Raamatud
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7089
Sirvi
Sirvi Raamatud Märksõna "dendroloogia" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Dendroloogilised uurimused Eestis. 1(Eesti Põllumajandusülikooli Metsanduslik Uurimisinstituut; Eesti Dendroloogia Selts, 1999) Eesti Põllumajandusülikool. Metsanduslik Uurimisinstituut; Eesti Dendroloogia Selts; Sander, Heldur (toimetaja)Dendroloogial kui teadusharul on Eestis sügavad traditsioonid. Eelkõige on dendroloogia areng ja Euraasia puittaimede uurimine ning introdutseerimine Eestisse seotud Tartu Ülikooliga aastail 1802–1918 ja seal töötanud silmapaistvate teadlastega. Emakeelse Tartu Ülikooli loomisega 1919. aastast alates leidis dendroloogia oma koha ka ülikooli õppe- ja teadustöös. See keskendus eeskätt ülikooli metsaosakonda ja temaga tihedalt seotud Akadeemilisse Metsaseltsi. Peamiseks uurimistöö baasiks kujunes Tartu Ülikooli Järvselja Õppe- ja Katsemetskond ning selle juurde kuuluvad taimeaiad ja Raadi park Tartus, samuti Kuusnõmme metsandik Saaremaal. Kirjastustegevust ja üliõpilaste dendroloogilist uurimistööd toetas Akadeemiline Metsaselts ka rahaliselt. Avaldati mitmed dendroloogia õppevahendid, tähtsündmuseks sai prof. Andres Mathieseni (1890–1955) poolt 1934. aastal publitseeritud ja siiani kasutamist leidev käsi- ja õpperaamat "Dendroloogia". Ligi 10% aastatel 1924–1944. lõpetanud metsandusüliõpilaste diplomitöödest käsitles rohkem või vähem dendroloogiat. Tartu Ülikooli metsaosakond koolitas uue dendroloogide kaadri, kellest osa pühendus kas kohe või siis hiljem dendroloogilisele uurimistööle (Eduard Viirok, Bernhard Haller, Arthur Rühl, Paul Reim, Harjo Sandur, August Michelson, Endel Laas jt). Seoses puhkenud maailmasõja ja okupatsiooniga elas olulisi kaotusi üle ka dendroloogia. Sõjajärgsel metsandusteaduse arenguperioodil hakati sellele teadusharule taas tähelepanu pöörama. Ilmusid õpikud ja käsiraamatud Endel Laasilt ja Olev Hennolt, eelkõige aga mitmed uurimistööd 1969. aastal rajatud Eesti Metsainstituudi ja tolleaegse Eesti Põllumajanduse Akadeemia teadlaste sulest. Esileküündivaks kujunes 1961. aastal asutatud Tallinna Botaanikaaia tegevus, eelkõige paljude ekspeditsioonide poolt uute puittaimede introdutseerimisel NSV Liidu Euraasia osast, aga ka uurimistöös. Silmpaistvateks dendroloogideks kujunesid Aleksei Paivel (sünd. 1929) ja Jüri Elliku (sünd. 1947). Nende institutsioonide kõrval lõid akadeemilises teadustöös kaasa ka Tartu Riikliku Ülikooli teadlased, eelkõige botaanikud. Seoses Eesti isesesvumisega toimusid suured muudatused ka dendroloogia kui teadusharu arengus ja uute puittaimede introduktsioonis. Üleminekuga TA süsteemist Tallinna linna haldusesse on oma endise teadusliku tähenduse kaotanud Tallinna Botaanikaaed, oma töö on lõpetanud Eesti Metsainstituut ja dendroloogia kui teadusharu on jälle koondumas Eesti Põllumajandusülikooli. Kaasa löövad ka Tallinna Botaanikaaia ja Tartu Ülikooli teadlased. Kodanikualgatuse korras kogub jõudu Eesti Dendroloogiaselts. Samas on tormiliselt kasvanud uute puittaimede introduktsioon Eestisse, kuid mitte ekspeditsioonide tulemusel, vaid puukoolide kaudu. Kahjuks jätab soovida teaduslik uurimistöö dendroloogia vallas, eelkõige uute puittaimede introduktsioonikatsetused. Vanemate dendroloogiliste kollektsioonide kõrval on aktiivsed isikud loonud uusi ja kõigis neis kasvavate puittaimeliikide jälgimine peaks edaspidi andma võimalusi teaduslike järelduste tegemiseks. Käesolev kogumik püüab edasi viia ja mitmekesistada Eestis tehtavate dendroloogiliste uurimistööde avaldamist ja annab mõningase ülevaate siinsetest teadustöödest. Ühtlasi on see kogumik pühendatud Tallinna Botaanikaaia ühe rajaja ja ühe tuntuma pärastsõjaaegse Eesti dendroloogi Aleksei Paiveli 70. sünnipäevale. ToimetajaKirje Dendroloogilised uurimused Eestis. 2(Eesti Põllumajandusülikooli Metsanduslik Uurimisinstituut, 2000) Eesti Põllumajandusülikool. Metsanduslik Uurimisinstituut; Sander, Heldur (toimetaja); Tamm, Ülo (toimetaja)Käesolev teine Dendroloogiliste uurimuste väljaanne koosneb Eestisse introdutseeritud ja kodumaist dendrofloorat ning põlispuid käsitlevatest ja botaanikaaedadega seotud uurimustest. Väljaannet on laiendatud, avaldades kirjutisi ka välisautoritelt ja pidades meeles isikuid, kes on Eesti dendroloogia arengule uurijana või mingil muul viisil kaasa aidanud. Tänu mitmele välisautorile avardub meie arusaam dendroloogiast, mis aastatuhande alguses otsib uut väljundit. See väljaanne on pühendatud EPMÜ metsandusteaduskonna kauaaegsele dendroloogia õppejõule, dekaanile ja paljude dendroloogiliste kirjutiste autorile emeriitprofessor Endel Laasile, kelle sünnist möödub 85 aastat ning esimesele metsaosakonna dekaanile ja dendroloogia õppejõule Andres Mathiesenile (1890–1955), kelle sünnist möödub 110 aastat. Väljaandes on toodud prof. E. Laasi ja prof. A. Mathieseni elukäik ning E. Laasi kirjutiste bibliograafia. Kuid prof. E. Laas lööb ka ise kaasa kogumiku autorina, tema sulest ilmub ülevaade dendroloogia õpetamisest Eesti Põllumajandusülikoolis. Dendroloogia õpetamine ja kujunemine Eestis on olnud 80 aastases metsandusteaduskonna eksisteerimise ajaloos põhiliselt nende kahe mehe kanda. Nad on olnud tõelised õpetajad ja dendroloogia kui teaduse edasiviijad. Tänu neile on dendroloogia järjepidevus Eestis olnud tagatud ja teadusharu areneb edasi juba uute säravate tähtede ootel. Samuti peame siin meeles teisigi 2000. aastal oma elutee verstapostini jõudnud isikuid ja ka neid, kes on meie hulgast juba lahkunud – kõik nad on oma elutööga andnud osa Eesti dendroloogiale. Nendeks on Tallinna Botaanikaaia esimene direktor Arnold Pukk ja üks rajajatest dr. sc. Kalju Kask, Eesti suurim jahukasteliste seente uurija dr. phil. Harry Karis, metsateadlased dr. phil. Paul Ott ja dr. phil. Harri Paves, nende sünnist möödub 70 aastat, TÜ emeriitprofessor, Eesti TA akadeemik Viktor Masing, kelle sünnist möödub 75 aastat, maastikuarhitekt ja Tallinna Botaamikaaia kollektsioonide kavandaja Aleksander Niine (1910–1975) ning dendroloog Harjo Sandur (1910–1949), nende sünnist möödub 90 aastat. ToimetajadKirje Dendroloogilised uurimused Eestis. 3(EPMÜ Metsanduslik Uurimisinstituut, 2002) Eesti Põllumajandusülikool. Metsanduslik Uurimisinstituut; Sander, Heldur (toimetaja); Tamm, Ülo (toimetaja)Käesolevas Dendroloogiliste uurimuste inglise- ja eestikeelses väljaandes pühendatakse rohkem tähelepanu dendroloogilistele kollektsioonidele, sest 2001. aastal täitus 80 aastat EPMÜ Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna ning 40 aastat Tallinna Botaanikaaia kollektsioonide rajamisest. Kogumiku avaloos selgitatakse botaanikaaedade kohta tänapäeva maailmas. Seoses Läti Rahvusliku Botaanikaaia 45. aastapäevaga käsitletakse ka kahte naaberriigi suurimat botaanikaaeda, nende koostööd ning tegevust taimekollektsioonide rikastamisel ja uurimisel. Käsitletakse Tartu Ülikooli Botaanikaaia aednikke ning analüüsitakse Eesti puittaimede kollektsioonide uurimist, uurimistulemuste publitseerimist, liigirikkust, kultuuriloolist tausta ja muid külgi. Edasi vaadeldakse Järvselja võõramaiseid puid, selgitatakse Tartu maakonna parkide võõramaist dendrofloorat, hariliku ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii), serbia (Picea omorika) ja kareda (P. asperata) kuuse levikut Eestis ning laiahaardeliselt Eesti puittaimedel esinevaid jahukastelisi seeni. Omaette lood on seekord pühendatud ajalooliste parkide väärtusele ja rekonstrueerimisele, mille kohta tuuakse näited Hollandi vastavatest töödest. Kogumiku viimased lood on pühendatud kauaaegsele Tartu ülikooli professorile, akadeemik Viktor Masingule (1925-2001) ning Eesti Dendroloogia Seltsi esinaisele Aino Aaspõllule ja dendroloog Marina Šestakovile, kelle sünnist möödub tänavu vastavalt 60 ja 65 aastat. Toimetajad