2. Magistritööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7080

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1140

Tartu raj. Tartu k/n asuva p/a Tulevik majandisisese maakorralduse projekt : diplomitöö
(Eesti Põllumajanduse Akadeemia, 1959) Murdvee, Agu; Palm, Lembit (juhendaja); Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Metsanduse- ja Hüdromelioratsiooni teaduskond
Viimastel aastatel on Nõukogude Liidus pühendatud suurt tähelepanu põllumajanduse edasiarendamisele. Septembri (1953.a.), veebruari-märtsi (1954.a.), jaanuari (1955.a.) ning järgnevatel NLKP Keskkomitee pleenumitel, samuti NLKP XX kongressil töötati välja suured, tõeliselt revolutsioonilised abinõud kolhoosikorra edaspidiseks tugevdamiseks, teraviljatoodangu järsuks suurendamiseks, samuti loomakasvatuse- ning teiste põllumajandussaaduste toodangu tõstmiseks.
Põrandapinnete kahanemispingete määramine
(Eesti Maaülikool, 2011) Reitsnik, Renno; Ryabchikov, Alexander (juhendaja); Lille, Harri (juhendaja)
Betoonpõrandate vastupidavus on tänapäeval suureks probleemiks paljudes tööstusharudes. Erilist tähelepanu pööratakse põrandate kulumiskindlusele ja seetõttu kasutatakse selle parendamiseks erinevaid pinnakõvendeid. Esineb olukordi, kus põrandapind eraldub aluspinnast ja toimub nn kihistumine, mis on tekkinud tihedast pealispinnast ning betooni kivistumise käigus välja imbuvast veest. Pinnakihi alla tekivad õhu- ja veetaskud, mille koormamisel tihendatud põrandapind tõuseb aluspinnast lahti. Pinnakõvenditel ja aluspinnal on eeldatavasti erinevad kahanemised ja seda tuleks arvestada kui üht põhjust, mis võib nõrgestada põrandakonstruktsiooni. Uurimustöö eesmärgiks on uurida erinevate pinnakõvendite kahanemist, arvutada kahanemispinged ja võrrelda neid tavabetooni kahanemisega. Katseseeriaid tehti neli ja iga seeria koosnes 12 katsekehast. Pinnakõvendid olid valmis kuivsegud, millele lisati vett ja valati vormidesse. Kahanemise mõõtmisi tehti kahe meetodiga: ühel juhul mõõdeti katsekeha pikkuse muutu ja paralleelselt rakendati ka poolpurustavat augumeetodit. Esimese puhul teostati mõõtmised tuginedes standardile ASTM C490 ja teise puhul vastavalt standardile ASTM E837-08. Kahanemispingete määramiseks mõõdeti katsekehade elastsusmoodulid surve- ja paindekatsetega, kasutades tensoandureid. Kahanemispinged sõltuvad materjalide elastsusmoodulitest, millest tulenevalt muutuvad kahanemispingete väärtused süsteemis alus-pinne. Läbi viidud katsete tulemusena toimus suurem kahanemine pinnakõvenditel kui betoonil. Pinnakõvendite elastsusmoodulid tulid erinevad. Kahanemispingete erinevused saab määravaks siis, kui pinnakõvendi paigaldatakse kivistunud aluspinnale.
Ettevõtte Elme Metall töötaja töökeskkond ja töövõime
(2012) Galaganova, Svetlana
Uurimistöö eesmärgiks oli mõõtmiste abil välja selgitada mikrokliima parameetrite mõju inimese termilise heaolule ja töövõimele. Selleks tuli uurida metalli hulgilao töötajate energeetilist koormatust ja nende töövõime muutust tööpäeva vältel külmal ja soojal ajal. Uurimustöö käigus mõõdeti kolmel laotöötajal viiel päeval nende pulsisagedust, vererõhku, reageerimise kiirust, lihaste jõudu kätes ja operatiivmälumahtu. Samal ajal viidi läbi metallilao riskianalüüs, mille käigus mõõdeti ja analüüsiti töökeskkonna sisekliima parameetreid. Uurimustöö tulemuste alusel võib teha kokkuvõtet: 1. Metallihulgilao töötajate küsitlus ja sisekliima parameetrite väärtuste mõõtmise alusel võib järeldada, et kõige rohkem koormab laotöötajaid töökeskkonna madal ja kõrge õhutemperatuur. 2. Soojustamata laos töötamisel puutuvad töötajad kokku tuuletõmbusega, õhu suhtelise niiskuse ja temperatuuride madalate ja kõrgete väärtustega. Lao töötajate töötingimused sõltuvad aastaaegadest ja seoses sellega muutlikest ilmastikuoludest. Talvel laoruumi mõõdetud temperatuuri keskmised väärtused olid: -12,2 °C kuni --17,1 °C; suvel olid mõõdetud: +27,0 °C…+36 °C; kevadel aga 2,3 °C…8,4 °C. Lao sisetemperatuur vastab soovituslikule määrale 13,0…19,0 °C ainult siis, kui välistemperatuur on sellele lähedane. 3. Talvel oli laoruumi õhu keskmine suhteline niiskus 39,8 % (suurim 47,7 %, väikseim 25,9 %), sügisel – 63,3 % (suurim oli 51,8 % ja 38,5 % väikseim), suvel – 38,7% (vastavalt 55,4 % ja 29,1 %) ning kevadel oli 65,1 % (79,9 % suurim ja 34,2 % väikseim). Normatiivselt lubatud on 40...70%. Suvekuudel kõrgete temperatuuride korral suhtelise õhu niiskuse tase võib langeda alla normi, mida tajusid ja kurtsid ka töötajad. Sügis- ja kevadkuudel töötajad on kurtnud liigniiskuse üle, mida võib põhjustada väliskeskkonna kõrge õhuniiskuse tase. Kuna sundventilatsioon on puudulik ja loomulik ventilatsioon ei toimi, siis soovitaks parendada loomulikku ventilatsiooni, vältida lume sattumist lattu ja kõrvaldada leket. 4. Müratase on ebaühtlane ja katkendlik ning sõltub tehtavatest tööoperatsioonidest. Mõõtmiseperioodil laadimistööde juures keskmine väärtus jäi vahemikku 63,8…70,5 dB(A), mis ei ületa normatiivset 85 dB(A). Metalli lõikamise juures oli mõõdetud suurim väärtus 87dB(A), töötava kliendi auto puhul 81 dB(A), kraana signaali ajal – 75 dB(A) ja metalli kukkumisel 98,5 dB(A). 5. Talvel mõõdetud õhu liikumiskiiruse keskväärtused olid 0,2…0,3 m/s, sügisel – 0,1 m/s, suvel – 0,1 m/s ning kevadel 0,2 m/s, mis vastavad keskmise raskusastme töö puhul lubatud väärtustele. Soovitav on vältida pidevat tööd lahtiste väravate läheduses, kus esineb tuuletõmbus. 6. Valgustatust nimetasid töötajad üheks häirivaks ohuteguriks. Valgustatusele avaldab suurt mõju ilmastikuolu ja aastaaeg. Päiksepaistelisel ilmal pole see ühtlane, valgusavade ees on liiga ere, kohati peegeldub, sügisel-talvel loomulik valgustatus on puudulik ja tehisvalgustus ei võimalda ühtlast valgustatust. Hommiku ja õhtutundidel seinaäärsed vahekäigud on alavalgustatud (56…181 lx). Osa olemasolevaid elektrilampe ei põle. 7. Keemilistest ohuteguritest on ohtlikud propaan ja hapnik, mis võivad kutsuda esile plahvatuse. 8. Bioloogilisi ohutegureid ei tähtsustatud, hallituskoldeid ei avastatud. 9. Psühholoogilise ohuteguriks märgiti puudulikku töökorraldusest, kuid seda ohtu ei hinnatud kõrgelt. 10. Olmeruumide üldine seisund on hea. Töölistel on korralik riietus- ja duširuum, söögi- ja puhkeruum, kuid personali arvu kasvuga on tekkinud ruumi puudus. 11. Laotöötaja töö on suuremas osas liikuv, esineb raskuste tõstmist, sundliigutusi ja sundasendeid. 12. Viie päeva vältel mõõdetud laotöötaja pulsisageduse keskmiste näitajate alusel määratud töö raskusaste oli keskmiselt raske. 13. Kõrgeimad pulsisagedused olid 134…148 lööki/min, keskmised – 101…116 ning madalailm 82 lööki/min. 14. Laotöötaja summaarne energiakulu oli 251…720 W, füsioloogiline – 78 W, otseselt tööga seotud – 173…642 W. 15. Laotöötaja energeetiline koormatus sõltub peamiselt tehtavatest tööoperatsioonidest ja on suurem suuregabariidilise materjali laadimisel, vagunite mahalaadimisel ja metalli lõikamisel. 16. Töövõime päevase muutuse trend oli kolmel töötajal sarnane: sissetöötamine ja töövõime suurenemine, lõunaks väsimuse tekkimine ja töövõime langus. Peale lõunat faasid korduvad, kuid reeglina jäävad võrreldes hommikupoolsega madalamale tasemele. Madalate temperatuuride tingimustes töövõime muutuse dünaamika graafiliselt kujutab endast kõverat, mis algul langeb, seejärel tõuseb ja langeb lõunavaheajaks. Kirjeldatud töövõime faasid korduvad ka pärast vaheaega Töövõime muutuse dünaamika külma- ja soojakraatide puhul oli erinev. Kahe muutuse võrdlus näitab, et külmad tingimused koormavad töötajaid ja töövõime langeb.. 17. Talvel töövõime nädalane muutuse trend oli sarnane päeva muutusega: esimesel tööpäeval töövõime langes, kohanemisel külmades tingimustes, seejärel töövõime tõus ja lõpuks langus. 18. Vähenev töövõime tööpäeva ja töönädala lõpus viidab töö koormuse ja intensiivsuse vähenemise vajadusele ja tähelepanu vigastuste vältimiseks. Uurimustulemuste põhjal võib teha järgmisi soovitusi: 1. Kaaluda võimalust parendada õhuvahetust laoruumis. 2. Töötajate söögi ja puhkeruumi paigaldada konditsioneer, kus töötajad saaks kuuma ilma korral teha puhkepause. Puhkenurka, mida töölised kasutavad lühipauside ajal, paigaldada ventilaator. 3. Madalate või kõrgete temperatuuride puhul teha rohkem puhkepause, ekstreemsete temperatuuride korral kaaluda tööpäeva lühendamist. 4. Luua paremad tingimused riiete kuivatamiseks. 5. Seinatahvlile paigutada meelespea õigetest töövõtetest raskuste teisaldamisel, tööde tegemisel vähendada raskuse massi, kandmise vahemaad, kasutada abivahendeid, vajadusel korraldada korduvjuhendamist ja vajadusel koolitust. 6. Hinnata lisavalgustite paigaldamise võimalust, olemasolevat hoida hämaral ajal sisselülituna. 7. Kasutada rohkem tehnilisi abivahendeid. Kasvanud kaubakäive tõttu teise kaugjuhtimisega sildkraana paigaldamine kiirendaks klientide teenindamist ja saabuvate vagunite tühjendamine oleks võimalik tööpäeva raames. 8. Töötajate rahulolu saaks tõsta läbi töökorralduse – luua kauba liikumise käsitlemiseks kindel saatelehtede liikumise kord ja fikseerida see tööjuhendites; motivatsiooni tõstmiseks tõhustada töötajate informeeritust, tagasisidet oma töötulemustest, luua selge ja arusaadav palgapoliitika. 9. Kaasata töötajaid tööprotsesside ja tööohutuse parendamise protsessi.
Psühhosotsiaalsed ohutegurid meditsiiniõdede töökeskkonnas
(2012) Mihkra, Kaie
Käesoleva magistritöö alusel võib teha järgmised kokkuvõtted ja järeldused: 1. Meditsiiniõed puutuvad igapäevaselt kokku mitmete osapooltega (arstid, patsiendid, ülejäänud kliiniku personal jmt), mistõttu on nad kõige rohkem ohustatud erinevatest ohuteguritest. Meditsiiniõdede töö on pigem vaimne, olenevalt töölaadist ning tööülesannetest. 2. Psühhosotsiaalsed ohutegurid avalduvad stressi, tööstressi ja läbipõlemise näol. 3. Kliiniku meditsiiniõdede töökeskkond on eriline – esinevad füüsikalised, psühholoogilised, füsioloogilised, bioloogilised, keemilised ning nendest enim psühhosotsiaalsed ohutegurid. 4. Ankeetküsitluse ning psühho-füsioloogiliste testide täitmisel osalesid kõik 10 kliiniku meditsiiniõde. 5. Ankeetküsitluse uurimistulemustest selgus, et meditsiiniõdedel on kategooriates suhted tööl ja töö nõuded kõige paremate tulemustega, vastavalt 4,18 ja 3,69. Mis on ühtlasi ka maksimum tulemus nendel stressoritel liikidel, võrreldes pikaajalise eesmärgiga. Sellest teisele kohale jääb kolleegide toetus 4,05 ning töötaja roll töökeskkonnas tööülesandeid täites 4,67. Kolleegide toetuse ja töötajate rolli puhul on olukord hea, kuid vajab parandamist. 6. Enim muret tekitavat stressorite liiki oli kontroll 2,83 (töötaja võimalus ise oma puhkepause ja töökorraldust planeerida), juhipoolne toetus 3,62 ning muutuste juhtimine (töökeskkonnas ümberkorralduste tegemine ning nendest kaastöötajate teavitamine). Nende näitajate puhul nähtub, et on selge vajadus olukorda parandada, kuna nende stressorite liikide puhul oli tegemist kõige halvemate tulemustega. 7. Meditsiiniõdede närvisüsteemi tugevus päeva alguses oli keskmine ja tugev. Keskmise ja tugeva närvisüsteemi tüübiga inimesed taluvad pikemaajalist ja suurema intensiivsusega koormust. Mis tähendab seda, et tugeva ja keskmise närvisüsteemiga inimesed ei lase ennast häirida tööülesannete täitmisel segavatest faktoritest. Sellest tulenevalt on tugeva ja keskmise närvisüsteemiga inimesed vähem ohustatud stressist, tööstressist ja läbipõlemisest. 8. Närvisüsteemi tugevuse hindamisel ei erinenud koputuste arv suuresti kõikide katsete ulatuses. I katsel oli 1 koputus rohkem, 212. II katsel oli tulemus veidi langenud ning koputusi kokku oli 204. Viimased kolm katsed olid tasavägised, kus koputusi oli 211. 9. Meditsiiniõdede närvisüsteemi tugevus päeva lõpupoole hakkas langema ning osutus ühtlaseks ja nõrga vahepealseks. Nõrga närvisüsteemiga inimesel tekib väsimus kiiremini psüühilise ja füüsilise pingutuse tagajärjel. See tähendab ka seda, et olles tööpäeva lõpuks väsinud, on ka töövõime vähenenud. Sel puhul võib tekkida negatiivne emotsioon ning inimene on vastuvõtlikum erinevate stressorite mõjudele. Need inimesed on enim ohustatud stressist, tööstressist ning läbipõlemisest. 10. Häirekindluse ning tähelepanu püsivuse ja kontsentratsiooni praktiliste testide tulemuste erinevus tuleneb häirekindluse testis ilmuvate nägemistakistuse tõttu. Nägemistakistused segavad inimese tähelepanu kontsentreerumisvõimet ning tähelepanu koondamise võimet. 11. Häirekindluse reageerimisajad olid tähelepanu kontsentreeruvuse ja tähelepanu püsivuse reageerimisaegadest 30 ms võrra suuremad. Reageerimisaegade erinevused tekkisid nägemistakistuste tõttu, mis tekkisid ekraanile lisaks punasele signaalile. Katse tulemusest selgus, et kui meditsiiniõdede töö ajal on segavad tegurid, siis on nende tähelepanu kontsentratsioon ja tähelepanu püsivus tööülesande täitmisel häiritud. Mistõttu võib tööülesande täitmisel selle lõpuleviimine võtta eeldatust kauem aega ning tekkida probleeme ja konflikte erinevate stressorite liikidega (kolleegid, tööandja, patsiendid). See omakorda võib põhjustada töötajale stressi, tööstressi ning läbipõlemist. 12. Häirekindluse testi tegemine päeva jooksul oli madal, mis tähendab seda, et meditsiiniõdedel oli raske tähelepanu püsivust ja kontsentratsiooni säilitada, kui töö ajal segasid neid patsiendid, kolleegid ning arstid. 13. Tähelepanu püsivuse ja kontsentratsiooni testi sooritamine päeva jooksul oli pigem kõrge, millest võib järeldada, et meditsiiniõed suutsid tööajal testi tehes keskenduda ja tähelepanu säilitada. Seda ainult juhul kui segavaid tegureid ning lahendamist vajavaid olukordi ei tekkinud töö tegemise ajal. 14. Usaldusväärsuse tulemuste saamiseks, viidi praktilised uuringud läbi päeva jooksul 5 korda erinevatel kellaaegadel. 15. Testide läbiviimisel 60±20 minuti tagant võimaldas teada saada päeva jooksul tekkivatest muutustest võimalikult täpselt. 16. Elite Kliiniku meditsiiniõed on ohustatud psühhosotsiaalsetest ohuteguritest, mistõttu tuleb kasutusele võtta meetmed nende ennetamiseks, vältimiseks ja vähendamiseks. 17. Meditsiiniõdedel esinevate psühhosotsiaalsete ohutegurite vähendamise üheks võimaluseks oleks riskianalüüsi korrigeerimine eelpool nimetatud ohutegurite osas ning riskide hindamine optimaalselt. Riskide tasemed peavad olema hinnatud tegelikule olukorrale töökeskkonnas. 18. Psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetusmeetmetena on otstarbekas tööülesandeid võrdselt jagada, mis tähendab seda, et tööülesannetega ei koormataks üle ühte meditsiiniõde vaid jaotatakse need võrdselt. Samuti anda võimalus töötajale ise otsustada, teavitada ettevõtte sisestest ümberkorraldustest ning neid koos töötajaskonnaga arutada, võimaldada lisapuhkepause ning vajadusel viia läbi täiendjuhendamine või väljaõpe.
Tuule - ja päikese energiatehnoloogiate sobitamine tarbija ja võrguga
(2012) Susi, Taavi
Töö eesmärk oli välja selgitada tuule- ja päikeseenergia osakaalu suurendamise võimalusi elektrienergia tootmises ja tarbimises. Töö analüütilises osas koosatati tarkvara HOMER abil hübriidenergiasüsteemide mudelid tuginedes viie Eesti paiga (Pakri, Lääne-Nigula, Pärnu-Sauga, Väike-Maarja, Võru) meteoroloogilistele andmetele. Mudelid koosnevad võrguga seotud tuulikutetest, PV paneelidest ja tarbimisest. Hübriidenergiamudelitest tuli välja, et võrguenergia tarbimise osakaalu langus aastas salvestusseadmete lisamisel ning kohtkindlate PV paneelide asendamisel päikest jälgivate PV paneelidega oli järgmine: 1. Pakris 1540 kW·h, 2. Lääne-Nigulas 2116 kW·h, 3. Pärnu-Saugal 1592 kW·h, 4. Väike-Maarjas 1578 kW·h, 5. Võrus 2672 kW·h võrra aastas. Kohtkindlate PV paneelide asendamisel päikest jälgivate PV paneelide vastu andsid hübriidenergiasüsteemid võrku taastuvelektri osakaalu kasvu aastas järgmiselt: 1. Pakris 942 kW·h, 2. Lääne-Nigulas 1534 kW·h, 3. Pärnu-Saugal 944 kW·h, 4. Väike-Maarjas 825 kW·h, 5. Võrus 1531 kW·h võrra aastas. Hübriidenergiasüsteemide mudelites kasutatud akupankade mahtuvused 12 V pingega akude kasutamisel olid: Pakris 200 A·h, Lääne-Nigulas 400 A·h, Pärnu-Saugal 200 A·h, Väike-Maarjas 200 A·h, Võrus 400 A·h. Akupankade mahtuvused on valitud sõltuvalt võrgueenrgia koguste langemisest akude lisamisel hübriidenergiasüsteemidesse ning HOMER-i võimalustest akude lisamisel taolistesse hübriidenergiasüsteemidesse. Taastuvenergia osakaalud hübriidsüsteemides suurenesid järgmiselt: 1. Pakris 10,8 %, 2. Lääne-Nigulas 15 %, 3. Pärnu-Saugal 11,1 %, 4. Väike-Maarjas 10,7 %, 5. Võrus 18 %. Suuremad näitajad Lääne-Nigulas ja Võrus võrreldes teiste paikadega on põhjustatud suurema mahtuvusega akupanga kasutamisest vastavates hübriidenergiasüsteemides. Väikseim taastuvenergia osakaalu kasv Pakris tuleneb aastaringselt ühe tarbimisgraafikuga tarbimisest ning enamalt piiratud maksimaalse võimsusega võrgust. Võru lähteandmete põhjal koostatud hübriidenergiasüsteemis on kasutatud teiste asukohtade lähteandmete põhjal koostatud hübriidenergiasüsteemides kasutatud taastuvenergiast elektritootmisseadmetega võrreldes võimsamaid tuulikuid ning PV paneele, sõltuvalt asukoha Võru väiksematest tuulekiirustest. Hübriidenergiasüsteemi ligikaudsed maksumused kujuneksid: 1. Pakris 14272,8 €, 2. Lääne-Nigulas 19638,6 €, 3. Pärnu-Saugal 18921,8 €, 4. Väike-Maarjas 18321,8 € 5. Võrus 29187,6 €. Uuuritud hübriidenergisüsteemide modelleerimisel selgus, et tuule- ja päikeseenergiast elektri tootmisel on mõistlik kasutada tuulikute ja PV paneelide nimivõimsuste summast väiksema nimivõimsusega inverterit, sest taastuvenergiast elektri tootmisele iseloomuliku stohhastilisuse tõttu saavutatav tootmisseadmete summaarne nimivõimsuse lähedase võimsuse saavutamine on vähetõenäoline. Seetõttu on võimalik inverteri võimsust vähendada maksimaalselt ligikaudu kahe kolmandikuni tuulikute ja päikesepaneelide nimivõimsuste summast, mis võimaldab materiaalset kokkuhoidu inverteri maksumuselt. Kui liikuda rannikulähedaselt alalt rohkem sisemaa poole, vähenevad tuulekiirused ligikaudu kolmandiku kuni poole võrra, seda olenevalt mere kaugusest. Seetõttu on ratsionaalsem pöörata tähelepanu päikeseenergia osakaalu efektiivsuse tõstmisele hübriidenergiasüsteemides. Tootmisvõimsuste tasakaalustamisel tarbimisvõimsustega tuleks rohkem tähelepanu pöörata elektrienergia tarbimise juhtimisele, mil määral oleks võimalik elektri tarbimist vähendada. Seeläbi oleks võimalik vähendada taastuvenergiast elektritootmiseks vajalike seadmete võimsust ning seega alandada ka hübriidsüsteemi maksumust. Mida suurem on akupanga mahtuvus, seda kõrgem on akude maksusmus. Vaadeldud hübriidenergiasüsdeemides jääb akude eluiga suurusjärku 2,5–3,5 aastat olenevalt akupanga mahtuvuse suurusest, mis võiks pikem olla arvestades akude maksumust. Suurema mahtuvusega elektrienergia salvestamisseadmete puhul pikeneks nende eluiga, kuid maksumus ületaks akude pikemast elueast saadadava kasulikkuse. Tuulikutele ja PV paneelidele garanteeritakse tootjapoolseks elueaks 20–30 aastat, mis on mõistlik aeg ning ettenähtud hoolde korral tasuvad nad ennast ära, arvestades elektrienergia pidevat kallinemist. Hübriidsüsteemi tasuvusaeg sõltub mitmetest asjaoludest: 1. kui suures koguses ja millise hinnaga on võimalik toodetavat rohelist elektrienergiat võrku maha müüa 2. elektrienergia tarbimisvajadusest 3. ilmastikutingimustest 4. hübriidsüsteemi komponentidest, selle ühendustarvikute efektiivsustest ja kadudest Siinkohal on veel mitmeid võimalusi, kuidas töös vaadeldud energiasüsteemides taastuvenergiast elektritootmise efektiivsemaks muuta ning edasi hübriidenergiasüsteemi edasi arendada. Kõige lihtsam oleks tõsta tuulikute ja PV paneelide nimivõimsust. Tootmine toimub tarbimiskoha lähedal. Hübriidenergiasüsteemide võrguga sobitamisel paraneks elektrienergia tarbijate varustuskindlus, kuna elektritootmine ja -tarbimine toimuvad lähestikku. Energiajulgeoleku seisukohalt on taolised süsteemid elektrienergia tarbijaile usaldusväärsemad, nende varustuskindlus ei sõltu täielikult jaotusvõrgust ning tsentraalsetest elektrijaamadest. Kombineerides tuule- ja päikeseenergiast elektrienergia tootmist võrguga saab iga tootja anda oma panuse elektrienergia hinnatõusu vältimiseks. Tarbides rohkem taastuvenergiat, annavad tarbijad oma panuse olemasoleva keskkonna säilimise, edaspidi ka keskkonna säästmise heaks ning samas väheneb ka emissioonide hulk.
AS Valga Haigla meditsiiniõdede töökeskkond ja töövõime
(2012) Kaur, Pille
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada AS Valga Haigla siseosakonna meditsiiniõdede töökeskkonnas esinevad ohutegurid, määrata töötaja töö raskusaste, energeetiline koormatus, töövõime muutus tööpäeva vältel ja määrata töötajate töökindlus ning analüüsida nende vahelisi seoseid. Uurimistöö alusel võib teha järgmisi järeldusi ja soovitusi. 1. Õenduse amet on üks nõudlikum ja stressirohkeim elukutse tänapäeval, sest see on seotud paljude erinevate töökeskkonna ohuteguritega. 2. Uurimistöös kasutati ankeetküsitlust (viidi läbi 15…16. detsembril 2010), milles töötajad andsid oma subjektiivseid hinnanguid töökeskkonna, -iseloomu, töökorralduse ning tajutud tervisehäirete kohta. 3. Ankeetküsitlusest selgus, et 70% meditsiiniõdedest arvavad, et nad on tööga ülekoormatud, kusjuures 30% neid on pidevalt ülekoormatud. 4. Kõik uuritavad kaebasid töökoormusest tingitud väsimuse ja seletamatu väsimuse üle. Vajadusel tõsta, ümber paigutada või keerata raskeid patsiente on soovitatav kutsuda appi kaastöötajaid või kasutada selleks ettenähtud spetsiaalseid mehhanisme, abivahendeid. 5. Enamus vastanutest kurtsid näonaha ja käte naha kuivuse üle, 60% esines kuivustunne ninas ning 30% oli pidevalt janutunne. 6. Küsitlusele vastanud meditsiiniõdedest 90% leidis, et neil esinevad tervisekaebused on seotud tehtava töö ja/või tööruumiga. Soovitatav on puhkeruumide seintele panna plakatid võimlemisharjutuste näidetega, et tuletada töötajatele meelde võimlemise olulisust ja sellega vähendada lihaste ülekoormust. 7. Haigla siseosakonna kolmandal korrusel mõõdeti sisekliima parameetreid (õhu temperatuur, suhteline niiskus, liikumiskiirus ja valgustatus). 8. Mõõtmistulemustest võib järeldada, et haigla siseosakonnas on probleemiks kuiv õhk (õhu suhteline niiskus jäi keskmiselt alla 20%, kuid peaks olema 40…60%). See võib olla tingitud keskküttest või sundõhuvahetuse korrapäratust tööst. 9. Protseduuriruumi keskmine valgustatus oli 329 lx ja õepostis 191 lx, mis ei ole vastavuses normatiiviga (500 lx). Põhjalikuma ja täpsema tulemuse saamiseks on soovitatav kasutada ühtlasemat valgustustihedust andvat valgusallikat ja taadeldud mõõtureid ning arvestada mõõturi- ja mõõtmisviga. 10. Valgustatuse ebaühtlus on tingitud valgustite ebaühtlasest paigutusest ja sellest, et ruumi sisustamisel ei ole tähelepanu pööratud akende asukohale. Soovitatav oleks paigutada mööbel nii, et võimalikult palju loomulikku valgust pääseks ruumi. Vajalik oleks lisada ruumidesse valgusteid. 11. Meditsiiniõe töö raskusastet ja selle kaudu ka energeetilist koormatust määrati tema pulsisageduse järgi, mida mõõdeti pidevalt töötegemise vältel. Suurim pulsisagedus oli 130 lööki minutis (otseselt tööga seotud energeetiline koormatus 279 W – raske töö), keskmise pulsisageduse väärtus tööpäeva vältel oli 96 lööki minutis ja sellele vastavalt oli otseselt tööga seotud energeetiline koormatus 129 W – kerge töö. 12. Töötajate töövõimet määrati viie parameetri alusel (pulsisagedus, vererõhk, reageerimiskiirus, lihaste jõud kätes ja operatiivmälumaht). Parameetreid mõõdeti vahetuse alguses, keskel ja lõpus. 13. Esimese meditsiiniõe töövõime oli kõrgeim vahetuse lõpus, teise uuritava puhul oli töövõime sarnasel tasemel nii tööpäeva keskel kui ka vahetuse lõpus ja kolmandal oli töövõime kõige parem tööpäeva lõpus. 14. Töökindluse põhinäitajate määramiseks leiti haigluslehtedelt ajavahemikul 1. jaanuar 2005 kuni 31. detsember 2010 44 meditsiiniõe töö tõrked ning töövõime taastamisajad. 15. Meditsiiniõe töötõrkeks peeti haigestumist, lapsehoolduspuhkust, sünnituspuhkust või muud põhjust, mis sundis teda tööd katkestama. 16. Lähteandmetena kasutati meditsiiniõdede töövõimetuslehtedelt saadud infot, millena märgiti töövõimetuse alguse ja lõpu kuupäev, kestus kalendripäevades ning töötundides. Saadud andmete alusel koostati statistilised read ja arvutati meditsiiniõdede töökindluse põhinäitajad: keskmine töövältus tõrke kohta, nende töövõime keskmine taastamisaeg, valmidus- ja taastamistegur, tõrketu töö ning töövõime taastamisaja tõenäosus. 17. Selgus, et keskmiselt 1222,9 tunni järel peab meditsiiniõde katkestama oma töö ning taastama oma töövõimet keskmisel 313,87 tundi ehk umbes 13 päeva. 18. Tõrketu töö ja töövõime taastamisaegade tõenäosused muutuvad eksponentjaotuseseaduse järgi. 19. Meditsiiniõdede töövõime parendamiseks on soovitatav töötõrkeid ennetada (näiteks korraldada töötajatele koolitusi ja väljaõpet, perioodilist juhendamist, tööstressi vähendamiseks spordipäevi ning töötajad peaksid tervislikult toitlustama.
KM Element OÜ moodulmajade tootmistsehhi töökeskkond ja töötajate töövõime
(2012) Tihane, Ave
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli määrata riskianalüüsi meetodil ettevõtte KM Element OÜ tootmistsehhis esinevad ohutegurid ning anda neile hinnang. Samuti oli eesmärgiks määrata kolme erineva töölüli töötaja töö raskusaste, energeetiline koormatus, päevane töövõime muutus ning puuseppade töökindluse näitajate määramine prognoosides sellega nende töös esineda võivaid tõrkeid. Uurimistöö alusel võib teha järgmisi järeldusi: 1. Töötlev tööstus on tööõnnetuste rohkeim valdkond Eestis. 2. Füüsikalistest ohuteguritest ohustavad töötajaid enim müra, kõrge õhutemperatuur suvekuudel, madal õhu suhtelise niiskuse tase talvekuudel ning mehhaanilised ohud. 3. Kemikaalidega puutuvad kokku nii plaatija kui puusepp, kuid kasutatavate ainete ohutuskaartide järgi need tervisele ohtu ei kujuta. 4. Bioloogilisi ohutegureid praktiliselt ei esine – suurim ohuallikas on tõbine kolleeg. 5. Füsioloogilistest ohuteguritest ohustasid töötajaid enim sundasendid, mille tagajärel tekivad valud seljas ja kätes. Alati ei jää ka piisavalt aega puhkamiseks, et vabaneda sundasenditest tingitud lihaspingetest. Selgus, et töötajaid on juhendatud kasutama ergonoomilisi töövõtteid. 6. Psühholoogilistest ohuteguritest oli esikohal kiire töötempo, kuna alati ei olnud piisavalt aega oma tööülesannete sooritamiseks, mis võib põhjustada stressi. 7. Tootmistsehhis esinevatest ohuteguritest hinnati madalamateks bioloogilised ja keemilised ohutegureid. 8. Enim ohtlikuteks teguriteks hinnati müra, õhutemperatuuri, komistamisohtu, sundasendeid ning kohtvibratsiooni. 9. Mikrokliima mõõtmistest selgus, et õhutemperatuur oli optimaalne talvel, kuid suvel tõusis õhutemperatuur tootmistsehhis optimaalsest kõrgemale. Suvel saadi nädala keskmiseks väärtuseks 24 ˚C ning talvel 16,3 ˚C (normid vastavalt 18...20 ˚C ja 15...18 ˚C). 10. Süsinikdioksiidi (CO2) kontsentratsioon oli tsehhis sõltumata ilmastikust stabiilne. Mitte ühegi mõõtmiskorra käigus ei registreeritud õhus ülenormatiivset (5000 ppm) süsinikdioksiidi sisaldust. See on seletatav asjaoluga, et tsehh on avar ja töötajad, kes on suurimad CO2 tekkeallikad, paiknesid hajusalt. Suurim mõõdetud sisaldus oli 876 ppm, madalaim 476 ppm. 11. Suvel oli õhu suhteline niiskuse nädala keskmine väärtus 55,7%, mis jäi optimaalsesse ja inimesele mugavasse vahemikku (normatiivselt on see 30...70 %), kuid talveperioodil oli õhk liiga kuiv – töönädala keskmine väärtus oli 28,9 %. 12. Suvisel mõõtmisperioodil oli nädala õhu keskmine liikumiskiirus 0,07 m/s ja talvel 0,11 m/s. Suvel mõõdetud väärtus jääb alla normi. 13. Tootmistsehhi keskmine müratase ületas normi esimesel mõõtmispäeval. Teistel päevadel on keskmine väärtus üle 80 dB, kustmaalt on soovituslik kasutama hakata isikukaitsevahendeid (kõrvaklapid ja -tropid). 14. Üheks peamiseks müraallikaks tootmistsehhis oli kappimisaag, mille müratase ulatus kuni 101,2 dB(A). 15. Üldiselt oli tootmistsehhis tagatud nõuetekohane valgustatus (vähemalt 300 lx), kuid esines tööpiirkondi, kus valgustatus osutus liialt eredaks aknast sissepaistva päikese tõttu. 16. Puusepa kolme tööpäeva keskmine pulsisagedus oli 97 lööki minutis ning kõrgeimad registreeritud pulsisagedused olid vahemikus 125...135 lööki minutis. Plaatija ning põranda- ja laeelementide valmistaja kolme tööpäeva keskmine pulsisagedus oli 96 lööki minutis. Keskmiste pulsisageduste järgi vastab töötajate töökoormus raskusastmele kerge. 17. Puusepal oli füsioloogiliseks otstarbeks energiatarve 104 W, plaatijal 76 W ja elementide valmistajal 84 W. Keskmise pulsisageduse juures jäi summaarne energeetiline koormatus töötajatel erinevail päevil vahemikku 210...230 W, millest saab järeldada, et töö raskus oli töötajatele sarnase energia kuluga. Kõrgeima pulsisageduse juures oli summaarne energeetiline koormatus 420....1100 W. 18. Kõigi kolme töötaja töövõime päevase muutuse trend näitas, et töövõime tõusis lõunaks, seejärel oli märgata langust ning tööpäeva lõpus taaskord tõusu. Töövõime tõus päeva lõpus võis viidata asjaolule, et töötajad mõtlesid koju minemisele ja puhkamisele ning see pani neid efektiivsemalt tööle. Suurimad muutused toimusid kõigil töötajatel mälumahu ja reageerimisaja osas. 19. Töökindluse näitajate määramisest selgus, et puuseppade keskmine töövältus oli 572,9 h ja keskmine taastamisaeg 191,3 h. Selgus ka, et 125 töötunni möödumisel oli 80% töövõimelisi puuseppasid. See tähendab, et puuseppade töövältus oli küllaltki lühike. Töövõime suurim taastamisaeg on puuseppadel 600 h. Uurimistöö alusel võib soovitada: 1. Uurimistöö käigus saadud riskianalüüsi tulemusi tuleks rakendada tootmistsehhi töötingimuste parendamiseks. 2. Tootmistsehhi mikrokliima parendamiseks tuleks paigaldada sundventilatsioon, mis suvekuudel hoiaks õhutemperatuuri normikohaselt. Siis puuduks tsehhi uste lahti hoidmine ja tuuletõmbuse teke. Optimaalse õhu suhtelise niiskuse tagamiseks talvekuudel tuleks parendada küttesüsteemi, et vältida liialt kuiva õhku tekkimist. 3. Kuna müratase tootmistsehhis oli kõrge, siis on oluline, et kõik töötajad kasutaksid vajalikke isikukaitsevahendeid (kõrvaklapid ja -tropid). 4. Sundasenditest tingitud valude ja lihaspingete vähendamiseks tuleks võimaldada töötajatele spordiklubide või ujulate pääsmeid.
Integreeritud energiatehnoloogiate kasutamine hoone kütteks
(2012) Koort, Kaupo
Hoone küttesüsteemide integreerimise aluseks võeti Mooste vallas, Põlvamaal asuv individuaalelamu netopinnaga 189,6 m2. Elamu soojusvajadusteks saadi arvutuste alusel 23,2 MW·h aastas. Konvektorküte võeti aluseks, et luua suure tarbimisvajadusega hübriidsüsteem. HOMER tarkvara abil loodud hübriidsüsteemis vaadeldi tuulegeneraatorite, PV paneelide, vaheldi ja akupanga toimimist koos konvektorite tarbimisandmetega ning võrku ühendatult. Simulatsioonis võrreldi objektiivsema ülevaate saamiseks akupanga mahtuvust, erineva võimsusega tuulegeneraatoreid ja PV paneelide asetust päikese suhtes. Akude lisamine energiasüsteemi vähendas võrgust ostetava elektri kogust 25,1 % võrra. Tuuleenergia osakaal kogu süsteemis loodavast energiast moodustas 6 – 32 % vastavalt generaatori valikule. 10 kW PV paneelide lisamisega vähenes võrgust ostetav energia 20,1 %. Taastuvenergiaallikate stohhastilisusest tingituna peab hoone kütmiseks ostma võrgust juurde 44 % energiat ja talvekuudel on akupank vaid 50 % ulatuses laetud, sest päikesekiirgust on vähe. Võimalusel tuleks kasutada energiatõhusamat küttesüsteemi. Küttesüsteemi suurema kasuteguri saamiseks on vaja konvektorid asendada soojuspumpadega või mõne muu tehnoloogiaga, saadav kasu oleks 2 – 4 kordne.
Müraergonoomika alane koolituskava
(2012) Kliimak, Piret
Lähtudes magistritöö eesmärgist ja püstitatud ülesannete lahendamisest on saadud järgnevad tulemused. 1. Müraalase koolituse läbiviimine on vajalik, kuna mürast põhjustatud kuulmislanguse esinemise sagedus noorte seas on silmapaistvalt suur ning kord tekkinud kahju on pöördumatu. 2. Mürast põhjustatud kuulmiskahjustuste teket on võimalik ennetada kui on olemas vastavad teadmised ja meetodid. Ühe meetmena saab rakendada koostatud „Müraergonoomika alast koolituskava“. 3. Müraergonoomika on ergonoomika osa, mis uurib ümbritsevas keskkonnas esinevate müratasemete mõju inimese füüsilisele, psüühilisel ja sotsiaalsele heaolule eesmärgiga luua inimese jaoks soodsaimad tingimused, mis tagavad tema optimaalse tegutsemisvõime. 4. Müraergonoomika alane koolituskava koosneb teooriast ehk müraalasest loengust ja praktikast ehk labortöödest ja iseseisvast töös. 5. Koolitust on 11.04.2011.a. seisuga läbiviidud 102 kooliõpilasele, kellest 18 õpilast said koolituse täismahus ja 84 osalesid ainult loengul. 6. Koolitusel osalenutest 74 andsid hinnangu loengu informatiivsuse, uudsuse ja vastuvõetavuse kohta. 7. Müraergonoomika alasele ankeetküsitlusele vastasid 115 õpilast, sealhulgas 63 poissi ja 52 tüdrukut, neljast erinevast Tartumaa gümnaasiumist. 8. Valdav osa ehk 75 % vastajatest märkis, et koolitus on sobilik kooliõpilastele esitamiseks. 21 % osalenutest leidis, et loeng oli huvitav, informatiivne ja kohati üllatav. 3 % õpilastest jäi loengus esitatust midagi arusaamatuks ja 1 % leidis koolitusest midagi, mis neile ei meeldinud. 9. Õpilastele meeldisid kõige enam slaidid, millel lisaks tekstile, on teemat seletav graafika või illustratsioon. Õpilasi huvitavad ka ainult tekstislaidid, mille puhul teksti esitamisel on kasutatud animeerimist ja õpilaste kaasamist. 10. Ankeetküsitluse tulemusena selgus, et 75 % õpilastest leiab, et koolikeskkonnas on vali müra (vahetunnid). 11. Suurem osa vastajatest ehk 91 % õpilastest on viibinud keskkonnas, kus müra on liiga vali (kontserdid, ööklubid, spordivõistlused). 12. Mürast põhjustatud kuulmishäireid ja ebamugavustunnet (tinnitust, valu kõrvas, ajutist kuulmislangust, peavalu) on täheldanud 81 % õpilastest. 13. Põhiteadmised müra kohta on nii poiste kui tüdrukute seas suhteliselt võrdsed (r= 0,76), kuid loengus osalenute ja mitteosalenute vastustes on erinevusi (r= –0,11 ). Uurimistööst võib teha järgmised järeldused. 1. Koolituskava teoreetilise osa hindamine õpilaste poolt annab kinnitust, et koolitus on ülesehitatud õpilaste jaoks huvitavalt. Erinevad teemagrupid (füüsika, inimene) on saanud küllalti ühtlaselt hinnanguid. 2. Müraalase ankeetküsitluse tulemused näitavad, et müra on probleemiks nii koolikeskkonnas kui ka vabal ajal. Koolikeskkonnas esinev müra pigem häirib õpilaste suutlikkust täita õppeülesandeid, kuid vaba aja tegevustega kaasnev müra võib kahjustada nende kuulmist. 3. Noortele küll meeldib kuulata muusikat pigem valjult, kuid kontsertidel ja ööklubides on elektrooniliste seadmete poolt võimendatud heli nende jaoks liiga vali ning nad eelistaksid helirõhutasemete alandamist. Seega edaspidistes uurimustes tuleks käsitleda avalikel üritustel esinevaid helirõhutasemeid ning võrrelda neid kehtestatud normide ja inimesele optimaalsete helirõhutasemetega. 4. Kuulmiskahjustuste sagedane esinemine noorte hulgas viitab puudulikele teadmistele müra kahjulikust mõjust ning ennetustegevuse vajadusele. Uurimistöö tulemuste põhjal võib teha alljärgnevad soovitused. 1. Noorte müraalase teadlikkuse parendamiseks tuleks müraergonoomika alast koolitust läbi viia täismahus või osaliselt ka teistes Eesti koolides. 2. Müraergonoomika alane loeng kestab 45 minutit ning see võib mahtuda tunniplaani eraldi loenguna, sobituda bioloogia või füüsika ainetunni kavasse või viia läbi näiteks klassijuhataja tunni ajal.
Majandamisviiside mõju põlengujärgse metsa uuenemisele Vihterpalu katsealade näitel
(2012) Renel, Getter; Teppo, Kristi (juhendaja); Metslaid, Marek (juhendaja)
Käesolevas töös on analüüsitud Eestis Vihterpalu katsealade põlengujärgse metsa uuenemist. Kuna Vihterpalu aladel on põlengud sagedased ja puuduvad selged soovitused põlenud metsaalade uuendamiseks Eestis, on teema aktuaalne. Magistritöö eesmärgiks on uurida erinevate majandamisviiside mõju põlengujärgsele metsaalade uuenemise arvukusele ja kõrguskasvule. Vihterpalusse on rajatud põlengualade uuenemise jälgimiseks kokku 24 proovitükki (20x40 m), millest igal on kaks alamproovitükki suurusega 2,5x40 m puittaimede loodusliku uuenduse mõõtmiseks. Alasid majandati põlengujärgselt erinevalt: põlenud ja koristatud (BC), põlenud ja koristamata (BU), põlenud ja koristamata vana puistu (BUO), põlenud ja koristamata elusate puudega puistu (BUA) ja kontrollalad (CO) ilma põlenguta aladele. Leiti, et Vihterpalu põlengualadel uuenesid kask (Betula spp.), harilik mänd (Pinus sylvestris L.) ja harilik haab (Populus tremula L.). Erinevad majandamisviisid mõjutavad nende liikide looduslikku uuenemist ning uuenduse kasvu põlengualadel. Selgus, et üldiselt on uuenemise arvukus madalam koristatud aladel (BC) võrreldes koristamata aladega (BU, BUO ja BUA). Seda eriti vahetult peale põlenguid. Koristamata aladel on kase uuenemine algusaastatel edukam. Et vältida tuleohtu puhtmännikutes tuleks jätta koristamata alasid looduslikule uuenemisele, kuna parema kõrguskasvuga ja arvukalt uuenev kask vähendab seal tuleohtu. Seega tagab metsade kiirema loodusliku uuenemise alade koristamata jätmine, mis tagab ka suurema bioloogilise mitmekesisuse. Kuna aga BC aladel on kõikide liikide kõrguskasv suurem paremate valgustingimuste tõttu, võiks osadel aladel raiet mõne aasta võrra edasi lükata ja teha seda lumerohkel talvel. Kuna bioloogiline mitmekesisus on otseselt seotud surnud puiduga ei tohiks kõiki alasid koristada. Mänd ja haab ei uuene vahetult peale põlengut vaid alles 3-10 aasta möödudes. Peale esimese aastakümne möödumist mänd asendab puistus lehtpuud, kuna on sellistes tingimustes paremini kohastunud. Kontrollaladel esines uuenemist minimaalselt, mis näitab, et suktsessioon ilma tule häiringuta toimub Vihterpalu aladel väga aeglaselt ning põlengud on ökosüsteemi lahutamatu osa. Uurimuse jätkamine asjakohane, et anda veelgi põhjendatumaid soovitusi põlenujärgsete metsade majandamiseks ja leida põhjendusi eeldustele, mis antud töö tulemustele lisaks tekkisid.
Mullahingamise dünaamika tormialadel-Sõõru tormikahjustatud alade näitel
(2012) Noormägi, Riina; Köster, Kajar (juhendaja)
Käesoleva töö raames uuritakse mullahingamist tormikahjustatud aladel häiringujärgselt. Töö eesmärgiks on teada saada faktorid, mis mõjutavad mullahingamist häiringujärgselt tormikahjustatud alal ja kas mullahingamine on erinevalt kahjustatud aladel erinev. Töö käigus koguti mullahingamise ja mulla temperatuuri andmeid. Seejärel teostati statsistiline analüüs. Andmeanalüüsi käigus leiti, et mullahingamist mõjutavad proovitüki asukoht, kahjustatus, mõõtmispäev ja mõõtmisala iseloom. Mullatemperatuur ei mõjutanud oluliselt mullahingamist. Mullahingamised olid sarnased koristatud alal ja täielikult kahjustatud alal, kus tormi tagajärjel oli hävinud kogu puurinne. Mullahingamised olid erinevad täielikult kahjustatud alal ja osaliselt kahjustatud alal, kus tormiga oli hävinud ca 50% puurindest. Mullahingamised olid erinevad ka osaliselt kahjustatud alal ja koristatud alal.
Hariliku kuuse kändude juurimine jänesekapsa ja mustika kasvukohatüübis
(2012) Kall, Meelis; Uri, Veiko (juhendaja); Varik, Mats (juhendaja)
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida ja hinnata hariliku kuuse (Picea abies [L.] Karst.) kändude juurimisel saadavat kändude massi, tagavara ning niiskussisaldust jänesekapsa ja mustika kasvukohatüübis, samuti kändude kütteväärtust ning keemiliste elementide sisaldust neis. Uurimuse läbiviimiseks rajati kaks katseala: jänesekapsa kasvukohatüübis (Elva ala) ja mustika kasvukohatüübis (Rõuge ala). Juuritud kändude biomassi hindamiseks rajati katsealadele proovitükid kahes variandis: juuritud ja kontrollala (juurimata) kahes korduses. Katsealade kändude analüüsimiseks kasutati mudelkändude meetodit. Kuuse kändude juurimine teostati juurimispea „Pallari KH-160“ ja 25 tonnise roomikekskavaatori abil. Mudelkännud fraktsioneeriti ja fraktsioonide biomasside põhjal tuletati regressioonivõrrandid, mis kirjeldasid kännu diameetri ja biomassi vahelist seost. Kuuse kändude biomassiks hinnati Elva katsealal 55,3 t ha-1 ja Rõuge katsealal 44,3 t ha-1 ning tagavara vastavad näitajad olid 130,5 m3 ha-1 ja 102,9 m3 ha-1. Vahetult juurimisjärgne fraktsioonide keskmine niiskussisaldus oli Elva alal 41,4% ja Rõuge alal 37,8%. Elva katsealal oli kändudes ja juurtes seotud kokku 159 kg ha-1 N, 11,5 kg ha-1 P, 646 kg ha-1 tuhaelemente ja 26,7 t ha-1 C. Rõuge katsealal olid vastavad näitajad 129 kg ha-1 N, 9,4 kg ha-1 P, 1049 kg ha-1 tuhaelemente ja 21,4 t ha-1 C. Keskmine kuivaine alumine kütteväärtus oli Elva alal 294 MWh ha-1 ja Rõuge alal 235 MWh ha-1. Kuusekändude juurimisel saadud biomassi ja tagavara hinnangute alusel on juurimisega võimalik saada olulises koguses bioenergiat.
Maakasutuse jälgimine ja arvestus Eesti Topograafilise Andmekogu põhjal
(2012) Mandel, Merit; Jürgenson, Evelin (juhendaja)
Maakasutus ning sellega seotud muutused avaldavad mõju keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale. Kuid selleks, et maakasutust jälgida ja planeerida on vaja ühtset raamistikku. Euroopas on selle tarbeks kehtestatud INSPIRE direktiiv, mille abil püütakse luua ühtset ruumiandmete infrastruktuuri, mis hõlbustaks andmete kombineerimist, jagamist ja kasutust erinevate rakenduste vahel. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on selgitada välja Eesti Topograafilise Andmekogu (ETAK) sobivus maakasutuse jälgimiseks. Töö koostamisel on kasutatud dokumendianalüüsi metoodikat. Materjali läbitöötamisel saadud andmeid on võrreldud ETAK’i hetkeseisuga. Lisaks on kogutud andmeid ka kolme Euroopa riigi kohta, et võrrelda maakasutuse klassifikatsioone teiste riikidega. Töö tulemusena selgitati välja ajalooline maakasutuse arvestus Eestis ning ETAK’is kasutatava maakasutuse arvestuse klassifikatsioon. Maakasutuse üle saab arvestust pidada mitmel viisil. Maakasutuse arvestus sõltub nii õiguslikust korraldusest kui ka vajadusest, missuguseid andmeid on vaja, kellele andmeid on vaja ning kui täpsed peavad andmed olema. Antud töö käigus selgitati välja, et ETAK sobib maakasutuse jälgimiseks ja arvestuse pidamiseks, kuid jätkuuuringuid on vaja selgitamaks välja kes ja milliseid andmeid vajavad.
Paekivikillustiku tehase seadmed
(2012) Prommik, Kaarel; Nõmm, Peeter (juhendaja)
Antud magistritöö eesmärk oli projekteerida paekivikillustiku tehase seadmed: sõelumis- ja purustusjaam. Sõelumisjaam koosnes kaldsõelast, raamist, vibraatorist, jaoturist, platvormidest ja koludest. Purustusjaama põhilised osad oli rootorpurusti, raam ja kolud. Seadmete tootlikkus pidi olema kuni 300 tonni tunnis. Vajalikuks kaldsõela võnkumise käiguks määrati 8...12 mm. Projekteerimine põhines olemasolevatel seadmetel, mida analüüsiti ja vastavalt vajadusele arendati. Teostati insenertehnilised arvutused, mis tõestasid projekteeritud seadmete vastupidavust ja kestvust. Töö tulemusena valmisid seadmete valmistamiseks vajalikud joonised.
Jäätmete torutransport
(2012) Jaanson, Karl; Kriipsalu, Mait (juhendaja); Tamm, Priit (juhendaja)
Jäätmeid kogutakse tavaliselt prügikonteinerite abil. Mõnikord ei mahu prügikonteinerid ära või ei pääse auto neile ligi. Mujal maailmas on juba aastakümneid kasutatud pneumaatilisi jäätmekogumissüsteeme, kus jäätmed liiguvad kogumispaika maa-aluseid torusid mööda. Jäätmete torutransport võimaldab oluliselt vähendada prügiveo keskkonnamõju. Lisaks keskkonnamõjudele muutub piirkond turvalisemaks ja esteetilisemaks. Pikas perspektiivis on jäätme torutransport majanduslikult ökonoomsem. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida jäätmete torutranspordi tehnoloogilist eripära ja tuginedes töös kasutatud uurimismetoodikale kavandada torutransport Tartu Fortuuna piirkonna elu- ja ärikinnistute näitel. Töös käsitletakse torutranspordisüsteemi põhiosasid, analüüsitakse eeliseid ja puuduseid. Selle alusel valitakse Fortuuna piirkonna torutranspordi tehnoloogiaskeem ja koostatakse välisvõrgu asendiplaan. Arvutusalustena on kasutatud kahte erinevat uurimismeetodit, Leow Beng Kwangi uurimust ja puidutööstusettevõtete oma. Arvutusmeetodite võrdlemisel selgus, et pakutav vaakumseadme tootlikkus ei rahulda antud lahenduse vajadusi kõiki liiki jäätmete eraldi kogumiseks ühekorraga. Lahenduseks on võimsama vaakumseadme kasutamine või raskema jäätmeliigi (biolagunevad jäätmed) kogumine väiksemate kottidega. Tööst järeldub, et Tartus asuv Fortuuna piirkond sobib pilootprojektiks hindamaks süsteemi toimimise tõhusust ja testimaks konkreetseid tehnilisi lahendusi.
Õlise vee ja sette käitlemine
(2012) Leidur, Raido; Kriipsalu, Mait (juhendaja)
Õlist vett tekib igas sadamas ja terminalis, tööstusettevõtetes, parklates ja muudes sarnastes kohtades. Õline vesi on keskkonnale kahjulik ning seetõttu vajab puhastamist. Õlise vee puhastamise käigus eraldatakse veest õli, mida võib-olla on võimalik kasutada kütusena ning saadakse ka õliseguseid setteid. Kui vee puhastamine on hästi korraldatud, siis õlise sette käitlemisele on vähem tähelepanu pööratud. Eestis on settekäitluses põhiliselt kasutusel üks meetod – põletamine. Käesoleva magistitöö eesmärgiks oli katseliselt uurida õlise sette bioloogilise lagundamise võimalikkust ja pakkuda välja tehnoloogia sette bioloogiliseks käitlemiseks. Sette bioloogilist lagunemist uuriti kahes 785 l reaktoris. Ühte reaktorisse (mahuti A) segati õline sete ja orgaanilised tugiained ja teise reaktorisse (mahuti B) tehti segu õlisest settest ja mineraalsetest tugiainetest. Reaktoreid ventileeriti aeroobse elukeskkonna hoidmiseks. Naftasaaduste lagunemise käigus aktiivset soojuse eraldumist ei täheldatud ehkki reaktoris A oli temperatuur 1-2 kraadi võrra kõrgem ruumi temperatuurist. Mahutis B võrdsustus temperatuur pärast 90 päeva ruumi omaga. Katse 90-ndaks päevaks hakkas naftasaaduste sisaldus vähenema. Mahutis B vähenes naftaproduktide sisaldus 40 %. Mahutis A vähenes polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAHde) sisaldus 65,2 %. Katse vältel ei muutunud metallide kontsentratsioon oluliselt kummaski mahutis. Vastavalt mahutis A saadud tulemustele dimensioneeriti sundõhustatav aundkompostimisväljak õlise sette bioloogiliseks lagundamiseks. Dimensioneerimisel võeti aluseks, et õlist setet tekib üks kuupmeeter nädalas. Dimensioneeritud väljaku mõõtmed on 60 × 46 m ning see mahutab kolm 400 m3 auna. Sellist väljakut on võimalik rajada iga õlise sette käitleja juurde.
Hansalodi "Jõmmu" puitkonstruktsioonide tehnilise seisukorra hindamine mittepurustavate meetoditega
(2012) Mertsina, Heiko; Pilt, Kalle (juhendaja); Teder, Marko (juhendaja)
Magistritöö eesmärgiks oli leida võimalused hindamaks kohapeal puitkonstruktsioonide tehnilist seisukorda kasutades mittepurustavaid meetodeid. Eesmärkide saavutamiseks jaotati töö alljärgnevateks etappideks: kohapealne visuaalne vaatlus, fotomaterjali kogumine, puitkonstruktsioonide mõõdistamine ja mõõtmete kandmine arvutiprogrammi Archicad 15, niiskuse määramine aparaatidega Protimeter ja Hydromette HT 85 T, seenproovi võtmine, puidu vastupanu määramine resistograafiga Digital microProbe, puidu kontrollimine ultraheliaparaadiga Ultrasonic Instrument Tico, tiheduse määramine ja võrdlemine ning tulemuste vormistamine. Eelpool toodud metoodikat kasutades tehti järgnevad järeldused: Kõige rohkem esines kahjustusi vööriruumi laetalades. Keskmiste resistograafi näitude põhjal arvutatud puitdetailide tihedused on ligilähedased männipuidu tegeliku tihedusega, järelikult sobib resistograaf erinevate puiduliikide tiheduse määramiseks. Käesolevas töös saadud tulemused on vähese katsekehade arvu tõttu siiski märkimisväärsed. Käesoleva magistritöö tulemuste põhjal on soovitavateks tegevusteks: a) Peatada seente levik b) Kahjustatud laetalade väljavahetamine Teostada täiendavad uuringud konstruktsiooni liidete kohta
Pilliroost katusega elamu pööningu soojus- ja niiskusrežiim
(2012) Lilleste, Karel; Kams, Meeli (juhendaja); Akermann, Kristina (juhendaja)
Magistritöös uuriti pilliroost katustega pööningute soojus- ja niiskusrežiimi enne ja pärast pööningu tuulutusavade sulgemist. Peale selle uuriti ka pilliroost katusekatte kulumist ja sammaldumise mõju. Peamiseks eesmärgiks oli leida soojuskadude vähenemine kütteperioodil läbi vahelae pärast pööningute tuulutusavade sulgemist. Soojuskadusid läbi vahelae uuriti neljas hoones, kolm neist asusid Hiiumaal ja üks Tartus. Temperatuuri- ja õhuniiskuse andurid paigaldati pööningule, siseruumi ja õue. Mõõtmised toimusid vahemikes 7.12.2011-15.04.2012 (Hiiumaa) ja 1.09.2011-27.04.2012 (Tartu). Katuse kulumise uurimiseks mõõdeti 13 hoone, mis asusid Saaremaal ja Hiiumaal, katusekatte paksusi. Sammaldumise mõju määramiseks hinnati sambla ulatust ja paksust katusel. Katustelt võeti sambla proovitükid, et määrata esinevad liigid. Maksimaalne pilliroo niiskus oli ligi 13% pärast tuulusavade sulgemist, mis ei ole ohtlik hallitusseente tekkeks. Arvutamisel selgus, et soojuskadude vähenemised kütteperioodil läbi vahelae on järgmised: Kupitsa talu – 705 kWh (30,1 %); Malmi talu – 972 kWh (52,2%); Toomas Uibo elamu – 178 kWh (9,1%). Kupitsa ja Malmi talus põhjustas soojuskadude vähenemise läbi vahelae tuulutusavade sulgemine, millega kaasnes täiendav lae soojustamine. Toomas Uibo elamus vähenesid soojuskaod ainult tuulutusavade sulgemise tõttu. Erinevate katusetahkude aastased kulumised: põhi – 1,75 mm; lõuna – 2,73mm; ida – 1,55 mm; lääs – 2,85 mm. Selgus, et tuulutusavade sulgemisega suureneb pööningu temperatuur, täiendav soojustamine aga vähendab. Pööningute tuulutusavade sulgemine ei tõsta pilliroo niiskust. Enim kuluvateks katusetahkudeks osutusid lõuna- ja läänetahud. Leiti, et sammaldumine on küll halb, aga vähendab katusekatte kulumise kiirust lõuna- ja läänepoolsel tahul. Katusekatte kulumist ja sammaldumise mõju tuleks ka edaspidi uurida, sest antud töös on katseandmete hulk väike. Tulevikus võiks uurida soojuskulude vähenemist vähem soojuspidavate vahelagede puhul.
Teede ehitamiseks vajaliku maa hankimise probleemid
(2012) Virk, Merli; Maasikamäe, Siim (juhendaja)
Käesoleval ajal on Eestis käimas transpordivõrkude kaasajastamisprotsess, mis toob paratamatult kaasa suurel hulgal maade omandisuhete ja piiride muutumist ning tekitab mitmeid avalikes huvides maa omandamisega seotud küsimusi ja probleeme. Magistritöö eesmärgiks on selgitada välja teede rajamisega kaasneva maa hankimise maakorralduslikud probleemid ja nende olemus. Uurimisülesandeks on analüüsida Mäo liiklussõlme näitel teede ehitamisega seotud kinnisasjade maakorralduslikke ja ruumiliste omaduste muutusi ning käesoleval hetkel olemasolevaid võimalusi ümberkruntimistoimingute läbiviimiseks. Töö metoodika põhineb maade omandamisega seotud kirjanduse, seadusandluse, dokumentide ja Maa-ameti kodulehel oleva kaardimaterjali analüüsil. Tuginedes Maanteeameti poolt teostatud tehingutele, kehtivale seadusandlusele ja autori isiklikele kogemustele on analüüsitud teede rajamiseks vajaliku maa-ala võõrandamise järel tekkinud uute kinnisasjade ruumilisi omadusi ning tehtud ettepanekuid maade võõrandamisel kasutada maakorralduslikke võimalusi tagamaks tekkinud kinnisasjade jätkusuutlik majandamine. Teede ehituseks vajaliku maa hankimise võimalustena on autor käsitlenud Eestis seadustega võimaldatud vabatahtlikku võõrandamist, sundvõõrandamist kui ka maakorraldust. Teede rajamiseks vajaliku maade võõrandamisel loeb autor üheks suuremaks puuduseks maakorralduse poolt pakutavate võimaluste mittekasutamist, mistõttu tekkivate kinnisasjade piirid võivad olla ebamäärase kujuga või kinnistu jaguneb mitmeks katastriüksuseks, mis raskendavad kinnisasja allesjäänud maa-ala kasutamist. Lahendusena näeb autor maade võõrandamise käigus tehtavaid maakorralduslikke töid nagu näiteks maadevahetus ja ümberkruntimistoiminguid.
Maatulundusmaa arvestus erinevates registrites ja nende võrdlus
(2012) Prisk, Helen; Vainola, Kaido; Maasikamäe, Siim (juhendaja)
Maa kui piiratud ja iseloomulike omadustega ressurssi järele on progresseeruv nõudlus. Selleks, et leida tasakaal võimaluste ja vajaduste vahel, on vaja tagada maade õiglane jagunemine ning jätkusuutlik majandamine. Ratsionaalse majandamise eelduseks on ühtse, täpse, aja- ja asjakohase informatsiooni olemasolu, mis saadakse andmete süsteemse haldamise käigus. Kvaliteetse informatsiooni tagamisel on oluline osa andmehaldusel ja süsteemi eesmärgil. Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada maatulundusmaa arvestuse ühisjooned ja erinevused erinevates registrites. See on aluseks riigisiseste maade administreerimissüsteemide ühtlustamiseks ning potensiaalsete vigade tuvastamiseks riikideülese süsteemi juurutamisel. Empiirilises osas kirjeldati Põllumajandustoetuste ja Põllumassiivide Registri, Metsaressursi Arvestuse Riiklik Registri, Maaparandussüsteemide Registri, Eesti Topograafiline Andmekogu, Statistikaameti vastav andmebaasi ja Maakatastri pidamise eesmärke ning andmehaldust. Võrdlusanalüüsi tegemiseks koondati andmed vastavate parameetrite alusel tabelisse. Võrdluse näitlikustamiseks kasutati GIS-analüüsi. Üldiselt taanduvad uurimistöö tulemused topoloogiareeglite rikkumisele ning ebatäpsele regulatsioonile, mis võimaldab tõlgendada andmehaldust erinevalt või vastuoluliselt. Eestis puudub maatulundusmaa arvestuses sisuline ja vormiline ühtsus. Selgus, et praeguse maade arvestuse kohaselt on võimalik maad kasutada jätkusuutlikumalt ehk teha omavahel tihedamalt seotud otsuseid ja täpsemate andmete põhjal, sealjuures kokku hoida ressurssi. Edasine arengusuund peaks keskenduma operatiivsete lahendusmudelite väljatöötamisele.

Sirvi

Sirvi 2. Magistritööd Kuupäev järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud