1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2488

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1684

Põlluribade mõju bioloogilisele mitmekesisusele põllumajandusmaastikul
(2012) Anderson, Kristjan
Antud uurimustöö ülesandeks oli selgitada põlluribade olemust ja funktsioone ning uurida, kuidas need mõjutavad bioloogilist mitmekesisust. Põlluribad on osa meie ökosüsteemist ja maastikulisest fondist. Põlluribadel on erinevaid funktsioone, mis mõjutavad bioloogilist mitmekesisust erinevatel tasandtitel. Põlluribade säilitamine ja loomine omab loodusliku liigirikkuse ning vaheldusrikka koosluse seisukohalt suurt tähtsust ja tõstab bioloogilist sidusust.
Mikroobsed pestitsiidid taimekahjurite ja -haiguste tõrjes
(2012) Preiman, Liis; Muljar, Riin (juhendaja)
Mikroobsete pestitsiidide efektiivsusel ja kasutamisel on enam limiteerivaid tegureid kui keemilistel pestitsiididel. Töö eesmärgiks on anda ülevaade erinevate mikroobsete pestitsiidide kasutamisest ning selgitada välja mikroorganismide kasutamise efektiivsus erinevate taimekahjurite ja –haiguste tõrjes. Töö on kirjanduspõhine ning baseerub peamiselt inglisekeelsetel teadusartiklitel. Arvnäitajate leidmiseks kasutatati organisatsioonide interneti andmebaase. Analüüsi tulemusena leiti, et mikroobsete pestitsiidide kasutamine on efektiivne. Mikroorganismide liigid on väga spetsiifilise tõrjutava objektiga ning mitte kõik mikroorganismid ei tõrju erinevaid kahjureid korraga. Samas tuleb ka arvestada erinevate faktoritega, mis pärsivad biotõrje kasutamise efektiivsust. Need on põhjustatud sellest, et tegemist on elusorganismidega ning nende elutegevus on mõjutatud erinevatest faktoritest (UV, vihm, temperatuur jt). Samuti tuleks arvestada sellega, et biopreparaate on soovitav kasutada komplekselt, et tulemus oleks maksimaalne. Tähtis on jätkata uuringuid efektiivsemaks mikroobsete pestitsiidide arendamiseks. Selleks, et suurendada biopreparaatide mõju taimekahjurite ja –haiguste tõrjes on vaja parandada preparaatide püsivust, et aktiivne koostisosa jääks keskkonda kauem ning et kasutusaeg oleks pikem. Samuti tuleks arendada komplekseid preparaate, et tõrje oleks laialdasem ja efektiivsem.
Värav
(2012) Reino, Reelika; Kuhlmann, Freidrich (juhendaja)
Käesolev projekt on koostatud Eesti Maaülikooli Maastikuarhitektuuri osakonna bakalaureusetööna. Projekt käsitleb Tartu vanalinnas Toomemäe nõlval Lossi ja Ülikooli tänavate ristmikul paiknevat Pirogovi nimelist roheala. Ala on rokhesti kasutatav tudengite kogunemispaigana, kuna seal on lubatud 15. märtsist 15. oktoobrini tarbida lahjat alkoholi. Töö eesmärk oli leida võimalus alale hoonestuse rajamiseks säilitades samal ajal mitmekülgselt kasutatava tugeva identiteediga haljasala. Töö kujunes välja varem Linnaruumi kujundamise aine raames valminud projekti põhjal. Käesolevas töös on kasutatud eelnevalt väljakujunenud väliskeskkonna ruumide, struktuuride ja funktsioonide sissetoomise ja vastandamise metoodikat, et luua uue struktuuri ja meeleoluga keskkond. Lahenduse kontseptsioon kujunes välja ala peatelje rõhutamisest ja Toomemäega sidumisest. Alast saab justkui veel üks värav, mis seob Tartu vanalinna linnalisi avalikke ruume Toomemäe tiheda kõrghaljastusega piirkonnaga. Kasutatud on analüüsist ilmnenud avalike alade mustrit ning püütud säilitada ala olemasolevat karakterit ja funktsioone. Lahenduses on kasutatud lihtsaid ja praktilisi teestruktuure, mis vahelduvad avatud murualadega. Murualade säilitamine oli eriti oluline kasutuse mitmekesisuse tagamiseks, kuna võimaldavad väga palju erinevaid tegevusi pikniku pidamisest palli mängimiseni. Põhiideed toetades on ala keskteljele loodud Toomemäe nõlvast serpentiinina üles minev trepp, mille ülemiste haruda vahele on ehitatud vaateplatvorm. Hoonestus järgib ajaloolist joont ning eraldab tänavaruumi pargist. Hoonetes on Tartu vanalinnale tüüpiliselt nii avalik kui elamisfunktsiooni. Alumistel korrustel asuvad poed, kohvikud, restoranid, bürood ning ülemisel korrusel korterid. Haljastuses on kasutatud alal juba olemasolevaid traditsioonilisi pargihaljastuse liike. Keskteljel paiknev allee on kujundatud suurelehiste pärnadega (Tilia platyphyllos), nõlval kasvavad harilikud vahtrad (Acer platanoides) ja treppide juurde suunavad magesõstra (Ribes alpinum) hekid. Ala ehitus on plaanitud etapiviisiliselt, et igal ajahetkel oleks osa alast inimestele avatud. Esmalt ehitatakse valmis trepid ja teedevõrk ning istutatakse nõlvale vahtrad, seejärel ehitatakse hooned ja nende taga paiknevad betoonalused ning viimaks istutatakse pärnaallee ja põõsad ning paigaldatakse istumiskohad. Lahendus kombineeerib ala praegused funktsioonid uute struktuuride ja tegevustega ning loob uue kvaliteediga keskkonna, kus on lisaks tudengitele meeldiv aega veeta igaühel
Meekärg
(2012) Juuse, Liis; Kuhlmann, Friedrich (juhendaja); Unt, Anna-Liisa (juhendaja)
Bakalaureusetöö eesmärk oli leida lõputöö alale sobiv, funktsionaalne, praktiline ja esteetiline lahendus. Ala põhjaliku analüüsi põhjal tuli koostada antud alast tulenev ning ümbritsevat keskkonda arvestav kujundus ning sellest lähtuvad detailsemad joonised. Bakalaureusetöö kujunduslahendus ja lõplik idee on valminud läbi mitme etapi. Kujundus pidi põhinema sügissemestril koostatud kujundusprojekti põhilistel ideedel ja elementidel. Esimesel poolaastal tuli lahendada Tähtvere linnaosas, Maaülikooli linnaku ja Tähtvere pargi vahel asuv rulapargi ja laste mänguväljaku ala. Kevadel tuli esimese projekti peamine kujundusidee üle kanda lõputöö alale. Töö koosneb tekstilisest seletuskirjast ja graafilisest materjalist. Tekstiline osa koosneb olemasoleva olukorra ja analüüsi kirjeldusest, konseptsiooni ja kujunduse kirjelsusest, inglisekeelsest kokkuvõttest. Graafiline osa koosneb analüüsijoonistest, põhijoonisest, haljastusplaanidest, vertikaalplaanist, tehnilistest joonistest, lõigetest ja vaadetest. Töö lugemise lihtsustamiseks paiknevad tekstiosa ja graafiline osa koos.
Arheoloogiliste objektide arvestamine maastikuhoolduse planeerimisel
(2012) Viilvere, Triin; Tomson, Pille (juhendaja)
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, millisel tasemel ja mil moel arvestatakse arheoloogiliste objektide kaitsmist maastikuhoolduskavades ning tulemuste põhjal koostada soovitusi ja ettepanekuid, täiendamaks põhilisi seniseid maastikuhoolduses kasutatavaid meetmeid. Töös analüüsiti kaheksat maastikuhoolduskava, mis käsitlesid arheoloogilisi objekte sisaldavaid alasid. Esiteks vaadeldi, milliseid muistiseid erinevates kavades on käsitletud ning milliseid hooldusmeetmeid on neile kavandatud. Analüüsiti erinevate välisriikide kogemusi arheoloogiliste objektide hooldamisel ja koostati täiendavaid soovitusi objektide hooldamiseks maastikul, arvestades seni koostatud kavasid ja teiste riikide kogemusi. Käsitletud kaheksas kavas välja toodud muinasobjekte võrreldi muinsuskaitseregistriga. Selgus, et kavades ei ole käsitletud kaugeltki kõiki antud aladel olevaid kaitset vajavaid arheoloogilisi objekte, mis viitab sellele, et meetmed kaitse tagamiseks on puudulikud. Tõhusamad meetmed, mida kõigi muististe puhul maastikuhoolduskavades välja toodi, on võsaraie ning niitmine. Ohuallikad arheoloogilistele objektidele toodi maastikuhoolduskavades kaheksast kavas välja ainult kahel korral, milleks oli peamiselt võsastumine, inimeste poolt tekitatud tallamine ja prahistamine. Välisriikide materjali põhjal tuli kolme käsitletud riigi - Soome, Rootsi ja Šotimaa - puhul välja suurima ohuallikana metsandus, sealhulgas mehhaniseeritud metsaistutus. Lageraiet muistiseid sisaldaval alal ei soovitata, vajadusel tuleb puurinnet harvendada ja kõrvaldada murdumisohtlikud puud. Tehnika kasutamine muististel pole lubatud. Eestis on aga metsanduse mõju muististele veel vähe käsitletud, kuid raiealade suurenemise puhul tuleks see probleem lähema vaatluse alla võtta. Üldiselt oli kõige enam nimetatud meetmeks muististe maastikulisel hooldamisel võsaraie. Lisaks soovitati hooldusmeetmeks ka karjatamist, mida Eesti materjalides käsitleti vähe. Teiste riikide materjalidest tuli peale selle välja meil käsitlemata ohuallikana uruloomad. Eesti kontekstis võib ohuks olla näiteks mäger. Välisriikide näidetest selgus ka, et suurt tähelepanu pööratakse muististel tehtavate tööde täpsele planeerimisele ja dokumenteerimisele. Töö tulemusena soovitab autor maastikuhoolduskavade koostamisel arheloogilistele objektidele suuremat tähelepanu pöörata. Ohuallikaid tuleb käsitleda hoolikamalt ja kavandatavad hooldusmeetmed peavad olema konkreetsemad. Arheoloogilised objektid kui maastike kultuurilist - ajaloolist ja identiteediväärtust tõstavad komponendid ning samas ka säilimiseks eritingimusi vajavad spetsiifilised objektid, väärivad maastikuhoolduse kavandamisel ja teostamisel rohkem tähelepanu ning antud temaatika ka täiendavat uurimist.
Suviteravilja lehekaudne väetamine lähtuvalt mulla- ja taimeinfost
(2012) Laurson, Katrin; Kuht, Jaan (juhendaja)
Töö tausta kirjeldus: Juba põllu piires võib mullainfo erineda mitu korda. Probleemiks on see, et üldjuhul toimub põllule lähenemine keskmise info alusel, kus kogu põllu ulatuses kasutatakse samasid väetamisnorme. Väetiste efektiivsemaks kasutamiseks on oluline täppisviljeluse meetodite kasutamine, sealhulgas ka kultuuride lehekaudsel väetamisel. Töö eesmärk: Lõputöö eesmärgiks on analüüsida kirjanduslike allikate põhjal suviteraviljade lehekaudset väetamist lähtuvalt mullast ja kasvavatelt taimedelt kogutud infost täiendava väetusvajaduse kohta ning anda hinnang nende erinevatele meetoditele. Töö metoodika: Töö põhineb kirjanduslikul analüüsil. Töö tulemused: Taime- ja mullainfo kogumine enne põllutööde tegemist ning nende ajal on oluline faktor maksimaalse saagikuse tagamiseks. Selleks on oluline leheväetamise kasutamine täpselt vastavalt vajadusele, mis on selgeks tehtud eelneva taime- ja mullainfo kogumisega. Optimaalne aeg leheväetiste kasutamiseks on teravilja võrsumine. Erinevate analüüsitud katsete andmed tõestasid, et õigeaegsel leheväetamisel on tõesti võimalik toitainepuudusi parandada ning saagikust ja kvaliteediomadusi suurendada. Endiselt on vaja teha edasisi uuringuid, kuidas vältida toitainete kadu lehekaudselt väetamisel ning kuidas saavutada maksimaalne toitainete lehekaudne omastamine.
Maheseakasvatuse arenguperspektiivid Eestis
(2012) Sihver, Anne; Roosmaa, Ülle (juhendaja)
Käesolev bakalaureusetöö annab ülevaate maheseakasvatusega tegelevate ettevõtete majanduslikest olukordadest, maheseakasvatust soodustavatest ja takistavatest teguritest ning võimalikest arenguperspektiividest tootjate endi seisukohalt. Bakalaureusetöö eesmärk oli maheseakasvatajate arvamuse ja varasemate uuringute baasil välja selgitada maheseakasvatuse arenguperspektiivid Eestis. Maheseakasvatuse arengut soodustavateks teguriteks on:  maheseakasvatust soodustavate teguritena nimetati kasvavat nõudlust mahetoodangu järele („kindlasti jah“ 60%, „pigem jah“ 33%), investeeringuid tootmise vastavusse viimiseks mahetootmise nõuetega (47% „kindlasti jah“, 40% „pigem jah“), paremaid turustamisvõimalusi mahetoodangule (60% „kindlasti jah“, 33% „pigem jah“), suuremaid toetusi mahetootjatele (80% „kindlasti jah“, 13% „pigem jah“), tööjõuvajaduse ja –kulu vähendamist (20% „kindlasti jah“, 47% „pigem jah“), info paremat kättsaadavust mahetootmise kohta (33% „kindlasti jah“, 53% „pigem jah“) ning paremat nõuande ja koolituse kättesaadavust tootmise mahenõuetega vastavusse viimiseks (33% „kindlasti jah“, 47% „pigem jah“); Maheseakasvatuse arengut takistavateks teguriteks on:  Peamiste takistustena on mahesööda vähene kättesaadavus (7%), madal mahesealiha hind (13%), liiga ranged toiduseaduse nõuded ja nende erinev tõlgendamine ametnike poolt (27%) ja mahetoetuste ebapiisavus (13%). Samuti märgiti takistustena ära kõrge põllumajandusmaa rendi- ja ostuhind, kvalifitseeritud tööjõu rakse leitavus, tarbijate madal ostujõud, ebasoodsad turustamistingimused ning GMO-de järjest laialdasem levik. Arenguperspektiivid:  Maheseakasvatajate hinnangul on Eesti turg mahesealihale alles kujunemas ning mahesealiha osakaal on lihaturul praegu liiga väike. Samuti on mahesealiha praegu tarbijal kätte saada.  Praegustes oludes hinnataks mahetoodangu Eestis ja välismaal turustamise võimalusi halbadeks ning 3 aasta pärast headeks.  Lähimal 3 aastal on maheseakasvatajatel arenguplaanideks laiendada mahepõllumajanduslikku tootmist (33%), jätkata praegustes mahtudes (27%) ning alustada töötlemist (13%).  Järgneva 3 aasta jooksul plaanib 33% maheseakasvatajatest suurendada mahesigade arvu, 27% vähendada mahesigade arvu ning 40% jätta mahesigade arv samaks.  13% vastanutest kavatseb vähendada mahesigade arvu 100%-lt, ehk lõpetada mahetootmisega tegelemine, 20% kavatseb mahesigade arvu suurendada 100% võrra, 7% kavatseb suurendada 25% võrra, 7% 40% võrra ning 7% vastanutest 30% võrra.  Maheseakasvatuse osakaalu muutusena arvab 60% maheseakasvatajatest mõnevõrra suurenemist ja 33% olulist suurenemist.  maheseakasvatuse arendamiseks oleks autori poolt soovitusena mahetoodete töötlemisettevõtete arvu suurendamine, investeeringute suurendamine tootmise vastavusse viimiseks mahetootmise nõuetega ning turustamise edendamiseks, kajastada veelgi enam mahepõllumajanduse ja maheseakasvatuse temaatikat koos teiste keskkonnasäästlikkuse eluviisi teemadega üldise keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ning korraldada mahepõllumajandusega seotud kampaaniaid suurema tähelepanu pälvimiseks ja tarbijate teadlikkuse tõstmiseks. Uurimuste tulemuste ning teoreetiliste ja empiiriliste seisukohtade analüüsi tulemusena saab väita, et Eesti maheseakasvatusel on arenguperspektiive olenemata paljudest takistustest, mis mängivad suurt rolli praegustes oludes ning ka tulevikus.
Potentsiaalsed rohtsed energiataimed biogaasiks Eestis
(2012) Kade, Siiri; Lauk, Ruth (juhendaja); Alaru, Maarika (juhendaja)
Üha suureneva energiatarbimise tõttu ühiskonnas, on vajalik suunata oma tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutamisele. Fossiilsete (taastumatute) loodusressursside kasutamine peaks toimuma põhimõttel, et nende ekspluateerimine oleks kindlustatud ajani, kus neid on võimalik asendada mõne teise, taastuva ressursiga. Üheks selliseks energiaallikaks on energiataimed. Bakalaureuse töös käsitletakse kolme alternatiivkultuuri – maapirn, amuuri siidpööris ning Szarvasi-1, mis on aretatud Ungaris orasheina baasil. Töö eesmärgiks on uurida nimetatud kolme mitmeaastase kultuuri kohanemist Eesti tingimustes, potentsiaalset metaanisaaki ning metaani eraldumise kiirust eeltöötlemata biomassist. Bakalaureuse töö on koostatud kirjanduse allikate ning energiataimede kollektsiooni baasil. Energiataimede kollektsioon rajati 2008. aastal Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakonnas Rõhu katseaias. Proovid kollektsioonilappidelt võeti 2010. aasta oktoobris. Kolmest uuritavast kultuurist kaks (maapirn ning Szarvasi-1) omavad Eesti tingimustes kohanemiseks paremaid eeldusi. Maapirn ja Szarvasi-1 on nimelt põua- ja külmakindlad kultuurid. Amuuri siidpööris on tundlik talvekülmade suhtes ja on oht, et taimed ei talvitu. Metaani eraldumise kiirus oli kõige suurem maapirni puhul, kuid 77. päevaks saadi kõige suurem metaanisaak amuuri siidpöörise taimedelt. Szarvasi-1 jäi tulemustelt teistele alla. Oktoobris toimunud koristuse ajaks olid Szarvasi-1 taimed tugevalt ligniinistunud, mis omakorda takistas metaani produktsiooni. Lisaks ligniinile sisaldab biomass veel hemitselluloosi ja tselluloosi. Enne laiaulatuslikku energiataimede kasvatamist on vajalik läbi viia põhjalikumad uuringud leidmaks sobivaid kultuure ning optimaalseid koristusaegu.
Soomaa Rahvuspargi külastajate rahulolu- uuring ning selle võrdlus 2005. aasta Soomaa külastajate rahulolu- uuringuga
(2012) Ustav, Maris; Ruukel, Aivar (juhendaja)
Antud uurimistöö probleemiks on Soomaa Rahvuspargi piirkonna külastajate reisieelsete ootuste ning saadud külastuskogemuse väljaselgitamine ning saadud tulemuste 2005. aasta Soomaa külastajate rahulolu- uuringu pilootprojektiga võrdlemine. Uuring eesmärkideks oli teada saada: - külastajate eelistused reisimisel; - Soomaa Rahvuspargi kui reisisihtkoha tugevad ning nõrgad küljed; - külastajate motivatsioonitegurid; - Soomaa Rahvuspargi külastajaprofiil Uuringu meetodiks valiti ankeetküsitlus, mis sisaldas nii suletud kui avatud küsimusi. Ankeetküsitluse kasuks otsustati, kuna lähtuvalt eesmärkidest võimaldas see lühikese perioodi jooksul koguda andmeid kõige intensiivsemalt. Küsitlemisel kasutati nii eesti kui inglise keelseid ankeete, mis olid aluseks ka interneti teel vastamisel. Küsimustiku koostamisel tugineti Holiday Satisfaction (HolSat) ServQual mudelile. HolSat- uuringumeetod võimaldab väljendada külastuse ja teenuse kvaliteedi indikaatoreid tarbija perspektiivist, arvestades seejuures sihtkohale omaseid võtmetunnuseid. ServQual aga võimaldab mõõta teeninduskvaliteeti, mille kaudu on võimalik kliendi ootuste ja pakutava teeninduse vahelist kaugust mõõta ja analüüsida teeninduse kvaliteeti ka laiemalt. Antud töö tulemusi võrreldi 2005. aasta Soomaa Rahvuspargi külastajate rahulolu- uuringu pilootprojektiga, et saada teada, missugused muutused on viimase seitsme aastaga toimunud. Töö käigus selgus, et kõige suuremad erinevused võrreldes 2005. aastaga on tekkinud valimi osas, välismaalaste päritolu osas, ööbimiste osakaalu osas, samuti ka külastajate motivatsioonitegurites ja külastuse rahulolus, kus hinnati mõningaid aspekte erinevalt.
Personali töörahulolu analüüs OÜ-s SW Energia
(2012) Berštein, Kadi; Kreegimäe, Katrin (juhendaja)
Tänapäeval peaks iga ettevõte pöörama tähelepanu oma töötajatele, kuna ettevõtte edukus sõltub suurel määral just tema personalist. On oluline, et töötajal oleks seoses oma tehtava tööga positiivsed emotsioonid. Rahulolev töötaja pingutab rohkem ning saavutab üldjuhul paremaid töötulemusi. Rahulolematud töötajad lahkuvad suurema tõenäosusega ettevõttest, kui rahulolevad töötajad. Kuid töötaja kaotamine võib ettevõttele väga kulukaks osutuda, kuna uue töötaja palkamine ja koolitus on kallis ning ametit alles õppides on tema produktiivsus väike. Töörahulolu mõõtmist on vaja selleks, et suurendada töötamise efektiivsust ja vältida sotsiaalseid pingeid. Selle eesmärgiks on saada juhtimisotsuste tegemiseks vajalikku informatsiooni. Bakalaureusetöö autor uuris ja analüüsis töörahulolu osaühingus SW Energia. Uuriti ettevõtte töötajate ootusi seoses tööga ning selgitati välja, mis määral ootused ja tegelikkus kattusid. Bakalaureusetöö eesmärgi saavutamiseks koostas töö autor erinevatele allikatele tuginedes ankeetküsimustiku. Ankeetküsimustikus uuriti töötajate ootusi ja tegelikku olukorda lähtuvalt F. Herzbergi kahe faktori teooriast. Uuring viidi läbi ajavahemikul 19.03.2012 – 27.03.2012. Tulemusi analüüsiti terve ettevõtte lõikes ning võrreldi ka erinevate piirkondade tulemusi viiepunktilisel skaalal. Välja jagati 49 ankeeti, millest tagastati 57% ehk 28 ankeeti. Tulemusi analüüsides selgus, et enamikes aspektides jäi töörahulolu keskmiseks. Ootused seoses kõikide ankeedis välja toodud väidetega osutusid kõrgeks. Järgnevalt on lühidalt välja toodud SW Energia töötajate rahulolu erinevate Herzbergi faktoritega. Rahulolu palgaga kujunes keskmiseks. Eri tööpiirkondades jäi see vahemikku 2,3 – 3,9 punkti. Ettevõtte keskmiseks tuli 3,2 punkti. Kindlustunne töökoha säilimise suhtes oli ettevõttes keskmiselt 3,5 punkti. Eri piirkondade lõikes jäi see vahemikku 2,9 - 4,1 punkti. Töötingimustega olid ettevõtte töötajad pigem rahulolevad, keskmiseks kujunes 4,0 punkti. Ettevõtte töötajad olid rahul ka kontrolli tihedusega, selle keskmiseks kujunes 4,0 punkti. Kolleegide vaheliste suhetega rahuloluks kujunes keskmiselt 3,7 punkti. Info liikumise rahuloluks ettevõttes kujunes 3,6 punkti. Keskmine rahulolu seoses töökultuuriga oli 3,8 punkti. Rahulolu juhtimise kvaliteediga oli 3,7 punkti. Rahulolu saavutusvajaduse rahuldamisega ettevõttes kujunes samuti keskmiseks. Erinevate vastutuse usaldamisega seotud aspektide rahulolu oli ka keskmine. Enesearendamise võmalusi pidasid halvaks Harjumaa ja Võrumaa töötajad, sellega rahulolu oli keskmine aga Viljandimaal ja Pärnumaal. Töötajate rahulolu seoses sellega, kas töö oli huvipakkuv, kujunes keskmiseks. Tunnustamisega ettevõttes ei olnud rahul Võrumaa töötajad, keskmiseks kujunes rahulolu Pärnumaal ja Harjumaal ning Viljandimaa töötajad olid sellega väga rahul. Lähtuvalt uuringutulemustest tegi bakalaureusetöö autor seoses Herzbergi hügieenifaktoritega rahulolematuse vähendamiseks järgnevad järeldused ja ettepanekud:  Palga poole pealt tuleks kõigile ettevõtte töötajatele selgitada tasustamissüsteemi. Kõik töötajad ei olnud täpselt teadlikud, kuidas kujuneb nende palk ning tasustamissüsteemiga üldiselt ei oldud mõnes piirkonnas rahul.  Töötajatele ei tohiks lisada uusi tööülesandeid, mis teevad nende töökoormuse suuremaks, kuid palk jääb samaks. Vastavalt tööpanusele tuleks maksta ka palka.  Töötajatele tuleks rohkem selgitada ettevõtte arengusuundi, et töötajad tunneksid end kogu ettevõtte osana ja et nad tunneksid end vajalikuna. Turvatunnet oma töökoha säilimise suhtes tuleks kindlasti tõsta Harjumaa piirkonnas.  Töötingimuste ja töökeskkonnaga oldi üldiselt rahul, kuid kindlasti peaks ettevõte rohkem tähelepanu pöörama sellele, et tehtav töö ei mõjuks personali tervisele halvasti. Sellega rahulolematud olid nii Võrumaa kui ka Harjumaa töötajad.  Üle tuleks vaadata töötajate töökoormus, millega rahulolu kujunes ettevõttes tervikuna küll keskmiseks, kuid liiga suur töökoormus toodi siiski mitme töötaja poolt eraldi välja.  Töökeskkonnaga rahulolu kujunes küll keskmiseks, kuid üldist rahulolematust saaks kindlasti vähendada ka tööruume meeldivamaks muutes, võimalusel vähendada müra taset ning parandada valgustust.  Omavaheliste suhete ja info liikumise parendamiseks peaks ettevõtte korraldama rohkem koosolekuid ja ühisüritusi.  Juhtkond peaks kõigile ettevõtte töötajatele tutvustama organisatsiooni missiooni ja visiooni.  Juhid peaksid suhtuma kõikidesse oma alluvatesse võrdselt. Enim ei olnud sellega rahul Võrumaa töötajad.  Rahulolematuse vähendamiseks peaksid ettevõtte juhid suhtuma ka kõikidesse tööpiirkondadesse võrdselt, kindlasti ei tohi eelistada üht piirkonda teisele.  Töötajaid peaks kindlasti rohkem kaasama ka otsustamise protsessi. Töörahulolu tõstmiseks lähtuvalt Herzbergi motivatsioonifaktoritest tehti järgnevad järeldused ja ettepanekud:  Kui ettevõtte siseselt kedagi edutatakse, siis võiks seda põhjendada ka teistele töötajatele, et miks just see inimene.  Töötajaid võiks rohkem usaldada iseseisvate otsuste langetamisel ja vastutusrikaste ülesannete täitmisel. Kuigi rahulolu sellega kujunes jällegi keskmiseks, siis suurem töötajate usaldamine juhtide poolt tõstaks kindlasti personali töörahulolu veelgi.  Töötajatele võiks pakkuda rohkem enesearendamise võimalusi, näiteks erinevaid tööga seotud koolitusi. Eriti ei olnud sellega rahul Harjumaa ja Võrumaa piirkonna töötajad.  Töötajatele tuleks anda rohkem tagasisidet oma tehtud töö kohta. Töötajaid, kes on millegagi väga hästi hakkama saanud, tuleks kindlasti tunnustada, kuna see tõstab nende rahulolu märgatavalt. Eriti ei olnud sellega rahul Võrumaa töötajad. Töö autori arvates võib antud ettepanekutega arvestamine ettevõttes vähendada tööga rahulolematust ja suurendada töörahulolu ning see omakorda toob palju kasu tervele ettevõttele.
Toitlustusettevõtte rajamise võimalikkus struktuurifondidest ja finantsasutustest taodeldavate toetustega
(2012) Simmul, Lilia; Plaan, Enn (juhendaja)
Käesoleva bakalaureusetöö uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada sobivad finantseerimise vahendid ettevõtlusega alustamiseks, ettevõtte tööks vajalike seadmete arvatava maksumuse väljaselgitamine ning seadmete ostu rahastamiseks sobivaima viisi leidmine. Kavatsus luua oma ettevõte väljapoole maakonnakeskust on tänapäeva ettevõtluskeskkonda arvestades väljakutseid esitav. Ettevõtte püsimajäämiseks ei piisa ainult klientide olemasolust, vaid selleks, et ettevõte oleks atraktiivne piiratud kliendiressursi puhul on vaja pingutada, luua eeldused, et klient sooviks pakutavat teenust tarbida. Töö käigus on leitud ettevõtte rajamiseks vajalikud tegevused, välja on toodud loodava ettevõtte tulevikuvisioon. Analüüsitud on loodava ettevõtte asukohta, potensiaalset klientuuri, konkurente, loodava ettevõtte rolli kohalikus asulas ning võimalikke takistusi, mis võib ettevõtte käivitamisel ette tulla. Samuti on töös välja toodud ettevõtte prognoositavad majandustulemused kahel esimesel tegevusaastal ning ettevõtte tööks vajalike seadmete maksumuse analüüs. Esmased kulud mis tuleb ettevõtte käivitamisel teha on ettevõtte asutamisega seotud kulud ja omakapital, mis peab ettevõtte omanikel olemas olema. Osaühingu asutamiseks vajalik omakapital võib koosneda nii rahalisest kui mitterahalisest osast, kuid päris ilma rahata ettevõtet ei loo. Lisaks on vaja rahalisi vahendeid seadmete ja inventari soetamiseks. Parim viis ettevõtluse rahastamiseks on Kredexi poolt pakutav ettevõtluslaen ja EASi poolt pakutav ettevõtlustoetus. Kasutades antud vahendeid ettevõtte tööks vajalike seadmete ja inventari soetamiseks on võimalik ettevõtlusega alustada omamata suuri omapoolseid rahalisi vahendeid. Seejuures ei teki ülejõu käivat laenukoormust loodavale ettevõttele, kuna Kredexi poolt pakutava ettevõtluslaenu intressimäär on suhteliselt madal. EASi poolt pakutav starditoetus on suurepärane võimalus vähendada ettevõtte kulutusi seadmete soetamisel kattes saadava toetusega märkimisväärse osa soetusmaksumusest. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ettevõtte rajamine struktuurifondide toetuste ja finantsasutuste poolt pakutavate ettevõtluslaenudega on võimalik, eeldusel, et omafinantseeringuks vajalik kapital on olemas.
Ärimudeli idee rakendamine invatoodetega tegelevas ettevõttes
(2012) Suursaar, Rain; Ohvril, Tiiu (juhendaja)
Antud töö keskseks probleemiks on unikaalsete jalutuskeppide disainimine ja tootmisesse juurutamine. Idee tekkis autoril kolm aastat peale rasket liiklusõnnetust. Probleem oli esmalt väga isiklik. Üsna varsti hakkas töö koostaja nägema probleemi laiemalt ning lõpuks arenes välja oma äriidee, mille äriplaan on saanud EAS-i toetuse. Ettevõtte arendamiseks on aga tarvis oma ideed panna laiemasse konteksti ning seepärast on lõputöö teema rõhuasetusega ärimudelite tundmaõppimisele ning sobiva mudeli välja valimisele oma ideede jaoks. Autori eesmärk on – tuginedes valitud ärimudelile koostada skeem, mida järgides tüüpilisel nišiturul alustav ettevõtja saaks võimalikult efektiivselt korraldada tootmist, kohanduda ärikeskkonna erinevate komponentidega ning arendada heaks kiidetud äriplaani, võttes tuleviku tarbeks vastu teadlikke otsuseid. Oma ettevõttes rakendatava äriidee realiseerimiseks sobiva ärimudeli leidmiseks teostas autor kirjanduse analüüsi võimalike kasutatavate ärimudelite kohta. Autor tutvus kaheksa erineva ärimudeli kontseptsiooniga: 1) E-ärimudelid, 2) maaklerimudel (ingl. k – brokerage model), 3) teemandimudel (ingl. k – diamond model), 4) võrgustikumudel (ingl. k – the Network model), 5) turukatkestuse mudel (ingl. k – disruptive model), 6) kognitiivne e tunnetuslik mudel (ingl. k – cognitive model), 7) väärtuste võrgustiku mudel ja 8) Osterwalderi ärimudel. Kõigist neist on tänaseks levinum ja ka antud ettevõttele sobivaim A. Osterwalderi ärimudel. See mudel võeti aluseks äriprobleemide lahti mõtestamisel ja tegevusalternatiivide tuletamisel. Osterwalderi mudelile tuginedes pööratakse erilist tähelepanu klientidele väärtuse loomisele ja selle pakkumise korraldamisele. Lisaks käsitööna valminud jalutuskepile annab lisaväärtust juurde kliendile pühendatud nimeliselt või pilt jalutuskepil. Tänu sellisele jalutuskepi ja graveerimisteenuse koostööle, saab näiteks vanaisa oma lapselast igale poole kaasa võtta, mis loob kliendi silmis tohutu sentimentaalse väärtuse ja emotsiooni. Sarnaseid hüvesid antud valdkonnas pole autor senimaani kusagil mujal kohanud. Järgmine väga oluline rõhuasetus on partneritele, jaotuskanalite korraldamisele ja välisturgude võimaluste kasutusele võtmisel. Olemasolevad partnerid leiti läbi isiklike visiitide erinevatesse invatoodetega tegelevatesse ettevõtetesse, kuhu minnes oli eelnevalt koostatud eellepingud, millele koheselt ka alla kirjutati. Välisturgudele sisenedes kasutab autor samasugust strateegiat. Läbi Eesti kelguhoki koondise ja Invaspordi liidu leitakse potentsiaalsed koostööpartnerid Soomes, Norras ja Rootsis, valmistatakse ette vastavates keeltes eellepingud ning läbi isiklike visiitide ja tutvuste Eesti invaspordi liidus, võetakse eesmärgiks vastavate lepingute allkirjastamine mõlema poolselt. Läbi sotsiaalvõrgustiku kanalite reklaamitakse kodulehekülge jooksvalt. Osterwalderi mudel aitab hästi teadvustada ka turu iseloomu ja selle segmenteerimise võimalusi. Üks toodetest – jalutuskepp on nišituru toode, kuna Eestis on ca 20 000 liikumispuudega inimest, siis kohalik turg jääb ilmselgelt liiga väikseks. See on ka otsene põhjus, miks kogu äriplaan EAS-ile esitamiseks kirjutati ekspordi suunitlusega. Kuna kohalik turg on jalutuskeppide jaoks liiga väike, siis riski hajutamise eesmärgiga hakati jalutuskeppide kõrval pakkuma kõrgkvaliteetset piltide graveerimistöid, sest graveerimisest on huvitatud kõik inimesed, kes hindavad kingituste ja ehete juures sentimentaalset väärtust, ning selle teenuse läbimüük on Eestis kindlasti suurem, kui jalutuskeppide läbimüük kohalikule turule. Konkreetset piltgraveerimise teenust pakkus Eestis seni üks ettevõte, mis asub Põhja-Eestis, seega antud teenus on innovaatiline. Seni on autor tegelenud omapoolse finantseeringu jaoks vajalike summade kogumisega ning võimalikult paljudes kohtades kodulehekülgede reklaamimisega. Viimane suurim kajastamine leidis aset Tartu postimehes, kus kirjutati LuxCane jalutuskeppide sünnist terve artikkel, millest osa on toodud lisas 1. Tänaseks on kõik EAS-i poolt määratud abikõlbulikud kuluartiklid finantseeritud ning järgmiseks suuremaks kuluks on ärireisid Skandinaaviasse, mida planeeritakse teha selle aasta sügisel. Ettevõtte visioon on viie aasta pärast olla tuntud ja hinnatud jalutuskeppide tootja Eesti ja skandinaavia koostööpartnerite silmis.
LEADER programmi võimalused külaelu arenduseks Laheda valla näitel aastatel 2009-2011
(2012) Tintso, Arli; Prits, Maret (juhendaja)
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada ja analüüsida, kuidas on kasutatud LEADER programmi toetuste võimalusi Laheda valla arenguks ning kui teadlikud on elanikud nendest võimalustest ja saadud toetustest. Laheda vallast on projektide kirjutajate ring väga väike. Toetusprojektide esitajad on kolmel aastal olnud enamasti ühed ja samad valla organisatsioonid, mis näitab projektide kirjutamise madalat aktiivsust Laheda valla ettevõtete ja organisatsioonide seas. Kui taotlejad on kogu aeg ühed ja samad, siis pole toetustega hõlmatud kogu valla territoorium ning arendusest ja uuenduslikest projektidest on jäänud puutumata kaheksa küla, see aga tähendab erinevas mahus külade arendamist. Dokumendi vaatluse põhjal uuriti LEADER programmi ja selgus, et vaadeldava kolme aasta jooksul on saanud toetuse otsuse 15 projekti Laheda vallast, mis teeb kolme aasta peale kokku 204 093,46 eurot. LEADER programmist teadsid Laheda valla elanikest pooled. Laheda valla elanike hinnang elluviidud projektidele oli hea. Vastajate jaoks kõige vajalikumaks teostatud projektiks LEADER programmi kaudu on Kõrbjärve ujumiskoha korrastamine ning samuti teadsid elanikud LEADER programmi projektidest enim Kõrbjärve ujumiskoha korrastamist. Valla rahvas tõestas küsitluse põhjal, et projektid on Laheda vallas vajalikud. Väikesele vallale on iga tehtud projekt areng tuleviku heaks. Laheda valla rahvale peaks jätkuvalt tutvustama LEADER programmi võimalusi maapiirkondade arendamiseks, et ärgitada rahvast projektide kirjutamisele. Töö koostaja poolt antavad mõned soovitused: - rohkem teavitada ja reklaamida projekte; - tehtud projektidest tuleks lähemalt ja põhjalikumalt rääkida Laheda valla lehes Laheda Valla Sõnumid; - lahtiste uste päevad neis ettevõtetes, kus on projekte juba ellu viidud.
Strateegiline mõjude hindamine Tartumaa üldplaneeringutes
(2012) Kruusimägi, Riin; Muru, Toomas (juhendaja)
Käesolev bakalaureuse töö “Strateegiline mõjude hindamine Tartumaa valdade üldplaneeringutes” eesmärgiks oli selgitada, milles seisneb planeeringute keskkonnamõju hindamise strateegilisus ning millist mõju KSH avaldab planeeringu strateegiliste lahenduste väljatöötamisele. Eesmärgist tulenevalt seati uurimisülesanded järgmised: 1. Milles seisneb strateegilise keskkonnamõjude hindamise ja mõjude hindamise erinevus? 2. Milline on KSH koostamise juhendi poolne tugi KSH koostamisele? 3. Millised keskkonna valdkonnad on kõige probleemsemad KSH aruande koostamisel? 21. juuni 2001 aastal kehtestati Euroopa Liidu direktiiviga strateegiliste kavade ja programmide KSH protseduur. Direktiivi efektiivsemaks rakendamiseks on riigid kohandanud seadusi ja sõnastanud KSH koostamise juhendi. Eestis käsitleb keskkonnamõju strateegilist hindamist 2005. aastast kehtiv KeHJS (RT I 2005, 15, 87). KSH koostamise juhendi kohaselt on KSH menetlus, mille eesmärk on keskkonnakaalutluste integreerimine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisse, tagamaks keskkonnakaitse kõrge tase ning edendamaks säästvat arengut. KSH eesmärkide saavutamiseks võetakse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse nii loodus-, kultuur-, sotsiaal-, kui ka majanduskeskkonna aspekte. Raamatu Strategic Environmental Assessment and Land Use Planning (Jones C. et al. 2005) põhjal peab aitama KSH kaasa programmides, plaanides ja poliitikas kajastuvatele säästva arengu probleemide lahendamisele. Gaudreau (2010) seisukoht on, et KSH esindab võimalust täiustada plaane lähtudes keskkonna vaatepunktist ning töötada säästva arengu eesmärkidest lähtuvalt. KSH on otsustele kaasaaitamise tööriist. KSH annab võimaluse integreerida keskkonnakaalutlused sotsiaalsete ja majanduslike probleemidega otsuste vastuvõtmise protsessi ajal. Intervjuudes selgus, et KSH on vajalik ning strateegilisus väljendub poliitilistes otsustes ning võimaluses probleemsed kohad juba üldplaneeringu koostamise faasis ära hoida. Kokkuvõtvalt väljendab mõjude hindamise strateegilisus poliitilise väljundiga otsuseid, mis on tulevaste mõjude ennetamiseks. Töö käigus analüüsiti nelja Tartumaa üldplaneeringut ning vastavaid KSH menetlusi. Selgus, et mitte kõiki KSH aruandes välja toodud soovitusi ei arvestata üldplaneeringutes. Samuti, et erinevate ettevõtete poolt koostatud KSH-d erinevad nii sisulise osa kui struktuuri poolest üksteisest. Intervjuude käigus selgus, et põhjuseks on Eesti KSH koostamise juhendi kvaliteet. Kuivõrd seadus ei määratle konkreetselt KSH detailsusastet ning alternatiivide käsitlemise viisi, teevad ettevõtted tööd vastavalt enda arusaamale. KSH eksperdid kasutavad KSH koostamise juhendit vaid enese poolt välja töötatud süsteemi täiendamiseks. Võrreldes omavahel loodus-, sotsiaal-, kultuur- ja majanduskeskkonna osakaalusid KSH aruannetes selgus, et kõige rohkem pannakse rõhku looduskeskkonnale. Põhjuseks ekspertide hariduslik taust ning looduskeskkonna hindamise suurem konkreetsus. Kõige vähem tähelepanu saavad majandus- ja kultuurkeskkond. Majanduskeskkonna puhul hinnatakse mõjusid nii vähe kui võimalik, kuna majanduslikult kasutut üldplaneeringut ei ole mõtet teha samas kumulatiivsete mõjude hindamiseks peab aga nimetatud valdkonna siiski hindamisse lisama. Kultuurkeskkonda peetakse küll tähtsaks, kuid sageli on nimetatud valdkonda keeruline hinnata või puuduvad piisavalt põhjalikud andmed strateegiliste üldistuste tegemiseks. Töö tulemusel jõuti järeldusele, et kuigi EU direktiiv ja KSH koostamise juhend ütlevad, et loodus-, sotsiaal-, majandus- ja kultuurkeskkond peavad olema KSH aruandes käsitletud võrdselt, jäävad majandus- ja kultuurkeskkond nõrgemini analüüsituks eksperdi teadmiste ja oskuste tõttu. Lisaks eelnevale tuli töös välja mõistega keskkond seotud probleem. Nimelt ei oma mõiste ühest tähendust ei direktiivis, juhendis, seaduses ega KSH aruannetes. Töö autor soovitab Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ning KSH koostamise juhendi täpsustamist, et määratletaks konkreetsemalt KSH ja KMH erinevused ning KSH ulatuse erinevate strateegiliste dokumentide, samuti alternatiivide käsitlemise osas. Oluline oleks teha mõisted selgeks ja üheselt mõistetavaks, millest tulenevalt soovitatakse täiendada ning täpsustada mõisteid nii KSH koostamise juhendis kui seadusteski. Samuti soovitab autor võtta eeskuju Euroopas hästi toimivatest juhenditest ning kohandada neid Eesti konteksti.
Lämmastiku lendumine rohumaalt orgaaniliste väetiste kasutamisel
(2012) Kalm, Maris; Kauer, Karin (juhendaja)
Rohumaade väetamisel kasutatakse alternatiivsete väetistena erinevaid orgaanilisi väetisi, milleks on ka sõnnik ja läga. Kuna sõnnik sisaldab palju lämmastikku ka mineraalsel kujul (ammooniumlämmastikuna), siis sõnniku laotamise käigus esineb suuri lämmastikukadusid. Töö eesmärgiks oli uurida, mis tegurid mõjutavad lendumist ja kuidas oleks võimalik sõnniku laotamisel lämmastiku lendumist ammoniaagina vältida. Töö on kirjanduspõhine. Kirjanduse andmetel lendub NH3 seda rohkem, mida aluselisem on muld. Mulla puhverdusvõime mõjutab NH3 lendumist, sest takistab mulla pH muutusi sõnniku laotamise käigus. Samuti sõltub NH3 lendumine sõnniku kuivaine sisaldusest. Mida rohkem on sõnnikus kuivainet, seda rohkem NH3 lendub. NH3 lendumine sõltub ka ilmastikutingimustest. Palava ilmaga lämmastikukadu on suurem, võrreldes jaheda ilmaga. Samuti suurendab NH3 lendumist kõva tuul laotamise ajal. Sademed vahetult pärast sõnniku laotamist, võivad vähendada NH3 lendumist, sest kergendab sõnniku imbumist mulda. Laotamistehnoloogia on samuti üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab NH3 lendumist. Paisklaotusega ja lohisvooliklaotusega lendub NH3 rohkem kui süstemeetodil ja segamislaotusega. Antud kirjandusel põhineva ülevaate kokkuvõttena ei ole võimalik välja tuua ühte kõige olulisemat tegurit, mis mõjutab NH3 lendumist sõnniku laotamisel rohumaadele, kuna NH3 lendumist mõjutavad väga paljud tegurid ning nende tegurite koosmõju tulemusena on NH3 lendumist raske ette ennustada.
Ministeeriumide valitsemisalalde kulude analüüs aastatel 2006-2011
(2012) Peedosk, Maarja; Rebane, Kristjan (juhendaja)
2008. aastal ilmnenud majanduskriisist tulenevalt seisis Eesti riik silmitsi olukorraga, kus avalik sektor peab senist efektiivsust säilitama järjest vähenevate ressursside tingimustes. Korduvalt läbiviidud eelarvekärbetest tulenevalt, on valitsusasutused sunnitud oma koosseisu optimeerima ning ressursse senisest efektiivsemalt kasutama. Keerulistes majandustingimustes on tähtis tagada avaliku sektori edukas toimimine, kuna sellest oleneb kogu riigi heaolu. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida ministeeriumide valitsemisalade kulusid aastatel 2006-2011. Töö sissejuhatuses püstitatud eesmärk saavutati. Teoreetilises osas andis autor ülevaate avalikust haldusest ja avalikust sektorist. Selgitati ministeeriumide olemust ja nende juhtimist ning tutvustati ministeeriumide erinevaid valitsemisalasid. Samuti anti ülevaade eelarve olemusest ja selle koostamise etappidest ning töötasustamise olemusest ja selle põhimõtetest ministeeriumide valitsemisalades. Teises osas analüüsis autor ministeeriumide valitsemisalade tööjõukulusid, kogukulusid ning ministrite töötasusid. Ministeeriumide valitsemisalade kulude analüüsimiseks vajalikud andmed on saadud saldoandmiku infosüsteemist aadressil saldo.fin.ee. Ministrite palgaandmed on saadud vastavate ministeeriumite kodulehekülgedelt. Ministeeriumide valitsemisalade tööjõukulud kokku tõusid aastatel 2006-2009. Nende aastate jooksul suurenesid tööjõukulud 49%. 2010. aastal valitsemisalade tööjõukulud kokku langesid, olles väiksemad 2007, 2008 ja 2009 aasta tööjõukuludest. 2011. aastal tööjõukulud aga jälle suurenesid, tõustes 2010. aastaga võrreldes 32,71%. Esimeste aastate tööjõukulude tõus oli põhjustatud brutopalga tõusust. Kuigi ministeeriumide valitsemisalad alustasid majanduslangusest tulenevalt juba 2008. aastal ametikohtade vähendamise ning struktuurimuudatustega, põhjustasid töötajate koondamised suurel hulgal koondamishüvitiste välja maksmist, mis omakorda tõstis tööjõukulusid. Sellest tulenevalt on ka 2008. ja 2009. aasta tööjõukulud kokku järjest tõusnud. Valitsemisalades läbiviidud muudatuste mõju on näha alles 2010. aasta tööjõukuludes. 2011. aasta tõus ministeeriumide valitsemisalade tööjõukuludes kokku annab aga märku sellest, et ministeeriumide valitsemisalade rahaline olukord on paranenud, millest tulenevalt on olnud võimalik teha suuremaid kulutusi tööjõule. Valitsemisalade lõikes olid teistest suurimad tööjõukulud Siseministeeriumi valitsemisalal, madalaimad kulutused tööjõule oli teinud Välisministeeriumi valitsemisala. See tulenes nende ministeeriumide valitsemisalade töötajate arvust, ehk suured olid tööjõukulud nendes valitsemisalades, kus oli ka tunduvalt suurem töötajate arv. Tööjõukulude suurus ongi enim mõjutatud ministeeriumide valitsemisalades töötavate inimeste arvust. Tööjõukulude vähenemine ja suurenemine on tingitud brutopalga ja töötajatele makstavate lisatasude muutumisest ning kaadrivoolavusest. Suurimad kogukulud olid kõigil aastatel Rahandusministeeriumi valitsemisalal, madalaimad kogukulud olid aga Välisministeeriumi valitsemisalal. Rahandusministeeriumi valitsemisala tunduvalt suuremad kogukulud võrreldes teiste valitsemisaladega, on tingitud suurest raha voolavusest, mida põhjustavad erinevad edasiantavad maksud, lõivud, trahvid jne., mis kajastuvad kuludena, kuid mille lõpptarbijaks Rahandusministeeriumi valitsemisalal ise tegelikult ei ole. Töötajate arvu aastakeskmine näitaja ministeeriumide valitsemisalades kokku on aastatel 2006-2010 järjest vähenenud. Aastaks 2010 oli see langenud 12,04% võrreldes 2006. aastaga. Töötajate arvu vähenemise põhjus on tingitud põhiliselt kahest asjast. Esiteks sellest, et ministeeriumide valitsemisalad on oma töö optimeerimiseks ja efektiivsuse tõstmiseks kaotanud teatud ametikohad ning ühendanud allasutusi, mille tulemusel on vähenenud ka töötajate arv. Teiseks on viimastel aastatel sundinud majanduslangus ministeeriume ja nende valitsemisalasid tegema kärpeid personalipoliitikas, mille tulemusena on läbi viidud mitmeid koondamisi. 2011. aastal suurenes ministeeriumide valitsemisalade töötajate arvu aastakeskmine näitaja 182 inimese võrra 2010. aastaga võrreldes. Keskmise töötajate arvu tõus 2011. aastal annab aimu majandusliku olukorra paranemisest, millest tulenevalt on ministeeriumidel tekkinud taas vahendeid uute töötajate palkamiseks. Kuigi ministeeriumide valitsemisalade töötajate arvu aastakeskmine näitaja kahanes, siis tööjõukulud keskmiselt ühe töötaja kohta suurenesid aastatel 2006-2009. Suurenemise põhjuseks võib 2007. aastal pidada keskmise brutopalga tõusu. Järgneval kahel aastal tulenes tööjõukulude tõus suurest koondamishüvitiste väljamaksmise hulgast. Vaid 2010. aastal vähenesid ka tööjõukulud keskmiselt töötaja kohta, langedes üle 1520 euro 2009. aastaga võrreldes. 2011. aastal keskmine tööjõukulu töötaja kohta taas suurenes 14,85% võrdluses eelneva aastaga. Selleks, et näha kui efektiivselt ministeeriumide valitsemisalad töötavad ning seda, kui palju vahendeid valitsemisala suudab ühe töötaja kohta hallata, analüüsiti kogukulusid ühe töötaja kohta. Kogukulud töötaja kohta olid kõige kõrgemad Rahandusministeeriumi valitsemisalal. Suurim tõus nendes kuludes toimus sellel valitsemisalal 2007. aastal, kui need suurenesid eelneva aastaga võrreldes 26,97%. Aastaks 2011 olid kogukulud töötaja kohta Rahandusministeeriumi valitsemisalas suurenenud 56,74% võrreldes 2006. aastaga ning 5,58% võrreldes 2010. aastaga. Väikseimate kogukulude tegijad varieerusid aastate lõikes. 2006. ja 2010. aastal tegi madalaimad kogukulud töötaja kohta Siseministeeriumi valitsemisala. 2007, 2008 ning 2009 oli väikseimate kogukulude tegija töötaja kohta Justiitsministeeriumi valitsemisala. Kogukulud töötaja kohta olid kõrged nendel ministeeriumide valitsemisaladel, kes on vahendajad ehk kes tegelevad peamiselt raha jagamisega teistele. Need ministeeriumi valitsemisalad, kes ei tegele edasiantavate kuludega, olid kogukulude poolest töötaja kohta tagasihoidlikumad. Selleks, et saada kaudset ülevaadet selle kohta, kui palju üks ministeeriumi valitsemisalal ühe Eesti elaniku kohta maksma läheb, analüüsiti ministeeriumide valitsemisalade kogukulusid ühe Eesti elaniku kohta. Nii nagu kogukulud töötaja kohta näitasid, olid ka kogukulud Eesti elaniku kohta kõige suuremad Rahandusministeeriumi valitsemisalal, kus need ületasid kõigil kuuel aastal 2000 eurot Eesti elaniku kohta. Suured kogukulud Eesti elaniku kohta tegi võrreldes teiste valitsemisaladega ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisala, kus kogukulu Eesti elaniku kohta tõusis 873,54 eurolt 2006. aastal 1390,47 euroni 2011. aastal. Madalaimad kogukulud Eesti elaniku kohta olid aastatel 2006-2011 Välisministeeriumi valitsemisalal. See oli ka ainukene valitsemisala, kellel need kulud jäid kõigil kuuel aastal alla 50 euro ühe Eesti elaniku kohta. Ministrite töötasusid analüüsides oli näha, et väga suuri erinevusi nendes ministeeriumite lõikes ei esine. Tuleneb see asjaolust, et ministrite ametipalk on riigiametnike ametipalkade seaduses kehtestatud koefitsiendi ja Eesti keskmise palga korrutis. Mõne ministri suurem või väiksem palk võrreldes teistega on põhjustatud peamiselt neile määratud lisatasudest. Ka ministri vahetus mõjutab aasta jooksul makstud töötasu suurust küllaltki palju, kuna teenistusest vabastatud ministrile tasutakse hüvitis, mis võib mõnikord ulatuda lausa mitmekümne tuhande euroni. Alates 2009. aastast on ka ministrite palgad vähenenud seoses üleüldise majanduslangusega, vähenemine on jätkunud ka 2010. aastal. Vaid kolme ministri töötasu on suurenenud 2011. aastal eelneva aastaga võrreldes. Ülejäänud ministritel on töötasu vähenemine jätkunud ka 2011. aastal. Ministeeriumide valitsemisalade kulude suurus sõltub suuresti valitsemisalade tegevusalast. Nendel ministeeriumi valitsemisaladel, kus rohkem on vaja madalapalgalisi töölisi, kujunevad nii tööjõukulud kokku kui ka tööjõukulud töötaja kohta madalamaks, võrreldes nende valitsemisalaldega, kus peamiselt on tööl kõrgepalgalised ametnikud. Nendel valitsemisaladel, kes tegelevad põhiliselt raha vahendamise, toetuste andmise ning edasiantavate maksude, lõivude ja trahvidega, kujunevad teistest suuremaks kogukulud ja seda nii kokku kui ka töötaja lõikes.
MTÜ Lastekaitse Liidu majandustegevuse analüüs ja arenguperspektiivid
(2012) Kalm, Gerli; Pajuste, Priit (juhendaja)
Antud bakalaureusetöö eesmärk oli suurendada lastekaitse korralduse teadvuspõhisust Eestis, analüüsida MTÜ Lastekaitse Liidu majandustegevust aastatel 2008-2010, et selgitada välja ettevõtte majanduslik olukord ning võimalikud arenguperspektiivid tulevikuks. Töö esimeses osas antakse ülevaade lastekaitse korraldusest Eestis ja lastekaitse tagamiseks vajalike dokumentide sisust, samuti uuritavast ettevõttest. Teises osas antakse ülevaade põhilistest finantsaruannetest ja finantsanalüüsi metoodikatest ning viiakse läbi finantsanalüüs. Kolmandas osas analüüsitakse edasise arengu perspektiive ja väljavaateid. Eesti Lastekaitse lähtekohad tulenevad ÜRO lapse õiguste konventsioonist ja neid põhimõtteid järgib ka 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi lastekaitse seadus. 2002. aastal avaldati lapse õiguste tagamise strateegia koostamine ehk Lastekaitse Kontseptsioon. 19. märtsil 2011. aastal loodi lasteombudsman. Tööst tulenevad järeldused:  Ettevõtte bilansimaht on 2010. aastaks 55% kasvanud. See on tingitud debitoorse võlgnevuse suurenemisest ja kinnisvara investeeringutest. Lühiajalised kohustused on suurenenud tarnijatele tasumata arvete tõttu.  Varade struktuur on ettevõttel stabiilne, püsides natuke üle 60% koguvarast, varade likviidsus on kõrge ja maksevõimerisk madal.  Jagatud annetuste ja toetuste ning sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide osakaal saadud annetustest ja toetustest on stabiilselt ligi 50%., kasutades osa raha ettevõtte ülalpidamisele. Ettevõte ise edasi ei anneta vaid sihtfinantseerib ainult projekte.  Käibekapital on positiivne, ettevõte on stabiilselt likviidne, probleemiks ainult suur debitoorne võlgnevus.  Ettevõte on 2008. a. ja 2009. a. teinud liiga suuri investeeringuid käibevarasse ja kaotanud sellega võimalikke tulusid, kuid 2010.a. on käibevara kattekordaja ideaalne. Maksevõime on ettevõttel ka hea ja suudab oma lühiajalisi kohustusi kõige likviidsemate käibevaradega tasuda. Vaesuse leevendamiseks on vaja kohe tegutseda ja leida finantsid, nii inimressursside kui ka rahaliste vahendite näol, lastele sooja toidu pakkumiseks. See on ainuke võimalus, kuidas kiirelt ja koheselt leevendada laste olukorda. Kuid kuna summad on suured, siis nende leidmine on vähetõenäoline ja seega jääb ka vaesuses elavate laste arv Eestis Euroopa kontekstis suhteliselt suureks.
AS Chemi-Pharm tootmiskulude kokkuhoiu ja tootlikkuse tõstmise võimalused
(2012) Kala, Triin; Roosmaa, Ülle (juhendaja)
Tootmisettevõtete tootlikkuse madal tase on Eesti ettevõtete peamiseks probleemiks praegustes majandusoludes. Tootlikkuse taseme tõstmine aga võimaldab märkimisväärselt kokku hoida tootmiskulusid, mis omakorda annab eelise maailmaturul konkureerimiseks. Käesoleva bakalaureuse töö probleemiks oli uuritava ettevõtte AS Chemi-Pharm liiga kõrged tootmiskulud, mis pärsivad eksporditurul edukat konkureerimist. Töö eesmärgiks oli läbi kulude ja tootlikkuse analüüsi leida viise tootmiskulude kokkuhoiuks ja tootlikkuse tõstmiseks. Käesoleva bakalaureuse töö teoreetilises osas kasutati nii eesti kui välisautorite teoreetilisi ja praktilisi seisukohti ja nõuandeid. Eesti autoritest on rohkem kasutatud E. Kalle erinevaid väljaandeid, kusjuures ei saa jätta mainimata, et tootlikkuse ja tootmise alast eestikeelset kirjandust on väga vähe. Enamik sellealasest kirjandusest pärineb paarikümne aasta tagustest aegadest ning ei ole praegustes majandusoludes enam asjakohane. Bakalaureuse töö empiirilises osas anti ülevaade AS-ist Chemi-Pharm, seal kasutatavast kuluarvestussüsteemist ning tootmisprotsessist. Seejärel analüüsiti vastavalt tootmisprotsessi etappidele tootmiskulude tekkimise aluseid ning nendest tulenevalt on autor teinud ettepaneku kasutusoleva tellimuspõhise kuluarvestussüsteemi asendamiseks toimingupõhise kuluarvestussüsteemiga. Toimingupõhine kuluarvestussüsteem võimaldaks objektiivsemalt kajastada toodete omahinna kalkuleerimist ning paremini kirjeldada püsivkulude osakaalu tootmiskuludest. Uuritava ettevõtte tootlikkuse näitajate analüüsist selgus, et ettevõtte peamiseks kitsaskohaks tootmiskulude osas on liiga kõrged püsivkulud tooteühiku kohta. Ettevõttele kuuluvad tootmisseadmed võimaldaksid toota kuni 3 korda rohkem, kui seda 2011. aastal tehti. See tähendaks tootmist kolmest vahetuses ning selline tootmiskorralduse muutus vajaks ka rohkem tööjõudu. Kuid kuna praegusel hetkel moodustavad suurema osa tootele omistatavatest tootmiskuludest püsivkulud, oleks võimalik sellise muudatusega nende osa tootele vähendada. Siiski oli autori arvutuste kohaselt ettevõttes kasutatavate tootmisseadmete koormatuse aste kõrgem kui keskmine mittearvprogrammjuhtimisega tootmisseadmete koormatus. Tootenomenklatuuri muutuste analüüsist selgus, et viimane on mõnel määral ettevõtte poolt mõjutatav ning sellega võib saavutada ka tootmiskulude kokkuhoidu. Uuritavas ettevõttes suunati tootegruppide osakaalu muutust riigihangetel edukalt osalemisega, mis võimaldas turustada rohkem madalama tootmisomahinnaga tooteid. Samas ilmnes, et materjalikulude kokkuhoidu on raskem saavutada, kuna Eesti siseturul ei ole piisavalt tooraine pakkujaid hinnakonkurentsi tekkeks ning maailmaturult sisseostmine tooks endaga kaasa ebamõistlikult suure kapitalipaigutuse ning ladustamispinna puuduse, kuna ostetavad kogused peaksid olema väga suured. Autori ettepanekud AS Chemi-Pharm tootmiskulude vähendamiseks ja tootlikkuse tõstmiseks olid järgmised: 1. Toimingupõhise kuluarvestussüsteemi kasutuselevõtt. 2. Tootmistarkvara kasutuselevõtt. 3. Tootmistööliste palgasüsteemi muutmine. 4. Tootmisüksuse või kogu ettevõtte asukoha muutmine. 5. Tootmiskorralduse diagnostika läbiviimine ettevõttes. 6. Tootmistööliste tööviljakuse kronometreerimine. 7. Tootlikkuse näitajate korrapärane leidmine ning analüüsimine. Autori hinnangul oleks vaja muuta AS-is Chemi-Pharm kasutusel olevat kuluarvestussüsteemi. Hetkel kasutusel olev kuluarvestussüstem ei anna vajalikku ülevaadet tegelikest toodete omahindadest, kuna puudub ühe toote tootmisele kuluv ajaarvestus. Tootmistarkvara kasutuselevõtt vähendaks autori hinnangul tootmisjuhi koormatust tooraine ja valmistoodangu üle arvestuse pidamisel vähemalt 50%. Samuti võimaldaks see anda täpsemat ülevaadet erinevate töötajate tööviljakusest ning luua aluse uue premiaalmäärustiku sisseviimiseks. Autori poolt läbi viidud tööaja kronometreerimisest selgus, et tootmistööliste tööviljakus erineb töötajateti kuni 27%. Tootmistööliste premiaalmäärustiku muutmine tootlikkuse põhiseks võimaldaks tootmistöölisi motiveerida efektiivsemalt oma ülesandeid täitma ning seeläbi tõstaks tootmisüksuse tööjõu tootlikkuse taset. Tootmisüksuse või kogu ettevõtte kolimine linnaäärsesse tehnoparki võimaldaks ümberlaadimise- ning transpordikuludelt kokku hoida kuni 15%. Autori arvutuste kohaselt on peale täisautomaatsete villimisliinide soetamist tootmisüksuse keskmine tunnitootlikkus aastas tõusnud vaid 13,2%. Planeeritud 30%-list tõusu ei ole siiani saavutatud, mistõttu oleks autori hinnangul vajalik läbi viia tootmisüksuses tootmiskorralduse diagnostika, millele järgneks parendusprojekti koostamine. Ettevõtetes, kus on juba mainitud parendusprojekti rakendatud, saavutati kuni 40%-line tootlikkuse kasv. Pidev tootmistööliste tööviljakuse kronometreerimise ning korrapärane tootlikkuse näitajate leidmine annaks võimaluse objektiivsemalt analüüsida tootmisüksuse tööjõu tootlikkust ning selle muutumist aastate lõikes. Seeläbi oleks võimalik kiiremini määratleda kitsaskohti tootmiskorralduses ja tootmisplaneerimises ning leida viise nende parendamiseks. Autori hinnangul võiks käesolev töö huvi pakkuda nii uuritavale ettevõttele kui ka teistele juba tegutsevatele või alles loomisel olevatele tootmisettevõtetele, kelle eesmärgiks on toodangu väiksema tootmisomahinna saavutamine ja tootmisüksuse tootlikkuse tõstmine ning seeläbi uutele turgudele laienemine.
Valga linna ruumiline areng alates 18. sajandist
(2012) Koop, Margit; Tomson, Pille (juhendaja)
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida Valga linna ruumilist arengut alates 18. sajandist. Teema on valitud seetõttu, et varasemalt seda uuritud ei ole. Samas on see oluline nii linnamajanduse kui ka inimeste kodukohatunde süvendamise seisukohalt. Antud töös võrreldakse linna arengut Valga linna kaartide ja plaanide järgi, mis hõlmavad ajavahemikku 1683-2006. Kokku on uuringus kasutatud 12 kaarti. Kaarte on võrreldud visuaalsel vaatlusel, välja on toodud põhilised muutused. Kuna eesmärgiks ei ole mitte ainult muudatuste väljatoomine, vaid ka neile põhjenduste otsimine, on uuritud ka tekstilisi materjale, põhiliselt Valga kohta käivat ajaloolist kirjandust. Esimese 200 aasta jooksul (17. sajandi lõpust 19. sajandi lõpuni) linna ruumilises arengus suuri muutusi ei toimunud. Linnakehis jäi endiselt samadesse piiridesse – Pipraoja, Konnaoja ning Pedeli jõe vahele. Vaatamata kreisilinna staatusele jäi Valga endiselt kaupmeeste ja käsitööliste linnakeseks. Oluline murrang toimus 19. sajandi lõpul seoses raudtee ehitusega, rahvaarv suurenes kahekordselt ning linnaehitus hoogustus lausa mitmekordselt. Niisama äkiline nagu oli Valga linna esiletõus tsaariaja lõpus, oli ka selle arengu järsk seisak I maailmasõja järel, kui Valga poolitati kahe riigi vahel. Järgmine ulatuslik laienemisperiood leidis aset peale II maailmasõda, mil piirikontroll kahe riigi vahel kaotati ning Valgast sai eelkõige tööstuslinn. Väga oluline oli taas raudteesõlmpunktiks olemine. Taasiseseisvusaegne laienemine on eelmistega võrreldes tunduvalt tagasihoidlikum, areng on toimunud eeskätt olemasolevat kompaktsemaks ning kasutajasõbralikumaks muutes. Kokkuvõtvalt võib väita, et seniste arenguetappide tõukejõuks on olnud ühelt poolt transport ning teisalt halduslikud ümberkorraldused. Transport ehk siis ühendusteed on linna tekke ja esialgse kujunemise tõukejõuks ja linna areng 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses tulenes raudtee arengust. Samuti sõltus tööstuse arendamine ja rahvastiku kasv nõukogude perioodil raudteesõlme olemasolust. Samas on ka linna arengutempo langused seoses transporditeede tähtsuse vähenemisega. Tagasilangus oli nii 30ndatel kui taasiseseisvumisel. Suuremad on mõjud ka haldusmuudatustega. Positiivne areng toimus, kui Valga sai kreisilinnaks, samas toimus arengu järsk peatus Eesti ja Läti vahele piiri tõmbamisega. Võrreldes üldise Eesti linnade ruumilise arenguga, on Valga üsna tüüpiline. Samas on ebatüüpiline ülikiire areng 19. sajandi lõpus ning piirilinnaks olemine.
Finantsanalüüs TÜ Mereranna Põllumajandusühistu näitel aastatest 2006-2010
(2012) Kruuser, Sirle; Nurmet, Maire (juhendaja)
Antud bakalalaureusetöös oli autori eesmärgiks analüüsida rahandussuharvude meetodit kasutades Tulundusühistu Mereranna Põllumajandusühistu majandustegevust. Analüüsi teostamiseks tutvustati töö esimeses peatükis metoodika teooriat. Rahandussuhtarvude arvestamise meetod on üks mitmetes moodustest ettevõtlustulemuste hindamiseks. Töö empiirilises pooles arvutati ühistu majandusaasta aruannete põhjal rahandussuharvud, võrreldi saadud tulemusi Eesti keskmite näitajatega antud tegevusvaldkonnas, tehti järeldused ning töötati välja soovitused ühistu tegevustulemuste parandamiseks:  leida uued välisfinantseeringu pakkujad, mis tagaksid madalama intressimäära;  omanikud ehk liikmed peaksid oma panust ettevõttesse suurendama;  finantsstruktuuri juhtimise meetodeid tuleks muuta;  võlgade sisse nõudmise aktiivsust ei tohi lasta liiga madalaks;  tootmisvarude kogunemist tuleks vähendada, et kiirendada varade ringlemist. Analüüsi käigus selgus, et ühistu majandustulemused sõltuvalt oluliselt saadavatest toetustest. Toetuste hilinemine või mitte saamine muudab suhtarvude tulemusi pea alati ebsoovitavas suunas. Uuritava perioodi lõikes valdavalt paranevad ettevõtte tegevustulemusi iseloomustavad rahandussuhtarvude väärtused. Selle trendi jätkudes ja töös esitatud soovituste rakendamisel peaksid TÜ Mereranna Põllumajandusühistu majandustulemused veelgi paranema. Samas selgus rahandussuharvude analüüsist, et Tulundusühistu Mereranna Põllumajandusühistu on jätkusuutlik ettevõte, mis suudab ka majanduslikult rasketel aegadel jääda turul püsima ning jätkata tegevustulemuste parandamist, eeldades, et toetused ei kao ära. Võrreldes Eesti keskmiste näitajatega samas tegevusvaldkonnas ei saa öelda, et ühistul läheks keskmisest paremini või halvemini. Oluliseks puuduseks on siiski kõige olulisemateks peetavate suhtarvude tulemuste, ROA ja ROE, jäämine alla keskmise ja ka alla soovitava piirmäära. Tegeledes töös välja toodud soovitustega, peaks olema võimalik neid parandada.

Sirvi

Sirvi 1. Bakalaureusetööd Kuupäev järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud