Andmebaasi logo

Konverentsid

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/5579

Sirvi

Sirvi Konverentsid Kuupäev järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 37
  • Pisipilt
    Kirje
    XIII International Congress in Animal Hygiene, June 17-21, 2007, Tartu, Estonia "Animal health, animal welfare and biosecurity" : proceedings. Volume 1
    (Estonian University of Life Sciences, 2007) Estonian University of Life Sciences; Aland, Anders (editor)
    On behalf of both the Organising Committee and the Scientific Committee, I am pleased to welcome you in Tartu, Estonia, to participate at the XIII International Congress of the International Society for Animal Hygiene (ISAH). The ISAH (www.isah-soc.org) was founded in 1970 and has today members from 48 countries throughout the world. ISAH can be considered as a group of scientists contributing to efficient, sustainable animal farming with healthy animals, providing wholesome food in a sound environment. Veterinarians and non-veterinary academic scientists (animal science, agricultural economics, engineers, microbiologists, public health professionals, epidemiologists etc., etc) and respective professionals in animal husbandry, who work and/or do research and education in the field of animal hygiene, can apply for a membership of ISAH, and are most welcome to attend ISAH congresses. The first ISAH congress was held in Budapest in 1973. The last ISAH main congress took place in Warsaw, Poland in 2005 and the last in-between symposium in Saint-Malo, France in 2004. Starting from Warsaw congress in 2005, the ISAH, considering the need for a more flexible and frequent exchange of scientific and practical knowledge, organizes its congresses every second year. The present, XIII ISAH congress in Tartu, Estonia, in June 17–21, 2007 is organised under the device "Animal health, animal welfare and biosecurity”. The scientific programme, trying to follow the scope of the ISAH and receive the feedback from modern animal husbandry and food production, concentrates with more profoundness on the following subjects: interaction between the environment and health and welfare of individual animal and herds; managing animal health in large dairy units; ensuring animal welfare during transportation and slaughter; economical implications considering animals’ health; possibilities of precision livestock farming in maintaining good health and welfare of animals; measures for prevention the development and spread of diseases and pathogens in animals including those posing risk to human health (zoonoses); food safety relevant infections and contaminations such as residues in food derived from animals; influence of the animal production on the environment and public health. The Proceedings from the XIII ISAH Congress are herewith presented. The papers on lectures from invited speakers, oral and poster presentations from 11 parallel sessions are included in this excellent compilation. In general, the printed contribution to the ISAH-2007 congress illustrates clearly the broad scientific field of the ISAH and related to it activities. I hereby would like to express my most sincere gratitude in the address of ISAH-2007 organising and scientific committees. Special thanks go to Frens Conference Services for their excellent organizational and technical contribution and to AS Triip for their outstanding printing job of these proceedings. We also appreciate different companies and organisations for their considerable financial support which gave us the opportunity to keep the registration fees affordable. Finally, we thank all participants, contributors, chairpersons, organisational and technical assistants for your considerable efforts – you made the ISAH-2007 in Tartu real success. We wish you all interesting and pleasant congress and enjoyable stay in Tartu. A. Aland Editor Chairman of the ISAH-2007 Organising Committee
  • Pisipilt
    Kirje
    Proceedings of the 13th Baltic Animal Breeding Conference : Pärnu, Estonia, 24-25 May 2007
    (Eesti Maaülikool, 2007) Eesti Maaülikool
    The annual Baltic Animal Breeding Conference starts its fifth round. Over the twelve years, the goal of this conference series has been to promote research on scientific aspects of breeding of different livestock breeds, conservation of genetic resources, and animal nutrition. In the farm animal sector increasing attention has been paid to quality and safety of animal production, competitiveness of farm animal production, animal and human health, and sustainability of farmed livestock. Throughout the years, good collaboration has been developed between the researchers from the Baltic and other countries. The research is international. There are some new financing opportunities designed to support a wide range of participants: from universities, through public authorities to small enterprises and researchers from various countries. We expect that the Seventh Research Framework Programme will broaden perspectives for further extensive collaboration and increase synergy between related research areas. We hope the 13th Baltic Animal Breeding Conference gives you an opportunity to exchange information and ideas and will facilitate further effective cooperation and mutual personal contacts. On behalf of the Organizing Committee, Prof. Haldja Viinalass
  • Pisipilt
    Kirje
    XIII International Congress in Animal Hygiene, June 17-21, 2007, Tartu, Estonia "Animal health, animal welfare and biosecurity" : proceedings. Volume 2
    (Estonian University of Life Sciences, 2007) Estonian University of Life Sciences; Aland, Anders (editor)
    On behalf of both the Organising Committee and the Scientific Committee, I am pleased to welcome you in Tartu, Estonia, to participate at the XIII International Congress of the International Society for Animal Hygiene (ISAH). The ISAH (www.isah-soc.org) was founded in 1970 and has today members from 48 countries throughout the world. ISAH can be considered as a group of scientists contributing to efficient, sustainable animal farming with healthy animals, providing wholesome food in a sound environment. Veterinarians and non-veterinary academic scientists (animal science, agricultural economics, engineers, microbiologists, public health professionals, epidemiologists etc., etc) and respective professionals in animal husbandry, who work and/or do research and education in the field of animal hygiene, can apply for a membership of ISAH, and are most welcome to attend ISAH congresses. The first ISAH congress was held in Budapest in 1973. The last ISAH main congress took place in Warsaw, Poland in 2005 and the last in-between symposium in Saint-Malo, France in 2004. Starting from Warsaw congress in 2005, the ISAH, considering the need for a more flexible and frequent exchange of scientific and practical knowledge, organizes its congresses every second year. The present, XIII ISAH congress in Tartu, Estonia, in June 17–21, 2007 is organised under the device "Animal health, animal welfare and biosecurity”. The scientific programme, trying to follow the scope of the ISAH and receive the feedback from modern animal husbandry and food production, concentrates with more profoundness on the following subjects: interaction between the environment and health and welfare of individual animal and herds; managing animal health in large dairy units; ensuring animal welfare during transportation and slaughter; economical implications considering animals’ health; possibilities of precision livestock farming in maintaining good health and welfare of animals; measures for prevention the development and spread of diseases and pathogens in animals including those posing risk to human health (zoonoses); food safety relevant infections and contaminations such as residues in food derived from animals; influence of the animal production on the environment and public health. The Proceedings from the XIII ISAH Congress are herewith presented. The papers on lectures from invited speakers, oral and poster presentations from 11 parallel sessions are included in this excellent compilation. In general, the printed contribution to the ISAH-2007 congress illustrates clearly the broad scientific field of the ISAH and related to it activities. I hereby would like to express my most sincere gratitude in the address of ISAH-2007 organising and scientific committees. Special thanks go to Frens Conference Services for their excellent organizational and technical contribution and to AS Triip for their outstanding printing job of these proceedings. We also appreciate different companies and organisations for their considerable financial support which gave us the opportunity to keep the registration fees affordable. Finally, we thank all participants, contributors, chairpersons, organisational and technical assistants for your considerable efforts – you made the ISAH-2007 in Tartu real success. We wish you all interesting and pleasant congress and enjoyable stay in Tartu. A. Aland Editor Chairman of the ISAH-2007 Organising Committee
  • Pisipilt
    Kirje
    Terve loom ja tervislik toit : [2010]
    (Eesti Maaülikool, 2010) Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
    Eesti Maaülikooli (EMÜ) veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut (VL) on ainus veterinaarmeditsiini, loomakasvatuse ja toiduteaduse valdkonna akadeemilist õpet ja teadustööd integreeriv keskus Eestis. EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi töös on ääretult oluline, et kaasajastatud õppe- ja teadustöö paindlikult reageeriks tootja ja töötleja vajadustele. Instituudi osakondade ja töörühmade uurimistöö erinevates valdkondades katab pea kogu ahela “farmist toidulauale”. EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut moodustati 1. jaanuaril 2005. aastal endise Eesti Põllumajandusülikooli loomakasvatusinstituudi, loomaarstiteaduskonna ja agrobiokeskuse baasil. Väikeses riigis on selline ressursside koondamine ainuõige lahendus. Instituudi näol on tegemist erinevate seotud erialade ja valdkondade omavahelise põimumisega ja inimressursi kõige otstarbekama ärakasutamisega. Instituudi koosseisu kuuluvad kalakasvatuse, loomageneetika ja tõuaretuse, looma tervise ja keskkonna, morfoloogia, nakkushaiguste, teraapia, toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia, toiduhügieeni, sigimisbioloogia ning söötmise osakonnad. Teraapia osakonna koosseisus töötab EMÜ loomakliinik. Koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga (ETKÜ) on Põllumajandusministeeriumi toetusel valminud uus EMÜ katsefarm Tartu lähedasel ETKÜ-le kuuluval Märja kinnistul. Jätkuvalt täieneb mikromeierei laborikompleks, mida arendatakse koostöös Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskusega (piima TAK). Oleme alustanud lihatehnoloogia- ja tootearenduse labori planeerimise ja arendusega. Selge on see, et piiratud ressursid inimeste ja rahaliste vahendite tõttu, ei luba kõiki eesmärke veterinaarmeditsiini, loomakasvatuse ning liha- ja piimatehnoloogia erialadel ühekorraga saavutada. Samas me teame, kuhu me tahame jõuda ja mida selleks teha tuleb. Kitsad ajad ei võimalda Eesti tootjal teha suuri investeeringuid teadusesse. Samas on instituudi üks olulisi prioriteete teaduspõhine koostöö erinevate huvipooltega välja töötamaks lahendusi erinevatele praktilistele probleemidele. Võib-olla on just praegu ja siinsamas õige aeg mõtelda, kuidas saab VL olemasolev kompetents olla kasulik just teie tegemisi ja tulevikuplaane silmas pidades. Ühine eesmärkide püstitus ja ühiselt lahenduste leidmine on edu alus. Me ükski ei eksisteeri asjana iseeneses. Toomas Tiirats, Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor
  • Pisipilt
    Kirje
    Terve loom ja tervislik toit : [2011]
    (Eesti Maaülikool, 2011) Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut; Jaakma, Ülle (toimetaja)
    Veterinaarmeditsiini, loomakasvatuse ja toiduteaduse valdkonna akadeemiline õpe ja teadustöö on ajast aega olnud olulised tegevused arenevas ja muutuvas Eestis. Tavatsetakse rääkida riigile prioriteetsetest erialadest ja valdkondadest. Sageli jäävad eelpoolnimetatud valdkonnad poliitilistes tõmbetuultes ja riigieelarves siiski tahaplaanile. Neid märgatakse, kui tekivad probleemid eesti elanike toidulaual olevate toodete kvaliteediga, loomade heaolu ja tervisega. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi (VL) osakondade ja töörühmade uurimistöö erinevates valdkondades katab pea kogu ahela “farmist toidulauale”. Viimaste aastate erinevad õppe ja teadustöö akrediteerimised Eesti Maaülikoolis ja välisekspertide raportid on andnud positiivse tagasisideme ja hea jätkusuutlikkust kinnitava hinnangu VL instituudi tegemistele. Instituudi näol on tegemist erinevate seotud erialade ja valdkondade omavahelise põimumisega ja inimressursi kõige otstarbekama ärakasutamisega. Hoolimata viimaste aastate kitsastest oludest on meile alati ääretult oluline, et kaasajastatud õppe- ja teadustöö paindlikult reageeriks tootja ja töötleja vajadustele. Just kõigile majanduslikult kitsastes oludes ei tohi instituut kapselduda ja muutuda asjaks iseeneses. Seega on täna vaja teadvustada oma praegustele ja tulevastele koostööpartneritele ja klientidele, millega instituudis tegeletakse ja kuidas saab VL instituudi olemasolev kompetents olla kasulik just teie tegemisi ja tulevikuplaane silmas pidades. Teaduspõhine koostöö erinevate huvipooltega, välja töötamaks lahendusi erinevatele praktilistele probleemidele, on kindlasti võimalik ka perioodil, mil Eesti tootjal napib vahendeid investeerimast teadusesse. Kui on eesmärk, siis on alati võimalik leida lahedus ja vahendid selle ellu viimiseks. Instituudi koosseisu kuuluvad kalakasvatuse, loomageneetika ja tõuaretuse, looma tervise ja keskkonna, morfoloogia, nakkushaiguste, teraapia, toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia, toiduhügieeni, sigimisbioloogia ning söötmise osakonnad. Teraapia osakonna koosseisus töötab EMÜ loomakliinik. Aktiivselt töötatakse erinevate projektidega EMÜ veisekasvatuse Märja katsefarmis. Mikromeierei peab lähiajal saama kõrvale lihatehnoloogia- ja tootearenduse labori. Tugev baas on loodud. Edasiste tegemiste ja arengute kiirus sõltub paljus ressurssidest inimeste ja rahaliste vahendite näol. Me ei saa lubada, et me kõiki praeguste ja tulevaste koostööpartnerite ootusi saame veterinaarmeditsiini, loomakasvatuse ning liha- ja piimatehnoloogia erialadel juba homme ellu viia. Kuid kui täna plaani ei pea, siis homme ei juhtu midagi. Käesolevas kogumikus on väike ülevaade erinevatest senistest tegevustest VL instituudis. Loodame, et see materjal annab mõtteid uuteks huvitavateks projektideks lähitulevikus. Ühine eesmärkide püstitus ja ühiselt lahenduste leidmine on meie kõigi edu alus. Toomas Tiirats, Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor
  • Pisipilt
    Kirje
    Tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2012" kogumik
    (Eesti Maaülikool, 2012) Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
    Teie käes olev kogumik annab ülevaate Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis viimase aasta jooksul tehtud rakendusuuringutest. Kindlasti ei suuda kogumik kajastada kogu tehtud tööd, sest paljudki uurimisteemad on veel algusjärgus. Loodame, et leiate siit uusi teadmisi, mida oma töös kas kohe praegu või tulevikus kasutada ja võib-olla paneb mõnigi kirjutis alguse tootja ja teadlase vahelisele tihedamale kontaktile. Eesti ülikoolidel on keeruline aeg. Ees seisab mitmeid reforme, mis peaksid kõrgharidus- ja teadusmaastikku korrastama ja ülikoolihariduse ja teaduse kvaliteeti tõstma. Kõrgharidusreformi problemaatika on meedia vahendusel küllap ka põllumeheni jõudnud, Eesti teaduse rahastamise ümberkorraldused pole veel nii suurt avalikkuse tähelepanu pälvinud, jäädes põhiliselt teadlaste arutlusobjektiks. Pole kahtlust, et loomaarstide, loomakasvatajate, kalakasvatajate ning toidutehnoloogide koolitamine jätkub Eesti Maaülikoolis ka edaspidi. Üha rohkem inimesi eelistab eestimaist puhast toitu mitte ainult sõnades, vaid ka supermarketis oste tehes. Kuidas siis veel, kui mitte ise vastavate valdkondade spetsialiste koolitades, suudaksime Eestimaa põllumajanduse ja toiduainetetööstuse arengut ja rahva toidujulgeolekut tagada. Teaduse rahastamise ümberkorraldamine on kahtlemata samuti riigile möödapääsmatu, kuid sunnib kahtlema põllumajandusliku uurimistöö senises mahus jätkumise võimalikkuses. Tootjale ja töötlejale võib tunduda veidi kurioossena, et Eestis hinnatakse teadustöö kvaliteeti põhiliselt rahvusvahelistes teadusajakirjades avaldatud ja väliskolleegide poolt laialdast tsiteerimist leidnud artiklite hulga põhjal. Põllumajandusteadlane, kes teeb küll Eestile vajalikke uuringuid ja jagab oma kogemusi ja töö tulemusi, peab oskama neid esitada ka rahvusvaheliselt nii, et need uuringud teiste hulgas silma paistaksid. Maaülikoolis on kümneid edukaid teadlasi, kes seda suudavad, kuid tugevate teadustöörühmade säilimiseks põllumajandusega seotud valdkondades oleks neid veelgi rohkem vaja. Seega on noorte õppejõudude ja teadurite kasvatamine üks meie prioriteete. Meile on ka oluline, et õppe- ja teadustöö ei lähtuks ainult rahvusvahelistest mõõdikutest, vaid vastaks Eesti tootja ja töötleja vajadustele. Kontaktid ettevõtete ja riigiasutustega, meie lõpetajate tööandjatega, on aidanud meil nii mõndagi kitsaskohta oma töös märgata. Teadusalane koostöö ettevõtetega on võiks siiski olla märksa aktiivsem. Ehkki on tõsi, et Eesti tootjal napib vahendeid investeerimaks teadusuuringutesse, on limiteerivaks teguriks ka uudsete ideede nappus. Oleme liiga kinni igapäevastes probleemides ja see võib saada piduriks edasisele arengule. Innovatiivse idee puhul on alati võimalik leida lahedus ja vahendid selle ellu viimiseks. Majandusedu alustalaks on avatus uuendustele, uutele tehnoloogiatele. Ettevõtete ja ülikoolide koostöö suudab uuele kõige kiiremini aluse panna. Olgem avatumad! Ülle Jaakma, Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadusdirektor
  • Pisipilt
    Kirje
    Terve loom : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2012" kogumik
    (Eesti Maaülikool, 2012) Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
    Teie käes olev kogumik annab ülevaate Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis viimase aasta jooksul tehtud rakendusuuringutest. Kindlasti ei suuda kogumik kajastada kogu tehtud tööd, sest paljudki uurimisteemad on veel algusjärgus. Loodame, et leiate siit uusi teadmisi, mida oma töös kas kohe praegu või tulevikus kasutada ja võib-olla paneb mõnigi kirjutis alguse tootja ja teadlase vahelisele tihedamale kontaktile. Eesti ülikoolidel on keeruline aeg. Ees seisab mitmeid reforme, mis peaksid kõrgharidus- ja teadusmaastikku korrastama ja ülikoolihariduse ja teaduse kvaliteeti tõstma. Kõrgharidusreformi problemaatika on meedia vahendusel küllap ka põllumeheni jõudnud, Eesti teaduse rahastamise ümberkorraldused pole veel nii suurt avalikkuse tähelepanu pälvinud, jäädes põhiliselt teadlaste arutlusobjektiks. Pole kahtlust, et loomaarstide, loomakasvatajate, kalakasvatajate ning toidutehnoloogide koolitamine jätkub Eesti Maaülikoolis ka edaspidi. Üha rohkem inimesi eelistab eestimaist puhast toitu mitte ainult sõnades, vaid ka supermarketis oste tehes. Kuidas siis veel, kui mitte ise vastavate valdkondade spetsialiste koolitades, suudaksime Eestimaa põllumajanduse ja toiduainetetööstuse arengut ja rahva toidujulgeolekut tagada. Teaduse rahastamise ümberkorraldamine on kahtlemata samuti riigile möödapääsmatu, kuid sunnib kahtlema põllumajandusliku uurimistöö senises mahus jätkumise võimalikkuses. Tootjale ja töötlejale võib tunduda veidi kurioossena, et Eestis hinnatakse teadustöö kvaliteeti põhiliselt rahvusvahelistes teadusajakirjades avaldatud ja väliskolleegide poolt laialdast tsiteerimist leidnud artiklite hulga põhjal. Põllumajandusteadlane, kes teeb küll Eestile vajalikke uuringuid ja jagab oma kogemusi ja töö tulemusi, peab oskama neid esitada ka rahvusvaheliselt nii, et need uuringud teiste hulgas silma paistaksid. Maaülikoolis on kümneid edukaid teadlasi, kes seda suudavad, kuid tugevate teadustöörühmade säilimiseks põllumajandusega seotud valdkondades oleks neid veelgi rohkem vaja. Seega on noorte õppejõudude ja teadurite kasvatamine üks meie prioriteete. Meile on ka oluline, et õppe- ja teadustöö ei lähtuks ainult rahvusvahelistest mõõdikutest, vaid vastaks Eesti tootja ja töötleja vajadustele. Kontaktid ettevõtete ja riigiasutustega, meie lõpetajate tööandjatega, on aidanud meil nii mõndagi kitsaskohta oma töös märgata. Teadusalane koostöö ettevõtetega on võiks siiski olla märksa aktiivsem. Ehkki on tõsi, et Eesti tootjal napib vahendeid investeerimaks teadusuuringutesse, on limiteerivaks teguriks ka uudsete ideede nappus. Oleme liiga kinni igapäevastes probleemides ja see võib saada piduriks edasisele arengule. Innovatiivse idee puhul on alati võimalik leida lahedus ja vahendid selle ellu viimiseks. Majandusedu alustalaks on avatus uuendustele, uutele tehnoloogiatele. Ettevõtete ja ülikoolide koostöö suudab uuele kõige kiiremini aluse panna. Olgem avatumad! Ülle Jaakma, Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadusdirektor
  • Pisipilt
    Kirje
    Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2013" kogumik
    (Eesti Maaülikool, 2013) Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
    Käesoleva teadustrükise sissejuhatuseks sobib minu arust hästi prantsuse kirjaniku André Maurois’ öeldud mõte, et „kogemustest ei ole muud rõõmu kui rõõm nende teistele edasiandmisest.“ Juba viiendat aastat tunneb Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi akadeemiline pere rõõmu ja vajadust oma kogemusi välja hõigata ja näidata, korraldades selleks varakevadisel ajal spetsiaalset konverentsi „Terve loom ja tervislik toit“. Rõõmustame, et saame jagada möödunud aasta jooksul saadud kogemusi ja teadmisi valdkondades, mille arendus-teadus- ja õppetööd on meie instituut Eestis korraldama seatud, nagu näiteks põllumajandusloomade tõuaretus, söötmine ja pidamine, vesiviljelus, meie loomapopulatsioonide tervise, ravimise ja haigusriskide maandamisega seonduv, toiduhügieen, toiduteadus ja toidutehnoloogia. Muidugi tuleb tõdeda, et kahjuks ei võimalda äsja taas muutunud riikliku teadusrahastamise põhimõtted meile nii oluliste, sageli oodatult rakendusliku iseloomuga uurimissuundade arendamist. Raha on vähe nii Eesti Teadusagentuuri poolt koordineeritavate baasuuringute kui meilt kõrgelt haritud spetsialiste ootavate ministeeriumite rakendusuuringute rahastamisportfellis. Sestap ei saa ka tänasel päeval instituudi tasemel rääkida kõigi meie vastutada olevate teadusvaldkondade ühtlasest arengust ega suurest eduloost, kuigi meie erialade igal tasemel õpetamine peaks just elujõulisele teadustööle toetuma. Teades hästi, et instituudi teadlaste akadeemilise edenemise üheks eelduseks on publitseerimine inglise keeles ning oma tegevuses hästi rahvusvaheline olla, ei alahinda me vähimalgi määral „oma inimesi“ väljaspool ülikooli. Teid kõiki - sõltumata igaühe otsesest tegevusvaldkonnast – oleme enamikku oma arendusteadusvaldkondadest defineerides ning neis igapäevaselt toimetades ju tegelikult silmas pidanud. Aga kuna meid pole instituudis palju ja me ei jõua väga sageli „ringreisidel“ käia, siis on meil tõepoolest rõõm ja nüüd juba viieaastane kogemuski Teid jälle Tartusse kutsuda, et kuulda, mida me tegemistest arvate, mis neist on hästi ja huvitavalt õnnestunud või millistega seotud ootused veel täitmist ootavad. Jagagem siis taas kord kogemuste rõõmu ja muret oma igapäevasest tööst. Esimene saab jagades suuremaks, teise jagamine peaks oluliselt kergema hingamise andma. Jagamine on ka tarkuse hankimine ja kogemuse korjamine. Nii ka tänaselhomsel konverentsil ja loodetavasti ka edaspidistel sarnastel kohtumistel. Ikka pea püsti koos edasi! Andres Aland, EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor
  • Pisipilt
    Kirje
    Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2013" postrid
    (Eesti Maaülikool, 2013) Viiard, Ene; Mihhalevski, Anna; Sannik, Urmas; Poikalainen, Väino; Lepasalu, Lembit; Mootse, Hannes; Muiste, Peeter; Kurvits, Vahur; Kask, Regino; Pisponen, Anna; Sats, Andres; Kalle, Raivo; Aasmäe, Birgit; Anton, Dea; Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Kuusik, Sirje; Raudsepp, Piret; Laikoja, Katrin; Elias, Priit; Püssa, Tõnu; Järvis, Toivo; Mägi, Erika; Lassen, Brian; Pajumägi, Sirje; Tatar, Vilma ; Praks, Jaan; Veermäe, Imbi; Karus, Avo; Põldvere, Aarne; Soidla, Riina; Veri, Kristiina; Puolanne, Eero; Kass, Marko; Ariko, Tiia; Ots, Meelis; Kärt, Olav; Arney, David; Nõmm, Monika; Pärn, Pille; Jaakma, Ülle; Kõks, Sulev; Nahkur, Esta; Jalakas, Mihkel; Ernits, Enn; Andrianov, Vladimir; Järv, Eha; Polikarpus, Annemari; Grasso, Fernando; Pacelli, Corrado; Napolitano, Fabio; De Rosa, Giuseppe
    Ene Viiard, Anna Mihhalevski, Urmas Sannik, Väino Poikalainen, Lembit Lepasalu. Juuretise koostis ja selle mõju happesuse ja suhkrusisaldusele traditsioonilise rukkileiva tehnoloogias.
  • Pisipilt
    Kirje
    Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2014" kogumik
    (Eesti Maaülikool, 2014) Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
    Koos esimeste kevademärkidega on taas saabunud aeg, mil Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi korraldusel leiab aset järjekorras kuues teaduslik konverents „Terve loom ja tervislik toit“. Julgelt võib kinnitada, et see kahepäevane üritus on leidnud kindla koha instituudi töötajate akadeemilises kalendris, loodetavasti on see nii ka meid alati rõõmustanud rohkearvulise auditooriumi osas. Instituudi teadustegevus on möödunud aasta jooksul kenasti arenenud ja toiminud. Jätkuvalt rõõmustab see, et meie inimesed juhivad ning täidavad kaht suurt riigi rahastatavat institutsionaalset uurimisprojekti. Neisse on integreeritud nii uurimistemaatiliselt kui teadlaste spetsialiteedist tulenevalt ülikooli akadeemilise tegevuse mitme vastutusvaldkonna teaduspotentsiaal, mis lubab projektide edukuse suhtes kindlust tunda. Ühe avalik-õigusliku ülikooli teadustulemuste esimeseks kuuljaks on üliõpilaskond, keda aegunud loengumaterjalidega kaua narrida ei saa – eriti tänases informatsioonist tiines maailmas. Sestap ei tohi me muu hulgas õppekavade arendamist ja kaasajastamist unustada. Aastateks 2013-2015 sõlmitud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning EMÜ vaheline haldusleping sätestab, et meie ülikool vastutab kõrgel tasemel ja ühiskonna vajadustele vastava õppe läbiviimise, kvaliteedi ja arendamise eest põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse ning veterinaaria õppekavagruppides. Loomakasvatus valdkonnana on peidetud põllumajanduse õppekavagrupi sisse, selle õpetamise korraldus püüab tööturu ootusi/vajadusi võimalikult hästi eriala lõpetajatesse kinnistada. Uudsena on halduslepingus rõhutatud kalandusõppe arendamise tähtsust. Viimase osas olemegi samme astunud, et uuest õppeaastast eriala õpetamist ühiskonnale paremini teadvustada ning et õppekohad täidaks pühendunud sihtgrupp. Ülikool peab oluliseks ka toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia edenemist, mida toetavaks ülikooliväliseks jõuks on praktiliselt kogu Eesti toiduainetetööstus koos oma toorme tarnijatega. Pärast pikakski veninud arutelusid on käivitunud „Toidumaja“ projekteerimine, mille tulemus peaks aasta lõpuks käes olema. Edasi on vaja mõelda plaanitud ruumide sisustamise rahastamise ja kogu kompleksi edasise jätkusuutliku majandamise peale. Võimalik, et siin ülikool toiduvaldkonna arendamise initsiaatorina siiski ilma häid partnereid - eelkõige Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli – ühistegevusse kutsumata hakkama ei saa. Halduslepingus eraldi märkimist leidnud suurema rahvusvahelistumise soovitus leiab meie instituudis täitmist eelmise aasta septembris alustanud veterinaarmeditsiini ingliskeelse õppekava kaudu, mille esimene semester on minu arust edukas olnud. See lubab arvata, et huvi just meil inglise keeles loomaarstiks õppida toob uusi tudengeid juurde. Tõsi on, et õppejõududel tuleb rohkem pingutada, aga usun, et lõppkokkuvõttes on see erialale suure positiivse mõjuga samm teel nii rahvusvahelise akrediteerimise kui ka Eesti haridusmaastikul eduka püsimise poole. Huvitavat ning nauditavat tänast-homset konverentsi ja rõõmsat omavahelist suhtlemist meile kõigile! Andres Aland, EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor
  • Pisipilt
    Kirje
    Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2014" postrid
    (Eesti Maaülikool, 2014) Anton, Dea; Soidla, Riina; Püssa, Tõnu; Ilves-Luht, Aire; Harzai, Hedi; LIng, Katri; Kaart, Tanel; Soomets, Ursel; Kilk, Kalle; Ots, Meelis; Jeremejeva, Julia; Orro, Toomas; Kask, Kalle; Kaldre, Katrin; Haugjärv, Kerli; Liiva, Mari; Gross, Riho; Kass, Marko; Mäesaar, Mihkel; Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Kramarenko, Toomas; Muutra, Kaisa; Raaperi, Kerli; Viltrop, Arvo; Saar, Tiiu; Põdersoo, Diivi; Golovljova, Irina; Tefanova, Valentina; Soonberg, Maria; Arney, David; Tänavots, Alo; Kaart, Tanel; Kiiman, Heli
    Dea Anton, Riina Soidla, Tõnu Püssa. Analüüsid tomatiga rikastatud lihatoodetes.
  • Pisipilt
    Kirje
    Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2015" kogumik
    (Eesti Maaülikool, 2015) Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut; Kass, Marko (toimetaja)
    Järjekorras seitsmes Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi (VLI) teaduskonverents „Terve loom ja tervislik toit“ on reaalsuseks saamas. Minu siiras tänu korraldusmeeskonnale! See kahepäevane traditsiooniline üritus on saanud oodatud sündmuseks nii instituudi akadeemilisele perele kui kõigile neile, keda meie tegevusvaldkondade areng ja saavutused huvitavad ja puudutavad. Käesolev on meile mitmete oluliste muutuste aasta. Ülikoolis on vastav töörühm alustanud tööd uue arengukavaga, millega kooskõlas peab ka instituut lähiajal oma arengukava ning sellega seotud tegevuskavad üsna olulisel määral kaasajastama – kõrghariduse- ja teadussfääri maailm muutub kiiresti. Kuigi teaduse riiklik rahastamine pole kaugeltki piisav ega turbulentsivaba, annavad instituudi teadlased praegusel teadusmaastikul oma parima - meie inimeste juhitavad kaks institutsionaalset uurimisprojekti ja mitmed väiksema mahuga projektid kulgevad ootuspäraselt. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning EMÜ vahelises halduslepingus seisab, et ülikool vastutab kõrgel tasemel ja ühiskonna vajadustele vastava õppe läbiviimise, kvaliteedi ja arendamise eest põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse ning veterinaaria õppekavagruppides. Sellega seoses rõhutaks hea uudisena vesiviljeluse ja kalanduse õppe- ning teadusvaldkonna arendustööd, mis eeldatavasti saab lähitulevikus tugeva tõuke VLI-i ning põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vastava kompetentsi ja infrastruktuuri sidumisega. Ülikooli jaoks on lähiaja oluliseks töösuunaks toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia valdkonna arendamine, seda nii teadlaspotentsiaali kui teadusinfrastruktuuri seisukohast. Esimese osas vajab konsolideerimist ja edasist arendamist mitmes instituudis laiali olev teadmus. Ühiskasutusvõimaluste põhiselt tuleb analüüsida ka erinevates üksustes olevat labor- ja aparatuurivõimekust; vajaliku puuduoleva taristu väljaehitamine algab loodetavasti juba selle aasta teises pooles. Ingliskeelne veterinaarmeditsiini õpe paralleelselt eestikeelsega käib instituudis juba teist aastat. Välisüliõpilaste arvu alusel täidab meie instituut ülikooli rahvusvahelistumises juhtivat rolli, samas võiks välisõppejõude siin rohkem õpetamas käia. Veterinaarmeditsiini õppekaval seisab sel aastal ees Euroopa kvaliteedinõuetele vastavuse rahvusvaheline hindamine. Hindamiskomisjon saabub Tartusse novembris. Alanud on intensiivne enesehinnanguraporti koostamine, see peab valmis saama enne suve algust. Loodame, et läheb hästi! Hea on Teiega jälle kokku saada ja aru pidada selle üle, kas ja kui terved on meie loomad, kas ja kui tervislik on meie toit. Kui neile asjule aeg-ajalt koos mõtleme, võime ehk mitte väga kauges tulevikus kas-küsimustele jaatavalt vastata ning imestada, kui kui-küsimusi üldse veel küsime. Arutlegem ja saagem teadjamaks! Väärtuslikke konverentsimuljeid! Andres Aland, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor
  • Pisipilt
    Kirje
    Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2015" postrid 
    (Eesti Maaülikool, 2015) Anton, Dea; Püssa, Tõnu; Kokk, Kristiina; Olt, Andres; Ots, Meelis; Songisepp, Epp; Lindenberg, Kristiina; Roasto, Mati; Kramarenko, Toomas; Põldma, Siiri; Elias, Priit; Polikarpus, Annemari; Napolitano, Fabio; Grasso, Fernando; Di Palo, Rossella; Zicarelli, Fabio; Arney, David; De Rosa, Giuseppe; Raudsepp, Piret; Toomik, Peeter; Sabre, Dorel; Värv, Sirje; Kaart, Tanel; Viinalass, Haldja; Soonberg, Maria; Tänavots, Alo; Kiiman, Heli; Pärna, Elli; Pretto, Denis; Liiva, M.
    Dea Anton, Tõnu Püssa. Fenoolsed ühendid tomatis ja nende tähtsus meie toidus.
  • Pisipilt
    Kirje
    Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2016" artiklite kogumik
    (Eesti Maaülikool, 2016) Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut; Kass, Marko (toimetaja)
    Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi (VLI) korraldatav traditsiooniline kahepäevane teaduskonverents “Terve loom ja tervislik toit” (TLTT) toimub 2016. aastal PRIA teadmussiirde ja teavituse toetuse abil juba kaheksandat korda. Rõõm on tõdeda, et konverents on kujunenud omamoodi info- ja teabevahetuse sillaks teadlaste, tootjate ja töötlejate vahel loomakasvatuse, loomade tervishoiu, toiduhügieeni ja toiduainete tehnoloogia valdkondades. Korraldustoimkond on konverentsi programmi koostamisel lähtunud “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” prioriteedist “Põllumajanduse, toidu tootmise ja metsanduse ning teadusuuringute ja innovatsiooni vaheliste sidemete tugevdamine” ja loodab, et TLTT 2016 aitab sellele igati tõhusalt kaasa. 2016. aasta on nii Eesti Maaülikoolile kui meie instituudi jaoks mitmete oluliste muutuste aasta. 2015. aasta lõpul võeti vastu uus Eesti Maaülikooli arengukava kuni aastani 2025, mille juhtmotiiviks on ülikooli soov olla rahvusvaheliselt tunnustatud ülikool biomajanduse valdkonnas, sest biomajanduse väärtusahelapõhine käsitlus on meie ülikooli peamine tugevus ja eripära. Oluliseks töösuunaks on seejuures toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia valdkonna arendamine, seda nii teadlaspotentsiaali kui teadusinfrastruktuuri seisukohast, mille rahastamisel loodame suurt abi SA Archimedese vahendatavast institutsionaalsest arendusprogrammist T&A asutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA). Käimas on ka ülikooli uue teadus- ja arendusstrateegia koostamise ja vastutusvaldkondade korrastamise arutelud, mis loomulikult puudutavad ka meie instituudi edasisi töid ja tegemisi. Meie instituudi poolt läbiviidava õppetöö tähtsündmuseks oli 2015. aastal kahtlemata veterinaarmeditsiini õppekava Euroopa kvaliteedinõuetele vastavuse rahvusvahelise hindamise edukas läbimine, mis on suureks tunnustuseks meie tehtud pingutustele. Hindamise tulemus annab õiguse ka edaspidi väljastada kogu Euroopa Liidus tunnustatud loomaarsti diplomeid, mis omakorda tagab loodetavasti välisü- liõpilaste jätkuva huvi meie ingliskeelse veterinaarmeditsiini õppekava suhtes. 2015. aastal töötasime koostöös põllumajandus- ja keskkonnainstituudi kolleegidega välja uue kalanduse ja vesiviljeluse bakalaureuse õppekava, mis loodetavasti käivitub edukalt alates 2016/2017 õppeaastast ja annab tugeva tõuke selle olulise sektori arengule Eestis. Soovin korraldustoimkonna poolt kõigile meeldivaid konverentsielamusi! Professor Riho Gross Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadusdirektor
  • Pisipilt
    Kirje
    Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2017" artiklite kogumik
    (Eesti Maaülikool, 2017) Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut; Kass, Marko (toimetaja)
    Hea kolleeg! Tere tulemast Tartusse, kus konverents ,,Terve loom ja tervislik toit" toimub 2017. aastal üheksandat korda. See on number mis näitab korraldatava ürituse elujõulisust. Vastastikune infovahetus, arutelud ja ühiselt eesmärkide seadmine oluliste probleemide lahendamisel erinevate valdkondlike arengute jätkusuutlikkuse tagamisel on ääretult oluline. Kõik meie ümber on pidevas arengus ja muutumises. Peame ka ise muutuma, et ajaga kaasas käia. Eesti Maaülikool läheb üle vastutusvaldkondadel põhinevale uuele akadeemilisele struktuurile, et kinnistada maaülikooli rolli biomajanduse eestvedajana. Seniste osakondade baasil luuakse 22 õppetooli, mis vastutavad õppe ja teaduse kvaliteedi eest. Maaülikool on Eesti biomajanduse arengu suunajana vastutav põllumajanduse, keskkonna, metsanduse, toidu ja tervise, tehnika ja tehnoloogia ning maamajanduse valdkondade eest. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi jaoks on käesoleval aastal olulised nn toidumaja väljaehitamisega seotud tegevused - endisest õppehoonest Fr.R. Kreutzwaldi 64 tuuakse ära mikromeierei teaduslabor praeguse toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna juurde Fr.R. Kreutzwaldi 56 ning kõrvale ehitatakse ja sisustatakse ka lihalabor. Plaanitud on käesoleval aastal samas korpuses valmis saada veel kalakasvatuse katselabor. Õppebaasi parandamise kõrval on oluliselt arendatud ja muudetud toidutehnoloogia õppekava, mis rakendub uutele sisseastujatele juba septembrist. Tinglikult võib nimetada käesolevat aastat instituudis toiduga seotud aastaks. Tulemusena võidavad sellest kõige rohkem tudengid ja meie head koostööpartnerid. Kuid see õige sünergia tekib siiski teadlaste-õppejõudude ja töötjate-koostööpartnerite ühistegevuses. Täpsemalt instituudi tegemistest selles kogumikus ja kohapeal konverentsil. Edukat konverentsi kõigile! Toomas Tiirats Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor
  • Pisipilt
    Kirje
    Konverents Veterinaarmeditsiin 2017 : abstraktid : Tartus, 27.-28. oktoober 2017
    (Eesti Loomaarstide Ühing, 2017) Eesti Loomaarstide Ühing
    Konverentsi Veterinaarmeditsiin 2017, Tartus, 27.-28.oktoober 2017 kokkuvõtted
  • Pisipilt
    Kirje
    Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2017" postrid
    (Eesti Maaülikool, 2017) Mõtus, Kerli; Viltrop, Arvo; Emanuelson, Ulf; Raudsepp, Piret; Libek, Elmo; Rätsep, Reelika; Kikas, Ave; Libek, Asta-Virve; Arus, Liina; Kaldmäe, Hedi; Bleive, Uko; Ausmees, Kristo; Ehrlich-Peets, Kersti; Vallas, Mirjam; Veskioja, Andre; Rammul, Kadi; Rehema, Aune; Zilmer, Mihkel; Songisepp, Epp; Kullisaar, Tiiu; Karis, Priit; Jaakson, Hanno; Ling, Katri; Ilves-Luht, Aire; Samarütel, Jaak; Valdmann, Andres; Reimann, Ene; Pärn, Pille; Bruckmaier, Rupert M.; Gross, Josef; Kaart, Tanel; Ots, Meelis; Valdmann, Merle; Valdmann, Andres; Leming, Ragnar; Kaasik, Allan; Kruus, Eha; Lauringson, Enn; Põldma, Priit; Timonen, Anri Aino Elisa; Katholm, Jørgen; Petersen, Anders; Kalmus, Piret; Reimus, Kaari; Orro, Toomas; Emanuelson, Ulf; Niine, Tarmo; Lassen, Brian; Mäesaar, Mihkel; Roasto, Mati; Runin, Maksim; Olt, Andres; Mark, Elina; Pärn, Pille; Kurõkin, Jevgeni; Kavak, Ants; Reilent, Andres; Jaakma, Ülle
    Kerli Mõtus, Arvo Viltrop, Ulf Emanuelson. Ammlehmade farmis hukkumise riskitegurid ekstensiivse pidamisviisiga lihaveisekarjades.
  • Pisipilt
    Kirje
    Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2018" stendiettekanded
    (Eesti Maaülikool, 2018) Tänavots, Alo; Põldvere, Aarne; Soidla, Riina; Heidemann, Annela
    Alo Tänavots, Aarne Põldvere, Riina Soidla, Annela Heidemann. Sea lihakeha rasvkudede võrdlus.
  • Pisipilt
    Kirje
    Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2018" artiklite kogumik
    (Eesti Maaülikool, 2018) Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut; Kass, Marko (toimetaja)
    Armas lugeja! Ligemale kümme aastat tagasi ütles direktor Toomas Tiirats veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadusürituse eel meediale: “Usume, et teadmiste- ja tehnoloogiapäev annab palju uusi ja häid mõtteid, kuidas üheskoos edukalt tegutseda”. Tõesti, 29. aprill 2009 pandi alus uuele traditsioonile instituudis, mis on kõigi nende aastate jooksul andnud palju häid mõtteid nii Sulle, hea lugeja, kui meile korraldajatele. Tollest kevadpäevast alates oleme igal aastal maaülikooli aulasse oodanud toidusektori ja loomakasvatuse valdkonna tootjad, töötlejad, vilistlased ja ametnikud andmaks ülevaadet meie teadlaste töödest ja tegemistest. Tänaseks on teadmiste- ja tehnoloogiapäevast saanud kahepäevane ja osalejate rohkem teaduskonverents „Terve loom ja tervislik toit“ koos põnevate ettekannete, asjalike küsimustega kuulajatelt, mõnusate kohvipauside, meeleoluka õhtusöögiga. Ilmselt võib instituudi konverentsi nimetada ka rahvusvaheliseks, kuna iga kevadel astub üles mõni teadlane või ettevõtja mujalt maailmast. Seekordne konverents on järjekorras kümnes. Selle aja jooksul on toiduainete tehnoloogia, veterinaarmeditsiin ja loomakasvatus märkimisväärselt muutunud. Üheskoos oleme läbi tulnud mitmest kriisist. Ka konverentsi korraldustoimkond on muutustega kaasa läinud, et üha nõudlikuma kuulaja ootustele vastata. Ikka ja jälle oleme pakkunud Sulle kahte päeva sisukate ettekannetega meie parimatelt teadlastelt! Maailma muudavad vaid inimesed! Seega, korraldajate nimel tänan kõiki ettevõtjaid ja toetajaid, kes on olnud läbi aastate toeks nii nõu kui jõuga. Suurim tänu kuulub Publicon OÜ toredale kollektiivile, kes on kõik need aastad olnud meie kõrval ja kelle abi on olnud hindamatu. Tänud, et olete olnud meiega, Liis, Laurits, Evelin, Mereli! Kohtume ikka kevadeti Tartus! Marko Kass Konverentsi „Terve loom ja tervislik toit 2018“ korraldustoimkonna juht
  • Pisipilt
    Kirje
    Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2019" artiklite kogumik
    (Eesti Maaülikool, 2019) Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut; Kass, Marko (peatoimetaja)
    Hea kolleeg! Tere tulemast Tartusse! Käes on järjekordne konverents „Terve loom ja tervislik toit“. Kui eelmisel aastal tähistasime 170 aastat veterinaarhariduse andmisest Tartus, siis tänavu saame tagasi vaadata eestikeelsele ja eestimeelsele põllumajandushariduse arengule 100 juubeliaasta vaatevinklist. Nimelt 1919. aasta sügisel alustas oma tegevust emakeelne Tartu Ülikool. Septembrikuus koos teiste teaaduskondadega avati ka põllumajandusteaduskond, kus põllumajandusainete õpetamine toimus juba eesti keeles. Tegevust alustati viie õppejõuga (loomakasvatus, põllumajapidamine, põllumajanduslikud riistad ja masinad, tegelik aiatöö ja mesilaste pidamine, botaanika ja heinakasvatus). Täna on toonase põllumajandusteaduskonna loomakasvatuse pool oluline valdkond Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi tegemistes. See tähendab, et meie instituudi töötajaskond kannab edasi seda emakeelset ja eestimeelset akadeemilist järjepidevust oma kõigis vastutusvaldkondades. Loomakasvatus-, toidu- ja loomaarstiteadus on pidevas arengus. Kuid tegevused, mis käimas ja plaanis, on eelkõige suunatud tudengite paremaks õpetamiseks ja teadusvõimekuse suurendamiseks koostööpartnerite huve silmas pidades. Eriti oluline on sütitada noortes huvi, kes sooviks tulla õppima Eesti Maaülikooli. Ja suunata neid, et oskaksid näha oma karjäärivõimalusi tehnoloogiliselt kiiresti arenevas sektoris. Sünergia tekib läbi teadlaste-õppejõudude ja tootjate-koostööpartnerite arutelude. Usun, et meie ühine konverents annab jätkuvalt uusi ja häid mõtteid, kuidas üheskoos veelgi edukamalt tegutseda. Täpsemalt instituudi tegemistest 2019. aasta seisuga saate lugeda käesolevas kogumikus ja kuulda kohapeal konverentsil. Häid mõtteid ja edukat konverentsi soovides Toomas Tiirats, Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor