VLI projektid

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/8657

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 75

Microbial Growth Dynamics in Minced Meat Enriched with Plant Powders
(MDPI, 2022) Koskar, Julia; Meremäe, Kadrin; Püssa, Tõnu; Anton, Dea; Elias, Terje; Rätsep, Reelika; Mäesaar, Mihkel; Kapp, Karmen; Roasto, Mati
Plant powders with antimicrobial properties can be used in food manufacturing and must comply with the demands of consumers regarding microbiological safety, nutritional value, and sensory properties of foods. The present study aimed to assess the microbial growth inhibitory ability of different plant powders, including by-products of horticultural primary processing (e.g., pomace) in raw and cooked minced pork. The total counts of aerobic mesophilic bacteria, pseudomonads, yeasts, and moulds were studied to assess the microbial growth dynamics in meat samples. Additionally, for the plant powders, which were able to suppress the microbial growth in a total counts dynamics study, the growth potential of Listeria monocytogenes in ready-to-eat (RTE) minced meat samples was estimated by challenge testing. The results showed that the most effective combinations of plant powders in raw minced pork, in relation to the total counts of microorganisms, were 3% apple+1% onion+2% blackcurrant berries (Apple+On+BCber); 3% apple+1% garlic+2% tomato (Apple+Ga+Tom); and 3% apple+2% tomato+1% rhubarb petioles (Apple+Tom+Rhub). However, challenge tests revealed that some plant powders were unable to inhibit the growth of L. monocytogenes. The lowest L. monocytogenes growth potential (δ = 2.74 log cfu/g) was determined for cooked minced pork samples enriched with 2% rhubarb petioles, followed by Apple+On+BCber (δ = 3.63 log cfu/g) and Apple+Tom+Rhub (δ = 3.74 log cfu/g). In minced pork samples without plant additives, the L. monocytogenes growth potential was 7.30 log cfu/g. In conclusion, blends of plant powders may have good potential for developing meat products with acceptable microbiological quality.
Hakklihatoodete riknemise pidurdamine taimsete tootmisjääkidega : [esitlus]
(Eesti Maaülikool, 2022) Püssa, Tõnu; Anton, Dea; Rusalepp, Linda; Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Kaldmäe, Hedi; Bleive, Uko; Rätsep, Reelika
Ettekandes käsitleme: käimasoleva ResTA 14 projekti TAIMLOOMTOIT ühte suuremat katset •Projekti TAIMLOOMTOIT eesmärgiks o n teaduslikult põhjendatud suurima liha ja kala keemilise ja bakterioloogilise riknemise põhiprotsesside pidurdamise võimega bioaktiivsete lisandite väljaselgitamine taimse tootmise jääkides , nende jääkide võimalikult täielikuks ning eesmärgipäraseks kasutamiseks (Rätsep jt , 2021). •NB! Paljudel juhtudel on taimse tootmise jäägid hoopis rikkamad bioaktiivsete ainete poolest kui põhitooted , näiteks mahlad •Kokku tehti projekti raames 2021. aasta jooksul neli erineva suurusega katset, milleks valiti välja sea hakkliha ja taimsete materjalide segud, mis meie varasemate katsete tulemuste põhjal võisid anda parimaid tulemusi, arvestades erinevaid toime mehhanisme.
