Raamatud

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3740

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

Eesti põllumajandus ja toit 2030 : piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektori ning töötleva tööstuse arengukava 2020–2030 : kokkuvõte
(Eesti Maaeluministeerium, 2020) Eesti Maaeluministeerium; Viira, Ants-Hannes (toimetaja); Aro, Kersti (toimetaja)
Eelmisel sajandil oli kogu maailmas toidutootmise põhieesmärk toiduga kindlustatuse tagamine. Praeguseks on toidutootmine muutunud nõudluskeskseks ja ettevõtjad peavad kiiresti mõistma ning täitma tarbijate vajadusi ja ühiskondlikke ootusi. Eesti põllumajandus- ja toidusektor on igapäevase toidujulgeoleku tagamisel strateegiliselt tähtis. Põllumajandusmaa ja mets on kaalukas ressurss, mille kasutamine annab riigile võimaluse biomajanduse arendamiseks, majanduskasvu soodustamiseks, riigieelarve tulude suurendamiseks, ekspordi kasvatamiseks ja töökohtade kindlustamiseks maapiirkonnas. Põllumajandus annab umbes 1–2% Eestis loodud lisandväärtusest ja selles valdkonnas töötab 2% hõivatutest. Toidutööstuses töötab samuti umbes 2% hõivatutest ja see annab 2% lisandväärtusest. Põllumajanduse kogutoodangust moodustavad suurima osa piim (28%), teravili, kaunvili ja õliseemned (24%). Veised, sead, lambad ja kitsed ning linnud annavad 21%, kartul, puu- ja köögivili, lillekasvatus ning puukoolid 8% põllumajanduse kogutoodangust. Toidutööstus annab 13% töötleva tööstuse lisandväärtusest ning suurima osa moodustab piima- ja lihatööstuse (vastavalt 24% ja 19%) toodang. Eesti põllumajandus ja toidutööstus on ekspordikesksed tegevusalad, andes umbes 8% Eesti kaupade koguekspordist. Euroopa Liiduga (EL) liitumisest saadik on eksport pidevalt suurenenud, samas on väliskaubanduse puudujääk toidukaupade osas püsinud. Isevarustatus on tagatud teravilja, piima ja piimatoodete ning õliseemnete osas. Kuigi viimastel aastatel on toidukaupu eksporditud rohkem kui sajasse erinevasse riiki, on valdavad sihtturud lähiriigid Soome, Läti, Leedu ja Rootsi. Suurima panuse eksporti annavad piimasektor (21%), teraviljasektor (12%) ja kalasektor (10%). Viimase 15 aasta jooksul on Eesti põllumajandus teinud suure arenguhüppe. ELi ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on pakkunud suhteliselt stabiilset majanduskeskkonda kodumaise põllumajanduse arendamiseks ja julgustanud ettevõtjaid tegema mahukaid investeeringu tootmise ajakohastamiseks, ressursitõhususe suurendamiseks ja keskkonnahoiu parandamiseks. Esmatootmise märksõna on liikumine n-ö täppistootmise suunas. Nii nagu teisteski majandusharudes ootab tulevikus ees taime- ja loomakasvatuse ulatuslik digiteerimine, mis saab põhineda sektoris kasutataval väga moodsal tehnoloogial ning ettevõtjate uuendusvalmidusel. Toidutööstuse areng ei ole võrreldes põllumajandussektoriga olnud nii kiire. Ettevõtjad on investeerinud uutesse seadmetesse ja toonud turule uusi tooteid, kuid uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on olnud tagasihoidlik. Suhteliselt jõulise arenguhüppe on teinud toidu väiketootjad, pakkudes nii traditsioonilisi kui ka uuenduslikke, põhiliselt käsitööna valminud tooteid. See rikastab Eesti tarbija toidulauda ja annab tööd kohalikule kogukonnale. Eesti põllumajandus- ja toidusektor peab muutuma väärtusahelas tooraine tootjast tootearendajaks, kes suudab müüa suurema lisandväärtusega ning töödeldud lõpptooteid. Selle kõrval vajab põllumajandus- ja toidusektor tuge kohanemiseks erinevate rahvusvaheliste kokkulepete ning nõuetega. Põllumajandus- ja toidusektori arengu ning edu alus on lähenemine, mille käigus toimub koostöö ettevõtete, teadus- ja haridussektori, kohalike kogukondade ning otsustajate vahel. Nii maaelu kui ka biomajanduse valdkondade arendamine vajab pikaajalist visiooni, terviklikku ja strateegilist lähenemist ning stabiilseid poliitilisi raamtingimusi. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja eestvedamisel valminud arengukava „Eesti põllumajandus ja toit 2030“ (EPT 2030) elluviimise õnnestumise eeldus on selle sidusus riikliku arengukavaga „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030). EPT 2020 annab edasi eelkõige ettevõtjate vaate ja ootused valdkonna arengule ning eesmärkidele. PõKa 2030 loob EPT 2030 eesmärkide saavutamiseks eeldused ja raamtingimused.
