Andmebaasi logo

Raamatud

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3744

Sirvi

Sirvi Raamatud Märksõna "bioturvalisus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5
  • Pisipilt
    Kirje
    Bioohutuse ja bioturvalisuse juhend
    (Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2018) Dorbek-Kolin, Elisabeth (koostaja); Karus, Avo; Praakle, Kristi; Saar, Tiiu; Must, Külli; Randoja, Helena; Viltrop, Arvo; Kõrgessaar, Külli (toimetaja); Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
    Juhend on mõeldud Eesti Maaülikooli (EMÜ) veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi (VLI) töötajatele ja üliõpilastele bioohutuse ning bioturvalisuse tagamiseks. Juhendisse koondatud standardne töökord (STK) kehtib üksnes VLI-s. Standardse töökorra eesmärk on minimeerida haiglanakkuste riski ja kokkupuudet zoonootiliste mõjuritega. Uusi töötajaid ja üliõpilasi teavitab juhendist ning sellega tutvumise kohustusest nende vahetu töökorraldaja või juhendaja. Juhendiga tutvumise järel kinnitab töötaja/üliõpilane oma allkirjaga, et ta on teadlik STK-st, mis puudutab tööd/õpinguid tema valdkonnas/erialal. Üliõpilased tutvuvad STK-ga kursuse „Sissejuhatus loomaarstiõppesse“ raames. Instituudi tasandil määrab bioohutuse ja bioturvalisuse eest vastutava töötaja instituudi direktor.
  • Pisipilt
    Kirje
    Bioturvalisuse ja bioohutuse käsiraamat
    (Eesti Maaülikool, 2025) Järveots, Tõnu; Karus, Avo; Leola, Eda; Must, Külli; Mäesaar, Mihkel; Nahkur, Esta; Praakle, Kristi; Reilent, Andres; Rilanto, Triin; Savvi, Piret; Sisask, Kristi; Uri, Maarja; Viltrop, Arvo; Toomvap, Ave-Ly (koostaja); Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
    Eesti Maaülikooli (EMÜ) veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi (VLI) töötajate, üliõpilaste ja loomakliiniku klientidele ohutuse tagamiseks on koostatud Ohutusekäsiraamat, mis koondab te-gevusjuhised, et minimeerida nakkuste leviku riski VLI-s inimeste ja loomade hulgas ning nende kok-kupuudet zoonootiliste ja looma haigustekitajatega. Käsiraamatus kirjeldatakse lühidalt nakkuste peamisi levikuteid, nakkustõrje üldpõhimõtteid ning esi-tatakse tegevusjuhised nakkuste leviku vältimiseks VLI laborites ja EMÜ loomakliinikus ja farmivisiiti-del. Käsiraamat käsitleb ka kemikaaliohutust õppe- ja teadustöö kontekstis, elektri- ja tuleohutust laborites ning ohutuid töövõtteid töötamisel loomadega loomakliinikus või loomade pidamise kohas. VLI uuele töötajale ning laboris või loomakliinikus praktikat alustavale üliõpilasele tutvustab käsiraa-matu juhendeid töö vahetu korraldaja bioturvalisuse kontaktisik, õppejõud või juhendaja. Veterinaarmeditsiini õppekava esmakursuslased tutvuvad käsiraamatuga õppeaines „Sissejuhatus veterinaaria õpingutesse“, loomakasvatuse