Uuringute aruanded
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7090
Sirvi
Sirvi Uuringute aruanded Märksõna "dendrokronoloogia" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Arukase dendrokronoloogilise skaala koostamine ja võrdlev analüüs hariliku männi ja hariliku kuuse skaaladega : Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel sõlmitud lepingu nr. 10-10-8/562 aruanne(2011) Hordo, Maris; Kiviste, Andres; Lilleleht, Ando; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondVastavalt sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel juuni 2010a. sõlmitud teadusuuringu lepingule nr. 10-10-8/562 (KIK metsanduse programmi projekt nr. 16) “ Arukase dendrokronoloogilise skaala koostamine ja võrdlev analüüs hariliku männi ja hariliku kuuse skaaladega ”, teostas EMÜ metsakorralduse osakonna töögrupp lepingu lähteülesandes ettenähtud välitööd täies mahus, sisestas andmed arvutisse ja teostas esmase andmeanalüüsi ning koostas arukase dendrokronoloogilise skaala. Käesoleva projekti raames koostatud arukase puistute dendroskaalasid on kavas rakendada puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel diameetri juurdekasvu modelleerimisel. Puu diameetri juurdekasvu modelleerimisel tuleb arvestada, et tehtud mõõtmised on tehtud küllaltki lühikese perioodi jooksul. Dendroskaalad võimaldavad võtta arvesse kalendriaasta keskmist mõju diameetri juurdekasvule, mis võimaldab puu viie aasta juurdekasve korrigeerida. Dendroskaalade kasutamine võimaldab uurida ka raiete ja muude häiringute mõju puu diameetri juurdekasvule.Kirje Erineva päritoluga hariliku kuuse populatsioonide kasvureaktsioon, vastupanu- ja taastumisvõime põua järgselt – dendrokronoloogiline analüüs : lõpparuanne(2019) Metslaid, Sandra (koostaja); Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutHarilik kuusk (Picea abies (L.) Karst), mille osakaal metsade kogupindalast on peaaegu 19% (Aastaraamat Mets 2018), on üks majanduslikult ja ökoloogiliselt olulisemaid puuliike Eestis, samas ka üks põua suhtes tundlikumaid puuliike. Arvestades asjaolu, et kõige rohkem istutakse Eestis kuusetaimi, on väga oluline metsaomaniku otsus, mis päritoluga taimi istutada oma metsa. Metsaomanikul tuleb juba täna arvestada, et kliimatingimused Euroopas, sh ka Eestis muutuvad soojemaks ja lähitulevikus sagenevad äärmuslikud klimaatilised sündmused nagu põuad ja kuumalained, mis võivad negatiivselt mõjutada kuusikute kasvu ja tervislikku seisundit. Seetõtu peavad kuusemetsad tulevikus olema valmis taluma sagedasi ja korduvaid äärmuslikke klimaatilisi tingimusi nagu põuad ja kuumalained. Kliimamudelite uusimad prognoosid näitavad, et kliimatingimused Eestis muutuvad käesoleva sajandi lõpuks soojemaks ja sademete hulk suureneb 10–20% võrra (Jaagus ja Mändla, 2014). Prognoosimudelite alusel on Eestis oodata sademete hulga tõusu talvisel perioodil. Samas on suviste sademete muutuste prognoosid erinevate mudelite andmetel vastukäivad – mõni mudel prognoosib sadamete hulga vähenemist suve lõpus, mis viitab sellele, et tuleviku metsad peavad taluma lühemaid või pikemaid veepuudusega perioode. Viimastel aastatel on nõudlus metsa kultiveerimismaterjali järele Eestis kasvanud, sest erametsaomanike seas on huvi metsauuenduse vastu suurenenud. Kuna kohalikud taimekasvatajad ei suuda nõudlust rahuldada, siis osa Eesti metsadesse istutatavatest taimedest tuuakse naaberriikidest. 2017. aastal kasutati metsa istutamiseks kokku 31,3 mln taime, millest enam kui pool (16,8 mln) olid kuusetaimed (Aastaraamat Mets, 2017). Metsa kultiveerimismaterjali puuduse leevendamiseks toodi Eestisse 4,1 mln taime, millest suurema osa moodustasid hariliku kuuse istikud. 2017. aastal istutati kõige rohkem Läti (1,9 mln.) ja Leedu (1,4 mln.) päritolu kuusetaimi, kuid väike osa taimedest toodi sisse Saksamaalt (0,3 mln.). Sellele lisaks toodi ligi 14,5 kg hariliku kuuse seemet Rootsist. Arvestades kliima soojenemist, võib istutusmaterjali sissetoomine soojematest ilmatingimustest (abistab rände; ingl. assisted migration) tunduda õige lahendusena, eeldades et lõunapoolse päritoluga puud on juba geneetiliselt kohanenud kuivemate tingimustega ja vastupidavamad põuale, kuid vastavaid teadusuuringuid on seni tehtud vähe. Erinevat päritolu kuuskede kasvu Eestis uuris Etverk (1990), kuid saadud tulemused põhinevad noortel puudel ja Eestis puuduvad pikaajalised teadusuuringud, milles käsitletaks välismaise päritoluga kuuski ja nende reaktsiooni põuale. Erineva geograafilise päritoluga hariliku kuuse katsealad Eestis, mis rajati 70–80-ndatel aastatel, on uuesti inventeeritud 2013.–2014. aastal KIK’i metsanduse programmi projekti nr. 3677 käigus, mille raames hinnati ka sissetoodud kultiveerimismaterjali kasvu- ja kvaliteediomadusi (Maaten, 2014). Katsealade inventuuri käigus märgati, et katsealadel kasvavatel kuuskedel esinevad tüvelõhed, mis viitab sellele, et mõned kuused ei suuda geneetiliselt teatud kliimatingimustes hakkama saada (Maaten, 2014). Kuna ilmastik Eestis on olnud niiske ja põuad olid minevikus haruldased, ei ole seda kunagi Eesti metsadele ohuks peetud. Seetõttu teadusuuringud, milles käsitletakse põua mõju kohalike kuuskede kasvule Eestis, alles algavad (nt. Paulson, 2019).Kirje Puistus toimunud häiringute tuvastamine dendrokronoloogiliste meetoditega : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel sõlmitud lepingu nr. 3- 2_8/21-4/2011 aruande lühikokkuvõte(2011) Hordo, Maris; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutKäesoleva KIKi jätkuprojekti eesmärk on koostada metoodika ja testida statistilisi meetodeid varem toimunud metsahäiringute tuvastamiseks puistutes. Puistu kasvukäigu püsiproovitükkide ajaloo uuringul selgus, et möödunud sajandil puistutes toimunud sündmused ei ole piisavalt dokumenteeritud, mistõttu enamuse püsiproovitükkide kohta ei ole teada informatsiooni seal varem toimunud häiringute (raied, putukakahjustused, tulekahjud, üleujutused jms) kohta.