Hara neeme ja Ristinina vahelise rannikuala ruumilise arengu kava : rannikuala integreeritud korralduskava Läänemaa testalale
(2018) Kull, Anne (koostaja); Palginõmm, Valdeko (koostaja); Semm, Maaria (koostaja); Tomson, Pille (koostaja)
Käesolev dokument „Hara neeme ja Ristinina vahelise rannikuala ruumilise arengu kava“ on osa EL Interreg Kesk-Läänemere alamprogrammist rahastatud projektist SustainBaltic: Rannikuala integreeritud korralduskava toetamaks rannikualade ja mere sotsiaal-ökoloogilisi võrgustikke Läänemere regioonis (ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Humanecological Networks in the Baltic Region. SustainBaltic). Projekt keskendus rannikuala ja sellega piirneva merekeskkonna hea seisundi saavutamise ja säilitamise meetmetele. Projekti SustainBaltic raames koostati neli rannikualade integreeritud ruumilise arengu plaani, kaks neist Soomes ja kaks Eestis. Eestis käsitletud alad asuvad Eesti läänerannikul ja Lääne- Virumaal. Käesoleva kavaga on hõlmatud ala, mis jääb Läänemaal valdavalt Lääne-Nigula valda ja osaliselt Harjumaal Lääne-Harju valla edelaosasse ulatudes Hara neemest Ristininani (edaspidi testala). Käsitletava ala suurus on 218 km2. Ala sees on eristatud mereala: rannajoonest 300 m kuni 3 km kauguseni mere suunas ja rannaala: 300 m rannajoonest mere suunas ja 3 km maismaa suunas. Rannikuala ruumilise arengu kava sisaldab ettepanekuid rannaala kasutamiseks tulevikus ning selle üheks osaks on tsoneering. Kavas püstitatakse peamised lahendamist vajavad küsimused, tutvustatakse rannikuala tsoneerimise eesmärki ja põhimõtted, kirjeldatakse määratletud tsoone ja tehakse ettepanekud tsoonide kasutamise osas. Käesolev kava on soovitusliku iseloomuga dokument, seda saab rakendada kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel või teistes kohaliku tasandi arengudokumentides (arengukavad, projektid) aga ka üleriigilisel mereala planeeringu koostamisel. Rannaala tsoneerimisel on võetud arvesse testala eripärasid, kuid kasutatud metoodika on laiemalt rakendatav ka ülejäänud Eesti rannaaladel. Kava koostati perioodil juuni 2017 kuni oktoober 2018 (Lisa 1). Lahenduse väljatöötamisele kaasati huvigruppe, keda kava ühel või teisel moel mõjutada võib (riigiasutused, kohalikud omavalitsused, ametkonnad, ettevõtjad, kohalikud elanikud, puhkajad jt). Kava koostamisel arvestati 25. mail 2017. aastal Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatud üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu ehk Eesti mereala planeeringu koostamisega. Kava väljatöötamiseks ja koostamiseks moodustati töögrupp. Töögrupis osalesid Anne Kull, Siiri Külm, Valdeko Palginõmm, Maaria Semm, Kalev Sepp ja Pille Tomson. Koostatud materjalidega on võimalik tutvuda Eesti Maaülikooli kodulehel.
Küla arengukava koostamine meetmest 3.5 toetuse saamiseks : Eesti riiklik arengukava
(Põllumajandusministeerium, 2005) Kärner, Indrek; Loolaid, Ülar; Muru, Toomas; Sudakova, Lea
Käesolev käsiraamat on 2003. aastal ilmunud “Küla arengukava koostamise” teine parandatud ja täiendatud trükk. Esimese trüki kirjastajaks oli Liikumine Kodukant, raamat ilmus sarja “Külavanema käsiraamat” neljanda vihikuna. Nii esimese kui ka teise trüki käsikirjad on valminud Maaelu Arengu Instituudi ja Liikumise Kodukant koostöös. Tänaseks on valminud mitusada küla arengukava, paljudel neist küladest on ka kogemus küla investeeringute toetuse taotlemisel ja kasutamisel. Siiski on arengukava koostamine külades Eesti jaoks suhteliselt uus tegevus, seetõttu on sellealased teadmised ja kogemused veel vähesed. Samas on arengusuundade, ühiste tegevuste ja ruumikasutuse kokkulepped, ehk teisiti öeldes arengukava, küla jaoks vajalik suhete arendamisel riigi ja kohaliku omavalitsusega. Riigiga suhtlemisel on küla arengukava vajalik selleks, et küla saaks kasutada Eesti Riikliku Arengukava meetme 3.5 investeeringutoetust külade taastamisel ja arendamisel. Kohaliku omavalitsusega suhtlemisel on küla arengukava vajalik selleks, et küla kogukond saaks paremini väljendada oma vajadusi ja huve valla üldplaneeringu, arengukava ja eelarve koostamisel. Küla arengukava on vajalik ka küla elukeskkonna kujundamisel. Paljud meie külad on jõudnud arendustöös tasandile, kus ei piisa ainult üksikute väikeprojektide või ürituste kavandamisest ja teostamisest. Külaelanikud ja külaliidrid tahavad näha oma küla elujõulise ja jätkusuutlikuna. Võtmeküsimuseks küla arendamisel ja vajalike investeeringute saamisel on külaelanike koostöö ja kokkulepped, mille kajastajaks on küla arengukava. Küla arengukava koostamine on omaalgatuslik ja vabatahtlik, samas mitmetahuline ja aeganõudev protsess. Arengukava koostajateks on erinevate kogemuste, teadmiste ja huvidega külaelanikud, kes teevad seda tööd enamasti ühiskondlikus korras. Just võimalikult suure osa külakogukonna kaasamine arengukava koostamisele teeb küla arengukava kui kokkuleppe väärtuslikuks ja toimivaks. Samas, vajadus kaasata kogukonna liikmed arengukava koostamisele teeb arengukava protsessi juhtimise keerukaks. Eestvedajad, kes on sellega toime tulnud, väärivad tunnustust. Küla arengukava koostamise käsiraamat on koostatud selleks, et abistada külaelanikke arengusuundade, ühiste tegevuste ja ruumikasutuse kokkulepete sõlmimisel, aga ka suhete korraldamisel kohaliku omavalitsuse ja riigiga. Käsiraamat on mõeldud külaliidritele iseseisvaks kasutamiseks. Praktika on siiski näidanud, et kogemusteta arengukava koostajatel on raske ainult raamatu abil arengukava protsessi planeerida ja juhtida. Tulemuslikum on raamatut kasutada koos vastava koolitusega või nõustaja toega. Küla arengukava koostajaid on valmis nõuga toetama Liikumise Kodukant maakondades tegutsevad koordinaatorid, nende kontaktandmed leiate raamatu lõpus. Käsiraamatus on toodud arengukava ülesehitus, arengukava koostamise ja ruumikasutuse kokkulepete sõlmimise käik. Lisaks on toodud ka valik meetodeid ja “tööriistu”, et toetada läbirääkimise ja kokkuleppimise protsessi külas. Meetodid suhete ja koostöö arendamiseks ning rühmatöö juhtimiseks on kasutatavad ka mujal arendustöös. Seetõttu võiks käsiraamat huvi pakkuda ka valla töötajatele, arendusspetsialistidele, nõustajatele ning koolitajatele, kelle töö on seotud maaelu arendamisega. Oleme käsiraamatusse valinud sellised töömeetodid, mida oleme ise läbi proovinud, külaliidritele ja arendusspetsialistidele õpetanud. Nende meetodite kohta võime öelda, et nad toimivad. Küla arengukava töögrupil on võimalus nende seast teha omad valikud, täiendades meetodeid loovalt oma oskuste ja kogemustega. Käsiraamatu teine väljaanne arvestab ühelt poolt muutusi, mis on toimunud Eesti riigi arengus, teiselt poolt kogemusi küla arengukava koostamisel ja elluviimisel. Olulisemad muutused käsiraamatu teises väljaandes: • Peatükk “Eesti riigi ja Euroopa Liidu toetus küladele” tutvustab võimalusi, mida toob küla jaoks kaasa Eesti Riiklik Arengukava ning meede 3.5 “Külade taastamine ja arendamine”. Samas on selgitatud nõudeid investeeringuobjektile ja investeeringutoetuse taotlejale. Küladele suunatud toetust käsitleva osa koostas Ülar Loolaid. • Arengukava ja planeeringud on sisuliselt seotud, täiendatud raamat käsitleb ka küla ruumikasutuse kokkulepete sõlmimist. Põhjalikuma ülevaate küla ruumikasutusest annab peatükk “Küla ruumikasutuse kokkulepped”. Ruumilisi suhteid käsitleva osa ja täiendused koostas Toomas Muru. • Oluliselt on täiendatud ja korrastatud peatükki “Küla arengukava ülesehitus”. Siin on arvestatud nii arengukavade koostamise praktikas kerkinud küsimusi kui ka vajadust ühendada tervikuks arengukava ja ruumikasutuse kokkulepped. • Lisatud on peatükk “Külakogukondade arenguastmed”. Materjal on esialgselt koostatud Kagu-Eesti Partnerluse Programmi raames, millest on võetud ka külade näited. Külakogukondade arengut käsitleva osa koostas Lea Sudakova. Käsiraamatu teises väljaandes oleme arvestanud tagasisidet ja kogemusi, mida oleme saanud küla arengukava koostamise koolituste ja valla arendusspetsialistide koolituste käigus. Tahame esile tõsta koostööd Hiiumaa Kodukandiga projekti Baltic Balance raames. Koos Hiiumaa külaliidritega oli meil võimalus praktikas läbi proovida küla arengukava ja ruumikasutuse kokkulepete sidumine ühtseks tervikuks. Käesoleva raamatu valmimise heaks on töötanud paljud inimesed. Eriti tahame tänada Eha Paasi ja Krista Habakukke Liikumisest Kodukant ning Sille Rähni ja Virge Harziat Põllumajandusministeeriumist. Ootame teateid käsiraamatu kasutajatelt! Meid huvitab, mis toimis, mis ei toiminud, millised on teie kogemused ja tulemused. Tähelepanekud raamatu kohta saatke aadressil: Maaelu Arengu Instituut, Tuglase 13, 51014, Tartu või elektronpostiga aadressil mai@mai.ee . Indrek Kärner, Maaelu Arengu Instituut Ülar Loolaid, Maaelu Arengu Instituut Toomas Muru, Eesti Põllumajandusülikool Lea Sudakova, Maaelu Arengu Instituut
Lääne-Viru integrated coastal zone management plan
(2018) Kuusik, Maila (koostaja); Pikner, Tarmo (koostaja); Printsmann, Anu (koostaja); Raet, Janar (koostaja)
The project involved partners: Estonian University of Life Sciences, Tallinn University, University of Turku, Finnish Environment Intitute, and Regional Council of Satakunta
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 : kokkuvõte
(Eesti Maaeluministeerium, 2021) Eesti Maaeluministeerium; Viira, Ants-Hannes (toimetaja); Aro, Kersti (toimetaja)
„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) seob tervikuks põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengusuunad. Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime suurenemisele, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale taime- ja loomatervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega loob PõKa 2030 neis valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi valdkondadevaheliseks koostööks. Maailm meie ümber muutub kiiresti. Eesti põllumajanduse ja kalanduse kestlikkuse, arengu ja konkurentsivõime tagamiseks on oluline muuta paremaks kõigi osapoolte (ettevõtjad, avalik sektor, haridus-, teadus- ja arendusasutused, mittetulundusühingud jm) tööd ning parandada toodangu kvaliteeti. Arengukavas on eesmärkide saavutamiseks vajalikud sekkumised jagatud seetõttu kaheksa tegevussuuna vahel: põllumajanduskeskkond; taimetervis, loomade tervis ja heaolu; toiduohutus; kvaliteetsed sisendid põllumajanduses; põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine; maa- ja rannapiirkonna areng; teadus ja innovatsioon ning teadmussiire; kestlik kalandus. PõKa 2030 eesmärkide täitmisesse panustab ka erasektor oma valdkondlike arengukavade tegevustega. Kaheksa tegevussuuna kaudu aitab PõKa 2030 kaasa ligi kolmekümne valdkonna arengukava eesmärkide saavutamisele. Ühtlasi toetab PõKa 2030 riigi keskse strateegia „Eesti 2035“ ja ÜRO tippkohtumisel vastu võetud tegevuskava „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ ning Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21” selliste eesmärkide saavutamist nagu majanduslik toimetulek, toiduga kindlustatus, tervis ja heaolu, säästev tootmine ja tarbimine, ookeanid ja mereressursid, Maa ökosüsteemid ning Eesti kultuuriruumi elujõulisus. Arengukava on Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika programmiperioodi (2021–2027) planeerimise aluseks Eestis ning aitab ühtlasi ellu viia Euroopa rohelise kokkuleppe meetme „Talust toidulauale“ eesmärki liikuda kestlikuma toidusüsteemi suunas. PõKa 2030 koostamisest võttis osa üle 500 eksperdi enam kui 140 asutusest ja organisatsioonist. Arengukava viiakse ellu koostöös põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengu teemadega tegelevate partneritega. Arengukava elluviimist juhivad maaeluministeerium ja keskkonnaministeerium. Urmas Kruuse, Maaeluminister; Tiina Saron, Maaeluministeeriumi kantsler
Rannikuala integreeritud korralduskava Lääne-Viru testalal
(2018) Kuusik, Maila (koostaja); Pikner, Tarmo (koostaja); Printsmann, Anu (koostaja); Raet, Janar (koostaja)
SustainBaltic projekt, st Rannikuala integreeritud korralduskavad toetamaks rannikualade ja mere sotsiaal-ökoloogilisi võrgustikke Läänemere regioonis, teostati 27 kuu jooksul 2016-2018. SustainBaltic (CB354) on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi (European Regional Development Fund – ERDF) Interregi Kesk-Läänemere Programmi 2014–2020 kaudu. SustainBaltic koostööprojektis osalesid Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, Turu Ülikool, Soome Keskkonnainstituut ja Satakunta maakonnavalitsus. Projekti eesmärk on parandada rannikualade kavandamist Kesk-Läänemere piirkonnas rahvusvahelise koostöö käigus koostatud rannikualade integreeritud korralduskavade kaudu neljal testalal (kaks Soomes ja kaks Eestis). Seda teostati järgnevate tegevusetappide kaudu: 1) multidistiplinaarsete sotsiaal-ökoloogiliste andmete integreerimine projekti regionaalsete alade kohta (Eestis Läänemaa, Lääne-Viru ja Harjumaa); 2) rannikuala korralduskavade koostamiseks täpsemate testalade valimine; 3) korralduskavade koostamine ja esmane testimine; 4) korralduskavade avalik arutelu ja täiendamine kasutades mh e-platvormi; 5) SustainBaltic projektis valminud rannikualade korralduskavade muutmine alla laaditavateks projektiparterite Interneti-kodulehelt (http://pk.emu.ee/sustainbaltic) ja ka http://www.utu.fi/SustainBaltic peale projektiperioodi lõppu. Vahearuannete ja tegevusfaaside kohta leiab täiendavat infot https:// blogit.utu.fi/sustainbaltic. Käesolev korralduskava hõlmab Lääne- Viru testala, mis ulatub Käsmust Kundani (vt joonis 1). Korralduskava ajaline perspektiiv on kümme aastat, mille ulatuses püütakse käimasolevaid tendentse ja vajalikke tegevusi visandada. Korralduskava on teadmistepõhine ja soovituslik dokument, mis põimib erinevaid arengustrateegiad ning mida saab kasutada mitmete planeeringute, arengukavade ja strateegiliste projektide väljatöötamisel (vt joonis 2). Korralduskava koosneb kahest osast: a) väärtuste, kitsaskohtade ja võimaluste põhise konteksti kirjeldus ning b) korralduskava tegevuste osa, mis sisaldab integreeritud tegevusi ja skeemi. Korralduskava koostamisel on aluseks võetud Lääne-Viru maakonna mereala visioon, mis keskendub kolmele peamisele suunale: a) mitmekülgse meretranspordi, sadamate ja mereturismi arengu tagamine, b) ajalooliste rannakülade ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine, c) mere- ja rannikuala loodusressurssi jätkusuutlik kasutamine. Korralduskava eesmärk on loodus- ja kultuuriväärtuste seostamine jätkusuutliku ja tasakaalustatud majandusliku arenguga rannikuvööndis, mis toob kokku rannikumere ja maismaaga seonduvad keskkonnad, protsessid ja praktikad. Korralduskava võimaldab mõtestada rannikuga seotud eluviiside ühisosa ökosüsteemide ja keskkonnamuutustega ning edendada osalusplaneerimise meetodeid. Korralduskavas põhineb mere ja maismaa vaheliste sotsiaal-ökoloogiliste võrgustike selgitamine ja soovituslike tegevuste formuleerimine jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu aspektidel. Kestlikkust käsitletakse kui mitmekesist kultuuri- ja majandustegevust, mis on integreeritud keskkonnaväärtustega ning ei kahjusta loodusressursse pikemas ajaperspektiivis. Jätkusuutlikkusel on laiemalt neli põimunud haru: keskkond, sotsiaalne õiglus (sh võrdsed võimalused kaasa rääkida), majandus, ja kultuur. Need aspektid mõjutavad piirkondade ja kogukondade võimet tulla toime (keskkonna) muudatustega ja leida kestvaid lahendusi. Ühiskondliku ja kultuurilise dimensiooni tugev põimimine kestliku tuleviku perspektiiviga võimaldab arvestada kohapealset konteksti, teadmisi ja praktikaid. Korralduskava on keskendunud eelkõige traditsiooniliste tegevusvaldkondade senisest suuremale integreerimise ja mitmekesistamise võimalustele, eriti arvestades rannikumerd ja maismaad ühendavaid kasutusviise ning sesoonsust (nt puhkemajanduses, rannakalanduses). Oluline on valdkondade integreerimine, st läbi koostöö ja planeerimise tegevuste seostamine (nt rannakalandus ja turism, sadamad ja spordilaagrid, looduskaitse ja ettevõtlus) nii valdkonnasiseselt kui ka valdkonnaüleselt. Euroopa Liidu ruumilise planeerimise kontekstis käsitletakse formaalselt rannikuala integreeritud korralduskava (Integrated Coastal Zone Management – ICZM, edasises korralduskava) eraldiseisvana merealade (Marine Spatial Planning – MSP) planeerimisest. MSP koostamine on seatud liikmesriikidele kohustuseks, samas rannikuala integreeritud korralduskava realiseerimise üle otsustavad riigid ja kohalikud omavalitused ise. Seetõttu puudub korralduskava jaoks üheselt aktsepteeritud metoodika. Korralduskava koostamisse on andnud oma panuse paljud inimesed. Kava koostamisel viidi läbi mitmeid intervjuusid, kokkusaamisi erinevate huvigruppidega ning korralduskava koostamist nõustas Lääne-Viru testala juhtrühm. Korralduskava koostajad tänavad juhtrühma koosseisus: omavalitsuste esindajad – Anneli Kivisaar (Haljala vald), Ivar Lilleberg (endine Vihula vald), Mati Jõgi (endine Lääne-Viru maavalitsus) ja Marit Laast (Viru-Nigula vald); Keskkonnaametist Imbi Mets ja Maret Vildak ning Rahandusministeeriumist Jaan Kangur. Samuti täname kõiki intervjueeritavaid, kes olid nõus meile oma aega pühendama: Tiiu Pedaja (Eisma sadam), Andrus Aasmäe (Võsu sadam), Kersti Varik (Vergi sadam), Arvid Kilm ja Oleg Bikejev (Kunda Vabatahtlik Merepääste), Haivo Laulik (Käsmu Vabatahtlik Merepääste), Lya Mägi Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonnast. Eriline tänu kuulub Marko Travele, kes oli nõus rääkima RMK uuematest arengutest ning edastama andmeid kõrgendatud avaliku huviga riigimetsade kohta ning Reili Soppele, kes korraldas mitmeid kokkusaamisi rannakaluritega, mis andis olulise sisendi korralduskavasse. Reimo Rivis nõustas testala rannatüüpide ja olemasoleva olukorra kirjeldamisel. Korralduskava avalikustamise eest oleme tänulikud Meeli Eelmaale Viru-Nigula Vallavalitsusest ja Ene Loole Karepalt. Aitäh Kristel Toomile (Tallinna Ülikool) finantsasjade administreerimise eest, ja projektiga seotud Soome parteritele ning ka Eesti Maaülikooli kolleegidele, kes tegelesid Läänemaa rannikualaga. Lisaks täname kõiki osalejaid avalikes aruteludes ja küsitlusele vastajaid.
Spatial development plan for the coastal area between Hara peninsula and Ristinina : ICZM plan for the Läänemaa case area
(2017) Kull, Anne (koostaja); Palginõmm, Valdeko (koostaja); Semm, Maaria (koostaja); Tomson, Pille (koostaja)
Project partners: LP - University of Turku, Estonian University of Life Sciences, Finnish Environment Institute, Tallinn University, Regional Council of Satakunta.

Sirvi

Sirvi Raamatud Märksõna "arengukavad" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud