3. Doktoritööd
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2490
Sirvi
Sirvi 3. Doktoritööd Märksõna "21. saj. algus" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Landscape Change, Landscape Perception and The Latvian Countryside(Eesti Maaülikool, 2009) Bell, SimonLäti taasiseseisvumine algatas maapiirkondades mitmed olulised põllumajanduse, maaomandi ning sotsiaalsete ja majanduslike muutustega seotud protsessid. Praeguseid protsesse maastikus on oluline tõlgendada pika evolutsiooniahela kõige hiljutisemate osadena. Uurides muutusi, mis on maastikes aset leidnud 20. sajandi algusest tänaseni selgus, et Läti maastikud ei ole kaugeltki need, mis nad olid 100 aastat tagasi. Oma, äratuntava jälje, on jätnud Esimene Maailmasõda, Läti esimene iseseisvusperiood, Teine Maailmasõda ja Nõukogude okupatsioon ning kahtlemata on suurt mõju avaldanud taasiseseisvuse periood alates 1991. aastast ja Euroopa Liitu kuulumise aeg. Käesoleval uurimustööl on mitmeid eespool mainitud teemadega haakuvaid eesmärke: 1. Uurida Läti maastikes toimunud ja toimuvaid muutusi ning hinnata maastikke, mis on kujunenud arenemis- ja muutumisprotsesside tulemusel. 2. Selgitada välja millistena näevad Läti linna- ja maapiirkondade inimesed maastikus toimuvaid muutusi ja kuidas antud muutused mõjutavad nende identiteeti. 3. Uurida, milline on muutuva maastiku tingimustes maapiirkondade sotsiaalne ja majanduslik olukord praegu, milliseks võib see kujuneda tulevikus ning kuidas mõjutavad sotsiaalsed muutused maastikke. 4. Hinnata Euroopa Liidu põllumajandustoetuste mõju maastikele. Uurimustöö esimeses osas analüüsiti Vidzeme kõrgustiku maastiku struktuuris 20. sajandil toimunud ja 21. sajandil oodatavaid muutusi. 20. sajandil suurenesid Vidzeme kõrgustiku metsaalad järk-järgult. See on seotud Läti majanduspoliitikaga 1930-ndatel aastatel, talunike maalt väljasaatmisega 1940-ndal aastal ja 1949-ndal aastal pärast Läti okupeerimist, väikeste kollektiivfarmide likvideerimisega, suurte Nõukogude Liidule iseloomulike ühismajandite asutamisega, talumaade kasutusele võtmisega ühismajandite poolt ning laiaulatusliku maaparandusega. Pärast 1990-ndatel aastatel toimunud maareformi ja omandisuhete muutumist jäi Vidzeme kõrgustikul suur osa maast sööti või intensiivsest kasutusest kõrvale. Suure hulga põllumajandusmaade võsastumise tõttu maastiku struktuur muutus. Esialgu pidurdus maastike heterogeensuse suurenemine, hilisemas etapis võib see aga viia homogeense maastikumustri tekkimiseni. Uuring analüüsib hetkel Vidzeme kõrgustiku piirkonna sotsiaalmajanduslikku situatsiooni ja selle mõju maastiku struktuurile. Esimene osa kaudu jõuti uurimustöö teise etappi, mille käigus koguti Läti linna- ja maapiirkondade elanikelt (nii lätlased kui muulased)informatsiooni nende suhetest maastikuga. Antud uurimisetapi eesmärkideks oli uurida erinevate maastikuelementide väärtust ja tähtsust Läti elanikele, seostada saadud sotsiaalset informatsiooni ettekujutustega maakasutuse muutustest ning mõista lätlaste ajaloolisi (eriti Nõukogude Liidu eelse esimese Läti Vabariigi aegseid) tõekspidamisi maastikust. Leiti, et on olemas kindlad maastiku võtmeelemendid, mida peetakse traditsiooniline Läti maastikule omaseks ja mis mängivad olulist osa lätlaste identiteedi kujunemisel. Uuringu tulemustest selgus, et kuigi lätlastel on tugev tõmme traditsioonilise, maapiirkondadele omase maastiku poole on siiski terve rida sotsiaalmajanduslikke tegureid (eriti puudujäägid teenindavas sektoris maal), mis soodustavad maapiirkondadest väljarännet linnadesse ja teistesse riikidesse. Kui väljarände põhjuseks olevaid faktoreid ei püüta sotsiaalmajanduslike otsuste abil leevendada, siis allesjäänud inimeste, kes on peamiselt vanema generatsiooni esindajad, tähtsus väheneb, väljaränne piirkonnast suureneb ning kultuurmaastiku olukord halveneb veelgi. Seoses Euroopa maastikukonventsiooni väljatöötamisega on mure kultuurmaastike pärast viimasel ajal suurenenud kuna konventsioonile allakirjutanud riikidel lasub kohustus töötada välja kultuurmaastike majandamiseks ja kaitseks vajalikud tegevused. Endise Nõukogude Liidu liikmesriikides on maastik põllumajandusliku kollektiviseerimise ja selle järelmõju tõttu tugevalt muutunud. Maastiku muutuseid analüüsiti kuue Läti maapiirkonna näitel (samad omavalitsusüksused, milles viidi läbi sotsiaalteaduslik uuring) kasutades 1901−1927 aastate kaarte (esindamaks traditsioonilist maastikku), 1997-2000 aastate ortofotosid (esindamaks Nõukogude aja järgset maastikku), Maastikukarter kirjeldati välitöödel. Leiti, et kõik uuritud alad on Nõukogude ajal läbi teinud märkimisväärsed maastikulised muutused ning Nõukogude aja eelne, traditsioonilise maastik on vahetunud uue „ideoloogilise maastiku“ vastu. Küsimus, kas sääraste, okupeeriva võõrvõimu poolt loodud maastike kaitsmine ja säilitamine on vajalik, on üks paljudest, mis tekib kui mõelda milliseid maastikke ja maastikuelemente on tarvis Euroopa maastikukonventsiooni raames säilitada. Töö viimases osas uuriti millised muutused on toimunud Läti maastikes pärast 2004. aastat ja milline on olnud Euroopa Liidu maapiirkondade arendamise meetmete mõju maakasutuse muutustele, eelkõige maade kasutusest välja jätmise trendi pidurdamisele ja ümberpööramisele. Oletati, et Läti põllumajandussüsteemi ühendamine Euroopa Liidu Ühtse põllumajanduspoliitikaga ja põllumajandustootjate suuremad võimalused toetustele vähendavad põldude söötijätmist ja suurendavad nende kasutamist. See omakorda aitaks kaasa maastike mosaiiksuse suurenemisele, mis mitmekesistaks kultuurmaastikke ja suurendaks bioloogilist mitmekesisust. Neljas erinevas piirkonnas läbi viidud uuringud näitavad, et seni on põllumajandustoetuste mõju maakasutusele ja maastikele olnud väike. Esialgsed uuringu tulemuste põhjal võib öelda, et tegemist on pigem sotsiaalsete kui maastikuliste faktoritega. Antud tõdemust tuleks arvestada põllumajanduspoliitika kujundamisel, et saavutada põllumajandusmajandus toetustega laiemaid keskkonnakaitselisi eesmärke.