õppekava üliõpilased õppeaines „Mikrobioloogia ja im-munoloogia“ ning praktikale eelneva juhendamise käigus. Iga labortöid või praktikat hõlmava õppeaine raames toimub eraldi juhendamine enne õppetööd. VLI töötaja kinnitab käsiraamatuga tutvumise keskkonnas VITS, üliõpilane annab vastava allkirja pärast juhendamist. Käsiraamatu uuendamise kord ja vastutajad Käsiraamatut uuendatakse vähemalt kord viie aasta jooksul või vastavalt vajadusele, selle eest vastu-tab VLI bioohutuse spetsialist. VLI õppetoolides ja üksustes on bioturvalisuse ja bioohutuse nõuete järgimise kontaktisikud. Vt LISA I
  • Pisipilt
    Kirje
    Piimafarmide bioturvalisus
    (Eesti Maaülikool, 2021) Kalmus, Piret (koostaja); Mõtus, Kerli (koostaja)
    Nakkushaigused (infektsioonhaigused) kujunevad haigustekitaja (viirused, bakterid, seened, parasiidid) sattumisel organismi. Farmis levivad nakkushaigused mõjutavad eeskätt loomade tervist ja heaolu. Nakkushaigustest tingitud majanduslik kahju farmile on suur, sest väheneb lehmade tootlikkus, suureneb ravivajadus, loomade praakimine ja suremus. Loomadel esinevad nakkushaigused võivad olla ohuks inimese tervisele, sest nii mõnedki haigustekitajad kanduvad loomadelt edasi inimesele keskkonna vahendusel, otsese kontakti või toidu kaudu. Tähelepanuta ei saa jätta ka nakkushaiguste negatiivset mõju loomapidaja vaimsele tervisele, sest nende tõrje ja ravi on farmitöötajatele stressirohke. Nakkushaiguste esinemine, haigestunud loomad ja võimalik haigustekitajate sattumine toodetud toitu mõjutavad tarbija suhtumist ja käitumist, millel võivad olla nii lühi- kui ka pikaajalised mõjud kogu toiduainete tarneahelale. Seetõttu sõltub piimatootmise kuvand ühiskonnas väga suures osas loomade tervisest, heaolust ja haiguste efektiivsest ohjamisest. Lisaks loob nakkushaigustest vaba kari soodsamad tingimused tõuloomade müügiks nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Nakkushaiguste ennetamise, leviku ohjamise ja haigustekitajate inimestele ülekande tõkestamise meetmed koonduvad mõiste „bioturvalisus“ alla. Käesolev käsiraamat on abiks loomaarstidele ja loomakasvatajatele piimafarmi bioturvalisuse tähtsuse mõistmisel ning nakkushaiguste ennetamiseks mõeldud tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel. Käsiraamatut võivad kasutada ka loomaarsti ja loomakasvatuse eriala üliõpilased oma teadmiste täiendamiseks. Ühtlasi on loodud elektrooniline juhend „Veisefarmide bioturvalisuse kava koostamine“, mis on abiks farmi bioturvalisuse kava koostamisel, vt. lähemalt Eesti Maaülikooli DSpace või https://avatudylikool.emu.ee/ilmunud- trukised. Käsiraamatu koostamist toetas Eesti maaelu arengukava 2014–2020 loomakasvatuse teadmussiirde pikaajaline programm. Head lugemist! Käsiraamatu koostajad Kerli Mõtus ja Piret Kalmus.
  • Pisipilt
    Kirje
    Põllumajandusloomade pidamine, transport ja tapmine
    (Eesti Maaülikool, 2021) Jeremejeva, Julia; Kiiman, Heli; Piirsalu, Peep; Juul, Maris; Soidla, Riina; Anton, Dea
    Sigala pidamine. Sigala bioturvalisus. Bioturvalisus on hügieenimeetmete kompleks, mille eesmärgiks on vältida haigustekitajate ülekannet nakatunud loomadelt vastuvõtlikele loomadele, ühtlasi vältida ka haigustekitajate ja nakatunud loomade karja toomist. Haigustekitajateks võivad olla parasiidid, ainuraksed, bakterid, viirused jm. Bioturvalisust võib jagada välispidiseks ja sisemiseks. Välispidine bioturvalisus aitab vältida patogeeni sattumist farmi ning sisemise bioturvalisuse ülesandeks on patogeeni leviku vältimine farmisiseselt ja farmist välja. Õigesti koostatud bioturvalisuskava täitmine tähendab haigustekitajate sissetoomise riski minimeerimist. See omakorda on väga oluline kvaliteetse ja ohutu sealiha saamiseks, sest ainult terve loom võib anda ohutut toodet. Terve kari ei vaja ravimist, seega haigustevaba kari aitab kaasa väga tõsise ja kasvava probleemi – antibiootikumiresistentsuse vähendamiseks. Mõeldes sigade heaolule, on väga oluliseks aspektiks haigustevaba kari, mis mõjutab otseselt farmi majanduslikku tulemust. Haiguste ennetamine on alati lihtsam ja odavam kui haigete loomade ravi ning haiguste kontrollmeetmete rakendamine. Infektsioonhaigustega seotud kahjud on seotud kasvanud veterinaarsete arvetega ja haiguste tõttu saamata toodangu maksumusega, mis on seotud nii toodangu langusega, madalama toodangu kvaliteediga kui ka toodangu kasutamise võimatusega kasutatud ravimite keeluaja pärast.
  • Pisipilt
    Kirje
    Veisefarmide bioturvalisuse kava koostamine : juhendmaterjal
    (Eesti Maaülikool, 2021) Kalmus, Piret (koostaja); Mõtus, Kerli (koostaja)
    Nakkushaigused (infektsioonhaigused) kujunevad haigustekitaja (viirused, bakterid, seened, parasiidid) sattumisel organismi. Nakkushaiguste ennetamine ja ohjamine peab olema igas farmis hästi läbi mõeldud ja planeeritud tegevus. Kuna iga farmi nakkushaiguste kooslus, farmi rutiinid ja tingimused on erinevad, tuleb igale piimakarjale koostada individuaalne bioturvalisuse kava. Farmi bioturvalisuse (BT) kava tuleb vormistada kirjalikult. Juhend sisaldab tegevuste kirjeldusi, mis ennetavad nakkushaiguste farmi toomist ning seal juba esinevate nakkuste levikut farmis ja farmist välja. BT kava järgimine vähendab haigusriske, kuid iga farm peab kaaluma oodatavat kasutegurit (loomade tervis, heaolu ja tootlikkus) haiguste ennetuskava teostatavuse ja kulukuse suhtes. Kava koostamine vajab aega, planeerimist, kannatlikkust ning pädevaid koostööpartnereid. See on meeskonnatöö, kus võrdne roll on farmi loomaarstil, loomakasvatusjuhil ning omanikul. BT kava järgimine kuulub kõigi farmis töötavate inimeste tööülesannete hulka. Ratsionaalselt rakendatud BT kava ning järjepidevad ja kontrollitud tegevused bioturvalisuse tagamisel aitavad ära hoida nakkustest tingitud haiguseid ja suurendavad tarbijate usaldust toodetud toidu ohutuse ja kvaliteedi vastu. Koostatud BT kava peab farmitöötajatele tutvustama ning sellest lähtuvaid tegevusi praktilise õppena läbi viima. Ka kätepesu ja desinfektsiooni tuleb õppida, nii nagu tööriistade ja teiste vahendite puhastamist. BT kava rakendamise edukus sõltub inimeste suhtumisest ja käitumisest, mistõttu on tööl inimestega oluline roll nakkushaiguste ennetuses ja ohjamises. Bioturvalisuse kavaga seotud ülesanded seatakse tähtsuse järjekorda, kus alustatakse kõige tõenäolisematest ja/või kõige ebasoovitavama mõjuga seotud riskidest. Seejärel määratakse ajakava nende täitmiseks, mille tulemusena tekivad bioturvalisuse kava lühi- ja pikaajalised eesmärgid. Tegevuste järjestamine aitab efektiivselt suunata ressursse (nt raha, aeg, tööjõud jne), alustades kõige suurema riskiga tegevustest.