Uuringute aruanded
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7090
Sirvi
Sirvi Uuringute aruanded Märksõna "arukask" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Arukase dendrokronoloogilise skaala koostamine ja võrdlev analüüs hariliku männi ja hariliku kuuse skaaladega : Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel sõlmitud lepingu nr. 10-10-8/562 aruanne(2011) Hordo, Maris; Kiviste, Andres; Lilleleht, Ando; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondVastavalt sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel juuni 2010a. sõlmitud teadusuuringu lepingule nr. 10-10-8/562 (KIK metsanduse programmi projekt nr. 16) “ Arukase dendrokronoloogilise skaala koostamine ja võrdlev analüüs hariliku männi ja hariliku kuuse skaaladega ”, teostas EMÜ metsakorralduse osakonna töögrupp lepingu lähteülesandes ettenähtud välitööd täies mahus, sisestas andmed arvutisse ja teostas esmase andmeanalüüsi ning koostas arukase dendrokronoloogilise skaala. Käesoleva projekti raames koostatud arukase puistute dendroskaalasid on kavas rakendada puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel diameetri juurdekasvu modelleerimisel. Puu diameetri juurdekasvu modelleerimisel tuleb arvestada, et tehtud mõõtmised on tehtud küllaltki lühikese perioodi jooksul. Dendroskaalad võimaldavad võtta arvesse kalendriaasta keskmist mõju diameetri juurdekasvule, mis võimaldab puu viie aasta juurdekasve korrigeerida. Dendroskaalade kasutamine võimaldab uurida ka raiete ja muude häiringute mõju puu diameetri juurdekasvule.Kirje Hariliku kuuse ja arukase katsekultuuride inventeerimine ning mõõdistamine kehtestatud päritolupiirkondade sobivuse tõestamiseks : aruanne(2015) Maaten, Tiit; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutKäesoleva projekti eesmärk oli eelnevalt esitatud projekti tulemusena saadud inventeerimisandmete põhjal viia läbi mõõtmised neil katsealadel, kus on esindatud enim Eesti erinevatest piirkondade populatsioonide järglasi ja kogutud andmete põhjal teha järeldusi Keskkonnaministri käskkirjas nr 75 „Eestis metsa kultiveerimisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad“ esitatud nõuete kinnitamiseks või muudatusettepanekute tegemiseks. Käesolevat projekti otsustati küll finantseerida kuid vaid poole taotletud summa ulatuses. Seega teostati käesoleva projekti raames mõõtmis- ja hindamistööd kolmel kuuse katsealal, kahe katseala välitööd ning antud projekti raames kogutud andmete analüüs teostatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt finantseeritavas jätkuprojektis „Hariliku kuuse ja arukase katsekultuuride mõõdistamine, selektsiooniline hindamine ning kogutud andmete analüüs kehtestatud päritolupiirkondade sobivuse tõestamiseks“.Kirje Hariliku kuuse ja arukase katsekultuuride mõõdistamine, selektsiooniline hindamine ning kogutud andmete analüüs kehtestatud päritolupiirkondade sobivuse tõestamiseks : aruanne(2016) Maaten, Tiit (koostaja); Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutKäesolevas uurimuses koguti andmeid viiest prof Ivar Etverki juhendamisel rajatud katsekultuurist, mis rajati aastatel 1983 – 1988. Kõik uuritud katsealad on oma olemuselt küllaltki erinevad ehk pea igal katsealal on erinev katsetatud materjali olem, mitte ei ole samade päritolude partiisid kordustena erinevatel aladel. Antud aspekt mõjutas oluliselt saadud tulemusi. Sobivaimaks ja parimaks katsealaks, millelt kogutud andmeid võiks kasutada kui tõstatada küsimus, et kas Eestis on vaja hariliku kuuse päritolupiirkondi, on Roela 1983. aasta katsekultuur. Sellele istutati arvestatav hulk erineva päritoluga (33) katseblokke, selle pindala on arvestatavalt suur ja Eestist pärit materjal on sarnase geneetilise olemiga ehk kõik on tootmispartiid (ei ole üksikpuude järglasi või kloonide segusid lisaks). Kõige ebasobivam, ses osas olid juba enne välitöid kahtlused, oli Kahkva katsekultuur, kus oli väike arv erinevate plusspuukloonide, kloonisegu ja Võru tootmispartii järglased. Nii väike testitud materjali hulk on peamine põhjus, miks antud katsealalt usaldusväärseid tulemusi ei tulnud. Antud katsealalt saadud tulemuste korrektne interpretatsioon oleks selline, et antud ala ei sobinud tõstatatud probleemi lahendamiseks, mitte antud katsealalt saadud tulemuste põhjal ei ole päritolupiirkondasid harilikule kuusele vaja. Puutsa katsekultuur on küll pindalalt väike kuid metoodiliselt korrektselt rajatud, mõlemast päritolupiirkonnast on esindatud kahe emapuu järglased ja katsealal on kordused. Ja võrreldakse üksikpuude järglasi, mitte üksikpuid tootmispartiide või kloonisegudega. Jäärja katseklutuuride omapärast on pikemalt kirjutatud eelmise alapeatüki lõpus. Suuremas, 1983. aasta kultuuris on esindatud nii tootmispartiisid kui üksikpuude järglasi, mis metoodiliselt, saamaks vastust küsimusele, kas päritolupiirkondasid on vaja, ei anna kõige korrektsemat vastust. Samuti on valdav enamus päritoludest sisemaa piirkonnast (22), K1 piirkonnast on esindatud vaid 5 päritolu. 1985. aasta kultuuris on esindatud kloonid ja kloonisegud. Samas on oluline märkida, et Jäärja kultuurid on kõige pehmema kliimaga asukohas, ehk peaaegu Mandri - Eesti edelanurgas, võrrelduna teiste uuritud katsekultuuridega ja seega võiks sealt oodata kõige väiksemaid erinevusi päritolupiirkondade K1 ja K2 järglaste vahel, on nad siis tootmispartiide või üksikpuude järglased. Käesoleva aruande tabelites 3, 6, 10, 15, 16, 17 ja 18 on esitatud erinevatel katsealadel mõõdetud/hinnatud tunnuste aritmeetilised keskmised ning Mann-Whitney testi olulisuse tõenäosused päritolupiirkondade kaupa ja nende erinevuste usaldatavuse tõenäousused (erinevus on statistiliselt usaldatav kui p-väärtus on alla 0,05). Samas ei leitud mingit statistiliselt usaldatavat ega ka ebausaldatavat seost erinevatest päritolupiirkondadest pärit puude kvaliteediomadustes. Mõnel juhul on sisemaalt pärit puud paremate omadustega kui rannikule lähemalt varutud materjalist puud, vahel vastupidi. Ja vahed pole suured. Keskkonnaminister küll allkirjastas 2016. aasta juulis määruse, millega hariliku kuuse päritolupiirkonnad kaotati kuid antud uurimuse tulemusi on siiski mõistlik seemnevarumise praktikas arvesse võtta, sest sisemaalt varutud hariliku kuuse seemnest kasvanud puud on Mandri Eestis paremate kasvuomadustega kui rannikule lähemal olevatest piirkondadest varutud materjalist kasvanud puud.