Hakklihatoodete riknemise pidurdamine taimsete tootmisjääkidega
(Eesti Maaülikool, 2022) Püssa, Tõnu; Anton, Dea; Rusalepp, Linda; Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Kaldmäe, Hedi; Bleive, Uko; Rätsep, Reelika
Kuna lihas on palju erinevaid keemilisi ja biokeemilisi (ensümaatilisi) aktiiv- susi, siis on liha, eriti peenestatud kujul, üks kõige kiiremini riknevaid toiduaineid. Teisalt on liha suurepärane kompleks ainetest, mida vajavad kasvuks mitmesugused mikroorganismid, lihal on ka kõrge veesisaldus ja mõõdukas pH. Ensümaatiline autolüüs, oksüdatsioon ja mikroobide kasv on kolm liha riknemise eest vastutavat põhiprotsessi (Iulietto jt, 2016). Mida tugevamini on nimetatud protsessid pidurdatud, seda pikem on liha ja lihatoodete säilimisaeg. Liha riknemine algab juba looma tapmise ajal, kui lihaskoe verevarustus katkeb, seni tasakaalustatud ainevahetusprotsessid blokeeritakse ning lihase enda ensüümide toel algab autolüüs, mis puudutab nii valke, rasvu kui ka glükosiide (Amaral jt, 2018). Jättes autolüüsi eraldi uurimise objektiks, on just oksüdatsiooni ja bakterite kasvu pidurdamine taimsete lisandite abil käesoleva artikli põhiteemadeks. Artiklis käsitletava töö eesmärgiks oli ResTA 14 projekti raames teaduslikult põhjendatud suurima liha riknemise põhiprotsesside pidurdamise võimega bioaktiivsete lisandite väljaselgitamine taimse tootmise jääkides viimaste võimalikult täielikuks ning eesmärgipäraseks ärakasutamiseks (Rätsep jt, 2021). Paljudel juhtudel on taimse tootmise jäägid hoopis rikkamad bioak- tiivsete ainete poolest kui põhitooted, näiteks mahlad (Fierascu jt, 2020).
Polüfenoolid tomati pressjääkides
(Eesti Maaülikool, 2022) Anton, Dea; Rusalepp, Linda; Meremäe, Kadrin; Bleive, Uko; Rätsep, Reelika; Kaldmäe, Hedi; Roasto, Mati; Püssa, Tõnu
Tomatit tarbitakse nii värskelt kui töödelduna. Mahla valmistamisel tuleb aga arvestada, et umbes 5-30% (Szabo jt, 2019) tooraine massist jääb jääkidesse, mis põhiliselt koosneb koortest, seemnetest ja vähesel määral viljalihast. Tomati seemned sisaldavad palju õli ja valku, koored omakorda rikkali- kult kiudaineid, lükopeeni,mineraalaineid ning inimese tervisele kasulikke antioksüdantseid ühendeid, sealhulgas vitamiine ja polüfenoole (Elbadrawy & Sello, 2016; Lu jt, 2019). Kuivatatud ja peenestatud tomatijahu saab kasutada liha- või teraviljatoodetes, võib lisada putrudele, jogurtile, liha- marinaadidele ning küpsetistesse. Lihatoodetesse lisatud tomatijahu tõstab nende toiteväärtust, parendab tekstuuri, värvust ja sensoorset kvaliteeti (Lu jt, 2019). Polüfenoolid (kahe või enama benseenituumaga fenoolsed ühendid) on taimsed sekundaarsed metaboliidid, mis kuuluvad suurde fütokemikaalide rühma. Varasemad teadusuuringud on näidanud, et tomatis leiduvad polüfe- noolid on olulised antioksüdantsete ja/või antimikroobsete omadustega ühendid (Reguengo jt, 2022). Mahla pressjääkide edasisel töötlemisel on oluline valida meetodid, mis võimaldavad kasulike ühendite maksimaalse säilimise ja samas ka tagavad töötlemisel efektiivse energiakasutuse. Lüofiliseerimist ehk külmkuivatamist kasutatakse mitmete toiduainete (sh marjad, seened, puu- ja aedviljad, maitsetaimed) säilivusaja pikendami- seks. Kuna külmkuivatamisel kasutatakse madalaid miinustemperatuure ja sügavvaakumit, säilivad toiduainete maitse ja välimus ning kuivatamine ei põhjusta temperatuuritundlike ühendite lagunemist. Külmkuivatatud toodete suurimaks puuduseks on nende kõrge maksumus, olles tingitud kuivatus- meetodi suurest energiakulust ja külmkuivatite kõrgest maksumusest. Alternatiivsel kondensatsioonkuivatuse meetodil kuivatatakse materja- lid suhteliselt madalatel temperatuuridel, s.o 35-50 °C juures, kasutades ringlevat kuivatusõhku, millest materjalidest aurunud vesi eemaldatakse kuivati kondensaatori külmal pinnal. Kondensatsioonkuivatid võrreldes külmkuivatitega on odavamad ning väiksema energiavajadusega tagades madalamad tootmiskulud (Bleive, 2011). Käesolevas artiklis võrreldakse külmkuivatatud tomati vilja ja kondensat- sioonkuivatatud pressijääkidest valmistatud etanooliekstraktide fenoolsete ainete sisaldust ning tomatipulbrite antioksüdatiivseid ja antimikroobseid omadusi lihamaatriksis.
Antibiotic Resistance in Campylobacter spp. Isolated from Broiler Chicken Meat and Human Patients in Estonia
(MDPI, 2022) Tedersoo, Triin; Roasto, Mati; Mäesaar, Mihkel; Häkkinen, Liidia; Kisand, Veljo; Ivanova, Marina; Valli, Marikki Heidi; Meremäe, Kadrin
Poultry meat is considered the most important source of Campylobacter spp. Because of ris- ing antimicrobial resistance in Campylobacter spp., this study investigated the antimicrobial resistance of Campylobacter isolates from fresh broiler chicken meat originating from the Baltic countries sold in Estonian retail settings. Additionally, human clinical isolates obtained from patients with Campylobacter enteritis in Estonia were analysed. The aim of this study was to investigate the susceptibility of Campylobacter spp. to nalidixic acid, ciprofloxacin, tetracycline, streptomycin, erythromycin and gen- tamicin. The broth microdilution method with the EUCAMP2 panel was used for MIC determination and antimicrobial mechanisms were analysed using WGS data. A total of 46 Campylobacter strains were analysed, of which 26 (42.6%) originated from Lithuanian, 16 (26.2%) from Latvian, and 4 (6.6%) from Estonian fresh broiler chicken meat. In addition, 15 (24.6%) Campylobacter strains of patients with campylobacteriosis were tested. The antimicrobial resistance patterns of Campylobacter spp. isolated from fresh broiler chicken meat samples of Estonian, Latvian and Lithuanian origin collected in Estonian retail, and from patients with Campylobacter enteric infections, were determined. A total of 46 (75%) of the isolates tested were C. jejuni and 15 (25%) were C. coli. Campylobacter resistance was highest to nalidixic acid (90.2% of strains) and ciprofloxacin (90.2%), followed by tetracycline (57.4%), streptomycin (42.6%) and erythromycin (6.6%). All strains were sensitive to gentamicin. Additionally, antimicrobial resistance genes and point mutations were detected in 27 C. jejuni and 8 C. coli isolates previously assigned as resistant with the phenotypic method. A high antibiotic resistance of Campylobacter spp. in Lithuanian- and Latvian-origin broiler chicken meat and Estonian clinical isolates was found. Similar antibiotic resistance patterns were found for broiler chicken meat and human Campylobacter isolates.
Komplekssed kestvuskatsed toidu säilimisaja määramiseks
(Eesti Maaülikool, 2022) Koskar, Julia; Roasto, Mati; Laikoja, Katrin; Meremäe, Kadrin; Rätsep, Reelika
Käesoleva artikli eesmärgiks on anda ülevaade toidukäitlemisega alustavale ettevõtjale toidu säilimisaja määramiseks vajalike kestvuskatsete planeerimisest, sealhulgas laboratoorsete analüüside valiku põhimõtetest ja võimalustest Eestis. Mitmetele toidugruppidele ei ole õigusaktidega kehtestatud toiduohutuse ja protsessi hügieenikriteeriume ega toidu säilitamisnõudeid. Sellisel juhul tuleb need kehtestada toidukäitlejal (Toiduseadus, §22). Kestvuskatse puhul on tegemist toidu valmistaja ja/või pakendaja poolt planeeritud ning laboratooriumis läbiviidud analüüsitegevustega, mille tulemuste põhjal määratakse toidu säilitamisnõuded (sh toidu säilimisaeg ja säilitamistingimused), hinnates toidu ohutust ning toidu vastavust teistele nõuetele (Roasto & Laikoja, 2019). Toidu säilimisaeg on ajaperiood, mille jooksul määratletud säilitamistingi- musi rakendades püsib toit ohutu, säilitab soovitavad kvaliteediomadused ja on inimtoiduks kasutuskõlblik (Roasto & Laikoja, 2019). Kestvuskatsete eesmärk on kinnitada, et toit vastab kogu säilimisaja jooksul nii mikrobioloogilistele, keemilistele kui ka muudele toidule kehtestatud nõuetele. Seega tuleb toidu säilimisaja määramisel arvesse võtta nii toi- duohutuse kui kvaliteedi indikaatoreid ning sageli ka toidu organoleptilisi omadusi.
