Uuringute aruanded
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/5495
Sirvi
Sirvi Uuringute aruanded Märksõna "arengukavad" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 5 5
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Eesti maaelu arengukava 2007-2013 1., 3. ja 4 . telje püsihindamise aruanne : 2014. aasta(2015) Aro, Kersti (koostaja); Prants, Jaana (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamine on jõudnud viimaste toetatud tegevuste elluviimiseni. Käesolev aruanne võtab kokku eelneva perioodi tulemused välja makstud toetuse ja toetuse saajate põhiselt. Euroopa Komisjoni maaelu arengu komitee andis MAK 2007–2013 heakskiidu 29. novembril 2007, mil avanes võimalus kasutada ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu toetusi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD). MAKi raames oli Eestil võimalik kasutada ligikaudu 925,2 mln eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks. Perioodil 2007–2013 rahastati EAFRD fondist 714,6 mln euro ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest 210,6 mln euro ulatuses. MAKi meetmete rakendamine toimub Põllumajandusministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste koostöös. Metsamajanduslikke meetmeid rakendatakse koostöös Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustega. Meetmete rakendusüksus ja makseasutus on PRIA. Käesoleva aruandeperioodi lõpuks 31.12.2014 on PRIA poolt rakendatud 1. telje kõik üheksa meedet koos peamiste alameetmetega. Samuti on rakendatud kaks 3. telje meedet koos alameetmetega ning Leader-meede. Projektide lõpetamine on aktiivne ja viimastel aastatel tuleb tähelepanu pöörata loobumistele ning toetuse tulemuslikkusele. MAKi strateegilise lähenemisega seoses rakendatakse seire- ja hindamise süsteemi, mis on sätestatud Nõukogu määruse (EÜ) 1698/2005 artiklis 86. EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut on MAK perioodil 2007–2016 püsihindaja 1., 3. ja 4. telje raames. MAK 2007–2013 2. telje püsihindaja on Põllumajandusuuringute Keskus (PMK). Püsihindajad teevad omavahel koostööd, et hinnata telgede vahel tekkinud seoseid ja mõju ettevõtjatele. Püsihindaja pädevus on määratletud põllumajandusministri 21. märts 2011. a määrusega nr 26 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Vastavalt korrale edastab Eesti Maaülikool Põllumajandusministeeriumile aruandeaastal rakendatud toetuste kohta aruandeaastale järgneva aasta 1. aprilliks seirearuande koostamiseks vajaliku teabe: ülevaade arengukava 1., 3. ja Leader-meetme toetustest, mis sisaldab andmeid tulemus- ja mõjunäitajate kohta, võttes arvesse arengukavas sätestatud eesmärke ning sisend- ja väljundnäitajaid; ülevaade 1., 3. ja Leader-meetme püsihindamisalastest tegevustest; vajaduse korral muu teave toetuste tõhusamaks rakendamiseks. Püsihindamisel lähtutakse EL ühisest seire- ja hindamisraamistikust (CMEF- Common monitoring and evaluation framework). Lisaks on koostatud püsihindaja poolt andmete analüüsi metoodika. Püsihindamise tulemusena on võimalik iga-aastaselt juhtida abiraha paremat ärakasutamist programmi ning meetmete eesmärkidest lähtuvalt. Püsihindamisega tagatakse struktureeritud ülevaade toetuse saajatest ja kaasnevatest sotsiaalmajanduslikest näitajatest. Püsihindamise käigus kogutud andmete tulemused perioodil 2007–2013 võetakse kokku käesolevas aruandes. Püsihindamise tulemuste analüüsimisel lähtutakse maaelu arengu meetmete kolme põhieesmärgi täitmisest, milleks on: põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamine ümberkorraldamise, arendamise ja innovatsiooni toetamisega; keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise toetamisega; maapiirkondade elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine. Püsihindamine hõlmab kõiki MAK 2007–2013 1., 2., 3. telje ja Leader-meetme toetusi, mis on seotud põllumajanduse ja metsamajanduse konkurentsivõimega, maade hooldamise ja keskkonnaga, elukvaliteediga ja tegevuste mitmekesistamisega. Võetakse arvesse olukordade mitmekesisust, alates rahvastiku puuduse käes kannatavatest ääremaadel asuvatest maapiirkondadest ja lõpetades linnakeskuste suureneva surve all olevate maapiirkondadega. Käesoleva aruande koostajad ja püsihindamise teostajad meetmete lõikes on: Kersti Aro – meede 1.1, 1.3, 3.2 ja Leader-meede; Jaana Prants – meede 1.2, 1.5.1, 1.5.2, 1.5.3, 1.7, 1.8 ja 1.9, 1. ja 2. telje kokkuvõte; Mati Mõtte – meede 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 1.6, 3.1, üldosad.Kirje Eesti maaelu arengukava 2007-2013 rakendamise tulemusi(Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut, 2013) Prants, Jaana (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Räisa, Risto (koostaja); Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituutHea maapiirkonna ettevõtja! Maaelu edendamiseks rakendatakse Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 meetmeid, mille eesmärk on ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine, hea keskkonnaseisundi säilitamine ja ettevõtluse mitmekesistamine. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut on MAKi 1., 3. ja Leader telje rakendamise püsihindaja. Käesoleva trükise eesmärgiks on anda ülevaade PRIA andmetele tuginedes järgmiste MAKi meetmete ja alameetmete rakendamise tulemustest perioodil 01.01.2007-30.06.2012.1 MAKi 2. telje ja metsamajandamise meetmed ülevaates ei kajastu. 23Kirje Eesti maaelu arengukava 2007–2013 järelhindamine : lõpparuanne(2016) Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut; Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut; Civitta Eesti ASCivitta Eesti AS koostöös Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudiga viis Maaeluministeeriumi tellimusel ajavahemikus 01.05.2016-29.12.2016 läbi Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) järelhindamise. Järelhindamise üldeesmärgiks oli anda hinnang MAKi rakendamise kvaliteedi, tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Järelhindamine hõlmas tegevusi ja projekte, mis olid maaelu arengukava raames ellu viidud perioodil 1. jaanuar 2017 kuni 31. detsember 2015. MAKi järelhindamise tulemusel sõnastati järeldused MAKi rakendamise tulemuste ja mõju kohta ning anti soovitused MAKi kvaliteedi tõstmiseks. MAKi üldeesmärgiks on toetada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate maaelu arengu meetmete kaudu maapiirkonna tasakaalustatud arengut. Perioodil 01.01.2007 kuni 31.12.2015 kasutati üle 935 miljoni euro avaliku sektori toetusraha Eesti põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime tõstmiseks, keskkonna ja paikkonna parandamiseks, maapiirkondade elukvaliteedi tõstmiseks ja maamajanduse mitmekesistamiseks. Järelhindamise läbi viimisel kombineeriti kvantitatiivseid (sekundaarandmete kirjeldav statistika, kvaasieksperimentaalne meetod, toetuse saajate veebiküsitlused) ja kvalitatiivseid analüüsimeetodeid (dokumendianalüüs, personaal-ja fookusgrupiintervjuudning juhtumi-uuringud). Analüüsil tugineti rakendusasutuste toetuste statistikale, püsihindajate kogutud seireandmetele (uuringutega kogutud primaarandmed ja äriregistri andmed ettevõtete majandusnäitajate kohta), valdkondlikule statistikale (Statistikaameti andmed), varasemalt teostatud asjakohastele valdkondlikele uuringute tulemustele ja lisaks järelhindaja poolt kogutud primaarandmetele. Järelhindamise raames viidi läbi neli toetuse saajate ankeetküsitlust, 30 intervjuud, seitse fookusgrupiintervjuud ja üks paneeldiskusioon. Põhjalik ülevaade järelhindamise metoodilisest lähenemisest on toodud peatükis 3 „Metoodiline käsitlus“. Maaelu arengukava jaguneb neljaks teljeks, mille raames toetati erinevaid meetmeid. Järgnevalt on antud kokkuvõtlik ülevaade järelhindamise hinnangutest iga meetme rakendamise kohta.Kirje Eesti maaelu arengukava 2014–2020 prioriteetide 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 hindamise lõpparuanne(2017) Mõtte, Mati; Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituutEesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut korraldas Maaeluministeeriumi tellimusel ajavahemikus 6. veebruarist 2017. aastal kuni 10. maini 2017. aastal „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi MAK 2014−2020) progressi hindamise. Aastal 2017 tehtud hindamise põhieesmärgiks oli esitada seni saavutatud tulemused MAK 2014–2020 rakendamise panuse kohta, mis on seotud ELi ühiste maaelu arengu poliitika prioriteetide eesmärkide täitmisega, sh hinnati maaelu arengu poliitika sekkumise tulemuslikkust, tõhusust ja asjakohasust. Hindamine hõlmas MAK 2014–2020 rakendamise perioodi 13. veebruarist 2015. aastal kuni 31. detsembrini 2016. aastal. Maaelu arengu poliitika on osa ELi ühisest põllumajanduspoliitikast (edaspidi ÜPP) ja seda rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD). EAFRD vahendite kasutamist juhib Maaeluministeerium MAK 2014–2020 alusel, mis kinnitati Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) poolt 13. veebruaril 2015. MAK 2014–2020 rakendamiseks on Eestil võimalik kasutada u 954 miljonit eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu tagamiseks. MAK 2014–2020 põhieesmärk on eelkõige panustada põllumajanduse konkurentsivõime tõstmisesse, parandada loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, tõhustada kliimameetmeid ning tagada maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalset areng Eesti maapiirkonna ettevõtjate ja kohaliku algatuse kaudu. MAK 2014–2020 spetsiifilised eesmärgid on koondatud kuude prioriteeti, mille all on omakorda sihtvaldkonnad ja kindlaksmääratud meetmed. Eestis on rakendatud MAK 2014–2020 võimalikust valikust kõiki kuut prioriteeti, millest 4. ja 5. prioriteet on seotud mõjuga keskkonnale ja kliimamuutustele. MAK 2014–2020 prioriteetide eesmärkide täitmist juhitakse meetmetega, mille valik põhineb maaelu arengukava koostamise käigus kindlaks tehtud vajadustel ja eesmärkidel. Kokku rakendatakse MAK 2014–2020 raames üle 20 (all)meetme. Hindamise metoodiline lähenemine tugines MAK 2014–2020 sekkumisloogikal, mis näitab prioriteetide, sihtvaldkondade ja meetmete omavahelisi seoseid. Sekkumisloogika ja seoste valik omakorda tuleneb maaelu arengukava SWOT-analüüsist ehk ELiliikmesriigi vajaduste kaardistamisest. Sekkumisloogikal põhinev hindamine loob aluse, et mõõdetakse üksnes sellise idindikaatoreid, millel on olemas oluline seos sihtvaldkonna kaudu prioriteedi ja maaelu arengukavaga. Metoodiliselt on võimalik koostada mõjuahelate seosed, kus on olemas kõik sisendid ja mõõtmiseks kasutatavad väljundid. Hindamise struktureerimise faasis koostati metoodika, kus on seotud ahelad hindamisküsimuse ja sihtvaldkonna vahel hindamiskriteeriumi kaudu, millega omakorda on seotud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed indikaatorid. Hindamise metoodilist lähenemist ja seoseid indikaatoritega kirjeldab peatükk 2.4 „Kasutatud metoodika“. Järgnevalt esitame põhilise teabe kokkuvõtte MAK 2014–2020 hindamise tulemusel leitud kuue prioriteedi rakendamise kohta seisuga 31.12.2016 tuginedes finantsandmetele, ühiste ja maaelu arengukava eriomaste indikaatorite kvantifitseeritud sihtväärtustele. Olulisel kohal on tulemusindikaatorite väärtuste muutusja ka tulemusraamistikus määratletud vahe-eesmärkide täitmine.Kirje Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 mõjude eelhindamine : lõpparuanne(Eesti Maaülikool, Majandus- ja sotsiaalinstituut, 2019) Viira, Ants-Hannes; Mõtte, Mati; Aro, Kersti; Lillemets, Jüri; Kreegimäe, Katrin; Põder, Anne; Lemsalu, Katrin; Loit, Evelin; Kauer, Karin; Jõudu, Ivi; Roasto, Mati; Jaanuska, Heiki; Järvalt, Ain; Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituutPõllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) eelhindamise viis Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel läbi Eesti Maaülikool (EMÜ). Projekti algatas Maaeluministeerium (MeM) koostöös Keskkonnaministeeriumiga (KeM). Eelhindamise eesmärk on uurida süsteemselt püstitatud eesmärkide ja sekkumisloogika vastavust ning analüüsida tegevussuundade sotsiaalseid, demograafilisi, majanduslikke (sh põllumajandus, kalandus, vesiviljelus, toidutööstus), keskkonna-, regionaal- ning maaelu-, julgeoleku-, administratiiv- ja eelarvemõjusid. PõKa 2030 rakendamisega kaasnevate mõjude analüüsi koostamisel lähtuti Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodikast. Mõjude analüüsi kaasati lisaks eelhindamise projektimeeskonnale valdkondade eksperte. Eelhindamine viidi läbi perioodil 13. august 2018 kuni 30. september 2019. Eelhindamine teostati PõKa 2030 eelnõu versioonile seisuga 25. aprill 2019 ning viidi läbi PõKa 2030 eelnõuga samal üldistuse astmel. Eelhindamine ei hõlma kompleksselt arengukava keskkonnamõjude hindamist. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine viidi läbi paralleelselt teise hindaja poolt.