Uuringute aruanded
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/5495
Sirvi
Sirvi Uuringute aruanded Märksõna "arengustrateegiad" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Eesti maaelu arengu strateegia 2007–2013 strateegiaseire aruanne 1., 3. ja 4. telje eesmärkide saavutamise osas(2014) Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond; Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEuroopa Komisjon kiitis 29. novembril 2007 heaks Eesti maaelu arengu strateegia perioodiks 2007–2013 (MAS) (viimati muudetud Vabariigi Valitsuse poolt 26.07.2012). Maapiirkondade säästvat arengut silmas pidades keskendub MAS ühenduse põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, maade hooldamise ning keskkonna, elukvaliteedi ja tegevuste mitmekesistamise eesmärkidele, võttes samas arvesse Eesti maaelu omanäolisust ning mitmekesisust. Euroopa Liidu liikmesriigina on Eestil võimalik osaleda ühenduse maaelupoliitikas ja saada osa Euroopa Liidu maaelu arengu toetuste eelarvest. Liikmesriigil on kohustus esmakordselt 2010. aastal ning hiljem iga kahe aasta järel esitada Euroopa Komisjonile aruanne riikliku maaelu arengustrateegia rakendamise tulemustest. Käesolev aruanne annab ülevaate MASi 1., 3. ja 4. telje kvantifitseeritud eesmärkide suunas liikumisest aastatel 2007–2013 võttes aluseks MASis fikseeritud indikaatorite baasväärtused ja sihttasemed ning võrreldes neid tegelike saavutustasemetega Eesti Statistikaameti andmetel. Lisaks analüüsitakse makstud toetuste ja kvantifitseeritud eesmärkide saavutustasemete abil, kuidas on Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) rakendamine aidanud kaasa MASi 1., 3. ja 4. telje üldeesmärkide saavutamisele. Selleks analüüsitakse, kas toetuste maksmise maht ja jaotus telgede vahel vastab MAKi planeeritud eelarvele. Samuti analüüsitakse MASi telgede lõikes, kas kvantifitseeritud eesmärkide tulemustega saavutatud mõju vastab MASi eesmärkidele.Kirje Koolitustegevused Leader-meetme raames : uuringu aruanne(2013) Aro, Kersti (koostaja); Prants, Jaana (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) 4. telje Leader-meetme püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli (edaspidi EMÜ) majandus- ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi (edaspidi PM) volitusele teostab MAK raames EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut (edaspidi püsihindaja). Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Uuring kuulub 2012. aasta hindamisplaani. Leader-lähenemine on 1991. aastal Euroopa Komisjoni poolt algatatud üks edukam maapiirkondade toetamise algatus. Leader-lähenemisele on iseloomulikud piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad, kohalikud avaliku ja erasektori partnerlused, altpoolt tulev algatus, kus kohalikel tegevusgruppidel (edaspidi tegevusgrupp) on otsustusõigus kohaliku arengu strateegiate koostamisel ja rakendamisel, kohaliku majanduse erinevate sektorite ja projektide vastastikusel toimel põhineva strateegia kavandamisel ja rakendamisel, uudsete lähenemiste rakendamisel, koostööprojektide rakendamisel ning kohaliku tasandi partnerluse koostöövõrgustike loomisel. Eestis alustati Leader-lähenemise rakendamisega 2006. a sügisel, kui 24 kohalikku tegevusgruppi taotles Riikliku arengukava 2004-2006 Leader-tüüpi meetmest toetust oma piirkondliku arengustrateegia koostamiseks. Koostatud arengustrateegiad olid omakorda aluseks rahaliste vahendite taotlemiseks MAKist oma piirkondliku arengukava rakendamiseks. Kaks tegevusgruppi koostasid oma piirkondliku arengustrateegia MAKi raames ning nende strateegiad valmisid 2009. aasta lõpuks. Kokku on Eestis 26 tegutsevat tegevusgruppi, kelle tegutsemispiirkonnad katavad 99% Eesti maapiirkonnast. Kehtiva arengukava Leader-meetme kaudu on riik otsustanud jagada maaelu arengu ja kohaliku initsiatiivi toetuseks 10% arengukava eelarvest ehk 85,8 mln eurot. Kuna Leader-meetme üldeesmärk on edendada kohalikku algatust, parandada primaarsektori konkurentsivõimet, elukeskkonda ja elukvaliteeti ning mitmekesistada majandustegevust, teostatakse Leader-meetme kaudu nii investeeringu- kui ka nn „pehmeid projekte“ (koolitused, uuringud vms). Käesoleva uuringu keskne tähelepanu on koolitustegevustel. Koolitus on tegevus, kus osaleja omandab või täiendab oma teadmisi ja oskusi. Leader-meetmes on koolitustegevused väga killustunud ning puudub selge ülevaade, millises mahus ja milliseid koolitusi on Leader-meetme raames toetatud. Antud teema on aktuaalne seda enam, et üks tegevusgrupp ─ Kirderanniku Koostöökogu ─ valiti 2012. aastal täiskasvanud õppija nädala raames Ida-Virumaa koolitussõbralikumaks organisatsiooniks. Uuringu peaeesmärgiks on välja selgitada, milliseid koolitustegevusi Leader-meetme raames ellu viiakse, anda hinnang koolitustegevuste edasise toetamise vajalikkusele ja vajadusel teha ettepanekuid koolitustegevustele esitatavate nõuete täpsemaks reguleerimiseks Leader-meetme määruses. Eesmärgiks on sealhulgas teha ettepanekuid koolitustegevuste üle peetava arvestuse täiendamiseks ning anda hinnang Leader-meetme edukate koolituste seireindikaatori täitmise ja muutmisvajaduse kohta. Andmeanalüüsil kasutati Põllumajanduse ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt seisuga 12.07.2012 heakskiidetud ja väljamakstud projekte ning andmeid toetuse saajate ja koolitustegevuste läbiviijate kohta. Lisaks koguti lisaandmeid struktureeritud küsimustikega tegevusgruppide tegevjuhtidelt (valimis oli kaks käesoleval programmperioodil ja viis Eesti riikliku arengukava 2004─2006 programmperioodil moodustatud tegevusgruppi), tegevusgrupi ja hindamiskomisjoni liikmetelt (valimis oli viis Eesti riikliku arengukava 2004─2006 programmperioodil moodustatud tegevusgruppi), toetust saanud, kuid koolitusprojekti tegevused hiljem katkestanud isikutelt koolitustegevuste ning uuringu valimisse kuulunud viie tegevusgrupi piirkonna koolitustegevustega seotud projektides (edaspidi koolitusprojektid) osalenute soolise-vanuselise struktuuri kohta. Küsimustikud valmistati ette koostöös Põllumajandusministeeriumi kohaliku algatuse ja elukeskkonna bürooga. Andmekorje toimus perioodil 16.10.2012─12.11.2012. Sekundaarandmete tulemused esitati koolitustegevuse vormide, meetme koodide, 26 tegevusgrupi ja maakondade lõikes ning küsitlusega kogutud andmete tulemused üldjaotusena. Uuringu aruandes kirjeldatakse andmete kogumise ja analüüsi metoodikat, antakse ülevaade Leader-meetme raames korraldatud koolitustegevusest ning meetme koolitustegevustega seotud sihttasemete täitmisest. Aruande juurde kuuluvad ettepanekud, kokkuvõte, kasutatud materjalide loetelu ja lisa. Lisas asuvad küsimustikud ja koolitusprojektide tegevuste kodeerimisjuhend. Kohaliku tegevusgrupi toetusest (ülalpidamiskulud, elavdamiskulud jne) finantseeritud koolitustegevuste puhul kasutati võrdlusandmetena 2010. aasta Statistikaameti poolt korraldatud uuringu „Täiskasvanute koolitusest ettevõtetes“ tulemusi koolitustegevuse mahu kohta ettevõtetes. Jälgimise hõlbustamiseks on andmete võrdlusmomendid tekstis tähistatud tumeda kirjaga ning järeldused kastikeste sees. Küsitlustega kogutud respondentide tsitaadid on tekstis kaldkirjas. Uuringu aruande koostas EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi uuringute osakonna töötaja Kersti Aro ning uuringu andmeid aitas koguda sama osakonna töötaja Jaana Prants.Kirje Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 mõjude eelhindamine : lõpparuanne(Eesti Maaülikool, Majandus- ja sotsiaalinstituut, 2019) Viira, Ants-Hannes; Mõtte, Mati; Aro, Kersti; Lillemets, Jüri; Kreegimäe, Katrin; Põder, Anne; Lemsalu, Katrin; Loit, Evelin; Kauer, Karin; Jõudu, Ivi; Roasto, Mati; Jaanuska, Heiki; Järvalt, Ain; Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituutPõllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) eelhindamise viis Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel läbi Eesti Maaülikool (EMÜ). Projekti algatas Maaeluministeerium (MeM) koostöös Keskkonnaministeeriumiga (KeM). Eelhindamise eesmärk on uurida süsteemselt püstitatud eesmärkide ja sekkumisloogika vastavust ning analüüsida tegevussuundade sotsiaalseid, demograafilisi, majanduslikke (sh põllumajandus, kalandus, vesiviljelus, toidutööstus), keskkonna-, regionaal- ning maaelu-, julgeoleku-, administratiiv- ja eelarvemõjusid. PõKa 2030 rakendamisega kaasnevate mõjude analüüsi koostamisel lähtuti Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodikast. Mõjude analüüsi kaasati lisaks eelhindamise projektimeeskonnale valdkondade eksperte. Eelhindamine viidi läbi perioodil 13. august 2018 kuni 30. september 2019. Eelhindamine teostati PõKa 2030 eelnõu versioonile seisuga 25. aprill 2019 ning viidi läbi PõKa 2030 eelnõuga samal üldistuse astmel. Eelhindamine ei hõlma kompleksselt arengukava keskkonnamõjude hindamist. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine viidi läbi paralleelselt teise hindaja poolt.