Redutseerivate suhkrute sisaldus Eestis enimkasvatatud köögiviljades saagikoristusjärgselt ja pärast säilitamist
(Estonian Academic Agricultural Society, 2022) Jalakas, Sirje; Roasto, Mati; Kaart, Tanel; Praakle, Kristi; Mäesaar, Mihkel; Elias, Terje
The study examined the content of reducing sugars in various varieties of potato, beetroot, turnip and pumpkin most commonly grown in Estonia. This study aimed to determine the varieties of vegetables with the lowest levels of reducing sugars after harvesting and after storage at two different temperatures (3 and 8 C). In the present study it was found that the potato variety with the lowest content of reducing sugars after harvesting and after six months of storage was potato variety 'Birgit' with 0.19 g 100 g–1after harvesting, 0.98 g 100 g–1 after storage at 3 C and 0.38 g 100 g–1 after storage at 8 C, respectively. All three varieties of the beetroot, after harvest, contained a similar amount of reducing sugars. After six months of storage, the lowest content of reducing sugars was determined for variety 'Boro' with 1.22 g 100 g–1 at 3 C and 0.96 g 100 g–1 at 8 C, respectively. The lowest average concentrations of reducing sugars from turnips were after harvest in the variety 'Kohalik sinine' with 3.38 g 100 g–1. Also after storage, the same variety had the lowest content of reducing sugars with 8.36 g 100 g–1 at 3 C and 3.76 g 100 g–1 at 8 C, respectively. From the pumpkin varieties, the lowest reducing sugars contents were determined for variety 'Gold Medal' with 2.64 g 100 g–1after harvesting, 2.40 g 100 g–1 after storage at 3 C and 1.90 g 100 g–1 after storage at 8 C. It can be concluded that all studied vegetables stored at 3 °C contained higher amounts of reducing sugars than those stored at 8 °C.
Prevalence and counts of Listeria monocytogenes and Campylobacter spp. in food and molecular characterisation of the isolates in Estonia
(Estonian University of Life Sciences, 2022) Mäesaar, Mihkel; Roasto, Mati (advisor); Institute of Veterinary Medicine and Animal Sciences; Møller Nielsen, Eva (opponent)
Listeria monocytogenes is a bacterial zoonotic agent and a major cause of listeriosis in humans. The invasive form of listeriosis causes severe illness and can be fatal. In the European Union (EU), 2,621 cases of listeriosis were reported in humans in 2019, with a 17.6% case fatality rate. A study carried out in 2012–2013 found that 16.8% of the 185 samples of ready-to-eat fish (RTE) products tested positive, but only one salted and sliced salmon fillet product exceeded the European Union food safety criterion of 100 CFU/g at the end of its shelf-life. Unlike L. monocytogenes, infections caused by Campylobacter jejuni are significantly more common in humans. Campylobacteriosis usually affects people with mild symptoms and is typically a self-limiting disease. In 2019, 220,682 cases of campylobacteriosis were registered in the EU, but the mortality rate per case was only 0.03% compared to listeriosis. A survey conducted in 2012 found that 35.0% of the 220 samples of fresh broiler chicken meat from Estonia, Latvia and Lithuania sold in Estonia were contaminated with campylobacters. Higher prevalence, counts and antibiotic resistance of campylobacters were associated with imported chicken broiler products. These indicators were low in fresh broiler chicken meat products of Estonian origin. The molecular methods used in the study allowed the strain of L. monocytogenes isolated from Estonian food to be associated with a multi-country outbreak of listeriosis in several European countries in 2014–2019. A retrospective survey also revealed that the same strain was already in the company's RTE fish products before the outbreak was first registered. Molecular studies also showed that the primary source of human cases of campylobacteriosis in Estonia is mainly related to poultry, including poultry meat. Systematic application of whole-genome sequencing in routine surveillance will contribute to the effectiveness of investigating food-borne outbreaks and thus to the prevention of related cases.
Covid-19 mõju mikrobioloogilisele toiduohutusele Euroopa Liidus ja Eestis
(Eesti Maaülikool, 2022) Roasto, Mati; Laikoja, Katrin; Mäesaar, Mihkel
Käesolev artikkel annab ülevaate zoonoossete toidupatogeenide toidus levimuse ning toidutekkeliste haigusjuhtumite suundumustest Euroopa Liidus (EL) k.a. Covid-19 pandeemia võimalikust mõjust toidutekkeliste mikrobioloogiliste haigusjuhtumite esinemisele. Zoonoos on otseselt või kaudselt loomulikul teel looma ja inimese vahel edasikanduv haigus või nakkus (PTA, 2022). Toidutekkelised haigused on infektsioonid või intoksikatsioonid, mis on põhjustatud saastunud toidu või vee kaudu organismi sattunud bakteritest, viirustest, parasiitidest või keemilistest ainetest. Toidu saastumine võib aset leida toidu (esma)tootmise, töötlemise ja tarbimisahela mis tahes etapis ning tuleneda keskkonnasaastest, sealhulgas vee, pinnase või õhu saastumisest, aga ka toidu mitte nõuetekoha- sest ladustamisest, töötlemisest või muul viisil käitlemisest (Roasto, 2019). Salmonellad, kampülobakterid ja enterohemorraagiline Escherichia coli on kõige levinumad toidupatogeenid, põhjustades igal aastal miljonitele inimestele kerge või raske kuluga haigusi, enamasti soolenakkusi, kuid mõnikord võivad need haigused põhjustada ka inimeste surma (WHO, 2022). Kõige sagedamini esinev zoonoos EL-is on juba alates 2005. aastast kampülobakterioos (Whitworth, 2021). Eestis registreeriti inimestel kam- pülobakterioosi rohkem kui salmonelloosi esimest korda 2013. aastal. Nii on see olnud ka järgnevatel aastatel Eestis.
Valmistoidu nakatamiskatsed Listeria monocytogenes´ga : [poster]
(Eesti Maaülikool, 2023) Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Koskar, Julia; Elias, Terje; Rätsep, Reelika
Listeria monocytogenes´t peetakse jahutatud valmistoitude puhul üheks kõige ohtlikumaks toidupatogeeniks, kuna ta on võimeline kasvama ka külmkapi temperatuuridel ning võib põhjustada inimestel raskekujulist haigust - listerioosi. Tingituna L. monocytogenes´e olulisusest valmistoitude toiduohutust mõjutava tegurina ning toidukäitlejate toiduohutuse tagamise kohustusest on vajadus hinnata toidu sisemiste, väliste ja kaudsete tegurite mõju L. monocytogenes´e kasvule selles, eriti valmistoitudes, millel on pikk säilimisaeg ning mille koostis võib võimaldada patogeeni kasvu. Uurimustööd finantseeris Eesti Teadusagentuur (projekt PRG1441). Projekti TAIMLOOMTOIT (F200143PKPA) elluviimist toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Teadusagentuur läbi „Ressursside väärindamise alase TA-tegevuse toetamise” programmi ResTA14.
Taimsete lisandite mõju verivorstide säilivusele ja kvaliteedile
(Eesti Maaülikool, 2023) Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Anton, Dea; Tepper, Marek; Elias, Terje; Kerner, Kristi; Rätsep, Reelika; Püssa, Tõnu
Kuna verivorstid on eestlaste toidulaual olulisel kohal, siis pakub huvi nende koostise tootearendus naturaalsemate toodete suunas. Üks võimalus on verivorstide koostises kasutada taimseid lisandeid, millel on teaduslikult tõestatud rikkalik bioaktiivsete ainete sisaldus. Näiteks aroonia (Borowska & Brzóska, 2016), mustsõstar (Raudsepp jt, 2010) ja õun (Biedrzycka & Amarowicz, 2008) sisaldavad märkimisväärses koguses polüfenoolseid ühendeid, mis toimivad inimorganismis võimekate antioksüdantidena (Zhang & Tsao, 2016). Lisaks on polüfenoolidel leitud ka antimikroobseid (Paunović jt, 2022) ja põletikuvastaseid omadusi (Yahfoufi jt, 2018). Samuti on taimsed ekstraktid ja pulbrid lihapõhistes mudelites tõestanud lipiidide oksüdatsiooni pidurdavat efekti (Burri jt, 2020). Eelmainitud põhjustel pakuvad toidutehnoloogias huvi ka tootmise kõrvalsaadusena tekkivad taimsed pressjäägid, mis sisaldavad väärtuslikke bioaktiivseid aineid (Rätsep jt., 2022; Fierascu jt, 2020; Klavins jt, 2018) ning millega saab parandada toodete maitseomadusi, tekstuuri, pikendada säilivust ja vähendada sünteetiliste lisaainete kasutamist toidus (Calderón- Oliver & López-Hernández, 2022). Pressjääkide kasutusele võtmine on heas kooskõlas ka ring- ja biomajanduse eesmärkide täitmisega. Taimsete lisandite optimaalsete kombinatsioonidega on võimalik anda verivorstidele lisandväärtus, millega tagatakse stabiilse mikrobioloogilise kvaliteedi ja heade organoleptiliste omadustega lõpptoode. Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade taimsete lisanditena kasutatud õuna-, mustsõstra- ja arooniamahla pressjääkide mõjust verivorstide mikrobioloogilistele, füüsikalis-keemilistele ja organoleptilistele näitajatele.
Taimsete lisandite mõju verivorstide säilivusele ja kvaliteedile : [poster]
(Eesti Maaülikool, 2023) Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Anton, Dea; Tepper, Marek; Elias, Terje; Kerner, Kristi; Rätsep, Reelika; Püssa, Tõnu
Verivorstid on eestlaste toidulaual olulisel kohal. Seda enam pakub huvi verivorstide koostise edasiarendus tervislikumate ja naturaalsemate toodete suunas. Üks võimalus on kasutada selleks taimseid lisandeid, et anda verivorstidele lisandväärtus tervisliku, stabiilse mikrobioloogilise kvaliteedi ja heade organoleptiliste omadustega lõpptoote saamiseks.
Time method and my competences : [presentation]
(Estonian University of Life Sciences, 2023) Sünter, Alar; Raudsepp, Piret; Püssa, Tõnu; Kuznetsov, Artur
Rahvusvahelise projekti INTEREST ("Uuenduslikud tehnoloogiad väärtuslike ühendite saamiseks põllumajandussaaduste ja mereandide tootmise kõrvalproduktidest ja nende toidutoodetes kasutamiseks"; projekti kirje: V230113PKANPA) seminaril nooremteadur Alar Sünteri suuline ettekanne „Time method and competences“
Toores lihas toimuvate protsesside jaotus perioodideks ATP laguproduktide sisalduse muutumise alusel : [esitlus]
(Eesti Maaülikool, 2023) Sünter, Alar; Kuznetsov, Artur; Püssa, Tõnu
Konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2023" slaidiesitlus.
Salmonella enterica prevalence, serotype diversity, antimicrobial resistance and control in the European pork production chain
(Elsevier, 2023) Roasto, Mati; Bonardi, Silvia; Mäesaar, Mihkel; Alban, Lis; Gomes-Neves, Eduarda; Vieira-Pinto, Madalena; Vågsholm, Ivar; Elias, Terje; Lindegaard, Lene Lund; Blagojevic, Bojan
A risk assessment conducted by EFSA identified Salmonella enterica (Salmonella) as a high-risk hazard at the EU level in the context of meat inspection of swine. Despite pork being considered an important source of S. Typhimurium and its monophasic variant, Regulation (EC) No 2073/2005 does not set criteria for specific Salmonella serotypes. Enforcing specific criteria for Salmonella target serotypes could result in a reduction in the prevalence of Salmonella in the pork production chain, as has happened in broiler flocks. Scope and approach: This study gives an overview of Salmonella enterica in the European pork chain, discussing prevalence, serotype diversity, antimicrobial resistance and epidemiological importance during the last 20 years. Additionally, future trends and recommendations regarding control of Salmonella in the European pork production chain are introduced. Key findings and conclusions: The highest proportions of Salmonella-positive samples were observed at the fattening pig farm level, whereas the prevalence of Salmonella on pig carcasses was much lower. Among epidemiologically important serotypes, isolates of S. Typhimurium, and its monophasic variant were found to be resistant to ampicillin, sulfamethoxazole, streptomycin and tetracycline. Future Salmonella control in the pork production chain can preferably be conducted through a risk-based meat safety assurance system. In conclu- sion, a fit-for-purpose strategy applied to the pork production chain and adapted to the national epidemio- logical situation can deliver acceptable consumer safety.
The Effect of Pasteurized Milk Extracellular vesicles on Bacterial Growth : [poster]
(Estonian University of Life Sciences, 2023) Sapugahawatte, Dulmini Nanayakkara; Midekessa, Getnet Balcha; Godakumara, Kasun; Prasadini, Madhusha; Kodithuwakku, Suranga; Roasto, Mati; Andronowska, Aneta; Fazeli, Alireza
Milk-derived extracellular vesicles (mEVs) have gained attention for their potential biological activities, including antibacterial properties and they can carry bioactive molecules. The mEVs can survive high temperatures and digestion processes while retaining their biological activity. Studies of mammalian EVs are increasingly attracting the interest of researchers; however, there are only a few studies of mEVs’ antimicrobial effect.
Screening for new natural food additives with antibacterial properties against pathogenic bacteria : [poster]
(Estonian University of Life Sciences, 2023) Kapp, Karmen; Cruz, Cristina D.; Chic Lorente, Helena; Laakso, Riina; Nicoletti, Anita; Raudsepp, Piret; Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Tammela, Päivi
• Due to increasing customer awareness, there is a trend to seek new natural food additives that can be used as antibacterial and/or antioxidative agents in food products [1] • Plant-based extracts consist of compounds that can possess antibacterial properties and may extend the shelf-life and enhance food safety [2] Aim: Find potential natural antimicrobials for food industry by testing antimicrobial properties of plant extracts against pathogenic bacteria.
Growth potential of Listeria monocytogenesin ready-to-eat minced meat samples enriched with plant powders : [poster]
(Estonian University of Life Sciences, 2023) Koskar, Julia; Meremäe, Kadrin; Elias, Terje; Mäesaar, Mihkel; Rätsep, Reelika; Roasto, Mati
Listeriosis which is one of the most severe foodborne illnesses, ranks as the fifth most commonly reported zoonosis among humans in the European Union To ensure the safety of ready to eat ( foods, Regulation ( No 2073 2005 has established microbiological criteria for Listeria monocytogenes If a food business operator intends to use the numeric criterion of 100 cfu/g for RTE food, a challenge test must be conducted in compliance with the technical guidance document issued by the EU Reference Laboratory for L monocytogenes (EURL Lm Numerous plants have been shown to be effective in inhibiting microbial growth in food The use of plant powders with antimicrobial properties in food manufacturing requires compliance with consumer demands for microbiological safety, nutritional value, and sensory properties The aim of this study was to assess the growth potential of L monocytogenes in minced meat products enriched with plant powders.
Ülevaade RESTA14 projekti TAIMLOOMTOIT tulemustest – liha- ja kalatoodetele lisandväärtuse andmine aiandustootmises tekkivate mahlapressjääkidega
(Eesti Maaülikool, 2023) Rätsep, Reelika; Roasto, Mati; Anton, Dea; Meremäe, Kadrin; Tepper, Marek; Kaldmäe, Hedi; Bleive, Uko; Kerner, Kristi; Sünter, Alar; Aluvee, Alar; Rusalepp, Linda; Koskar, Julia; Sarv, Viive; Venskutonis, Petras Rimantas; Püssa, Tõnu
Toidu tootmise kõrvalsaaduste väärindamine ja teaduspõhiste tervislike toidutoodete teadus- ja arendustegevus on viimastel aastatel hoogustunud ning ring- ja biomajanduse kontekstis väga oluline. Tarbijate usaldus ja nõudmised seoses teaduspõhiste naturaalsete ja tervislike toidutoodetega pidevalt tõusevad, mistõttu on mõistlik otsida keskkonnasõbralikke ja lisandväärtust loovaid lahendusi, seda nii kohaliku taimse kui ka loomse toidutoorme kui ressursi täielikumaks ärakasutamiseks. Aiandus- ja põllukultuuride kasvatamisel tekib põhitoodete kõrval märkimisväärne kogus (30‒50%) tervisele kasulikke aineid (nt polüfenoole, karotenoide) sisaldavaid taimseid jääke või kõrvalsaadusi (kestad, seemned, pressjäägid jne), mis võiksid leida kasutust loomset päritolu toiduainetele lisandväärtuse andmiseks ja nende kvaliteedi tõstmiseks. Taimse bioaktiivsete ühendite rikka materjali lisamisega on võimalik oluliselt pidurdada mikroorganismide kasvu ning rasvhapete ja kolesterooli oksüdatsiooni liha- ja kalatoodetes, millega pikeneb ka toodete säilivusaeg. Taimsete lisandite funktsionaalsuse ja kasutamise alased uuringud on aktuaalsed üle maailma, kuid siiski on seni jõutud uurida vaid suhteliselt väikest osa nii maailmas kui ka Eestis saadaolevast potentsiaalsest taimsest materjalist. Seetõttu on väga oluline sellealase teadus- ja arendustööga jätkamine, kaasates aktiivselt ka põllumajandus- ja aiandustootjaid, kelle ettevõtetes nimetatud saadusi tekib ning toiduettevõtteid, kus valmivates toodetes on võimalik kõrvalsaadusi ära kasutada. Käesolevaga anname ülevaate RESTA14 programmi teadus- ja arendusprojekti TAIMLOOMTOIT tegevustest ja tulemustest taimsete kõrvalsaaduste väärindamisel liha- ja kalatoodetes. Tegevused viidi läbi EMÜ PKI Polli aiandusuuringute keskuse ning VLI veterinaarse biomeditsiini ja toiduhügieeni ning toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli teadlaste vahelises koostöös.
Fast Protein and Metabolites (Nucleotides and Nucleosides) Liquid Chromatography Technique and Chemical Sensor for the Assessment of Fish and Meat Freshness
(MDPI, 2023) Kuznetsov, Artur; Frorip, Aleksandr; Sünter, Alar; Kasvand, Nensi; Korsakov, Vadim; Konoplev, Georgii; Stepanova, Oksana; Rusalepp, Linda; Anton, Dea; Püssa, Tõnu; Roasto, Mati; Abramova, Liubov; Kozin, Andrey; Toom, Lauri; Hirsch, Soeren; Mukhin, Nikolay
Fast protein and metabolite liquid chromatography (FPLMC) was introduced years ago to enable the easy separation of high-molecular compounds such as proteins from small molecules and the identification of the low-molecular substances. In this paper, the method is applied for the rapid evaluation of freshness and monitoring the aging of animal meat and fish. A novel chromatographic sensor was developed with a deep UV LED-based photometric detection unit (255–265 nm), an original flow cuvette and registration scheme; the processing of a chromatogram with the sensor takes approximately 15 min. Strict isochronism between the elution of ATP metabolites, mainly hypoxanthine (Hx) and inosine monophosphate (IMP), and the time of maturation of meat or fish, was discovered. A new freshness index H* = [Hx]/[IMP] was introduced, which is proportional to the instrumental delay time in the FPMLC chromatograms: the H* index < 0.5 indicates the presence of inosine monophosphate (IMP) and the high quality of the meat or fish. Reasonably strong correlations were revealed between data obtained by FPMLC and total volatile basic nitrogen TVB-N (for fish) or volatile fatty acids VFA (for meat) content. Moreover, putative nucleotide salvage and an increase in the concentration of IMP were observed in fish after heat treatment using the FPMLC sensor and NMR technique.

Sirvi

Sirvi VLI projektid Kuupäev järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud