2017
    (Eesti Taimekasvatuse Instituut, 2017) Eesti Taimekasvatuse Instituut; Tupits, Ilme (toimetaja); Tamm, Sirje (toimetaja); Tamm, Ülle (toimetaja); Toe, Anu (toimetaja)
    Kogumik ilmus teaduskonverentsiks Taimekasvatus 2017. Autoriõigus kuulub Eesti Taimekasvatuse Instituudile ja Eesti Maaülikoolile, varalised õigused kuuluvad materjali tellijale. Materjal valmis Maaeluministeeriumi ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellimusel 2017. a. Kõik autoriõigused on kaitstud.