1. Bakalaureusetööd
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2488
Sirvi
Sirvi 1. Bakalaureusetööd Kuupäev järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 1789
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Piimatootmise tasuvus ja seda mõjutavad tegurid OÜ Männiku Piim näitel(2012) Unt, Elsa; Oper, Liis (juhendaja)Alates taasiseseisvumisest on Eesti piimatootmises toimunud suured muudatused. Piimatootmine on koondunud suurmajapidamistesse, piimalehmade arv on vähenenud ja produktiivsus suurenenud. Tänu produktiivsuse tõusule on ka piimatoodang suurenenud. Selle peamisteks põhjusteks on tehtniliste uuenduste kasutuselevõtt, paremad söötmisviisid ja loomatõugude väljavahetamine. Ettevõtte tootmistegevuse põhinäitajateks on ettevõtte kulud, mille alusel kujuneb omahind, toodangu arvestus, ettevõtte sissetulekud, varad ja investeeringud. Need olulised majandusnäitajad võimaldavad meil põllumajanduslikule tootmistegevusele hinnangut anda. Bakalaureusetöö koostati Tartumaal asuva OÜ Männiku Piim näitel. See on 650 loomaga farm, millel on ette näidata ka suurepärased tulemused taimekasvatuses. Analüüs teostati 2009-2011 aastate kohta. Segatootliku põllumajandusettevõtte tootmistegevuse põhinäitajateks on kulude arvestus, toodangu arvestus, sissetulekute kujunemine, varad ja investeeringud, mille väljaselgitamisel tuleb arvestada nii taime- kui ka loomakasvatusharuga. Uuritaval perioodil on piimatootmisega seonduvad kogukulud OÜ-s Männiku Piim suurenenud. Kõige suurema osakaaluga kogukuludest on söödakulu, tööjõukulu ja amortisatsioon. Aastate lõikes on enam kasvanud söödakulu looma kohta, mille peamiseks põhjuseks on üleüldine tootmissisendite hindade tõus. Tootmiskulude tõusu tagajärjel on kasvanud ka tootmisomahind. Tootmisomahind on arvutatud 1 tonni piima kohta. Võrreldes ettevõtte tootmisomahinda Eesti keskmise omahinnaga, selgub, et ettevõtte tootmisomahind on madalam. Ettevõttes on bioloogilise põhivarana arvel lüpsikari ja toodanguna piim. Lüpsilehmade arv on ettevõttes kolme aastaga suurenenud . Põhikarja suurus oli 2011. aastal 344 lehma. Samuti on ettevõttes tõusnud ka kogupiimatoodang ja piimatoodang lehma kohta. Peamiselt on sellised head tulemused saavutatud punase karja väljavahetamisega holsteini tõu vastu, tehniliste uuenduste kasutuselevõtuga ja söötmise parema korraldamisega. Osaühingus Männiku Piim on peamisteks tuluallikateks müügitulu ja toetused. Müügitulu piima müügist on ettevõttes aasta- aastalt suurenenud. Müügitulu suurenemine on peamiselt tingitud müügihinna-, müüdud toodangu koguse ja piimatoodangu mahu suurenemisest. Toetused moodustasid 2009. aastal 21,5% ja 2011. aastal 13,1% ettevõtte sissetulekutest, seega toetuste osatähtsus sissetulekutest on uuritavatel aastatel vähenenud. Uuritaval perioodil tehti ettevõttes suuri investeeringud, peamiselt uuenduste läbiviimiseks. Suurim piimatootmisega seotud investeering tehti 2009. aastal, kui soetati viies lüpsirobot, ehitati lägahoidla ja renoveeriti noorkarjalauta. Koguinvesteering ettevõttesse oli 588 356,7 eurot. Järgnevatel aastatel oli loomakasvatusega seotud investeeringute maht väiksem, 2011. aastal investeeriti peamiselt taimekasvatusega seotud masinatesse ja seadmetesse. Ettevõte planeerib investeeringute tegemist põhivaradesse ka 2012. aastal, seda ligikaudu 500 000 euro ulatuses. Tootmistegevuse tulemuslikkuse näitajad on uuritavate aastate jooksul paranenud. Peamisteks põhjusteks on ettevõtte piimatoodangu suurenemine, mis on tingitud investeeringute tegemisest tehnika uuendamisse ja karja väljavahetamisest produktiivsemate loomade vastu. Suur osa on ka väljamüügi hindade tõul 2010. aastal. Ettevõtte edukale majandamisele aitavad ka kaasa EL tootmistegevust edendavad toetused. Piimatootmise jätkusuutlikkuse puhul on oluline arendustegevus. Selleks tuleb teha uuendusi ja koostööd põllumajandusteaduse söötmise, tõuaretuse ja tehnoloogia uurimissuundadega. Piima tootmise puhul tuleb arvestada tõsiasja, et piimatoodangu järsk suurendamine ei ole põllumajandustootjatel võimalik, kuna piimakarja arvukuse tõstmine on pikaajaline protsess, mille tulemus suurenenud piimatoodangus väljendub alles aastate pärast. Samuti võime ka tehniliste uuenduste kasutuselevõtmise tulemusi näha alles siis, kui ettevõte on suutnud uuendustega kohaneda ja need vastavalt enda soovidele kohandada.Kirje Võrtsjärve ja Harku järve veealune valgusväli 2011. aastal(2012) Pettai, Kerli; Kauer, Tuuli (juhendaja); Tuvikene, Lea (juhendaja)Käesolevas töös kirjeldati Võrtsjärve ja Harku järve veealust valgusvälja 2011. aastal. Mõõtmised tehti Harku järves maist septembrini ning Võrtsjärves mais, juunis, juulis, septembris ja oktoobris üks kord kuus. Veealuse kiiritustiheduse mõõtmiseks kasutati spektromeetrit LI-COR. Mõõdeti allasuunatud kiirgust PAR vahemikus kolme kiirgusvastuvõtja abil (veesisene tasapinnaline, kerapinnaline ja veepinna kohale jõudvat kiirgust registreeriv sensor). Lisaks märgiti üles ka taustaandmed pilvisuse, lainetuse ja tuule kohta ning mõõdeti Secchi ketta abil vee läbipaistvus. Hiljem arvutati valguse difuusne nõrgenemiskoefitsient Kd,PAR ning laboris saadi klorofüll a ja hõljumi kontsentratsioonid vees. Veealune kiiritustihedus Ed,PAR mõõdeti erinevatel sügavustel veesambas. Tulemused võimaldavad võrrelda Harku järve ja Võrtsjärve valgusolusid ning järvedes kiirguse sesoonset muutumist. Näiteks Võrtsjärves oli juulis 1,25 m sügavusel sama palju kiirgust kui Harku järves poole meetri sügavusel. Võrtsjärves oli poole meetri sügavusel kiirgus 560 μmol m-2s-1 ja Harku järves 100 μmol m-2 s-1. Difuusse nõrgenemiskoefitsiendi Kd,PAR sesoonne muutlikkus oli Harku järves ja Võrtsjärves selgesti erinev. Harku järves oli näha alates maist ühtlast kasvu, mis on põhjustatud fütoplanktoni õitsengust kogu suve jooksul, vaibudes sügiseks. Võrtsjärves aga kasvas Kd,PAR maist juunini, vähenes juulis ning taas tõusis septembris. Kd,PAR väärtusteks saadi Harku järves 2,45-6,56 m-1 ja Võrtsjärves 1,34-2,78 m-1. Mõlemas järves oli Kd,PAR väärtused küllaltki suured, mis näitab, et vee läbipaistvus oli väike. Saadud klorofüll a, kogu-, orgaanilise ja mineraalse hõljumi kontsentratsioon on mõlemas järves suhteliselt suur, millest on põhjustatud ka vee väike läbipaistvus suviti. Võrreldes neid kahte järve, on Harku järves terve suve lõikes tunduvalt suurem klorofüll a ja hõljumi kontsentratsioon. Võrtsjärves eristub selgesti klorofüll a kontsentratsiooni järgi selgevee periood, kus klorofüll a tase langeb juulis ning tõuseb uuesti septembris. Tulemuste põhjal võib öelda, et eesmärgid täideti: mõõdetud andmete alusel kirjeldati Harku ja Võrtsjärve valgusvälja muutumist sesoonselt, võrreldi sesoonselt veelause valgusvälja muutumist neis järvedes ning leiti valgusvälja muutuste seosed klorofüll a ja hõljumi kontsentratsioonides uuritavates järvedes. Leidis kinnitust püstitatud hüpotees, et Harku järves ja Võrtsjärves on valgusolude sesoonne muutlikkus tugevas seoses klorofülli ja hõljumi kontsentratsioonidega.Kirje 2,5%-lise joogipiima jaehind ja seda mõjutavad tegurid Eestis aastatel 2004-2010(2012) Pärand, Pille; Maasing, B. (juhendaja)Piim sisaldab inimese tervisele vajalikke toitaineid, milleks on valgud, rasvad, süsivesikud jpm, seepärast kuulub joogipiim esmatarbekaupade alla ning peab olema inimestele kättesaadav olenemata selle hinnast. Piima tuleb pakkuda töödeldud kujul, seega oluline lüli piimandussektoris on töötlejad, kes annavad toorpiimale lisaväärtuse, valmistades sellest joogipiima, juustu, jäätist, kohupiima, jpm. Eesti piimaturul domineerivad seoses joogipiimakäitlemisega kolm ettevõtet – Tere AS, Valio Eesti AS ning E-Piim tootmine AS, kes moodustavad turuosast 77%. Analüüsitud seitsme aasta jooksul on joogipiima, kui olulise esmatarbekauba osas toimunud kaks olulist hinnatõusu. 2004. aastal toimunud hinnatõus oli seotud liitumisega Euroopa Liiduga. 2007. aastal Eestis toimunud hinnatõusu peamiseks põhjuseks oli piimatoodete järsk hinnatõus maailmaturul, mille tagajärjel tõusid Eestis enim piimatoodete tööstusest väljamüügihinnad. 2,5%-lise joogipiima keskmine jaehind oli 2004. aastal 0,49 eurot. 2007. aastal, kui Eestis toimunud hinnatõusu peamiseks ajendiks oli piima ulatuslik hinnatõus maailmaturul, kasvas joogipiima jaehind 0,54 euroni (10% võrreldes 2004. aastaga) ning 2008. aastal lausa 0,71 euroni (30% võrreldes 2004. aastaga). 2010. aastaks oli joogipiima jaehind langenud 0,61 euroni. Jaehindade kujunemisel mängivad olulist rolli tootjahinnad, töötlejate väljamüügihinnad ning jaekaubanduse juurdehindlus. Eestis said analüüsitud aastatel 2,5%-lise joogipiima lõpphinnast tootjad 47,5 %, töötleja 21 - 28,5 % ning jaemarginaal oli 16,5 – 28,5 % aastas. Läbi aegade on stabiilsena püsinud tootja ja maksude osakaal. Töötleja ja kaubanduse osa on analüüsitud aastatel märgatavalt muutunud. Eestis toodetud piim on olnud läbi aegade väga kvaliteetne, ligikaudu 60% piimast kuulub eliitsorti, 38% kõrgemasse sorti ning 2% I sorti. Seetõttu on piima ja joogipiima tarbimise kogus Eesti tarbijate seas olnud positiivne ning sarnaselt stabiilne analüüsitud aastatel. Eestis toodetud piim on populaarne ka välisriikides. Ligikaudu 43% piima toodangust eksporditakse EL-i või kolmandatesse riikidesse. Töös tõi autor välja neli kõige olulisemat mõjutegurit, mis on mõjutanud 2,5%-lise joogipiima jaehinda. Eksporti peab käesolevas töös autor üheks olulisemaks piima hinda mõjutavaks teguriks. Eesti tööstused on leidnud viimastel analüüsitud aastatel eksportturud, mis on küll hea Eesti majandusele, kuid toob kaasa hinnasurve siseturul. Teiseks põhjuseks tõi autor välja toorpiima puuduse. Kuna Eestis toodetud piim on väga kvaliteetne, siis piima puudust tekitab selle suurtes kogustes väljavedu riigist. Üldist hinnatõusu põhjustavad ka sisendite hindade muutused, nt toorpiima, söötade, väetiste jpt sisendite hinnad. Viimaseks mõjuteguriks pidas autor investeeringuid. Piimatööstused on investeerinud varadesse, et laiendada piimatööstust, seega tuleb hindu tõsta, et kompenseerida investeeringutesse tehtud kulutused. Kokkuvõttes võib öelda, et jaehind on olnud vaadeldavatel aastatel pigem tõusu teel ning selle hinna kasv on kujunenud nimetatud mõjutegurite koosmõjul. Kuna piima kokkuostuhind on tõusmas, tundub piima odavnemine tulevikus ebatõenäoline. Eesti võib pidada piimasektorit tugevaks ja arenenuks. Kuigi ekspordi kasv on Eesti riigile tasuv, tuleb tõdeda, et ekspordi nõudlus piima järele, võib muuta piima hinna Eesti tarbija jaoks kallimaks.Kirje ’’Elu nagu teatrtilaval’’(2012) Lumi, Liisa; Kuhlmann, Friderich (juhendaja)Käesolevas projektis on planeeritud Riia ja Väikekaare tänava vahelisele raudteeäärsele alale avatud elamurajoon ja avalik puhkeala, eesmärgiga edendada rajooni kasutatavust. Alale on juurdepääs mitmelt suurelt tänavalt ning ühistranspordi kasutamise võimalus lähiümbruses on hea. Alal olevate puude ja põõsaste seisukord on halb seega ei kuulu nad projektialas säilitamisele. Siiski projektis planeeritavate puude ja põõsastega alal oleva haljastuse osakaal taastatakse. Projekti eesmärgiks on luua nii alal viibijatele, kui ka sealt läbi sõitjatele pilkuköitvad ja erinevad etendused, mis muutuksid ajas, kuid mille ilu ei ammenduks. Selleks on Tammelinna poolsele alale loodud suursugune püramiidvormidest koosnev haljastus ja pingid ning 8 rühma betoonist seinasid, kuhu joonistatakse iga 2 aasta tagant uued graffitid. Karlova linnaosa poolsele alale on planeeritud 19 korterelamut, mille jagab kaheks looklev sõidutee. Sõidutee on planeeritud looklev, et autojuhtidel poleks võimalik teel kiirendada ning see omakorda muudab ala turvalisemaks jalakäijatele, sealhulgas lastele. Raudtee äärest kulgeb kõnnitee, mille sirge joon tagab jalgratturitele ja kõndijatele mugava peatusteta liikluse. Kõnniteed ja raudteed on planeeritud eraldama gabioon võrguga aed. Alale on planeeritud ka tänava valgustid ja pargipingid ning lastele kiigud. Elamupoolsel alal on projektis rõhk puudel ja põõsastel, mis oma lopsakuse ja värvide mänguga loovad hubase ja maagilise miljöö nii suvel kui ka sügisel. Kogu projektiala on planeeritud nii, et tõsta ala väärtust rohe-ja puhkealade osakaalu suurendamisega ning luua ala elanikele ning külastajatele uusi ajaveetmiskohti.Kirje Kohalike omavalitsuste tulude ja kulude dünaamika aastatel 2007 - 2010 Hummuli valla näitel(2012) Kirsch, Eleriin; Silberg, U. (juhendaja)Kohalik omavalitsus on administratiivne üksus, mis iseseisvalt korraldab ja juhib kohalikku elu, lähtudes elanike vajadustest. Kõik kohaliku omavalitsuse üksused on erineva suuruse ning ka erineva võimekusega. Kohalikele omavalitsustele on seatud palju ülesandeid ning suur vastutus, kuid vahendid nende ülesannete täitmiseks on piiratud. Kohaliku omavalitsuse üksuse, valla kõrgeimaks õigusaktiks on põhimäärus, milles sätestatakse omavalitsusorganite, komisjonide ja ametiasutuste moodustamise kord, õigused ja kohustused ning töökord. Peale põhimäärust on oluliseks dokumendiks arengukava, millega peavad olema kooskõlas nii kohaliku omavalitsuse eelarve kui ka kõik teised õigusaktid. Eelarvel on tähtis roll kohaliku omavalitsuse tuleviku planeerimisel. Kuna eelarve koosneb tuludest ning kuludest, siis on nendel kohalikus omavalitsuses oluline koht. Bakalaureusetöö uudsus seisnes selles, et teadaolevalt pole Valgamaal asuva Hummuli valla eelarvete tulude ning kulude analüüsi enne tehtud. Töö koostaja leidis, et selline analüüs võib olla kasulik nii Hummuli valla juhtidele, kui ka teistele Valgamaa kohalikele omavalitsustele. Bakalaureusetöö probleemiks oli see, et erineva suutlikkusega valdadele/ linnadele on pandud erinev maht ülesandeid, kuid need, kellel on liiga väike haldussuutlikkus, ei tule ilma suure sõltuvuseta riigi toetustest omavalitsuse rolli täitmisega toime. Teiste, suurte omavalitsuste jaoks võiks tänaste ülesannete maht ja omavalitsuse pädevused olla palju suuremad. Bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida kohalike omavalitsuste tulude ja kulude dünaamikat aastatel 2007 – 2010 Hummuli valla näitel. Selleks, et bakalaureusetöö eesmärki saavutada oli püstitatud esimeseks uurimisülesandeks anda ülevaade kohaliku omavalitsuse korraldusest ning kohalikke omavalitsusi reguleerivatest õigusaktidest. Bakalaureusetöös jõuti järeldusele, et Eesti on parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud kohalikeks omavalitsusteks, mille tegevust reguleerivad erinevad õigusaktid. Kohalikud omavalitsused moodustavad iseseisva valitsemistasandi, mille peamised sätted on pandud paika Põhiseadusega. Kohalikud omavalitsused valitsevad end ise, kuid on samas ka riikliku järelevalve all. Kohalik omavalitsus on alati olnud ka nii öelda kogukonna valitsus, mille aluseks on inimeste tegevus. Igal kohaliku omavalitsuse üksusel peab olema valitav esinduskogu ehk siis volikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Volikogu suurus sõltub elanike arvust kohaliku omavalitsuse üksuses. Volikogu valib ametisse valitsuse, mis on ametis samal perioodil, kui valikogugi. Kohalikud omavalitsused valitsevad end ise, riigist eraldatult, kuid on samas ikkagi riigi järelvalve all. Teiseks uurimisülesandeks oli anda ülevaade kohalike omavalitsuste funktsioonidest ning eelarvest. Bakalaureusetöös jõuti järeldusele, et kohaliku omavalitsuse olemuslikuks ülesandeks on kogukonna elu juhtimine. Töös on välja toodud ka kohaliku omavalitsuse täpsemalt määratletud funktsioonid, milleks on: haridus; kultuur ja sport; tervishoid; sotsiaalne hoolekanne; kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid; keskkonnakaitse ja jäätmemajandus; planeerimis- ja ehitustegevus; korrakaitse ja päästeteenistus; muud riigifunktsioonid. Oluline osa kohaliku omavalitsuse tegevuses on eelarvel, mis on tugevasti seotud kohaliku omavalitsuse arengukavaga. Kohaliku omavalitsuse arengukava peaks olema strateegiline tegevusjuhis kohaliku elu suunamiseks pikemas perspektiivis ja mandaat kohalikele omavalitsustele igapäevaseks tegevuseks. Peamiseks kohaliku omavalitsuse eelarvestamist reguleerivaks seaduseks on valla- ja linnaeelarve seadus. Bakalaureusetöö eesmärgi saavutamiseks oli püstitatud kolmandaks uurimisülesandeks anda ülevaade Hummuli vallast ning analüüsida Hummuli valla tulude/ kulude struktuuri muutuseid aastatel 2007 – 2010. Bakalaureusetöös jõuti järeldusele, et Hummuli vald on väike omavalitsusüksus Eesti lõunaosas, mille rahvaarv jääb alla tuhande. Hummuli valla omavalitsusorganid on vallavalitsus ning –volikogu. Valla arenemise kohta on koostatud erinevad arengukavad. Iga- aastaselt koostatakse ka valla eelarve, mis koosneb eelarveaasta kõigist tuludest ning kuludest. Hummuli valla 2007. – 2010. aastate eelarvete suurimateks tuluallikatest olid füüsilise tulumaksu maksed ning toetused. Suurimad kuluallikad nendel aastatel on olnud haridus, sotsiaalne kaitse ning kulud üldistele valitsussektori teenustele. Kui 2007. aastast kuni 2008. aastani eelarve mahud kasvasid, siis alates 2009. aastast on need vähenenud. Siit on selgelt näha, et 2008. aasta sügisel välja kujunenud majanduskriis on Hummuli vallale olulist mõju avaldanud. Neljandaks uurimisülesandeks oli võrrelda Hummuli valla ning Valgamaa teiste valdade tulude/ kulude struktuuri aastatel 2007 – 2010 Bakalaureusetöös jõuti järeldusele, et kõigi nende valdade kulude keskpunktiks oli haridus. See on väga positiivne, kuna haridus on väga tähtis, ilma hariduseta ei jõua eriti kaugele. Suurem osa oleks võinud olla ka kulutustel tervishoiu teenustele, kuna need on valdades piiratud. Tulusid tuli valdade eelarvetesse kõige rohkem füüsilise isiku tulumaksu maksetest ning erinevatest toetustest. Vaadeldes nende viie valla eelarveid aastatel 2007 – 2010 on näha, et 2008. aasta majanduskriis on kõigile neile kohalikele omavalitsustele oma mõju avaldanud. Seda võib järeldada sellest, et kui muidu eelarvete mahud järk-järgult iga aastaga kasvasid, siis 2009. aasta eelarvete kogumahud vähenesid järsult. Õnneks on 2010. aasta eelarved juba positiivsemad ning eelarvete mahud hakkasid jälle kasvama. Edaspidi vajaks täiendavat analüüsi kohalike omavalitsuste eelarvestamise meetodid (kuna need võivad kohalikes omavalitsustes olla erinevad) ning nende täiendamise võimalused. Täiendava analüüsi võiks koostada magistritööna jätkuks sellele bakalaureusetööle.Kirje Klientide krediiditeenuste alased teadmised Eesti Krediidipanga AS eraisikutest laenuklientide näitel(2012) Kenk, Egle; Sults, Marge (juhendaja)Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida klientide krediiditeenuste alaseid teadmisi Krediidipanga eraisikust laenuklientide näitel. Bakalaureusetöö eesmärgi saavutamiseks olid kavandatud järgmised uurimisülesanded: anda ülevaade laenamisest ja sellega seonduvast teoreetilistest alustest, koostada küsimustik ja viia läbi küsitlus valimi seas, analüüsida klientide krediiditeenuste alaseid teadmisi ja teadmiste mõju nende krediidiotsustele lähtuvalt küsitluse tulemustest. Lisaks viia läbi laenuhalduriga avatud intervjuu klientide teadmiste kohta krediiditeenustest. Kõik eesmärgid said täidetud ning püstitatud hüpoteesid said kinnitatud või ümber lükatud. Läbiviidud küsitlusele vastas sada Krediidipanga eraisikutest laenuklienti, kellest 55 olid nais- ja 45 olid meeskliendid. Küsitluse käigus vastati neljakümnele küsimusele, mis puudutasid erinevaid krediiditeenuste alaseid küsimusi. Käesolevale bakalaureusetööle oli esitatud neli hüpoteesi, osa neist said kinnitatud, osa ümber lükatud. Kuna antud uurimistöös on uuritud klientide krediiditeenuste alaseid teadmisi eraisikutest laenuklientide näitel, siis võiks edaspidi uurida, kas teabeleht on oma eesmärki täitnud ja piiranud klientide ülelaenamist. Kokkuvõtteks võib öelda, et tehtud uurimuse käigus sai selgeks, et klientide krediiditeenuste alased teadmised on paremad kesk- ja kutseharidusega klientidel. Kõige enam, 39% vastanutest, on laenutooteid kasutanud 25-34 aastased ja 35-44 aastased 38%. Tulemuste põhjal võib järeldada, et suurim osakaal, 61%, on kesk- või kutseharidusega klientidel ning kõrgharidusega 29% vastanutest. Kõige enam, 42% on laene võetud 391-520 euro suuruse sissetuleku juures.Kirje TÜ Alvar MÜ kuivatikompleksi investeeringu tasuvusanalüüs(2012) Kalev, Kaspar; Luik, Helis (juhendaja)Antud töös uuriti, milline kuivatikompleks on sobivaim TÜ Alvar MÜ-le. Analüüsi aluseks oli teenustöö hind teravilja kuivatamisel 25%-lt 13%-ni ja rapsi puhul 20%-lt 8%-ni. Esialgsed andmed saadi TÜ Alvar MÜ-lt, et leida teenustöö hinnad ja teostada tasuvusanalüüs. Töös eesmärk sai täidetud ning leiti parim kompleks vastavalt tasuvusanalüüsile. Käesoleva bakalaureusetöö peamised järeldused: 1) Kõige tootlikum teravilja ja rapsi kuivati kujunes Antti Baltic OÜ-l, sest tehase tootlikus oli pakkumises 26 t/h, kuigi hinnapakkumise nõue oli 24 t/h. 2) Eelistatuimaks teravilja transportimise seadmete puhul on Antti Baltic OÜ, kuna suurema tootlikkusega koppelevaatorid vigastavad teravilja vähem. 3) Punkrite mahutavusest lähtudes võib öelda, et Antti Baltic OÜ punkrid 0,05 eurot/t soodsamad Starfeld OÜ pakkumisest. 4) Teenuse hind kujuneks 30%-lise kasumi puhul teravilja kuivatamisel 25%-lt 13%-ni kõige odavamaks Antti Baltic OÜ pakkumise puhul, hinnaks 20,75 €/t ja rapsi kuivatamisel 20%-lt 8%-ni 25,18 €/t. Kõigil kolmel võrreldaval pakkumisel jäid teravilja kuivatusteenuse hinnad võrreldes 2011. aastaga madalamale kui turul pakutatavad. Rapsi kuivatusteenuse hinnad püsib konkurentsivõimeline ka tulevikus. 5) Kõige lühema tasuvusajaga on Antti Baltic OÜ kompleks, milleks oleks 3,24 aastat. 6) Parim praegune puhasväärtus (NPV) on samuti Antti Baltic OÜ kompleksil, milleks on 914 383€. 7) Kasumiindeks (PI) näitab kõige suuremat tootlikust Antti Baltic OÜ kompleksi kohta, milleks on 3,63. 8) Sisemine tasuvuslävi (IRR) kujunes Antti Baltic OÜ-l kõige suuremaks, mis on 45%, kuigi ettevõtte kasumi soov investeeringult oli 15%. 9) Modifitseeritud sisemine tasuvuslävi (MIRR) kujunes 20% kahel kompleksil, milleks olid Starfeldi pakkumine ja Antti Baltic OÜ pakkumine. Saadud tulemuste järgi soovitab töö autor TÜ ALVAR MÜ-l vastu võtta Antti Balticu poolt pakutav kompleks, sest tasuvusnäitajad olid konkurentide omadest paremad.Kirje Pindmiste põhjasetete resuspensiooni ajalis-ruumiline dünaamika Peipsi järves(2012) Kikas, Ahti; Buhvestova, Olga (juhendaja)Käesoleva töö raames viidi esmakordselt läbi uuringud settevoogude määramiseks Peipsi järves. Tänu settelõksude paigaldamisele Peipsi kahes morfoloogiliselt erinevas järveosas (Peipsi Suurjärves ja Lämmijärves), selgitati välja setete resuspensiooni ruumilist muutlikkust. Mõned uurimisperioodi jooksul (mai – oktoober 2011. a.) kaduma läinud settelõksude proovid ei takistanud resuspensiooni ajalise käigu jälgimist. Seega käesolevas töös püstitatud eesmärgid on täidetud. Ühtlasi osutusid õigeteks ka töös püstitatud hüpoteesid. Uurimisperioodi keskmistes setete resuspensiooni määrades täheldati ligi viiekordset erinevust kahe järveosa vahel. Kõrgeim resuspensioon määrati Peipsi järve sügavaimas proovipunktis, mis asub Lämmijärvel. Ilmselt leidis aset järve madalamates piirkondades resuspendeerunud sette fokuseerumine veekogu sügavamates piirkondades. Uurimisperioodi jooksul täheldati olulisi resuspensiooni määrade kõikumisi. Peipsi Suurjärves täheldati resuspensiooni tõusu augustist sügise poole ning kõrgeimad väärtused määrati septembris (45,9 g KA m-2 p-1). Lämmijärve proovipunktis resuspensiooni ajalised muutused olid tagasihoidlikumad. Kõrgeimat resuspensiooni (86,2 g KA m-2 p-1) määrati antud järveosas augustis. Siiski moodustas resuspensiooni määr enamuse kogu settimisvoost kogu uurimisperioodi vältel nii Peipsis Suurjärves kui Lämmijärves. Tuul oli üks peamisi resuspensiooni põhjustavaid faktoreid. Sellele viitas tuulte kiiruste ja resuspensiooni määrade ajaliste dünaamikate sarnasus. Lisaks, rõhutas tuule mõju olulisust vee temperatuuri ja vees lahustunud hapniku ühtlane vertikaalne jaotus kogu uurimisperioodi vältel. Peipsi resuspensiooni soodustavaks faktoriks osutus ka fütoplanktoni areng. Peipsi järve keskkonnakaitse seisukohalt oleks vajalik jätkata setete resuspensiooni uuringuid, selgitades välja antud protsessi mõjusid unikaalse järve ökoloogilisele seisundile.Kirje Riikliku puhkeala laiendamine Väätsa metsandiku piirkonna näitel(2012) Tammiste, Heimo; Kull, Tiiu (juhendaja)Väätsa puhkeala asub Lõuna- Kõrvemaal suurte metsamassiivide sees ja tema orieneeruv suurus on 11 000 ha. Maastikul esinevad voored ja lainjad tasandikud, kus soised madalikud vahelduvad kõrgemate seljakute, ooside ja väikevoortega. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida, kui suur on kohaliku kogukonna vajadus Väätsa puhkeala järele. Kui palju ja kes on kasutajad. Kas ja kuidas oleks võimalik antud piirkond võtta kasutusele puhke ja rekreatsioonialana nii, et seal saaks looduses organiseeritult liikuda jalgsi ja jalgrattaga. Kas puhkeala on võimalik kasutada keskkonna- ja loodusõppe eesmärgil kohalike omavalitsuste õpilastel. Milliseid loodusobjekte tuleks korrastada, paremini eksponeerida ja milliseid toetavaid objekte tuleks juurde ehitada. Veel sai püstitatud ülesanne uurida kui palju on potensiaalseid kasutajaid antud Väätsa puhkealale ja millistes vanuserühmades need inimesed võiksid olla. Uurimuse käigus on autor töötanud läbi Väätsa puhkeala piirkonda ümbritsevate omavalitsuste rahvastiku statistilised andmed, selgitanud välja Järva maakonna ja kohalike omavalitsuste planeeringudokumentidest, millised on piirkonna arenguperspektiivid rekreatsiooni ja rahvatervise vallas. Läbi on viidud Väätsa puhkeala potensiaalsete liikumismarsuutide ja loodus- ning pärandkultuuriobjektide visuaalne vaatlus ja esmane hindamine. Käesoleva bakalaureusetöö raames toimusid mitmed telefoniintervjuud RMK loodushoiuosakonna töötajatega kui ka kohalike omavalitsuste vastutavate ametnikega. Toimus küsitlus Väätsa raba matkaraja kasutusnõudluse väljaselgitamiseks. Käesoleva töö kokkuvõtteks võib öelda, et Väätsa puhkeala loodus sobib keskkonna- ja loodusõppealaste tegevuste läbiviimiseks. Varem metsamajanduslikel eesmärkidel rajatud pinnasteed toetavad puhkealal liikumise võimalusi ja elanikkonna rekreatsioonialaseid eesmärke. Selgus, et piirkonnas elavatest inimestest on potensiaalseid puhkeala külastajaid 17000 inimest, kellest 6000 moodustavad õpilased. Järeldusena võib tõdeda, et projekti elluviimise üheks eelduseks on Väätsa puhkeala territooriumi selgem piiritlemine, täiendavate uurimuste läbiviimine ja selle põhjal puhkeala külastuskorralduskava väljatöötamine. Külastuskorralduskava on aluseks puhkeala arendamiseks vajalike investeeringute ja halduskulude planeerimisel. Kogu projekti elluviimise eelduseks on kohaliku kogukonna hea tahe, protsessi täpne ja asjatundlik planeerimine ning sobivate rahastusallikate olemasolu.Kirje Raamatupidamisteenuse osutamine HansaKontor OÜ näitel(2012) Parveots, Evelin; Pärnits, E. (juhendaja)Raamatupidamisbüroo HansaKontor OÜ on tegutsenud 2009. aasta keskpaigast, kliendibaas on aasta-aastalt suurenenud, kuid ettevõtet saab siiski lugeda väikeettevõtteks. Büroo on loodud eelkõige eesmärgiga osutada klient-ettevõtetele raamatupidamisteenuseid, mis on korraldatud vastavalt raamatupidamise seadusele ja järgivad raamatupidamise head tava Eestis. 2012. aasta mai seisuga on ettevõttel seitse väike-ettevõttest klienti. Kõigile seitsmele ettevõttele teeb raamatupidamist üksikettevõtjast raamatupidaja, kes on vaatlusaluse raamatupidamisettevõtte ka asutanud. Raamatupidajale on abiks majandustarkvara HansaRaama bürooversioon 6.3. Klient-ettevõtted tegutsevad erinevate ehituse valdkondadega, koolituse, müügi ja väikebussi rentimisega. Käesolevas bakalaureusetöös uuriti, kuidas on HansaKontor OÜ-s korraldatud raamatupidamisteenuse osutamine, millised on büroo kliendid ja kuidas aitab teenuse osutamisele kaasa kasutusel olev majandustarkvara ning analüüsiti Eesti Raamatupidamisettevõtete Liidu poolt välja antud Head tava rakendamist raamatupidamisteenuse osutamiseks. Järeldused HansaKontor OÜ tegevuse analüüsist on järgmised: 1. HansaRaama bürooversioon 6.3 sobib igati raamatupidamisteenust osutavale ettevõttele, 2. ettevõte on varem kasutatud Exceli tabelite asemel kasutusele võtnud HansaRaama uued moodulid Põhivara, Ladu, Kulutused ja Palk, 3. raamatupidamisteenuse osutamise hea tava on osaliselt rakendatud, aga on parandamist vajavaid tingimusi. Praktilise töö käigus viidi läbi ankeetküsitlus klientide seas, et saada tagasisidet teenuse osutamise kvaliteedi ja rahulolu osas. Sellest selgus järgmist: 1. Ettevõtte kliendid olid rahul, et HansaKontor OÜ tegutseb kodubüroona. 2. Klient-ettevõtete tegutsemiskohad võivad lähtudes Eesti väiksusest asuda ka kaugemal kui Tartu ja selle lähiümbrus, kuna on olemas kiiresti toimiv kullersaadetis ning piisavad interneti kasutusoskus juhtide seas. 3. Klient-ettevõtted otsustasid teenuse sisseostmise kasuks eelkõige usaldusväärsemat teenust ja odavust silmas pidades. Teenusepakkuja valiti tuttava soovitusel või nähtud reklaami alusel. 4. Infoliikumise kiirust hindavad klient-ettevõtted kas väga kiireks või pigem kiireks. Pooled küsitletud klientidest sooviks juurdepääsu majandusarvestuse tarkvarale üle interneti ja pooled ei pea seda vajalikuks. 5. Teenuse hinna ja kvaliteedi suhet hindavad kõik kliendid tasakaalus olevaks. Autori soovitused vaadeldud raamatupidamisbüroo tegevuse arendamiseks lähtudes käesolevat uurimistööst on järgmised: 1. pakkuda klient-ettevõtetele, kes seda soovivad, on-line raamatupidamisteenust, et info liiguks kiiremini ja aruandlus oleks kohe kättesaadav; 2. tutvustada ettevõtte juhtidele, kuidas aruandeid programmist kätte saada, milliseid aruandeid on võimalik saada ning kuidas neid mõista ja oma ettevõtte huvides ära kasutada; 3. võtta kasutusele ostuarvete tasumiste eksportimise võimalus panka, kuna see hoiaks kokku väärtuslikku aega; 4. aastaaruande koostamiseks võtta kasutusele XBRL aruanne, mida saab eksportida otse HansaRaama programmist Äriregistrisse; 5. leida koostööpartner kellega ettevõtet edasi arendada konkurentsivõimeliseks raamatupidamisteenuse osutajaks lähtudes raamatupidamisteenuste osutamise heast tavast; 6. rakendada mõned täiendavad turvasüsteemid andmete paremaks kaitseks; 7. jätkata reklaamiteenuse sisseostmist, et suurendada kliendibaasi. Uurimistööst selgunud järeldused ja ettepanekud on arvesse võetavad ja kasulikud HansaKontor OÜ tegevuse edasi arendamisel.Kirje Personali töörahulolu analüüs OÜ-s SW Energia(2012) Berštein, Kadi; Kreegimäe, Katrin (juhendaja)Tänapäeval peaks iga ettevõte pöörama tähelepanu oma töötajatele, kuna ettevõtte edukus sõltub suurel määral just tema personalist. On oluline, et töötajal oleks seoses oma tehtava tööga positiivsed emotsioonid. Rahulolev töötaja pingutab rohkem ning saavutab üldjuhul paremaid töötulemusi. Rahulolematud töötajad lahkuvad suurema tõenäosusega ettevõttest, kui rahulolevad töötajad. Kuid töötaja kaotamine võib ettevõttele väga kulukaks osutuda, kuna uue töötaja palkamine ja koolitus on kallis ning ametit alles õppides on tema produktiivsus väike. Töörahulolu mõõtmist on vaja selleks, et suurendada töötamise efektiivsust ja vältida sotsiaalseid pingeid. Selle eesmärgiks on saada juhtimisotsuste tegemiseks vajalikku informatsiooni. Bakalaureusetöö autor uuris ja analüüsis töörahulolu osaühingus SW Energia. Uuriti ettevõtte töötajate ootusi seoses tööga ning selgitati välja, mis määral ootused ja tegelikkus kattusid. Bakalaureusetöö eesmärgi saavutamiseks koostas töö autor erinevatele allikatele tuginedes ankeetküsimustiku. Ankeetküsimustikus uuriti töötajate ootusi ja tegelikku olukorda lähtuvalt F. Herzbergi kahe faktori teooriast. Uuring viidi läbi ajavahemikul 19.03.2012 – 27.03.2012. Tulemusi analüüsiti terve ettevõtte lõikes ning võrreldi ka erinevate piirkondade tulemusi viiepunktilisel skaalal. Välja jagati 49 ankeeti, millest tagastati 57% ehk 28 ankeeti. Tulemusi analüüsides selgus, et enamikes aspektides jäi töörahulolu keskmiseks. Ootused seoses kõikide ankeedis välja toodud väidetega osutusid kõrgeks. Järgnevalt on lühidalt välja toodud SW Energia töötajate rahulolu erinevate Herzbergi faktoritega. Rahulolu palgaga kujunes keskmiseks. Eri tööpiirkondades jäi see vahemikku 2,3 – 3,9 punkti. Ettevõtte keskmiseks tuli 3,2 punkti. Kindlustunne töökoha säilimise suhtes oli ettevõttes keskmiselt 3,5 punkti. Eri piirkondade lõikes jäi see vahemikku 2,9 - 4,1 punkti. Töötingimustega olid ettevõtte töötajad pigem rahulolevad, keskmiseks kujunes 4,0 punkti. Ettevõtte töötajad olid rahul ka kontrolli tihedusega, selle keskmiseks kujunes 4,0 punkti. Kolleegide vaheliste suhetega rahuloluks kujunes keskmiselt 3,7 punkti. Info liikumise rahuloluks ettevõttes kujunes 3,6 punkti. Keskmine rahulolu seoses töökultuuriga oli 3,8 punkti. Rahulolu juhtimise kvaliteediga oli 3,7 punkti. Rahulolu saavutusvajaduse rahuldamisega ettevõttes kujunes samuti keskmiseks. Erinevate vastutuse usaldamisega seotud aspektide rahulolu oli ka keskmine. Enesearendamise võmalusi pidasid halvaks Harjumaa ja Võrumaa töötajad, sellega rahulolu oli keskmine aga Viljandimaal ja Pärnumaal. Töötajate rahulolu seoses sellega, kas töö oli huvipakkuv, kujunes keskmiseks. Tunnustamisega ettevõttes ei olnud rahul Võrumaa töötajad, keskmiseks kujunes rahulolu Pärnumaal ja Harjumaal ning Viljandimaa töötajad olid sellega väga rahul. Lähtuvalt uuringutulemustest tegi bakalaureusetöö autor seoses Herzbergi hügieenifaktoritega rahulolematuse vähendamiseks järgnevad järeldused ja ettepanekud: Palga poole pealt tuleks kõigile ettevõtte töötajatele selgitada tasustamissüsteemi. Kõik töötajad ei olnud täpselt teadlikud, kuidas kujuneb nende palk ning tasustamissüsteemiga üldiselt ei oldud mõnes piirkonnas rahul. Töötajatele ei tohiks lisada uusi tööülesandeid, mis teevad nende töökoormuse suuremaks, kuid palk jääb samaks. Vastavalt tööpanusele tuleks maksta ka palka. Töötajatele tuleks rohkem selgitada ettevõtte arengusuundi, et töötajad tunneksid end kogu ettevõtte osana ja et nad tunneksid end vajalikuna. Turvatunnet oma töökoha säilimise suhtes tuleks kindlasti tõsta Harjumaa piirkonnas. Töötingimuste ja töökeskkonnaga oldi üldiselt rahul, kuid kindlasti peaks ettevõte rohkem tähelepanu pöörama sellele, et tehtav töö ei mõjuks personali tervisele halvasti. Sellega rahulolematud olid nii Võrumaa kui ka Harjumaa töötajad. Üle tuleks vaadata töötajate töökoormus, millega rahulolu kujunes ettevõttes tervikuna küll keskmiseks, kuid liiga suur töökoormus toodi siiski mitme töötaja poolt eraldi välja. Töökeskkonnaga rahulolu kujunes küll keskmiseks, kuid üldist rahulolematust saaks kindlasti vähendada ka tööruume meeldivamaks muutes, võimalusel vähendada müra taset ning parandada valgustust. Omavaheliste suhete ja info liikumise parendamiseks peaks ettevõtte korraldama rohkem koosolekuid ja ühisüritusi. Juhtkond peaks kõigile ettevõtte töötajatele tutvustama organisatsiooni missiooni ja visiooni. Juhid peaksid suhtuma kõikidesse oma alluvatesse võrdselt. Enim ei olnud sellega rahul Võrumaa töötajad. Rahulolematuse vähendamiseks peaksid ettevõtte juhid suhtuma ka kõikidesse tööpiirkondadesse võrdselt, kindlasti ei tohi eelistada üht piirkonda teisele. Töötajaid peaks kindlasti rohkem kaasama ka otsustamise protsessi. Töörahulolu tõstmiseks lähtuvalt Herzbergi motivatsioonifaktoritest tehti järgnevad järeldused ja ettepanekud: Kui ettevõtte siseselt kedagi edutatakse, siis võiks seda põhjendada ka teistele töötajatele, et miks just see inimene. Töötajaid võiks rohkem usaldada iseseisvate otsuste langetamisel ja vastutusrikaste ülesannete täitmisel. Kuigi rahulolu sellega kujunes jällegi keskmiseks, siis suurem töötajate usaldamine juhtide poolt tõstaks kindlasti personali töörahulolu veelgi. Töötajatele võiks pakkuda rohkem enesearendamise võimalusi, näiteks erinevaid tööga seotud koolitusi. Eriti ei olnud sellega rahul Harjumaa ja Võrumaa piirkonna töötajad. Töötajatele tuleks anda rohkem tagasisidet oma tehtud töö kohta. Töötajaid, kes on millegagi väga hästi hakkama saanud, tuleks kindlasti tunnustada, kuna see tõstab nende rahulolu märgatavalt. Eriti ei olnud sellega rahul Võrumaa töötajad. Töö autori arvates võib antud ettepanekutega arvestamine ettevõttes vähendada tööga rahulolematust ja suurendada töörahulolu ning see omakorda toob palju kasu tervele ettevõttele.Kirje Botaanikaaiad ja bioinvasioon: Eesti botaanikaaedade tegevused protsessi ohjamiseks(2012) Mölder, Janne; Ööbik, Merle (juhendaja)Enamik introdutseeritud võõrliikidest ei avalda meie kooslustele ja inimese tervisele mõju. Siiski tuleb ette liike, mis põhjustavad majanduslikke kahjusid ja on ohuks bioloogilisele mitme-kesisusele. Viimastel aastakümnetel on botaanikaaedade tegevused nihkunud rohkem loodushoiu suunas ning üha enam tunnustatakse nende tähtsat rolli globaalses taimekaitses, kuid palju vähem on teadvustatud nende võimalikku rolli invasiivsete taimede introduktsioonides. Töö eesmärgiks oli laiemalt välja selgitada botaanikaaedade roll bioinvasioonilistes protsessides ja võimalused invasioonide ohjamiseks. Täpsemalt keskenduti Tartu Ülikooli ja Tallinna Botaanikaaiale ning neilt informatsiooni saamiseks koostati küsitlus, mille küsimused tuginevad bioinvasioonilisele teaduskirjandusele ja botaanikaaedade regulatiivsetele aktidele. Küsimused vormistati avatud küsimustena ja tulemusi analüüsiti küsimuste teemavaldkondade kaupa. Lisaks analüüsiti eraldi Tallinna Botaanikaaialt saadud ohtlike liikide nimekirja. Kahe Eesti suurima botaanikaaia kollektsioonides olevate taksonite suur arv (~ 8000 liiki) annab põhjust arvata, et vähemalt mõni neist omab invasiivseid karakteristikuid. Siiski pole botaanika-aedadele teadaolevalt ükski liik viimastel aastakümnetel nende territooriumilt põgenenud. Üldiselt pole invasiivsuse probleem meie kliimas nii suur, kui näiteks subtroopikas ning sellele on hakatud rohkem tähelepanu pöörama. Botaanikaaiad on bioinvasioonide probleemist teadlikud ning kasutatakse erinevaid vältimise ja ohjamise meetmeid, mistõttu on taimede põgenemise võimalikkus neist asutustest väiksem, kui mõnikümmend aastat tagasi. Tallinna Botaanikaaia vastused küsimustele on läbivalt põhjalikumad, mis paneb arvama, et neil pööratakse bioinvasioonide teemale siiski suuremat tähelepanu kui Tartu Ülikooli Botaanikaaias. Tartu Ülikooli ja Tallinna Botaanikaaed on koostanud ohtlike liikide nimekirja, millest tuleb välja, et invasiivseid liike leidub rohkem, kui 10% reegli järgi eeldada võiks. See tõestab, et bioinvasioonide oht meie suurimatest botaanikaaedadest on reaalne, kuid nimekirjas esinevate liikidega ollakse ettevaatlikud ning ohtlikumad hävitatakse. Kuigi bioinvasioonide probleem ei ole meie botaanikaaedades nii tõsine, ei tohiks seda protsessi alahinnata, kuna taime leviku võimalusi on palju ja näiteks kliimatingimuste muutumine võib keskkonda vastuvõtlikumaks muuta. Botaanikaaiad võiksid rohkem juhinduda rahvusvahelistest regulatiivsetest aktidest, mis puudutaks otseselt botaanikaaedade tegelemist invasiividega (näiteks vabatahtlikud tegevusjuhendid), kuna botaanikaaiad võivad omada võtmerolli bioinvasioonide vastu võitlemises: neil on kogemusi minevikust, juhtiv roll globaalses taimekaitses ja nad võiksid olla eeskujuks kogu aiandustööstusele. Tekkida võiks globaalne botaanikaaedade võrgustik ühiste andmebaasidega, mis aitaks lahendada bioinvasioonide probleemi.Kirje Kumulatiivsete mõjude käsitlemine keskkonnamõju hindamisel(2012) Kullamaa, Kaido; Sepp, Kalev (juhendaja)Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida seadustest tulenevaid kohustusi kumulatiivsete mõjude hindamiseks ja selle käsitlusi keskkonnamõju hindamisel Eestis. Antud töös on kumulatiivsete mõjudena käsitletud kolme liiki mõjusid – kuhjuvad mõjud, vastasmõjud ja koosmõjud. Sellise käsitluse tingis eeskätt asjaolu, et kõiki neid kolme erinevat liiki mõju defineeritakse meil sarnaselt, kõigis neis esineb kumulatiivne efekt ja Eesti praktikas käsitletakse neid üldjuhul koos. Eesmärgi saavutamiseks anti käesoleva töö raames ülevaade Euroopa Liidu keskkonnamõju hindamist reguleerivatest õigusaktidest ja Eesti Vabariigi vastavasisulisest seadusandlusest. Kumulatiivsete mõjude käsitluste uurimiseks analüüsiti kümne KSH ja kümne KMH protsessi dokumente (heakskiidetud programme ja aruandeid). Analüüsi käigus pöörati tähelepanu sellele, kui paljudes keskkonnamõju hindamise protsessides kumulatiivseid mõjusid on käsitletud, mis ulatuses ehk millistes etappides seda on teostatud ja milliseid nähtusid on kumulatiivselt uuritud. Euroopa Liidu õigusaktide põhjal selgub, et keskkonnmõju hindamine ja selle raames kumulatiivsete mõjude hindamine on kõigile liikmesriikidele kohustuslik. Keskkonnamõju hindamise alusdirektiiviks on 27. juunil 1985. aastal Luxembourgis vastu võetud Euroopa Nõukogu direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riikide ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta. Esmakordselt seati kumulatiivsete mõjude hindamise kohustus nn KSH direktiivis 2001/42/EÜ, mis võeti vastu 27. juunil 2001. aastal. Samas selgub analüüsitud õigusaktide ja teostatud uuringute põhjal, et kogu Euroopas tervikuna puudub täna veel ühtne arusaam kumulatiivsete mõjude mõistest, puudub selle üldtunnustatud definitsioon ja hindamise metoodika. Eestis reguleerib keskkonnamõju hindamist Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, mis on vastu võetud 22.02.2005. Seadus sätestab küll KSH-de ja KMH-de koostamise ja menetlemise korra, kuid käsitleb KSH ja KMH koostamisel kumuleerivaid mõjusid erinevalt. KSH-de puhul on öeldud, et hinnata tuleb sünergilist ja kumulatiivset mõju. KMH-de puhul aga on kohustus hinnata koosmõju ja vastasmõju, mis iseenesest ongi sünergilised ja kumulatiivsed mõjud. Keskkonnamõju hindamise programmides aga ei ole kumulatiivsete mõjude käsitlemist üldse nõutud. 10 KSH ja 10 KMH analüüs näitas, et enamasti kumulatiivseid mõjusid siiski ei hinnata (kuigi oli ka häid erandeid), vaid pigem ainult viidates selliste protsesside võimalikkusele, täidetakse formaalselt seadust. Aruannetes väidetakse sageli, et ruumilise planeerimise puhul ei saa KSH kujuneda sama täpsusastmega tööks kui seda on projekti KMH, sest puudub vajaliku detailsusega informatsioon. Ometi näitab praktika, et just KSH-des käsitletakse kumulatiivseid mõjusid oluliselt rohkem ja detailsemalt kui KMH-des. Üldiselt on kumulatiivsete mõjude käsitlemist keskkonnamõju hindamisel meie praktikas äärmiselt vähe rakendatud. KMH-de kohta võib öelda, et see on sisuliselt olematu. Kümnest hinnatud KMH protsessist ei olnud seitsmel juhul kumulatiivseid mõjusid üldse käsitletud, kahes protsessis oli käsitletud ebapiisavalt ja ainult ühe protsessi kumulatiivsete mõjude käsitlust hinnati käesolevas töös piisavaks. Seevastu KSH protsessides hinnati viiel juhul kümnest kumulatiivsete mõjude käsitlust piisavaks, kolmel juhul ebapiisavaks ja ainult kahes protsessis ei käsitletud kumulatiivseid mõjusid üldse. Jooniselt 1 (lk 31-32) nähtub, et kõige vähem pööratakse KSH protsessis tähelepanu metoodika kirjeldusele, enim tähelepanu aga kumulatiivsete mõjude kirjeldamisele ja kirjeldatud mõjude hindamisele. Enamasti on ka hinnatud mõjusid tulemustes arvestatud. Seevastu KMH-des (vt Joonis 2 lk 38-39) on kumulatiivsete mõjude käsitlus kogu protsessis peaaegu olematu. Ükski kriteerium ei saanud hindeks isegi 2 palli (kumulatiivseid mõjusid on hinnatud ebapiisavalt), millest võib järeldada, et enamusel juhtudest isegi ei mainita kumulatiivseid mõjusid. Kõige vähem on pööratud tähelepanu nende käsitlemisele programmides (koondhinne 1,4) ja kõige rohkem kumulatiivsete mõjude kirjeldamisele aruandes (koondhinne 1,8). Kokkuvõtteks võib öelda, et kui kumulatiivseid mõjusid on juba aruandes kirjeldatud, siis on neid ka üldjuhul hinnatud ja mida täpsemalt on neid kirjeldatud, seda põhjalikum on ka hinnang.Kirje Kasvutehnoloogilised võtted kultuurmustikate maheviljelemisel(2012) Ambos, Merlin; Starast, Marge (juhendaja)Bakalaureuse lõputöö eesmärgiks oli kirjanduse põhjal välja selgitada sobivad kasvatustehnoloogilised võtted, mida saab kasutada mustikate maheviljelemisel, lähtuvalt selle kultuuri bioloogilistest eripäradest. Lõputöö on suutanud kultuurmustika maheviljelemisele, mis hõlmab sobiva kasvukoha valikut, mulla parandamise võimalusi, sortide valikut, umbrohu, kahjuri-ja haiguste tõrjet ning kuidas maheviljelemine mõjutab mustika biokeemilist koostist. Kultuurmustikate maheviljeluse puhul tuleb lähtuda taime eripärast kasvunõuete suhtes. Mustikaistandiku asukohaks sobib tuulte eest kaitstud ja päikesepaisteline ala. Mustikataimed vajavad hästi õhustatud, orgaanilise aine rikast ja happelist mulda. Mulla pH alandamiseks kasutatakse mahetingimustes mitmeid võtteid: looduslikult purustatud väävlit, turvast ja puuviljaseemnejahu lisamist mullale. Oluline tähtsus on enne mustika istutamist orgaaniliste väetiste kasutamine (sõnnik, kompost), sest nii suureneb orgaanilise aine hulk mullas ning orgaaniline materjal laguneb aeglaselt. Kompsost on sobivaim orgaaniline väetis mustikale, lähtudes, huumuse olukorrast ja bioloogilisest aktiivsusest ning tõstab ka mullaviljakust. Maheviljeluses on oluline valida haigukindlad sordid, mis sobiksid kasvukoha ökoloogiliste tingimustega. Eestis on osutunud kõige paremaks sordiks ´Northblue´. Kultuurmustikate maheviljelemisel kasutatakse umbrohutõrjeks mitmed erinevaid multše: puukoor, saepuru, turvas, kilemultš. Eestis kõige paremaks multšiks on turvas, sest see tõstab samaaegselt ka mulla happesust ja orgaanilise aine sisaldust ning on kättesaadav ja suhteliselt odav. Taimehaiguste tõrjeosas on saadud parimaid tulemusi põletamisega, kuid eelistada tuleks vanade taimeosade lõikamist ja istandikust eemaldamist, sest põletamine saastab õhku. Mustikate väga oluliseks kahjustajateks on linnud. Nende eemale peletamiseks kasutatakse heliseadmeid, mis teevad erinevaid linnuhääli. Kultuurmusikaid kahjustavad ka putukad. Üheks kõige suuremaks mustika kahjuriks on Rhagoletis mendax Curran, kes sööb mustikaviljaliha. Putukate hävitamiseks saab kasutada fermoonpüüniseid. Maheviljeluses on eriti oluline valida mustikatele optimaalne kasvukoht, et luua parimad tingimused kasvuks ja arenguks ning vältimaks taimede stressi. Kuna maheviljeluses on piiratud teatud agrotehniliste võtete rakendamine, siis sobiv kasvukoha valik ja mullaparandamine enne istandiku rajamist loob eeldused edukaks mahemustikakasvatuseks. Uurimustöös tõestasin, et kultuurmustikaid on võimalik väga edukalt toota ka maheviljelemisel. Toetudes erialakirjandusele andsid tulemused kinnitust hüpoteesile ja viisid töö eesmärgini.Kirje Loodusturismi olemus ja tähtsus Valga maakonnas(2012) Tiigi, Allar; Melts, Indrek (juhendaja); Sudakova, Lea (juhendaja)Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida loodusturismi olemust ja tähtsust Valga maakonnas. Saada aimu, kui palju on pakkujaid, kuidas ettevõtjad ennast turismivaldkonnas paigutavad ja selgitada loodusturismi eristumist üldisest turismist. Samuti tuua välja loodusturismi tähtsus turismis, mis avaldub erinevatel viisidel. Töö kirjutamisel selgus, et olenemata Valgamaa väikesest suurusest, on maakonnas 82 turismiteenuse pakkujat. Kusjuures pea pooled neist asuvad ühes vallas. Olenevalt aastajast esineb maakonna ettevõtetes külastajate kuhjumist ja poristel aegadel on välja töötatud hooaega pikendavad paketid. Reklaamitavate teenuste ja pakettide hulgas on küllaldaselt looduse vahendamist ja aktiivseid tegevusi. Viimaste hulgas näiteks kanuumatk, mis on üheks populaarsemaks ja enim pakutud teenuseks. Järgnevad matkad erinevate vahenditega, jahiteenused, fotojaht jne. Vaatamata kõigele eelnimetatule on siiski majutus ja toitlustus põhilisteks müügiartikliteks, mis toovad turismiettevõtetel põhilise tulu ja seda kahjuks ka loodusturismiga tegelejate seas. See kõik loob olukorra, kus looodusturism maakonnas on siiski nõutud, kuid selle pakkumiseks tehakse koostööd spetsiaalse teenusepakkujaga. Üheks kitsenduseks on veel vajalike kvalifikatsioonide ja atestatsioonide puudus ettevõtjate seas ja kasulikum on tellida teenus sisse. Valgamaal leidub ainult mõni turismiettevõte, kes suudab ainult oma jõu ja pädevusega kohapeal pakkuda enda poolt välja reklaamitud looduse vahendamist ja aktiivseid tegevusi. Taolisteks pakkujateks on firmad, kes ei tegele majutuse ja/või toiltustusega, vaid on spetsialiseerunud ainult looduse vahendamisele. Siinkohal tekib nii-öelda kahe ettevõtte sõltuvus teineteisest, kus üks pakub majutust/toitlustust ja teine loodusturismi pakette. Sellises koostöös seisneb loodusturismi olemus Valgamaal. Eelnev punktidena: • Maakonnas on pakkujaid pigem palju. • Pakkujad on koondunud ühte, looduslikult soodsasse, piirkonda. • Põhiline tulu tuleneb majutusest ja toitlustusest. • Loodusturism eksisteerib ainult läbi kahe ettevõtte koostöö. Leian, et keskkonnatingimused on aktiivsete tegevuste korral hästi kasutusele võetud, aga loodusturismi seisukohalt minimaalselt – vähe pakutakse näiteks ornitoloogilisi või botaanilisi õpperetki. Minu arvates on loodusturismi ettevõtetel suur vastutus looduse tutvustamisel klientidele. Atesteeritud giidide ja vajalike koolituste olemasolu ettevõtjatel on esmatähtis, et mitte jagada külastajatele valeinformatsooni mistahes valdkonnas. Töös selgus, et küsitluses osalenud ettevõtjad peaksid ümber hindama oma pädevused ja vajadusel ennast täiendama, sest nende sõnul ei tunne nad ennast kindlalt spetsiifiliste teenuste pakkumisel/läbi viimisel. Arvan, et loodusturismi tähtsust seisneb eelkõige keskkonnaalase teadlikkuse suurendamises inimeste seas. Tuleviku märksõnad loodusturismis võiksid olla: sügavam loodusealane spetsialiseerumine, tõhusam turu-uuring ja uute pakettide loomine. Näen siin head võimalust tutvustada turistidele floorat ja faunat ning selle tundlikkust inimese suhtes ja seda läbi aktiivsete tegevuste. Noorte seas võiks loodusturism olla üheks oluliseks toeks koolis õpitud loodusainete juures. Tänapäeval, kus maailm kannatab ületarbimise all ja keskkonnasäästlik mõtteviis on muutunud trendiks, on loodusel baseeruval turismil suur võimalus saavutada populaarsus ja seda kindlasti ka Valgamaal.Kirje Ministeeriumide valitsemisalalde kulude analüüs aastatel 2006-2011(2012) Peedosk, Maarja; Rebane, Kristjan (juhendaja)2008. aastal ilmnenud majanduskriisist tulenevalt seisis Eesti riik silmitsi olukorraga, kus avalik sektor peab senist efektiivsust säilitama järjest vähenevate ressursside tingimustes. Korduvalt läbiviidud eelarvekärbetest tulenevalt, on valitsusasutused sunnitud oma koosseisu optimeerima ning ressursse senisest efektiivsemalt kasutama. Keerulistes majandustingimustes on tähtis tagada avaliku sektori edukas toimimine, kuna sellest oleneb kogu riigi heaolu. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida ministeeriumide valitsemisalade kulusid aastatel 2006-2011. Töö sissejuhatuses püstitatud eesmärk saavutati. Teoreetilises osas andis autor ülevaate avalikust haldusest ja avalikust sektorist. Selgitati ministeeriumide olemust ja nende juhtimist ning tutvustati ministeeriumide erinevaid valitsemisalasid. Samuti anti ülevaade eelarve olemusest ja selle koostamise etappidest ning töötasustamise olemusest ja selle põhimõtetest ministeeriumide valitsemisalades. Teises osas analüüsis autor ministeeriumide valitsemisalade tööjõukulusid, kogukulusid ning ministrite töötasusid. Ministeeriumide valitsemisalade kulude analüüsimiseks vajalikud andmed on saadud saldoandmiku infosüsteemist aadressil saldo.fin.ee. Ministrite palgaandmed on saadud vastavate ministeeriumite kodulehekülgedelt. Ministeeriumide valitsemisalade tööjõukulud kokku tõusid aastatel 2006-2009. Nende aastate jooksul suurenesid tööjõukulud 49%. 2010. aastal valitsemisalade tööjõukulud kokku langesid, olles väiksemad 2007, 2008 ja 2009 aasta tööjõukuludest. 2011. aastal tööjõukulud aga jälle suurenesid, tõustes 2010. aastaga võrreldes 32,71%. Esimeste aastate tööjõukulude tõus oli põhjustatud brutopalga tõusust. Kuigi ministeeriumide valitsemisalad alustasid majanduslangusest tulenevalt juba 2008. aastal ametikohtade vähendamise ning struktuurimuudatustega, põhjustasid töötajate koondamised suurel hulgal koondamishüvitiste välja maksmist, mis omakorda tõstis tööjõukulusid. Sellest tulenevalt on ka 2008. ja 2009. aasta tööjõukulud kokku järjest tõusnud. Valitsemisalades läbiviidud muudatuste mõju on näha alles 2010. aasta tööjõukuludes. 2011. aasta tõus ministeeriumide valitsemisalade tööjõukuludes kokku annab aga märku sellest, et ministeeriumide valitsemisalade rahaline olukord on paranenud, millest tulenevalt on olnud võimalik teha suuremaid kulutusi tööjõule. Valitsemisalade lõikes olid teistest suurimad tööjõukulud Siseministeeriumi valitsemisalal, madalaimad kulutused tööjõule oli teinud Välisministeeriumi valitsemisala. See tulenes nende ministeeriumide valitsemisalade töötajate arvust, ehk suured olid tööjõukulud nendes valitsemisalades, kus oli ka tunduvalt suurem töötajate arv. Tööjõukulude suurus ongi enim mõjutatud ministeeriumide valitsemisalades töötavate inimeste arvust. Tööjõukulude vähenemine ja suurenemine on tingitud brutopalga ja töötajatele makstavate lisatasude muutumisest ning kaadrivoolavusest. Suurimad kogukulud olid kõigil aastatel Rahandusministeeriumi valitsemisalal, madalaimad kogukulud olid aga Välisministeeriumi valitsemisalal. Rahandusministeeriumi valitsemisala tunduvalt suuremad kogukulud võrreldes teiste valitsemisaladega, on tingitud suurest raha voolavusest, mida põhjustavad erinevad edasiantavad maksud, lõivud, trahvid jne., mis kajastuvad kuludena, kuid mille lõpptarbijaks Rahandusministeeriumi valitsemisalal ise tegelikult ei ole. Töötajate arvu aastakeskmine näitaja ministeeriumide valitsemisalades kokku on aastatel 2006-2010 järjest vähenenud. Aastaks 2010 oli see langenud 12,04% võrreldes 2006. aastaga. Töötajate arvu vähenemise põhjus on tingitud põhiliselt kahest asjast. Esiteks sellest, et ministeeriumide valitsemisalad on oma töö optimeerimiseks ja efektiivsuse tõstmiseks kaotanud teatud ametikohad ning ühendanud allasutusi, mille tulemusel on vähenenud ka töötajate arv. Teiseks on viimastel aastatel sundinud majanduslangus ministeeriume ja nende valitsemisalasid tegema kärpeid personalipoliitikas, mille tulemusena on läbi viidud mitmeid koondamisi. 2011. aastal suurenes ministeeriumide valitsemisalade töötajate arvu aastakeskmine näitaja 182 inimese võrra 2010. aastaga võrreldes. Keskmise töötajate arvu tõus 2011. aastal annab aimu majandusliku olukorra paranemisest, millest tulenevalt on ministeeriumidel tekkinud taas vahendeid uute töötajate palkamiseks. Kuigi ministeeriumide valitsemisalade töötajate arvu aastakeskmine näitaja kahanes, siis tööjõukulud keskmiselt ühe töötaja kohta suurenesid aastatel 2006-2009. Suurenemise põhjuseks võib 2007. aastal pidada keskmise brutopalga tõusu. Järgneval kahel aastal tulenes tööjõukulude tõus suurest koondamishüvitiste väljamaksmise hulgast. Vaid 2010. aastal vähenesid ka tööjõukulud keskmiselt töötaja kohta, langedes üle 1520 euro 2009. aastaga võrreldes. 2011. aastal keskmine tööjõukulu töötaja kohta taas suurenes 14,85% võrdluses eelneva aastaga. Selleks, et näha kui efektiivselt ministeeriumide valitsemisalad töötavad ning seda, kui palju vahendeid valitsemisala suudab ühe töötaja kohta hallata, analüüsiti kogukulusid ühe töötaja kohta. Kogukulud töötaja kohta olid kõige kõrgemad Rahandusministeeriumi valitsemisalal. Suurim tõus nendes kuludes toimus sellel valitsemisalal 2007. aastal, kui need suurenesid eelneva aastaga võrreldes 26,97%. Aastaks 2011 olid kogukulud töötaja kohta Rahandusministeeriumi valitsemisalas suurenenud 56,74% võrreldes 2006. aastaga ning 5,58% võrreldes 2010. aastaga. Väikseimate kogukulude tegijad varieerusid aastate lõikes. 2006. ja 2010. aastal tegi madalaimad kogukulud töötaja kohta Siseministeeriumi valitsemisala. 2007, 2008 ning 2009 oli väikseimate kogukulude tegija töötaja kohta Justiitsministeeriumi valitsemisala. Kogukulud töötaja kohta olid kõrged nendel ministeeriumide valitsemisaladel, kes on vahendajad ehk kes tegelevad peamiselt raha jagamisega teistele. Need ministeeriumi valitsemisalad, kes ei tegele edasiantavate kuludega, olid kogukulude poolest töötaja kohta tagasihoidlikumad. Selleks, et saada kaudset ülevaadet selle kohta, kui palju üks ministeeriumi valitsemisalal ühe Eesti elaniku kohta maksma läheb, analüüsiti ministeeriumide valitsemisalade kogukulusid ühe Eesti elaniku kohta. Nii nagu kogukulud töötaja kohta näitasid, olid ka kogukulud Eesti elaniku kohta kõige suuremad Rahandusministeeriumi valitsemisalal, kus need ületasid kõigil kuuel aastal 2000 eurot Eesti elaniku kohta. Suured kogukulud Eesti elaniku kohta tegi võrreldes teiste valitsemisaladega ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisala, kus kogukulu Eesti elaniku kohta tõusis 873,54 eurolt 2006. aastal 1390,47 euroni 2011. aastal. Madalaimad kogukulud Eesti elaniku kohta olid aastatel 2006-2011 Välisministeeriumi valitsemisalal. See oli ka ainukene valitsemisala, kellel need kulud jäid kõigil kuuel aastal alla 50 euro ühe Eesti elaniku kohta. Ministrite töötasusid analüüsides oli näha, et väga suuri erinevusi nendes ministeeriumite lõikes ei esine. Tuleneb see asjaolust, et ministrite ametipalk on riigiametnike ametipalkade seaduses kehtestatud koefitsiendi ja Eesti keskmise palga korrutis. Mõne ministri suurem või väiksem palk võrreldes teistega on põhjustatud peamiselt neile määratud lisatasudest. Ka ministri vahetus mõjutab aasta jooksul makstud töötasu suurust küllaltki palju, kuna teenistusest vabastatud ministrile tasutakse hüvitis, mis võib mõnikord ulatuda lausa mitmekümne tuhande euroni. Alates 2009. aastast on ka ministrite palgad vähenenud seoses üleüldise majanduslangusega, vähenemine on jätkunud ka 2010. aastal. Vaid kolme ministri töötasu on suurenenud 2011. aastal eelneva aastaga võrreldes. Ülejäänud ministritel on töötasu vähenemine jätkunud ka 2011. aastal. Ministeeriumide valitsemisalade kulude suurus sõltub suuresti valitsemisalade tegevusalast. Nendel ministeeriumi valitsemisaladel, kus rohkem on vaja madalapalgalisi töölisi, kujunevad nii tööjõukulud kokku kui ka tööjõukulud töötaja kohta madalamaks, võrreldes nende valitsemisalaldega, kus peamiselt on tööl kõrgepalgalised ametnikud. Nendel valitsemisaladel, kes tegelevad põhiliselt raha vahendamise, toetuste andmise ning edasiantavate maksude, lõivude ja trahvidega, kujunevad teistest suuremaks kogukulud ja seda nii kokku kui ka töötaja lõikes.Kirje Finantsanalüüs TÜ Mereranna Põllumajandusühistu näitel aastatest 2006-2010(2012) Kruuser, Sirle; Nurmet, Maire (juhendaja)Antud bakalalaureusetöös oli autori eesmärgiks analüüsida rahandussuharvude meetodit kasutades Tulundusühistu Mereranna Põllumajandusühistu majandustegevust. Analüüsi teostamiseks tutvustati töö esimeses peatükis metoodika teooriat. Rahandussuhtarvude arvestamise meetod on üks mitmetes moodustest ettevõtlustulemuste hindamiseks. Töö empiirilises pooles arvutati ühistu majandusaasta aruannete põhjal rahandussuharvud, võrreldi saadud tulemusi Eesti keskmite näitajatega antud tegevusvaldkonnas, tehti järeldused ning töötati välja soovitused ühistu tegevustulemuste parandamiseks: leida uued välisfinantseeringu pakkujad, mis tagaksid madalama intressimäära; omanikud ehk liikmed peaksid oma panust ettevõttesse suurendama; finantsstruktuuri juhtimise meetodeid tuleks muuta; võlgade sisse nõudmise aktiivsust ei tohi lasta liiga madalaks; tootmisvarude kogunemist tuleks vähendada, et kiirendada varade ringlemist. Analüüsi käigus selgus, et ühistu majandustulemused sõltuvalt oluliselt saadavatest toetustest. Toetuste hilinemine või mitte saamine muudab suhtarvude tulemusi pea alati ebsoovitavas suunas. Uuritava perioodi lõikes valdavalt paranevad ettevõtte tegevustulemusi iseloomustavad rahandussuhtarvude väärtused. Selle trendi jätkudes ja töös esitatud soovituste rakendamisel peaksid TÜ Mereranna Põllumajandusühistu majandustulemused veelgi paranema. Samas selgus rahandussuharvude analüüsist, et Tulundusühistu Mereranna Põllumajandusühistu on jätkusuutlik ettevõte, mis suudab ka majanduslikult rasketel aegadel jääda turul püsima ning jätkata tegevustulemuste parandamist, eeldades, et toetused ei kao ära. Võrreldes Eesti keskmiste näitajatega samas tegevusvaldkonnas ei saa öelda, et ühistul läheks keskmisest paremini või halvemini. Oluliseks puuduseks on siiski kõige olulisemateks peetavate suhtarvude tulemuste, ROA ja ROE, jäämine alla keskmise ja ka alla soovitava piirmäära. Tegeledes töös välja toodud soovitustega, peaks olema võimalik neid parandada.Kirje Setomaa kogukonnaturismi uuring(2012) Soosaar, Egle; Sudakova, Lea (juhendaja)Lõputöö käigus tutvusin päris palju Setomaaga. Külastasin Setomaal nelja valda (Mikitamäe, Värska, Misso, Meremäe) ning vestlesin kohalikega. Sain teada nende arvamust elu-olu kohta ning külastatavuse ja põhilisemate probleemide kohta piirkonnas. Sain targemaks piirkonna vaatamisväärsuste suhtes ning õppisin natuke rohkem tundma kohalikku kultuuri. Enne uurimistööd teadsin vähe Setomaa kohta ning piirkonda olin külastanud vaid korra varem. Põhilised murekohad olid seotud tööga, piirkonna mahajäämisega ning noorte lahkumisega piirkonnast. Sealne loodus, elukeskkond ning paljudele armsaks saanud kodukoht on põlisteks argumentideks piirkonda püsima jäämiseks. Kohalikud oskasid nimetada põhilisi vaatamisväärsusi, mida nad soovitaksid kõigil enne piirkonnast lahkumata külastada. Kohti ja tegevusi, mida turistidele mitte näidata ei osanud nad eriti nimetada või arvasid, et selliseid kohti/tegevusi ei peaks olema. Arvan, et püstitatud eesmärgid said minu poolt täidetud. Suhtlesin kohalikega, sain nende poolsed arvamused ja vastused piirkonda puudutavatele küsimustele ning nende põhjal saab kavandada piirkonna arenguks vajalikud tegevused. Andsin oma panuse Comcot projekti ellu viimiseks ja loodan, et see aitab kaasa kogukonna jätkusuutliku turismi arengule, piirkonna majanduse tõusule ning loodetavasti parandab kohalike inimeste heaolu. Projekti tulemuste põhjal võiksid inimesed teha omad järeldused ja kasutada ära piirkonna potentsiaali, sest mulle tundub, et ettevõtlikkuse ja aktiivsuse tõusuga suudavad kohalikud tõsta oma piirkonna tuntust ning aidata kaasa majanduse toimimisele. Sealne ilus loodus ja piirkonna maagilisus ning omapära aitavad sellele omalt poolt kaasa. Samuti on oluline säilitada setode kombed ja tavad ning seto keel. Sealne kultuur teebki selle piirkonna eriliseks. Turistidele soovitatud kohad kantakse hiljem „maastikuteatrisse“ ning kõigi tulemuste põhjal saab teha omad järeldused piirkonna arengu tagamiseks positiivses suunas. Comcot projekti kaudu luuakse piirkonna turismi arengukava, et tutvustada piirkonda laiemalt kogu rahvale. Kogu andmete põhjal tehakse statistika, analüüsitakse vastuseid ja tehakse lõplikud järeldused piirkonna heaolu huvides. See kõik peaks kajastust leidma laiemalt ka meedias. Piirkonna kõrgem külastatavus tooks rohkem raha sisse ning elavdaks majanduse arengut. Turism looks võimalused uuteks töökohadeks, tagaks piirkonna püsimajäämise ning võib-olla siis noored jääksid ja tuleksid ka piirkonda elama.Kirje Insektitsiidi Fastac subletaalne toime jooksiklaste käitumisele(2012) Jakuš, Stefani; Merivee, Enno (juhendaja); Tooming, Ene (juhendaja)Põllumajanduslikus tootmises on oluline säilitada bioloogilist mitmekesisust ning seda saavutatakse taimekaitsevahendite minimeeritud kasutamisega. Antud bakalaureusetöös kirjeldatakse taimekaitsevahendi Fastac subletaalset toimet jooksiklaste käitumisele. Subletaalne toime tähendab seda, et putukas jääb peale pestitsiidiga kontaktis olemist ellu, kuid tal võivad tekkida tänu sellele kõrvalnähud (nt. paralüüs). Kirjanduses on leitud, et nendeks häireteks võivad olla näiteks: munemis- ja paaritumishäired-, ka toiduotsingud võivad olla häiritud jms. Töö eesmärkideks oli selgitada pestitsiidi (Fastac) subletaalse mõju jooksiklaste toiduvalikule ja selgitada püretroidi Fastac 50 EC vesiemulsiooni kuivanud jäägi subletaalset toimet jooksiklaste üldisele seisundile, pöörates erilist tähelepanu võimalikele koordinatsioonihäiretele ja paralüüsinähtudele. Töö teoreetilises osas anti ülevaade taimekaitsevahendi mõjudest putukatele. Eksperimentaalses osas viidi mardikatega läbi neli katset, kus selgitati Fastac´i aurude mõju, toimet jooksiklaste toiduvalikule ja paralüüsinähtude määrale ning eeltöötlemise mõju mardikate mürgitundlikkusele. Katsetes tuli välja, et Fastac´i aurud ei mõjutanud väliselt mardikate käitumist. Seevastu omas aga mõju substraadile kantud Fastac. Nimelt mida suurema toimeainekogusega oli filterpaberit töödeldud, seda silmnähtavamaid häireid ta mardikatele tekitas. Looduslikes tingimustes võivad jooksiklaste paralüüsinähtudel olla letaalsed tagajärjed läbikuivamise, ülekuumenemise ja röövtoiduliste tõttu. Insektitsiid Fastac subletaalse doosiga eeltöödeldud jooksiklased on teistkordsele mõjutamisele selle preparaadiga oluliselt vähem tundlikumad kui eeltöötlemata mardikad. Selle nn. indutseeritud resistentsuse biokeemiliseks aluseks on mardika kehas toimuvad protsessid ja tsütokroom P450 mono-oksügenaaside paiskumine hemolümfi, mis muudab mardikad järgnevatele kokkupuudetele selle insektitsiidiga vähem haavatavaks. Toiduvaliku katsetes eelistasid mardikad destilleeritud veega töödeldud seemneid oluliselt rohkem kui Fastac´iga töödeldud seemneid. Edasise uurimistöö käigus tuleks selgitada, kas Fastac’i lõhn võiks pärssida ka metsa-süsijooksiku toitumist.Kirje Maastikuhoiu planeerimine maastikukaitsealadel(2012) Teppo, Tuuli; Tomson, Pille (juhendaja)Kuigi Eestis on säilinud mitmeid traditsiooniliste maakasutusviiside tulemusena tekkinud kultuurmaastikke, on siiski vaja ergutada Eesti maastikuhooldust kaitsekorralduslike meetmete parendamisega. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on anda hinnang Eesti maastikukaitsealadel kavandatud maastike kaitse meetmetele kaitsekorralduskavade alusel. Käesoleva uurimistöö tulemused põhinevad 21 maastikukaitseala kaitsekorralduskava maastikuliste kaitseväärtuste, nende mõjutegurite ning nendele suunatud kaitsemeetmete analüüsil. Uurimistöö tulemused on kogutud tabeltöötluse käigus. Tulemusi käsitlevas peatükis esitatakse kaitseväärtuste kaupa nende kaitse-eesmärgid, kaitse-eesmärgi saavutamist mõjutavad tegurid ning nende leevendamiseks või ärahoidmiseks suunatud meetmed. Andmete töötlemise käigus moodustati väärtustest üldistatud grupid, mille analüüsi tulemusel selgitati välja kaitsekorralduskavade lõikes esinevad kaitseväärtuseid mõjutavad tegurid ning nendele suunatud hooldustegevused. Kaitsekorralduskavade analüüsi alusel võib teha järgnevad järeldused. Kaitsekorralduskavades esinevatele ühe grupi väärtustele on määratletud nii mitmeid sarnaseid ohutegureid ning nendele vastavaid kaitsemeetmeid kui ka rohkem koha-spetsiifilisi mõjutegureid ja hooldusmeetmeid. Kaitsekorralduskavades esinevad ebakorrektsused, kus konkreetsele ohtegurile ei vasta täpselt määratletud meede või selle paigutus on suvaline. Lisaks esineb olukordi, kus ohuteguril puudub meede, või vastupidi, meetmel puudub ohutegur. Hästi olid arusaadavad kaitsekorralduskavad, kus kaitseväärtuste ohutegurid ning nendele suunatud hooldustegevused olid omavahel kooskõlas. Kaitsekorralduskavade koostamisel peaks rohkem tähelepanu pöörama mõjutegurite ja hooldustegevuste terminite kasutamisele. Vaatamata sellele, et kaitsekorralduskavad on koha-spetsiifilised, oleks nende paremaks mõistmiseks ning edukaks koostamiseks hea välja töötada ühtlustatud terminoloogia. Kaitsekorralduskavades määratletud mõjutegurid ja kaitsemeetmed võiksid omada kindlat täpsustusastet, mis võimaldaks konkreetselt mõista ohuteguri avaldumise või meetmete rakendamise asukohta. Vastasel korral ei pruugi kaitsekorralduskava koostamisel mitte osalenud lugeja objekti asukohast aru saada. Üldiselt määratletud hooldustegevuste puhul kerkib esile sarnane probleem –mõiste annab edasi vaid informatsiooni, et mingi objektiga on vaja tegeleda. Hoolikalt määratletud mõjutegurid loovad ühtlasi parema aluse kaitsemeetmete väljatöötamisele. Maastikukaitsealadele kavadatud maastikuhooldusmeetmed võivad tagada maastikuliste väärtuste säilimise, kui need on konkreetselt mõistetavad ning vajadusel rakendatavad. Kaitsekorralduskavade kaitsekorraldusperioodide lõpus võiks tulevikus uurida rakendatud maastikuhoiumeetmete tulemuslikkust.