Andmebaasi logo

Raamatud

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3740

Sirvi

Sirvi Raamatud Märksõna "arvukus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Koldja selaginelli (Selaginella selaginoides) kaitse tegevuskava
    (Keskkonnaamet, 2024) Kull, Thea (koostaja); Väli, Vivika (koostaja)
    Kokkuvõte. Koldjas selaginell (Selaginella selaginoides) on selaginelliliste (Selaginellaceae) sugukonda kuuluv katkestunud tsirkumpolaarse levikuga liik, keda väljaspool boreaalset vööndit võib kohata parasvööndi kõrgmägedes. II kaitsekategooriasse kuuluv koldjas selaginell kasvab Eestis oma areaali lõunapiiril ja liikide viimase, 2017. aasta ohustatuse hindamise järgi kuulub ta väljasuremisohus liikide (EN – endangered) hulka. 2024. aasta seisuga on koldjal selaginellil Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel 62 kasvukohta. Eesti taimede levikuatlase 2020. a andmetel kasvab liik 26 ruudus. Koldjas selaginell asustab Eesti põhja- ja keskosas paiknevaid liigirikkaid madalsoid. Aktiivse kuivendamise tõttu on suurem osa madalsoid rikutud struktuuriga, kus domineerivad hariliku sinihelmika mättad. Nii kasvab koldjas selaginell enamasti sinihelmika mätastel, aga ka pruuni sepsika või harvemini raudtarna mätastel. Kõige suuremaks ohuteguriks koldjale selaginellile on soode kuivendamine ja selle tagajärjel kasvukohtade võsastumine ja roostumine. Kuna enamik liigi kasvukohti asub kaitstavatel aladel, on uute maaparandusobjektide rajamine valdavas osas kasvukohtades küll välistatud, kuid jätkuvaks ohuks on vanade kuivenduskraavide toimimine. Kuivendamine põhjustab kasvukohtade roostumist, võsastumist ja metsastumist ning selle tagajärjel kaovad koldja selaginelli paljunemiseks ja kasvamiseks vajalikud märjad kasvukohad. Koldja selaginelli kaitsel on oluline peatada kasvukohtade kvaliteedi langus. Liigi seisundi võib lugeda soodsaks, kui kasvukohtades on liigile sobilikud kasvutingimused ning populatsioonide ja isendite arvukus tagab liigi püsimajäämise. Lühiajaliseks kaitse-eesmärgiks on tagada liigi kasvukohtade pindala ja asurkonna säilimine vähemalt praeguses seisus ehk kaitsekorraldusperioodi lõpuks peab kasvukohtade kogupindala olema ligi 398 ha ja säilinud vähemalt kõik kaitstavatel aladel asuvad ja väljaspool kaitstavaid alasid paiknevad arvukamad (üle 10 isendi) kasvukohad. Pikemas perspektiivis tuleb vähendada liiki ohustavate suure osatähtsusega tegurite mõju (kuivendamine ja võsastumine). Pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks on soodsate kasvutingimuste tagamine kasvukohtade hooldustööde (võsa eemaldamine, niitmine, veerežiimi taastamine) abil ning seeläbi liigi arvukuse säilimine või ka suurenemine. Koldjale selaginellile soodsate tingimuste tagamise olulisimad meetmed on liigile sobivate kasvukohtade kaitse ning vajadusel taastamine (võsa ja noorte puude eemaldamine, pilliroo tõrjumine) ja hooldus (niitmine), et luua ning säilitada liigi püsimajäämiseks vajalikud tingimused. Liigi säilimiseks ja kasvukohtade kvaliteedi tõstmiseks tuleb taastada rikutud liigirikaste madalsoode veerežiim koldja selaginelli kasvukohtades. Oluliste tegevustena on kavas ka liigi kasvukohtade inventuur, taastamis- ja hooldamistööde tulemuslikkuse seire ning riiklik seire. Kaitsekorraldusperioodi lõpus hinnatakse liigi kaitse tulemuslikkust lühiajaliste kaitse eesmärkide saavutamise alusel. Tegevuskava viie aasta eelarve on 148 305 eurot, millest I ja II prioriteedi tegevusteks on planeeritud 80 520 eurot.