1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2488

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1578

Noorte tööpuudust mõjutavad tegurid Põlvamaal
(2012) Raudsepp, Kristiina; Omel, R.
Eesti erinevate maakondade areng mõjutab terve Eesti riigi väljavaateid. Erinevatel maakondadel on erinevad tegurid, mis takistavad konkreetse piirkonna arengut. Ka riiklikud meetmed on selgelt ebapiisavad arvestamaks Eesti eri piirkondade erivajadustega. Majanduskriisi ajal on selgelt Eesti maaregioonide olukord halvenenud. Kõige enam on kannatada saanud maaregioonide noored, kes on selgelt ebavõrdsemas seisundis võrreldes teiste elanikega. Põlvamaa arengu ja Eesti edendamise seisukohast on oluline, et noored ei lahkuks vastavalt oma kodukandist ja koduriigist. Põlvamaal väheneb inimeste arv aastast aastasse ning seejuures noorte lahkumine on suurem kui ülejäänud elanike äraminek. Noorte vähenemine ei ole Põlvamaal olnud pidev. On olnud aastaid, kus noori on üha rohkem juurde tulnud. Üldiselt noorte juurdetulek on seostatud buumi ajal sündinud laste jõudmisega noorte vanusesse. Noorte lahkumine Põlvamaalt on sõltuvuses tööturul valitseva olukorraga. Suuresti lahkuvad noored selle tõttu, et nad ei leia endale tööd. Kõige enam mõjutab noorte tööpuudust Põlvamaal see, et lihtsalt töökohti ei ole. Need töökohad, mis on, nendele eelistavad tööandjad eelneva töökogemusega töötajat. Noortel, kes on alles kooli lõpetanud, valdavalt see puudub. Omandatud haridustase määrab enamasti selle, millised võimalused on tööturule pääsemiseks. Valdavalt kehtib asjaolu, et kõrgema haridusliku pagasiga inimeste seas on töötuid vähem. Põlvamaal on registreeritud noorte töötute arv kõige suurem teise taseme hariduse, teise taseme järgse ning kolmanda taseme eelse hariduse omandanute seas. Põlvamaal on neid noori lihtsalt vähem, kes on rahuldunud kuni esimese taseme haridusega. Valdavalt on Põlvamaal probleemiks see, et nende osakaal, kes on omandanud kolmanda taseme hariduse, on väike (14%). Selle taga peitub asjaolu, et kõrgharitud inimesed ei tule Põlva maakonda tagasi, sest Põlvamaal tegutsevad ettevõtted valdavalt tertsiaarsektoris. Kõrgharitud inimesed enamasti ootavad midagi enamat kui töötamist teenindussektoris. Haridustasemete lõikes on noored enamasti konkurendid omavahel. Majanduskriisi ajal on ka kõrgharitud noored sunnitud kandideerima nendele töökohtadele, kuhu tavaliselt kandideerivad need, kellel on madalam haridustase. Enamasti võetakse see noor ennem tööle, kellel on kõrgem haridustase. Nii kõrgharidusega noorte kui ka madalama haridustasemega noorte olukorda muudavad keerukamaks teised töötuturul osalevad inimesed, kellel on ette näidata nii haridustase kui ka töökogemus. Lisaks töökogemusele ja omandatud haridustasemele muudab tööturule keerukamaks sisenemise noortel see, kui omandatud haridustase ei vasta tööturu nõudlusele. Eestis tervikuna esineb struktuurne tööpuudus. Struktuurne tööpuudus esineb ka Põlvamaal. Paljudel juhtudel ei saa noored sellepärast tööle, et liiga paljud on õppinud sama eriala ehk millele pakkumine ületab tööturul nõudluse. Tööandja vajab aga oskustöölisi, spetsialiste, insenere. Neid ameteid õpitakse aga vähem. Valdavalt peituvad põhjused, miks omandatud haridustase ei vasta tööturu nõudlusele, Eesti haridussüsteemis. Olulist rolli etendab noortel tööle kandideerimisel palk. Noorte tööpuudus on sedavõrd suurem sellepärast, et valdavalt tahetakse kandideerida töökohtadele, kus palgad on kõrgemad. Sageli noored jäävad ootama neid tööpakkumisi, kus on mõnevõrra kõrgem palk. Selle arvelt tööpuudus noorte seas aga suureneb (madalamalt tasustatud töökohtadele on noortel suurem tõenäosus saada). Põlvamaa noorte palgad on võrreldes Põlvamaa teiste elanike, Eesti elanike kui ka Eesti noortega madalamad. Noorte tööpuudust suurendavaks asjaoluks on ka vastutustundetu käitumine suhtlusvõrgustikes (ebasobivad pildid). Tööandjad kontrollivad üha enam kanditaatide tausta ja teevad oma otsuse, keda töövestlusele kutsuda sageli esmamulje põhjal. Noor ei osutu sageli valituks vestlusele just suhtlusvõrgustikes leiduva informatsiooni tõttu. On tähtis, et riik hakkas rohkem pöörama tähelepanu maaregioonidele. Põlvamaast võib tulevikus kujuneda vanema ealiste elupaik, sest noored ei leia piisavaid põhjuseid, miks mitte lahkuda. Põlvamaa tööturul valitsevad probleemid on võtmeküsimused regiooni edukaks arenguks. Teostatud uuringu tulemusena toob autor järgmised ettepanekud, mis aitavad vähendada noorte tööpuudust Põlvamaal: 1) jätkata haridusteed kuni eriala omandamiseni; 2) kandideerida madalama palgalistele töökohtadele; 3) suurendada varasemat töökogemust kandideerimisel läbi tööpraktikatel osalemise ja kuulumise MTÜ-desse; 4) tulenevalt Põlvamaale iseloomulikest tegevusvaldkondadest (põllu- ja metsamajandus, turismindus, hoolekande valdkond) alustada ettevõtjana; 5) käituda vastutustundlikult suhtlusvõrgustikes. Tulenevalt Kagu-Eesti maakondade majanduslikust, demograafilisest ja sotsiaal- kultuurilistest sarnasustest saab käesoleva uuringu tulemusi laiendada Kagu-Eestile tervikuna. Uuringu edasise käiguna saaks teha küsitluse noorte seas, et millised oleksid nende poolsed ettepanekud, mis neid motiveeriks tagasi tulema Põlvamaa tööturule. Lisaks on võimalus teha eraldi uuring, kuidas erinevates suhtlusvõrgustikes inimeste kohta leiduv informatsioon mõjutab tööandjat.
Munitsipaal eluruumide kasutamise võimalus Tartu linnas
(2012) Vahemets, Anneli; Moor, Argo
Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riiklik vorm, mille eesmärk on tagada jätkusuutliku ühiskonna poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Heaoluriikide määramisel on kasutatud erinevaid liigitusi, kuid käesolevas töös on lähtutud jaotusest G. Esping- Andreseni heaoluriigimudelite järgi: 1) liberaalne, 2) korporatiivne, 3) sotsiaal-demokraatlik. Tuleb lisaks märkida, et kuigi heaoluriigid on jaotatud kogumiteks, ei kujuta ükski neist endast nn puhast tüüpi heaoluriigi mudelit. Eesti arengul üleminekuajal jäid sotsiaalpoliitilised eesmärgid tihti tagaplaanile ning prioriteetsed olid kaitse-, majandus- ja rahanduspoliitilised valdkonnad, siis seetõttu Eestit hetkel täielikult heaoluriigiks pidada ei saa. Omandireformi tulemusel tekitati elamusektoris turusuhted ja turg funktsioneerib, omand jaotub suure hulga üksikisikute kätte, domineerib omanikuasustus, haldamine on detsentraliseeritud, toimub nõudluse ja pakkumise kohandumine. Erastamine oli lihtsaim viis vabaneda sotsialistlikust elamumajandussüsteemist, vähendada avaliku sektori kulutusi ja soodustada vaba eluasemeturu arengut. Eesti liberaalse elamupoliitika ja elluviidud omandireformi tulemusena on tekkinud probleem et eluasemeturg ei toimi ootuspäraselt. Eluaseme probleemid puudutavad nii vähem maksejõulisi uusi leibkondi, kes on eluasemeturule sisenemas, madala sissetulekuga leibkondi kui ka majanduse õitseajal võetud laenude ja liisingute võtjaid, kellele laenu/liisingu tasumine võib muutuda mingil hetkel seoses nt töötasu vähenemise, töökoha kaotuse, oma firma pankrotistumisega jne üle jõu käivaks Olukord, kus riigi ja kohalike omavalitsuste omandis on vaid 4% kogu elamufondist kitsendab oluliselt riigi võimalusi erinevate eluaseme- ja sotsiaalpoliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel. Riikliku eluasemepoliitika elluviijad on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium ja Justiitsministeerium koos Sihtasutusega KredEx. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi iseseisvalt ning sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt tuleb kohalikul omavalitsusel tagada eluruum isikule või perekonnale, kes ise ei suuda seda endale muretseda, luues võimaluse munitsipaaleluruumi üürimiseks. Lähtuvalt arengukavast ei ole Tartu linnal plaanis pakkuda eluasemeid kõigile Tartu linna elanikele, vaid ainult nendele, kes endale ega oma perekonnale seda ise tagada ei suuda. Plaanis on töötada välja kvaliteetstandardid munitsipaaleluruumidele ja eluruumide kvaliteedi tõstmine. Jätkatakse laenude soodustamist ning elamufondi parendamist koostöös riiklike struktuuridega. Oluliseks peetakse haldamispõhimõtete uuendamist ja rakendamist. Seisuga 31.12.2011. a oli Tartu linnal 593 munitsipaaleluruumi. Kõige rohkem on 1-toalisi kortereid moodustades kogu elamufondist 54,3% ning 31% eluruumidest asub ahiküttega korterites. Samuti tuleb tõdeda, et Tartu linnale kuuluvate eluruumide/munitsipaaleluruumide seisukord pole mitte kõige parem, sest linnale jäid eelkõige need eluruumid, mida inimesed ei tahtnud erinevatel põhjustel erastada Elamu- ja kommunaalmajanduse kuludeks oli 2011. a linna eelarvesse kavandatud 1 595 371 eurot (24 962 157 krooni) e 1,5% eelarve kogumahust. Elamumajanduse tegevuskulude ja investeeringute eelarveks oli 2011.a planeeritud 175 757 eurot. Tartu linnale kuuluv eluruum antakse isiku kasutusse vaid juhul, kui linn täidab sellega seadusest, eelkõige sotsiaalhoolekande seadusest ja omandireformi aluste seadusest, tulenevat kohustust, seega Tartu linn pakub munitsipaaleluruume väga kitsale elanike ringkonnale järgides ainult seadusest tulenevaid nõudeid. Olenevalt üürilepingu tüübist on võimalik esitada taotlus eluruumi kasutamiseks, kas: 1) sotsiaalüürilepingu, 2) tasuta kasutamise lepingu või 3) tavaüürilepingu alusel. Kulutused elamufondile on olulised suuremad, kui üürist saadud tulu. Selleks, et parendada olemas olevat elamufondi on vaja rohkem rahalisi ressursse. Üheks võimaluseks oleks sotsiaalüürilepingu alusel kasutatavatele eluruumidele kehtestada üür, mis kataks kulutused hoolduseks ja remondiks. Inimestele, kes ei suuda üüri maksta tuleks sotsiaalabi osakonnal siis maksta vastavaid toetusi ehk nn dotatsiooni-toetuse vajadust otsustatakse isikupõhiselt mitte ei oleks tegemist nn lausdotatsiooniga ehk null üürimääraga. Umbes 50% üürnikest üürivõlglased. Üheks meetmeks, et munitsipaaleluruumide võlgnevus ei kasvaks suuremaks, oleks toimetulekutoetusest eluasemekatteks saadud toetus maksta otse eluasemekulude katteks. Selleks oleks vaja teha ettepanek seaduse muudatuseks, et kui inimene ei võta vastutust ja ei maksa oma kulude eest, siis on õigus maksta vastav toetus otse kulude katteks. Kulutused eluasemele on aasta-aastalt kasvanud. Põhjuseks on kindlasti elektri ja küttehinna tõus ning samuti majanduslangusega seotud tööpuudus ja sissetulekute vähenemine. Eluaseme üürimine eraturult võib osutuda vähem maksejõulistele inimestele probleemiks. Kuna üür on kõrge, siis lahendusena on pakutud, et eluruumi eraomanikelt üüriks Tartu linn, kusjuures tehes seda turuhinnast soodsamalt. Samuti peab olema huvi üürileandjal. Lahenduseks võiks olla see, et üürileandja ei peaks näiteks maksma üüritulult tulumaksu. Nii saaks kohalik omavalitsus reguleerida üüriturgu ning võimaldada suuremale grupile kindlustatust eluasemetega. Samuti oleks plussiks see, et ei pea ehitama uusi eluruume, mis on majanduslikult väga kulukas ning linn saaks keskenduda eelkõige olemasoleva elamufondi parendamiseks. Teiseks võimaluseks oleks tõsta toimetulekutoetuse piirmäära eluruumi üürikulude katteks, et tagada inimestele võimalus eraüüriturul hakkama saada ning võimalus üürida paremate tingimusega eluruume. Võimaluse korral tuleks ehitada uusi munitsipaalmaju ja määrata üür sellisel tasemel, mis kataks elamu remondi ja hoolduskulud. Uued ehitustehnoloogiad võimaldavad vähendada küttekulusid ning samuti hooldus- ja remondikulusid. Uute munitsipaalmajade ehitamine võimaldaks pakkuda rohkem eluruume ning inimesed saaksid üürida korterit turuhinnast soodsamalt. Põhilisteks meetoditeks, inimeste kindlustamisel eluruumidega Tartu linnas täna, on toimetulekutoetuse maksmine ning teatud sihtgruppide nagu lasterikkad pered sihtasutuse KredExi poolt toetuse pakkumine. Noortel peredel ja tagastatud eluruumide üürnikel on võimalus saada sihtasutuste KredExi ning Tartu Eluasemefondi poolt eluasemelaenu käendust.
Lehitu pisikäpa bioloogia, levik ja ohustatus Eestis
(2012) Kartau, Riina; Kull, Tiiu
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli kaitsekorralduskava tarvis koostada antud liigi bioloogia, ohustatuse ja leiukohtade analüüs Eestis. Samuti uuriti elupaiganõudlust ning kaitstust mujal maailmas. Lehitu pisikäpp on mükoheterotroofne ning klorofüllita metsataim. Kasvukohtade suhtes on taim väga nõudlik, mis on ta üliharuldaseks teinud nii Eestis kui ka mujal maailmas. Liik eelistab elupaigana varjulisi ja tihedaid metsi, kus on suhteliselt niisked ja mineraalsed ning pisut happelise huumusega mullad. Pisikäpa teeb huvitavaks asjaolu, et enamustes kasvukohtades ei õitse liik igal aastal ja selletõttu võib jääda märkamatuks mitme aasta jooksul enne kui taim jälle õitsele puhkeb. Pisikäpp paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomivõsunditega, mille abil võivad uued taimed tekkida emataimest palju kaugemale. Pisikäpa levila puudub Euroopa lääne poolsetel aladel, kuid suuremal hulgal kasvab teda kogu Põhja- ja Kesk- Euroopas. Taim on võetud kaitse alla enamustes Euroopa riikides ning paljud kasvukohad asuvad kaitsealadel. Eesti Maaülikooli soon- ja sammaltaimede (TAA) ning Tartu Ülikooli botaanikamuuseumi (TU) brüoloogilisest herbaariumist saadud andmete põhjal selgus, et Eestis asuvad pisikäpa populatsioonid enamasti parasniiske või niiske veerežiimiga metsades, kus on lubjarikkad mineraalsed, peamiselt leet- ja lammimullad. Pisikäpa praegu teadaolevad populatsioonid asuvad Ida- Virumaal Muraka rabas, Järvamaal Kõrvemaa maastikukaitsealal, Jõgevamaal Kaaveres, Tartumaal Ilmatsalus ning Hiiumaal Kõpu maastikukaitsealal. 2007. aastal leiti üks taim ka üle hulga aja Saaremaalt. Kõige suurema populatsiooniga kasvukoht asub Kõrvemaal, kus ala on pindalaliselt 1500 m² suurusega. Üldiselt on populatsioonid rahuldavas seisukorras, kuid arvukused on igal aastal suhteliselt palju kõikunud. Pisikäpa bioloogiast lähtudes võib see olla tingitud ilmastikumuutustest. Samuti selgus, et kaitse alla tuleb võtta need kasvukohad, mis ei asu siiani veel kaitsealusel maal, milleks on Kaavere ja Ilmatsalu. Suurimaks ohuteguriks lehitu pisikäpale kui metsataimele on eelkõige metsamajanduslik tegevus. Nende seas lage- ja harvendusraie. Samuti kujutab pisikäpale ohtu metsloomade tegevus. Järvamaa populatsiooni läheduses on täheldatud metssigade ja kobraste tegevust, mis võib kahjustada pisikäpa kasvukeskkonda või taime ennast. Praeguste teadmiste kohaselt on Eestis kasvamas ilmselt alla 100 taime kõigi populatsioonide peale kokku, mis viitab liigi suurele väljasuremisohule siinsetelt aladelt.
Kohalike omavalitsuste tulude ja kulude dünaamika aastatel 2007 - 2010 Hummuli valla näitel
(2012) Kirsch, Eleriin; Silberg, U.
Kohalik omavalitsus on administratiivne üksus, mis iseseisvalt korraldab ja juhib kohalikku elu, lähtudes elanike vajadustest. Kõik kohaliku omavalitsuse üksused on erineva suuruse ning ka erineva võimekusega. Kohalikele omavalitsustele on seatud palju ülesandeid ning suur vastutus, kuid vahendid nende ülesannete täitmiseks on piiratud. Kohaliku omavalitsuse üksuse, valla kõrgeimaks õigusaktiks on põhimäärus, milles sätestatakse omavalitsusorganite, komisjonide ja ametiasutuste moodustamise kord, õigused ja kohustused ning töökord. Peale põhimäärust on oluliseks dokumendiks arengukava, millega peavad olema kooskõlas nii kohaliku omavalitsuse eelarve kui ka kõik teised õigusaktid. Eelarvel on tähtis roll kohaliku omavalitsuse tuleviku planeerimisel. Kuna eelarve koosneb tuludest ning kuludest, siis on nendel kohalikus omavalitsuses oluline koht. Bakalaureusetöö uudsus seisnes selles, et teadaolevalt pole Valgamaal asuva Hummuli valla eelarvete tulude ning kulude analüüsi enne tehtud. Töö koostaja leidis, et selline analüüs võib olla kasulik nii Hummuli valla juhtidele, kui ka teistele Valgamaa kohalikele omavalitsustele. Bakalaureusetöö probleemiks oli see, et erineva suutlikkusega valdadele/ linnadele on pandud erinev maht ülesandeid, kuid need, kellel on liiga väike haldussuutlikkus, ei tule ilma suure sõltuvuseta riigi toetustest omavalitsuse rolli täitmisega toime. Teiste, suurte omavalitsuste jaoks võiks tänaste ülesannete maht ja omavalitsuse pädevused olla palju suuremad. Bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida kohalike omavalitsuste tulude ja kulude dünaamikat aastatel 2007 – 2010 Hummuli valla näitel. Selleks, et bakalaureusetöö eesmärki saavutada oli püstitatud esimeseks uurimisülesandeks anda ülevaade kohaliku omavalitsuse korraldusest ning kohalikke omavalitsusi reguleerivatest õigusaktidest. Bakalaureusetöös jõuti järeldusele, et Eesti on parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud kohalikeks omavalitsusteks, mille tegevust reguleerivad erinevad õigusaktid. Kohalikud omavalitsused moodustavad iseseisva valitsemistasandi, mille peamised sätted on pandud paika Põhiseadusega. Kohalikud omavalitsused valitsevad end ise, kuid on samas ka riikliku järelevalve all. Kohalik omavalitsus on alati olnud ka nii öelda kogukonna valitsus, mille aluseks on inimeste tegevus. Igal kohaliku omavalitsuse üksusel peab olema valitav esinduskogu ehk siis volikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Volikogu suurus sõltub elanike arvust kohaliku omavalitsuse üksuses. Volikogu valib ametisse valitsuse, mis on ametis samal perioodil, kui valikogugi. Kohalikud omavalitsused valitsevad end ise, riigist eraldatult, kuid on samas ikkagi riigi järelvalve all. Teiseks uurimisülesandeks oli anda ülevaade kohalike omavalitsuste funktsioonidest ning eelarvest. Bakalaureusetöös jõuti järeldusele, et kohaliku omavalitsuse olemuslikuks ülesandeks on kogukonna elu juhtimine. Töös on välja toodud ka kohaliku omavalitsuse täpsemalt määratletud funktsioonid, milleks on: haridus; kultuur ja sport; tervishoid; sotsiaalne hoolekanne; kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid; keskkonnakaitse ja jäätmemajandus; planeerimis- ja ehitustegevus; korrakaitse ja päästeteenistus; muud riigifunktsioonid. Oluline osa kohaliku omavalitsuse tegevuses on eelarvel, mis on tugevasti seotud kohaliku omavalitsuse arengukavaga. Kohaliku omavalitsuse arengukava peaks olema strateegiline tegevusjuhis kohaliku elu suunamiseks pikemas perspektiivis ja mandaat kohalikele omavalitsustele igapäevaseks tegevuseks. Peamiseks kohaliku omavalitsuse eelarvestamist reguleerivaks seaduseks on valla- ja linnaeelarve seadus. Bakalaureusetöö eesmärgi saavutamiseks oli püstitatud kolmandaks uurimisülesandeks anda ülevaade Hummuli vallast ning analüüsida Hummuli valla tulude/ kulude struktuuri muutuseid aastatel 2007 – 2010. Bakalaureusetöös jõuti järeldusele, et Hummuli vald on väike omavalitsusüksus Eesti lõunaosas, mille rahvaarv jääb alla tuhande. Hummuli valla omavalitsusorganid on vallavalitsus ning –volikogu. Valla arenemise kohta on koostatud erinevad arengukavad. Iga- aastaselt koostatakse ka valla eelarve, mis koosneb eelarveaasta kõigist tuludest ning kuludest. Hummuli valla 2007. – 2010. aastate eelarvete suurimateks tuluallikatest olid füüsilise tulumaksu maksed ning toetused. Suurimad kuluallikad nendel aastatel on olnud haridus, sotsiaalne kaitse ning kulud üldistele valitsussektori teenustele. Kui 2007. aastast kuni 2008. aastani eelarve mahud kasvasid, siis alates 2009. aastast on need vähenenud. Siit on selgelt näha, et 2008. aasta sügisel välja kujunenud majanduskriis on Hummuli vallale olulist mõju avaldanud. Neljandaks uurimisülesandeks oli võrrelda Hummuli valla ning Valgamaa teiste valdade tulude/ kulude struktuuri aastatel 2007 – 2010 Bakalaureusetöös jõuti järeldusele, et kõigi nende valdade kulude keskpunktiks oli haridus. See on väga positiivne, kuna haridus on väga tähtis, ilma hariduseta ei jõua eriti kaugele. Suurem osa oleks võinud olla ka kulutustel tervishoiu teenustele, kuna need on valdades piiratud. Tulusid tuli valdade eelarvetesse kõige rohkem füüsilise isiku tulumaksu maksetest ning erinevatest toetustest. Vaadeldes nende viie valla eelarveid aastatel 2007 – 2010 on näha, et 2008. aasta majanduskriis on kõigile neile kohalikele omavalitsustele oma mõju avaldanud. Seda võib järeldada sellest, et kui muidu eelarvete mahud järk-järgult iga aastaga kasvasid, siis 2009. aasta eelarvete kogumahud vähenesid järsult. Õnneks on 2010. aasta eelarved juba positiivsemad ning eelarvete mahud hakkasid jälle kasvama. Edaspidi vajaks täiendavat analüüsi kohalike omavalitsuste eelarvestamise meetodid (kuna need võivad kohalikes omavalitsustes olla erinevad) ning nende täiendamise võimalused. Täiendava analüüsi võiks koostada magistritööna jätkuks sellele bakalaureusetööle.
Pirnipuu pookealuste Pyrus ja Cydonia mõju puu kasvule, saagikusele ja saagi kvaliteedile
(2012) Veidenberg, Pille; Tiirmaa, Krista
Pirnipuude kasvatamine vegetatiiv- ehk kloonalustel on laialdaselt levinud. Euroopas on peamiselt kasutusel küdoonia kloonalused ja hariliku pirnipuu kloonalused. Küdoonia kloonalused on varaviljakad, nõrga kasvutugevusega kuid osutuvad karmide talvedega kliimas tihti talveõrnadeks. Lisaks küdoonia pookealustele kasutatakse ka hariliku pirnipuu pookealused, mis on talvekindlamad kuid tugevama kasvu ja hilisema viljakande algusega. Valitsev trend pirnikasvatusega tegelevates piirkondades on tiheda istutusega viljapuuaiad. Edukas on tiheda istutusega istandus juhul kui puud on madala kasvulised. Pirnipuude kasvu on võimalik kontrolli all hoida, kasutades nõrgakasvulisi pookealuseid. Lisaks nõrgale kasvule, peaks pookealus olema talvekindel ning jõudma varakult viljakandeikka. Erinevate pookealuste mõju pirnipuule sõltub suuresti piirkonnast, kus pookealust pirnipuu omaduste parandamiseks kasutatakse. Üks olulisemaid omadusi pookealuse edukaks kasutamiseks Eesti kliimatingimustes on talvekindlus. Praegu saadaolevate pookealuste peamisteks probleemideks nende kasutamisel on nõrk talvekindlus ja kasvutugevus. Töö eesmärgiks oli välja selgitada pirnipuu pookealused, mis oleksid hea talvekindlusega, seemikalustest nõrgema kasvutugevusega, varase viljakande algusega ning positiivse mõjuga viljade kvaliteedile.
Maasika- ja musta sõstra kasvatus Metsa-Hansu talu näitel
(2012) Siil, Risto; Plaan, E.
Teadustöö eesmärgiks oli välja selgitada, kas autori omanduses olev põllumaa sobib maasika ja musta sõstra kasvatamiseks ning prognoosida, kas marjakasvatusega tegelemine osutub kasumlikuks. Uurimistulemusena selgus, et: 1. Marjakasvatuste pindala järjepidev suurenemine maasikakasvatuse osas annab alust arvata, et väljundile on olemas turg ning tootmine ka väiketaludes ennast ära tasub. Töö käigus läbiviidud küsitlusest selgub, et 71% küsimustiku täitnutest planeerisid lähitulevikus tootmist suurendada. Musta sõstra kasvatamine on aga aasta-aastalt vähenenud taimekahjurite leviku tagajärjel istandustes ning samuti ei pea musta sõstra kasvatajad tootmist inimtööjõu mahukuse ning toodangu realiseerimise keerukuse tõttu otstarbekaks. 2. Metsa-Hansu talu põllumaa on mullastikust tingituna marjakasvatuseks sobilik 64,3% ulatuses 7,1 hektarist. Sobilikul alal esineb peamiselt leostunud ja leetjaid neutraalse kuni nõrgalt happelise reaktsiooniga muldi, mis on viljakuselt Eesti parimate hulgas. Seega on kasutuskõlbulik põllumaa muldade poolest maasika ja musta sõstra kasvatamiseks sobiv. 3. Möödunud aastate soe ning valguserohke vegetatsiooniperiood ei anna alust järgnevateks aastateks pidevalt soojenevat suve prognoosida, kuid poogib marjakasvatusega alustamisele uuritavas piirkonnas külge positiivse sõnumi. Talvine ilm kaldub küll karmide kilda, kuid kolmel viimasel aastal on taimed kevaditi kannatanud pigem veekahjustuste all, madalatel aladel. Kavandatavad maasika ja musta sõstra põllud on aga planeeritud aladele, millel minimaalne kalle lõuna suunas. Asend soosib sulavee äravoolu istanduse alalt. Siiski tuleb valmistuda lumeta talvede tarvis taimede ja põõsaste kaitsmiseks külma eest. 4. Uurimuses osalenud marjakasvatajate seast tegelesid täpse kuluarvestusega vaid suuremad tootjad. Maasikakasvatajate seas pidasid selget aruandlust pigem need, kellel istandus enam kui 1 hektari suurusel pinnal. Musta sõstra istanduse kulude kohta ei õnnestunud küsitluse käigus aga konkreetseid summasid saada. Kandeealise maasikaistanduse 1 ha aritmeetiline keskmine kulu aastas kujunes järgnevalt: a. hoolduskulu (reavahede niitmine, kuivanud lehtede ja kasvude eemaldamine, rohimine) – 526 €; b. kahjuri ja haiguse tõrje – 425 €; c. väetamine – 533 €; d. tööjõukulu korjeperioodil – 1490 €. 5. Saagikuse, kaubandusliku välimuse ja maitseomaduste alusel, silmas pidades haigustele ja külmale vastupidavust, valiti maasikasortidest sobivaks ´Honeoye´, ´Polka´ ja ´Bounty´. Musta sõstra soovitussortimendist osutusid valituks ´Varmas, ´Interkontinental´ ja ´Pamjati Vavilova´. 6. Istanduste tasuvusanalüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et tegevus on majanduslikult tasuv. Plaani elluviimisega on võimalik algust teha sellisel juhul, kui õnnestub toetust saada MAK 1.2 meetmest (Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus). Toetuse määramisest keeldumise korral ei ole tegevusega võimalik finantsvahendite puudumise tõttu alustada. 7. Kuna väikeettevõttel ei ole mõtet konkureerida suurettevõtete masstoodanguga, on Metsa-Hansu talu pikemaajaliseks eesmärgiks hakata toodangule lisandväärtuse andmiseks tegelema ka marjade töötlemisega ning töötada välja kvaliteetsed nišitooted. 8. Väga oluline on põhjalikult läbi kaalutud ja planeeritud turundus. Kindlasti on vajalik kodumaise puhta ja kvaliteetse toodangu jõulisem propageerimine ning maasika ja musta sõstra inimorganismile kasulikkuse tutvustamine. Käesoleva uurimistöö tulemused näitavad, et hoolimata väiksusest on Metsa-Hansu talus olemasolevat põllumaad optimaalselt kasutades võimalik jätkusuutlikult majandada. See annab autorile võimaluse viia ellu oma soov – anda oma panus puhta ja tervisliku toidu tootmisse ja kohaliku maaelu arendamisse.
Tegevusloa taotlemisega seotud keskkonnamõju hindamise algatamisest/algatamata jätmisest teatamine. Avaldatud teadete iseloomustus ja vastavus seadusele aastatel 2010-2011
(2012) Lükk, Villu; Peterson, Kaja; Kosk, Aija
Uuritaval perioodil 01.01.2010 – 31.12.2011 avaldati ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 218 teadet tegevusloa taotlemisega seotud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamise jätmise kohta. Keskkonnamõju hindamise algatamise otsused moodustasid kõigist teadetest 48% ja algatamata jätmise teated 52%. Teateid avaldasid viis tegevuslubasid menetlevat ametiasutust – Keskkonnaamet ja tema regionaalsed asutused (35% teadetest), kohalikud omavalitsused (27% teadetest), Keskkonnaministeerium (21% teadetest), Põllumajandusamet ja tema kohalikud asutused (13% teadetest) ning Maanteeamet ja tema regionaalsed asutused (4% teadetest). Teadetes oli kavandatava tegevusena enam esindatud rajatiste ehitamine (33%), kaevandamine (30%) ja vee-erikasutus. Tegevuslubade taotlejate e arendajatena tuvastati 59% juhtudel äriühingud (aktsiaseltsid, osaühingud), 22% juhtudel avalik sektor, 9% juhtudel mittetulundusühingud, 2% juhtudel eraisikud, 1% oli sihtasutused ning 7% juhtudel ei olnud arendaja tuvastatav. Teadetest, milles oli esitatud teave otsuse õigusliku aluse kohta, toimus 40% juhtudel algatamine selle vajadust põhjendamata (§ 6 lg 1 järgi), 60% teadete puhul oli tegemist kaalutlusotsusega (§ 6 lg 2 või muu järgi). Informatsiooni eelhindamise läbiviimise ja selle tulemuste kohta KMH algatamise/algatamata jätmise menetluses esitati teadetes vähesel määral, kuna see ei ole nõutud § 12 lg 3 toodud teate miinimumnõuetes. Teadetes, kus tuvastati eelhinnangu olemasolu otsuse tegemisel, jõuti 32% juhtudel mõju hindamise algatamisotsuseni, 68% juhtudest jäeti mõju hindamine algatamata. Töö teises osas hinnati avaldatud teade vastavust KeHJS § 12 lõikes 3 sätestatule (sisaldab miinimumnõuded teate sisule). 218 keskkonnamõju hindamise algatamise ja algatamata jätmise teatest vastas § 12 lg 3 toodud nõuetele täies mahus vaid 17 (7,8%)teadet – neist 16 Keskkonnaameti ja selle regioonide teadet ning üks Maanteeameti teade. Jättes kõrvale analüüsis selgunud ebaselguse § 12 lg 3 punkti 4 osas (teavet piirülese keskkonnamõju hindamise algatamise kohta, KMH menetluste liitmise ning vajalike keskkonnauuringute kohta; kas on täies mahus nõutud/kohaldatav või mitte), on seaduse nõudeid täitvate teadete arv oluliselt suurem – 130 (60%). Otsustajate kaupa täidetakse § 12 lg 3 sätete nõudeid järgnevalt (keskmine täimine kõigi 11 nõude osas): Keskkonnaministeerium 60%, Keskkonnaamet 79%, Maanteeamet 64%, kohalikud omavalitsused 55% ja Põllumajandusamet 39 %. Ametitepoolne teadete esitatud nõuete täitmise protsent oli keskmiselt 63%. Täitmine paranes 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga 11%. Nõuetest 100%-lt täideti kõigi teadete puhul vaid otsustaja ja tehtud otsuse – KMH algatamist või algatamata jätmist puudutava teabe osas. Kõige vähem esitati teavet § 12 lg 3 punktis 4 nõutu (teave piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise, teave keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise osas ja vajalike keskkonnauuringute kohta) – täitmine vastavalt 17% teadetes. Töö autori hinnangul ei saa lugeda nõuete täitmist KMH algatamise ja algatamata jätmise teadetes piisavaks ning seetõttu tuleks teabe esitamist teadetes parandada ja sisulisemaks muuta, et tegemist ei oleks lihtsalt formaat-juriidilise toiminguga. Selleks tuleks üle vaadata KeHJS § 12 lg 3 nõutu ja täpsustada nõuete asjakohasus kõigi teadete puhul. Sellele olulist sisendit võiks pakkuda teate lugeja iseloomustuse ja teate sisule esitatavate ootuste kaardistamine. Teadete sisukust parandaks ka kui nende koostajad ei piirduks seaduse miinimumnõuetega vaid juhinduks lisaks Keskkonnaministeeriumi juhendi „Keskkonnamõju hindamine. Juhiseid menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“ soovitustest.
Matsalu rannaniidu pakutavad ökosüsteemi teenused ja nende väärtuse leidmise meetodid
(2012) Jaagus, Triin; Kosk, Aija; Sepp, Kalev
Avalike hüviste jätkusuutmatu tarbimine on keeruline keskkonnaprobleem, mistõttu kogub ökosüsteemile majandusliku väärtuse omistamine kui lahenduse leidmine järjest suuremat tähtsust. Rahalise väärtuse leidmine töötab selles suunas, et tähtsustada ka ökosüsteemi kaudseid teenuseid ja hoida ära tagantjärgi õppimist. Loodusele majandusliku väärtuse määramine on kompleksne ülesanne, sest kõik kaubad, millele antakse majanduslik väärtus, ei pruugi reaalsel turul müügil olla. Teades teenuse väärtust, saab hinnata ka nende kadumise või kahjustamise kulu, mis omakorda pakub võimaluse seda hüvitada ning piirata loodusressursside kasutamist. Ökosüsteemi teenus on hüvis, mida ökosüsteem kõigile kättesaadavalt ning tasuta pakub. Teenuseid rühmitatakse funktsiooni järgi ning selleks on mitu erinevat lähenemist. Antud töös on võrdlusena toodud MA, De Grooti jt (2002) ning De Groot ja Heina (2007) kategoriseerimised. Põhiline sisu on neil suhteliselt sarnane, jagatakse nelja kategooriasse. Peamine erinevus seisneb MA tugifunktsioonide ja De Groot jt (2002; 2007) elupaigafunktsioonide vahel. Samas reguleerivad funktsioonid on kõigil kolmel lähenemisel ning sama põhimõttega. Väärtuse leidmise meetodid jagatakse iseloomu järgi kolmeks: avaldunud maksevalmidus, ilmutatud maksevalmidus ja väljendatud maksevalmidus. Käesoleva töö käigus leiti ökosüsteemi teenused ja väärtuse leidmiseks sobivad meetodid Matsalu rannaniidule. Reguleerivatest funktsioonidest toodi välja üleujutukontrolli teenus. Antud teenusele leiti sobivaks meetodiks kahjude ärahoidmise meetod, kus hinnatakse teenuse väärtust kasutades kahju ennetamiseks tehtavaid kulutusi. Elupaigafunktsioonidest toodi Matsalu puhul välja elupaik ohustatud liikidele, lindude peatus-, toitumis- ja pesitsuspaik ning elurikkuse säilitamine. Nendele kõigile teenustele peeti sobivaimaks tingliku hindamise meetodit, kus küsitakse tarbijalt palju ta oleks nõus maksma antud teenuse tarbimise eest või mis oleks teenusest loobumise kompensatsiooni summa. Maaliline vaade kui inspiratsiooniallikas, traditsiooniline maastikupilt, teadus ja haridus ning loodusturismi sihtpunkt on kultuurilised funktsioonid, mida pakub Matsalu rannaniit. Nende teenustele väärtuse leidmiseks soovitatakse kasutada reisikulu meetodit. Reisikulu meetodi puhul uuritakse, kui palju on tarbijad nõus maksma sihtkohta jõudmiseks ning selle tulemusel leitakse majanduslik väärtus aja- ja reisikulu summana.
Eestis haruldase alpi ristiku (Trifolium alpestre L.) seemnelise paljunemise edukuse võrdlus väikestes ja suurtes populatsioonides
(2012) Tooming, Helen; Leht, Malle
Käesolevas töös on uuritud Eestis oma levila põhjapiiril asuvat, ohustatud III kategooria, ja Leedus rohkem lõuna-ja idarajoonides levinud (Tabaka et al. 1996) alpi ristikut (Trifolium alpestre). Võrdlusliigiks idanemisel on valitud morfoloogiliselt sarnane mägiristik (Trifolium montanum), kes on Eestis rohkem levinud. Töö eesmärk on võrrelda T. alpestre ja T. montanum´i paljunemisedukust väikestes ja suurtes populatsioonides (st Eesti ja Leedu populatsioonides). Mis võiks olla alpi ristiku (T. alpestre) vähese leviku põhjuseks Eestis ja kui oluline on seemnete idanemisel nende mehaaniline töötlemine? Töö tulemused näitasid, et skarifitseerimine soodustab tunduvalt katsesse võetud seemnete idanemist. Nii alpi ristik kui ka mägiristik vajavad edukamaks idanemiseks pikemat puhkeperioodi. Alpi ristiku vähese leviku põhjuseks võib olla klonaalne paljunemine väikestes eraldatud populatsioonides, kus esineb tugevalt lähiristumist, mistõttu seemnete ja viljade vähesusest alaneb populatsiooni elujõulisus. Vastupidi ulatuslikele Leedu populatsioonidele, kus on suurem geneetiline mitmekesisus ja tänu sellele ka elujõulised ja stabiilsed isendid.
Ülevaade Kuremaa ja selle lähipiirkonna loodusturismi hetkeolukorrast ja arenguperspektiividest
(2012) Hannolainen, Janar; Sibul, Ivar
Kuremaad ja selle lähipiirkonda võib praegu nimetada „magala“-piirkonnaks, sest elanikkond on vananev ja noored leiavad tööd ja paremaid elamistingimusi linnades. Kuremaa väärib oma tunnusnime „Vooremaa Pärl“, kuna kohalikud elanikud on valmis andma oma panuse loodusturismi arendamiseks. Selleks on oluline leida aktiivseid eestvedajaid ja arendada kohalikku väikeettevõtlust, et turismivaldkonna tulu jääks piirkonda. Siin on olemas loodusturismi arendamiseks esmavajalik infrastruktuur, majutusettevõte, ujula, toitlustusettevõtted, järv supelrannaga, telkimisalad ja liigirohked metsad. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida, kas ja millises mahus on võimalik arendada Kuremaal ja selle lähipiirkonnas loodusturismi. Võimalikke teenuseid sai loetletud 26, edasine oleneb kohaliku omavalitsuse valmidusest panustada piirkonna arengusse. Piirkonna arenguperspektiivide rakendamisel on oluline roll elanikkonna jätkusuutlikkuse säilimisel, sellest tulenevalt on vaja tagada piirkonna elanikele piisaval hulgal töökohti, et noored jääksid maale elama. Detailsema ülevaate saamiseks hinnati ja kirjeldati küla profiilist lähtuvalt ajalugu, geograafilist asendit, loodust, majandust, infrastruktuuri, elanikkonda ja koostööd omavalitsusega. Jõgeva valla SWOT-analüüsiga hinnati Kuremaa olulisust kohaliku omavalitsuse territooriumil ja sellest tulenevaid tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. Tulemuste kontrollimiseks kasutati autori õppetöö käigus valminud sotsioloogilise uurimuse võrdlust SWOT-analüüsiga. Bakalaureusetöö “Ülevaade Kuremaa ja selle lähipiirkonna loodusturismi hetkeolukorrast ja arenguperspektiividest“ käsitleb Kuremaa loodusturismi positiivseid ja negatiivseid külgi. Selleks, et probleemide lahendamine oleks edukas, on vajalik turistidele tutvustada Kuremaad kui teenusterohket maapiirkonda, kus külalised peatuksid kauem kui 1–3 päeva ja tarbiksid kohalikke teenuseid. Kuremaa näol on tegemist küll väikealevikuga Kuremaa järve kaldal, aga siiski väärtusliku ja igal sammul tajutava looduskeskkonnaga, kust puuduvad tööstusettevõtted. Tulevane küla arengukava peaks toetama loodusturismi kui perspektiivse majandusharu arendamist piirkonnas. Tahaks loota, et kohalikud elanikud ja omavalitsus teeksid arengukava koostamisel koostööd ja hakkaksid ühise eesmärgi nimel tegutsema.
Taimsete tootmisjääkide mõju kasvusubstraadi omadustele
(2012) Tikk, Mairi; Vabrit, Sirje
Töö tausta kirjeldus: Kvaliteetse turba kasutamine aianduses on kulukas ning turvas omab aeglaselt taastuva loodusvarana piiratud ressursse. Taimsed tootmisjäägid kasvusubstraadina aitavad vähendada turba kasutamist. Töö eesmärk: Selgitada taimsete tootmisjääkide sobivust, kasutamaks neid kasvusubstraadina või selle koostisosana. Töös on kasutatud erinevaid teadusartikleid portaalidest nagu ScienceDirect ja HortTechnology, erinevate ülikoolide andmeid ja raamatuid. Töö põhineb kirjandusel. Töö tulemused: Kookoskiud on sobiv materjal kasvusubstraadi koostisosana turba asemel. Puukoore substraat on sobiv puittaimede tootmiseks konteinerites. Riisikestad sobivad kasutamiseks segatuna turbaga, mitte iseseisva substraadina. Seenekasvatusjäätmete komposti osakaal substraadi kogumahust ei tohiks ületada 50 %. Diskussioon: Töös käsitletuid taimsete tootmisjääkide kohta saab teha ka ise katseid ja nende põhjal selgitada välja füüsikaliste ja keemiliste omaduste mõju taimede kasvule ja arengule. Ning põhjalikumalt uurida katsete põhjal miks mõndasid taimseid materjale ei saa kasutada iseseisva substraadina. Tehtud tööst võiks edasi kirjutada magistritöö.
Muutused vihmaussikooslustes sõltuvalt majandamisviisist
(2012) Sulp, Kati; Reintam, Endla
Käesolevas töös uuriti vihmausside arvukust mõjutavaid tegureid, kuna vihmaussid on olulised mulla saastatuse ja kurnatuse indikaatoriteks. Töö eesmärgiks oli uurida kirjanduse põhjal, kuidas mõjutavad vihmausside arvukust erinevad mulla omadused, mullaharimistööd ning majandamisviisid. Eestis on senini leitud 13 vihmaussiliiki. Dominantliigiks on harilik mullauss (Aporrectodea caliginosa), kes võib kogu vihmaussikooslustest moodustada 65− 95%. Tulemuseks leiti, et vihmausside arvukus on mõjutatud väga paljude tegurite poolt. Harimisviisidest mõjutab vihmausside arvukust enim kündmine, vähem pindmine mullaharimine. Keskmiselt leidub põllumuldades alla 100 isendi m2 kohta. Rohke orgaanilise aine sisaldus mullas mõjutab vihmausse positiivselt ning samuti ka orgaaniliste väetiste lisamine mulda. Herbitsiidide kasutamise puhul ei leitud, et nende kasutamine osutaks erilist mõju. Looduslikest teguritest mõjutab vihmausside arvukust mulla lõimis, niiskuse sisaldus ja temperatuur. On leitud, et saviliiv mullas on vihmausside arvukus kõrgem. Liigne mulla niiskuse sisaldus pärsib vihmausside arengut ning ajutiselt liigniisketes muldades on domineerivamad liigid, kes eelistavad niiskemaid muldi. Pikk põuaperiood suvel enamasti mõjutab vihmausside arvukust negatiivselt, kui mullas pole piisav niiskusevaru.
TÜ Alvar MÜ kuivatikompleksi investeeringu tasuvusanalüüs
(2012) Kalev, Kaspar; Luik, Helis
Antud töös uuriti, milline kuivatikompleks on sobivaim TÜ Alvar MÜ-le. Analüüsi aluseks oli teenustöö hind teravilja kuivatamisel 25%-lt 13%-ni ja rapsi puhul 20%-lt 8%-ni. Esialgsed andmed saadi TÜ Alvar MÜ-lt, et leida teenustöö hinnad ja teostada tasuvusanalüüs. Töös eesmärk sai täidetud ning leiti parim kompleks vastavalt tasuvusanalüüsile. Käesoleva bakalaureusetöö peamised järeldused: 1) Kõige tootlikum teravilja ja rapsi kuivati kujunes Antti Baltic OÜ-l, sest tehase tootlikus oli pakkumises 26 t/h, kuigi hinnapakkumise nõue oli 24 t/h. 2) Eelistatuimaks teravilja transportimise seadmete puhul on Antti Baltic OÜ, kuna suurema tootlikkusega koppelevaatorid vigastavad teravilja vähem. 3) Punkrite mahutavusest lähtudes võib öelda, et Antti Baltic OÜ punkrid 0,05 eurot/t soodsamad Starfeld OÜ pakkumisest. 4) Teenuse hind kujuneks 30%-lise kasumi puhul teravilja kuivatamisel 25%-lt 13%-ni kõige odavamaks Antti Baltic OÜ pakkumise puhul, hinnaks 20,75 €/t ja rapsi kuivatamisel 20%-lt 8%-ni 25,18 €/t. Kõigil kolmel võrreldaval pakkumisel jäid teravilja kuivatusteenuse hinnad võrreldes 2011. aastaga madalamale kui turul pakutatavad. Rapsi kuivatusteenuse hinnad püsib konkurentsivõimeline ka tulevikus. 5) Kõige lühema tasuvusajaga on Antti Baltic OÜ kompleks, milleks oleks 3,24 aastat. 6) Parim praegune puhasväärtus (NPV) on samuti Antti Baltic OÜ kompleksil, milleks on 914 383€. 7) Kasumiindeks (PI) näitab kõige suuremat tootlikust Antti Baltic OÜ kompleksi kohta, milleks on 3,63. 8) Sisemine tasuvuslävi (IRR) kujunes Antti Baltic OÜ-l kõige suuremaks, mis on 45%, kuigi ettevõtte kasumi soov investeeringult oli 15%. 9) Modifitseeritud sisemine tasuvuslävi (MIRR) kujunes 20% kahel kompleksil, milleks olid Starfeldi pakkumine ja Antti Baltic OÜ pakkumine. Saadud tulemuste järgi soovitab töö autor TÜ ALVAR MÜ-l vastu võtta Antti Balticu poolt pakutav kompleks, sest tasuvusnäitajad olid konkurentide omadest paremad.
Töötukassa nõustamisteenuste mõju valga maakonna tööpuuduse leevendamisel
(2012) Saar, Veronika; Lemsalu, Katrin
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti Töötukassa poolt pakutavate erinevate nõustamisteenuste vajalikkus ja mõju töötuks jäänud inimestele tagasipöördumiseks tööturule. Töö eesmärgi täitmiseks esiteks uuriti, millised on erinevad tööpuuduse liigid ja tööpuuduse põhjused ning milline on Valgamaa tööturu olukord. Seejärel selgitati, milliseid erinevaid nõustamisteenuseid Töötukassa pakub. Nõustamisteenuste vajalikkuse ja teenustega rahulolu välja selgitamiseks viis töö autor läbi ankeetküsitluse. Selle abil selgus, millised on inimeste arvates parimad teenused töötute tööturule tagasitoomiseks, samuti toodi välja valdkonnad, millele Töötukassa võiks rohkem tähelepanu pöörata Ankeetküsitlus viidi autori poolt läbi Valgamaal, kus töökohtade arv on vägagi piiratud. Uurimus täitis talle algselt seatud eesmärgi, selgitades välja erinevate nõustamisteenuste vajalikkuse Valgamaal. Uurimusest selgus, et kindlasti on nõustamisteenused väga vajalikud ning küsitletutest kaks kolmandikku arvas, et kõige suuremat mõju reaalselt tööle saamiseks avaldab neile kutse- või erialase täiendkoolituse saamine. Tänapäeva märksõna on tööjõupuudus, kus ettevõtted on hädas vajaliku tööjõu otsimisega. Töötukassas on registreeritud töötud ning see on potentsiaalne tööjõud, keda tuleb koolitada ja motiveerida. Töö autor on arvamusel, et Töötukassa poolt pakutavatest nõustamisteenustest on abi tööle saamisel kõige rohkem karjäärinõustamisest, kuna ülejäänud teenused pole otseselt seotud tööturule naasmisega vaid on rohkem seotud üldisemate elumuutustega. Pigem soovivad töötuks jäänud inimesed täiend- ja ümberõpet, et olla konkurentsivõimelisemad tänasel päeval. Eelkõige toetub see arvamus faktile, et Eestis on tegemist põhiliselt struktuurse töötusega. See tähendab esiteks, et inimeste teadmised ja oskused ei vasta nõudmistele ehk teiste sõnadega jääb puudu kvalifikatsioonist. Teiseks on tööjõu vajadused regiooniti erinevad. Kui ühes piirkonnas on tööjõu suur ülejääk, siis teises mõnikord koguni napib tööjõudu. Selgus, et pikaajalised töötud peavad ise aktiivselt osa võtma pakutavatest teenustest ja abist ning järjepidevalt ennast kurssi viima ühiskonnas toimuvaga. Lõputöö on suureks abiks autorile tema ametis, kus toimub töötute integreerimine tööturule.
Ametnike töörahulolu kujundavad tegurid Tartu Linnavalitsuses
(2012) Hintser, Tiina; Plado, Taimi
Käesolev bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada Tartu Linnavalitsuse ametnike töörahulolu mõjutavad tegurid. Toetudes Herzbergi kaheteguriteooriale analüüsiti eesmärgi saavutamiseks ametnike rahulolu hügieeni- ja motivatsiooniteguritega. Lähtudes analüüsist tehti ettepanekuid töötajate rahulolu kujundamiseks. Analüüsi tulemustest selgus, et ametnike töörahulolutase linnavalitsuses oli pisut üle keskmise (m=3,19). Valdava osa küsimuste puhul jäid keskmised hinnangud vahemikku 3,00–4,00 punkti viiepallisel skaalal, mis võrreldes 2005. aasta uuringuga, kus keskmiseks kujunes seitse 10-pallisel skaalal, olid madalama tasemega. Ametnikud olid enam rahul töötingimustega, töö ja eraelu tasakaalu hoidmisega, kindlustundega töökohal, kolleegidega suhtlemisega, töö sisuga ning võimalusega töötada iseseisvalt. Rahuolematust tekitas enam asutusesisene karjäärivõimaluste puudumine, halb sisekliima, tunnustuse vähesus, aga ka madal palgatase. Tasustamise probleemi ei peetud küll kõige olulisemaks, kuid see tekitas rahulolematust. Tulemustest võis järeldada, et kuigi enamuse väidete puhul kujunes hinnang keskmiseks, oli ka valdkondi, millega ametnikud rahul ei olnud ning millele tuleks suuremat tähelepanu pöörata. Sellest tulenevalt esitas töö autor linnavalitsuse juhtkonnale ametnike töörahulolu tõstmiseks järgmised ettepanekud:  Tööülesandeid tuleks jagada selgelt ja üheselt mõistetavalt.  Teenistujaid tuleks kaasata otsustamisse nii ülemus-alluva kui osakonnasisesel- ja välisel tasandil.  Ametnikele tuleks anda enam võimalusi enesetäiendamiseks sise- või väliskoolituste näol.  Töötajate innustamiseks ja eneseusu tõstmiseks tuleks ametnikke tunnustada heade töötulemuste eest nii suuliselt kui kirjalikult.  Tuleks luua linnavalitsusesisene karjäärisüsteem.  Tuleks luua tingimused tihedamaks osakondadevaheliseks koostööks ja suhtlemiseks.  Võimalusel tuleks tõsta töötasu konkurentsivõimelisele tasemele, eeskätt madalamal ametipositsioonil olevatel ametnikel.  Töötasu arvestamisel tuleks enam lähtuda töö tulemustest. Ettepanekute rakendamise eeldus on see, et juhid peavad teadma oma töötajate vajadusi, võimeid ja soove ning lähtuvalt sellest kujundama töötajate rahulolu. Ettepanekutega arvestamine ja nende rakendamine tagab aktiivsema, lojaalsema ning oluliselt rahulolevama ning motiveeritud töökollektiivi kui seni.
Võrtsjärve ja Harku järve veealune valgusväli 2011. aastal
(2012) Pettai, Kerli; Kauer, Tuuli; Tuvikene, Lea
Käesolevas töös kirjeldati Võrtsjärve ja Harku järve veealust valgusvälja 2011. aastal. Mõõtmised tehti Harku järves maist septembrini ning Võrtsjärves mais, juunis, juulis, septembris ja oktoobris üks kord kuus. Veealuse kiiritustiheduse mõõtmiseks kasutati spektromeetrit LI-COR. Mõõdeti allasuunatud kiirgust PAR vahemikus kolme kiirgusvastuvõtja abil (veesisene tasapinnaline, kerapinnaline ja veepinna kohale jõudvat kiirgust registreeriv sensor). Lisaks märgiti üles ka taustaandmed pilvisuse, lainetuse ja tuule kohta ning mõõdeti Secchi ketta abil vee läbipaistvus. Hiljem arvutati valguse difuusne nõrgenemiskoefitsient Kd,PAR ning laboris saadi klorofüll a ja hõljumi kontsentratsioonid vees. Veealune kiiritustihedus Ed,PAR mõõdeti erinevatel sügavustel veesambas. Tulemused võimaldavad võrrelda Harku järve ja Võrtsjärve valgusolusid ning järvedes kiirguse sesoonset muutumist. Näiteks Võrtsjärves oli juulis 1,25 m sügavusel sama palju kiirgust kui Harku järves poole meetri sügavusel. Võrtsjärves oli poole meetri sügavusel kiirgus 560 μmol m-2s-1 ja Harku järves 100 μmol m-2 s-1. Difuusse nõrgenemiskoefitsiendi Kd,PAR sesoonne muutlikkus oli Harku järves ja Võrtsjärves selgesti erinev. Harku järves oli näha alates maist ühtlast kasvu, mis on põhjustatud fütoplanktoni õitsengust kogu suve jooksul, vaibudes sügiseks. Võrtsjärves aga kasvas Kd,PAR maist juunini, vähenes juulis ning taas tõusis septembris. Kd,PAR väärtusteks saadi Harku järves 2,45-6,56 m-1 ja Võrtsjärves 1,34-2,78 m-1. Mõlemas järves oli Kd,PAR väärtused küllaltki suured, mis näitab, et vee läbipaistvus oli väike. Saadud klorofüll a, kogu-, orgaanilise ja mineraalse hõljumi kontsentratsioon on mõlemas järves suhteliselt suur, millest on põhjustatud ka vee väike läbipaistvus suviti. Võrreldes neid kahte järve, on Harku järves terve suve lõikes tunduvalt suurem klorofüll a ja hõljumi kontsentratsioon. Võrtsjärves eristub selgesti klorofüll a kontsentratsiooni järgi selgevee periood, kus klorofüll a tase langeb juulis ning tõuseb uuesti septembris. Tulemuste põhjal võib öelda, et eesmärgid täideti: mõõdetud andmete alusel kirjeldati Harku ja Võrtsjärve valgusvälja muutumist sesoonselt, võrreldi sesoonselt veelause valgusvälja muutumist neis järvedes ning leiti valgusvälja muutuste seosed klorofüll a ja hõljumi kontsentratsioonides uuritavates järvedes. Leidis kinnitust püstitatud hüpotees, et Harku järves ja Võrtsjärves on valgusolude sesoonne muutlikkus tugevas seoses klorofülli ja hõljumi kontsentratsioonidega.
Puhke - ja virgestusalade kavandamine Võrumaa omavalitsustes
(2012) Horn, Ilona; Muru, Toomas
Seoses tehnika arenemise, elanikkonna kasvu, vaba aja suurenemise ja liiklustingimuste parenemisega kasvab nõudlus korralike puhke - ja virgestusalade järele. Linnast sõidetakse „loodusesse“ mitte ainult puhkuse ajal ja nädalalõpul, vaid sageli ka tööpäeva lõpul, seetõttu vajavadki inimesed puhkusepaika elukoha lähedal. Kuna puhkajate heaolule pööratakse suurt tähelepanu, siis üha rohkem rõhutatakse lähirekreatsiooni - luuakse puhke- ja virgestusalasid inimestele kättesaadavatesse kohtadesse. Töö eesmärgiks on välja selgitada ja sõnastada Võrumaa omavalitsuste üldplaneeringutes olevate puhke- ja virgestusalade käsitlused, mis hõlmavad puhke- ja virgestustegevuse arendamist. Töö eesmärgist lähtuvalt on bakalaureusetöö põhimõte on puhke- ja virgestusalade põhimõistetele ja teooriale tuginedes analüüsida olemasoleva maakonna omavalitsuste arusaamasid puhke- ja virgestusaladest, st. kas teoreetiline osa toetab Võrumaa omavalitsuste üldplaneeringutes olevaid käsitlusi ja vastupidi. Puhke- ja virgestusalade ülevaate saamiseks tutvusin Liikumisharrastuse arengukavaga ja uurisin mitmeid erialakirjandusega seotud raamatuid ja matkaradade planeerimise, rajamise ja hooldamise juhendit. Üldplaneeringu, Eesti planeeringusüsteemi ja planeerimisprotsessi ülevaate saamiseks uurisin sellega seotud raamatuid ja planeerimisseadust. Üldplaneeringute analüüsiks vaatlesin kuue omavalitsuse üldplaneeringuid – Võru linna, Võru, Lasva, Sõmerpalu, Vastseliina ja Haanja valla üldplaneeringud. Selleks otsisin internetist välja hiljutisemad 5 aasta jooksul algatatud või kehtestatud üldplaneeringud ja valisin neist välja vaid need omavalitsused, mis kuuluvad osaliselt või täielikult Võru linnaregioonide alla. Et üldplaneeringutes olevaid puudujääke täita, saatsin e-maili teel omavalitsustes üldplaneeringutega tegelevate spetsialistidele intervjuu ankeedid. Kõige põhjalikum üldplaneering puhke- ja virgestusalade käsitlust silmas pidades oli Vastseliina üldplaneering, kus on käsitletud põhjalikult nii paiku, mõistet kui ka ligipääsetavuse võimalust. Väga head käsitlused on ka Haanja valla üldplaneeringus, kus on samuti kõik olulisemad kriteeriumid olemas. Hästi on puhke- ja virgestusalasid käsitletud ka Võru linna üldplaneeringus, kuid siin puudus puhke- ja virgestusalade alla kuuluvate paikate käsitlus. Sõmerpalu valla üldplaneeringus on küll kõik kriteeriumid olemas, kuid neid on liiga kesiselt kirjeldatud. Lasva valla üldplaneering vajab kindlasti suures osas täiendust. Siiski on selles oluliseks peetud puhke- ja virgestusaladele ligipääsetavust. Samuti võiks üldplaneeringu puhke- ja virgestusalade käsitlust puudutav osa olla põhjalikum. Kõige kehvemalt on puhke- ja virgestusalasid käsitletud Võru valla üldplaneeringus, kus puudusid nii mõiste, kui ka paigad ja ligipääsetavusest on kirjutatud vähe, seega käesolevas üldplaneeringus on üleüldiselt inimeste huvi peale vähe mõeldud.
Vegetatiivse liikuvuse mõju kahe hüpoteetilise taimeliigi kooseksisteerimisele
(2012) Männiste, Maarja; Sammul, Marek
Antud töö eesmärgiks oli uurida seda, kuidas liikidevaheline erinevus vegetatiivses liikuvuses mõjutab liikide kooseksisteerimist. Täpsemalt vaadeldi kahe hüpoteetilise liigi ruumi hõivamist, kui nende vegetatiivne liikuvus varieerus 10 mm ja 100 mm vahel. Seda tehti stohhastilise matemaatilise mudeli abil. Mudeli sisendandmeteks olid järgmised statistilised suurused mõlema liigi kohta: • Rameti keskmine eluiga aastates • Rameti keskmise eluea standardhälve • Vegetatiivne liikuvus (ehk risoomi juurdekasv aastas) • Vegetatiivse liikuvuse standardhälve • Järglaste arv ühe rameti kohta aastas • Järglaste arvu standardhälve Kogu modelleeritava ala asustustiheduseks määrati 5000 rametit ühe liigi kohta. Eelnimetatud parameetrid olid kõikide katsete vältel konstantsed, välja arvatud vegetatiivne liikuvus ja selle standardhälve. Rameti keskmiseks elueaks määrati 1 aasta, ning selle standardhälveks 0. Järglaste arv ühe rameti kohta aastas oli 2,5 ning selle standardhälve 1. Vegetatiivne liikuvus varieerus 10 mm 100 mm-ni, ning vegetatiivse liikuvuse standardhälve oli alati pool liikuvusest. Mudeli simulatsioonis arvutati välja liikide arvukus erinevatel aastatel. Liigi käekäiku igas simulatsioonis hinnati tema arvukuse muutuse tõsu kaudu. Tõus arvutati 6.–20. katseaasta arvukuste põhjal. Kahe testliigi arvukuse tõusude erinevust testiti ühefaktorilise dispersioonanalüüsiga kasutades iga parameetrite väärtuste kombinatsiooniga tehtud kolme simulatsiooni kui statistilisi kordusi. Töö peamised tulemused on järgmised: • Vegetatiivne liikumine mõjutab liikide kooseksisteerimist. • Üldjuhul on parem ruumi hõivaja suurema liikuvusega liik ning väiksema liikuvusega liik jääb ruumi hõivamises alla. Seetõttu võib teatud aja möödudes väiksema liikuvusega liik kooslusest ära kaduda ning selle tagajärjel koosluse liigirikkus väheneda. • Kõige paremini suudavad koosluses eksisteerima jääda sarnase liikuvusega liigid, mis võib tähendada, et sarnaste liikide koosluses on suurem liigirikkus. • Alates teatud suurusega vegetatiivsest liikuvusest (40–50 mm) ei ole liikidevaheline erinevus vegetatiivses liikuvuses enam oluline. Kui mõlema liigi liikuvus ületab seda piirväärtust, jäävad mõlemad liigid kooslusesse alles.
Hinnang Piusa Ürgoru puhkekompleksi arenguinvesteeringutele
(2012) Ploom, Kaisa; Roosmaa, Ülle
Piusa Ürgoru puhkekompleksi tegutsemisaastast, aastast 2000, kuni 2012. aastani on tehtud ettevõttes mitmeid investeeringuid. Investeeringute teostamise põhjused on olnud erinevad, on soovitud suurendada majutatavust ja klientide arvu ning omakorda on investeeringuid tehtud ka kulude kokkuhoidmiseks. Investeeringud on teostatud nii toetuste, laenude kui ka omavahenditega. Samuti soovivad ettevõtte omanikud pikendada hooaega ning meelitada kliente ettevõttesse ka talvel, seega on omanikel plaan ettevõtte maa-alal olevat nõlva ära kasutada ning ehitada sellele snowtuubirada, kus kliendid snowtuubide, mäesuuskade ning lumelaudadega sõita saaksid. Varasemate investeeringute mõju hindamiseks ettevõtte jätkusuutlikkusele ning konkurentsivõimele valiti kolm viimati teostatud investeeringut – veskihoone rekonstrueerimine, puhkemaja uuendamine ning pesumaja ehitamine. 2008. aastal rekonstrueeritud veskihoone seminarihooneks, peosaaliks ning uudseks köögiks suurendas nii ettevõtte külastatavust, klientide arvu kui ka käivet. Kui varasemalt käisid külastajad ettevõttes peamiselt suvel, siis seminariruum ning peosaal tõi kliente juurde ka sügisest kuni kevadeni. Samuti tekkis ettevõtte omanikel võimalus toitlustusteenuse pakkumiseks, tänu millele saavad kliendid peolaudu ette tellida ning ööbima jäädes hommikusööki süüa. Investeeringu teostamiseks said ettevõtte omanikud PRIA-lt toetust, võeti juurde laen ning kasutati ka omavahendeid. Hinnanguliselt suurenes klientide külastatavus ettevõttes tänu veskihoone rekonstrueerimisele 40 % ulatuses. Samuti suurenesid ka ettevõtte tulud ning kulud. Kui veskihoone valmimisaastat, 2008. aastat, võrrelda eelneva, 2007. aastaga, siis selgub, et tänu uuele köögile suurenesid tulud toitlustuselt 56 % võrra ning tulu ruumide rendi eest kujunes samuti võrreldud aastate suurimaks. Kuigi 2009. aastal müügitulu majanduskriisi tõttu vähenes, võib väita, et veskihoone rekonstrueerimine aitas kaasa ka ettevõtte toimimisele majanduslikult raskel aastal, sest kuigi tulu majutuselt oli poole väiksem kui 2007. aastal, siis toitlustuselt saadi tulu 23% rohkem ning ruumide rendilt koguni 56% rohkem kui 2007. aastal, mil seminari- ning peohoonet ettevõttel polnud. Ka kulutused 2008 aastal suurenesid märgatavalt, sest uued teenused nõudsid uusi kulutusi. Tänu toitlustusteenuste pakkumisele suurenesid kulutused kaubale, toorele ja materjalile, võrreldes 2008. aastat 2007. aastaga, 53 % ulatuses. Ka reklaamikulud olid 2008. aastal suurimad, sest teenuste lisandumise tõttu pidid ettevõtte omanikud laskma teha uued reklaamlehed ning laskma muuta ka kodulehekülge. 2009. aastal teostatud puhkemaja uuendus suurendas majutuskohtade arvu ning muutis puhkemaja mugavamaks ning moodsamaks. Kui varasemalt mahutas puhkemaja 9 voodikohta, siis pärast uuendamist juba 23 voodikohta. Puhkemaja uuenduse teostasid ettevõtte omanikud jaotamata kasumi arvelt ning kuigi samal aastal tulu majutuse eest majanduskriisi tõttu oli kõigest üle 200 tuhande eesti krooni, siis 2010. aastal oli olukord juba paranenud ning majutuse eest saadi tulu juba poole rohkem, üle 400 tuhande krooni. 2011. aasta pesumaja ehituseks, et kulutusi linade pesemiselt kokku hoida, said Piusa Ürgoru puhkekompleksi omanikud järjekordselt toetust, Piirivere Leadrist ning seega ei kujunenud omanike enda kulud pesumajale väga suureks. Kuna 2011. aasta majandusaasta aruanne pole veel kättesaadav, siis ei saa täpselt teada kui palju pesumaja kulusid aitab kokku hoida, kuid ettevõtte omanike arvates umbes 55 % ulatuses, sest vesi ettevõttes kulutusi ei tekita ning kokkuhoid tekib ka transpordi ning pesupesemisteenuse maksmise arvelt. Kuna kliendid on puhkekohti külastades eelkõige huvitatud majutusest, toitlustusest, pidude pidamisest, seminaride korraldamisest ning aktiivsetest tegevustest, siis võib väita, et Piusa Ürgoru puhkekompleksis tehtud arenguinvesteeringud on ettevõtte muutnud tunduvalt konkurentsivõimelisemaks. Kõige enam on konkurentsivõime kasvule kaasa aidanud veskihoone rekonstrueerimine, sest tänu sellele laienesid ettevõttes pakutavad teenused ning see omakorda suurendas klientide külastatavust hinnanguliselt 40% ulatuses. Suurem ja moodsam puhkemaja muudab klientide külastuse mugavamaks ning mahutab rohkem ja pesumaja olemas olek muudab ettevõtte kulud väiksemaks ning tagab alati vooditele puhtad linad. Puhkemajapidamises on üheks olulisemaks konkurentsieeliseks toodete ja teenuste diferentseeritus ning oluline on ka, et ettevõttes aastaringi rahvast käiks. Seega otsustasid Piusa Ürgoru puhkekompleksi omanikud ettevõtet järjekordselt laiendada ning rajada ettevõtte maa-alal olevale nõlvale snowtuubiraja. Kuna see on esialgu ainult plaan ning täpseid arvutusi pole veel tehtud, siis antud töös ei saa välja tuua kas projekt tasub vastu võtta või mitte, kuid hinnata saab, kas projekt on antud ettevõttes üldse teostatav.
Masinapargi kasutamise efektiivsus Annikoru Teraviljakeskus näitel aastal 2011
(2012) Kährik, Laura; Leetsar, Jaan
Käesoleva bakalaureusetöö teemaks on Masinapargi kasutamise efektiivsus Annikoru Teraviljakeskuse näitel, aastal 2011. Annikoru Teraviljakeskuse alla on koondunud viis ettevõtet, mis kõik tegelevad teravilja- ja õlikultuuride tootmisega. Aastas on vaja Annikoru Teraviljakeskusel harida umbes 2300 hektarit maad. Bakalaureusetöö aluseks oli Eesti Maaviljelusinstituudi masinapargi algoritmid, millede põhjal arvutati välja masinate kulud. Lisaks antud algoritmidele on kokku koondatud masinate 2011. aasta remondi- ja hoolduskulud. Saadud andmete põhjal tehti Annikoru Teraviljakeskuse masinapargi kulude analüüs aastase töömahu juures ning selgitati välja masinate kasutamise tõhusus, 2011. aastal. Autori arvates on väga kasulik teada masinapargile tehtavaid kulutusi, kuna antud kulud moodustavad tootmiskuludest kuni 40%. Oluline on see, et masinate kasutamisega seotud andmed oleks korrektsed ja järjepidevalt üles märgitud. Autoripoolne soovitus on jätkata kõikide masinate ja seadmete remondi- ja hooldustööde kulude ülesmärkimist. Selle tulemusel võivad tulevikus välja tulla mõne traktori, kombaini või muu masina, seadme või agregaadi tüüpvead. Samuti annab see hea ülevaate ettevõtetele tekkinud kulutustest ning tänu andmetele on selge, millised masinad või agregaadid vajavad väljavahetamist. Töös püstitatud ülesanne sai täidetud – leiti Annikoru Teraviljakeskuse masinapargi suurimad kuluallikad aastase töömahu juures ning masinate kasutamise tõhusus. Antud analüüsi põhjal oli 2011. aasta suurimaks kuluallikaks OÜ Rannu Seeme traktor New Holland TM 165, tema aastased kulud kokku olid 38 857,3€, mis moodustas Annikoru Teraviljakeskuse traktoritele tehtavatest kuludest 22,6%. Selle masina osa töid võiks teha New Holland T7060, kuna masina aastane töömaht on väiksem kui TM 165, samuti on väiksemad antud traktori kulud. Pilsu Talu suurimaks traktoripargi kuluallikaks 2011. aastal oli New Holland TG 285, millele kulus aasta jooksul 36 263,1€. Aastane töömaht masinal oli 612 töötundi, veidi väiksema töötundide arvuga traktorile New Holland TS 135 A kulus peaaegu poole vähem raha. Kui TS 135A ei sobi TG 285 töödeks, kuna ei ole nii võimas, tuleks kasutada uut traktorit T8.390. Masin on uus ning kulub vähem kui TG 285. Teraviljakombainide kulud 2011. aastal olid küllaltki sarnased. Suurimaks kuluks oli mõlema kombaini puhul kütusekulu. Kuna Annikoru Teraviljakeskuse kombainidel ei käi jõud teravilja koristusest üle, renditakse ühte kombaini. See on ilmselt antud hetkel kõige õigem valik, kuna hoiab kokku Teraviljakeskuse kulusid. Autoripoolne soovitus Teraviljakeskusele kui Põllumajandusühistu Kevili liikmele on tõstatada ühistu koosolekul ettepanek, mis puudutab paljusid põllumehi. Kevilil tuleks tegelema hakata masinate rentimisega, see säästaks paljude teraviljakasvatajate liigseid kulutusi ning annaks Kevilile veel ühe eelise, miks peaksid põllumehed kokku koonduma. Ühistu võiks rentida just kallimaid seadmeid, nagu näiteks teraviljakombainid, kuivatid, elevaatorid ja muu seesugune. Masinate ja agregaatide 2011. aasta kulud on väga varieeruvad, kuna suuremat osa masinatest kasutatakse vaid kord aastas, on nende kulud ka madalamad. Kuid väetisekülvik Amazone ZGB 8200 on agregaat, mida kasutatakse aastas mitu korda, selle tõttu on suured ka seadmele tehtavad kulud, mis 2011. aastal olid 29 256,5€. Agregaatide ja seadmete puhul on suurimaks kuluallikaks korrashoiu- ja remondikulud. Kokkuvõtteks võib öelda, et masinapargi kulud on väga erinevad ning kulud sõltuvad masina töömahust, vanusest, kasutusviisist ning masina iseärasustest. Oluline on pidada masinapargi kulude arvestust ning hoida kulud võimalikult madalad ja ühtselt tasakaalus. Annikoru Teraviljakeskus kasutab masinapark efektiivselt ning läbimõeldult, kuna põllumajandusega on tegeletud juba pikalt. Seega on eestvedajatel palju kogemusi ning oskusi hoida masinapargiga seonduvad kulud võimalikult madalad. Autoripoolne soovitus on koondada masinapark ühe ettevõtte alla ning masinapargi kulud jaotada ettevõtete vahel vastavalt kasutuse määrale. On keeruline teha analüüsi masinapargist, kuna erinevad masinad kuuluvad erinevate ettevõtete alla. Selget ülevaadet on seega keeruline saada. Kõiki maid haritakse samade masinatega, olenemata sellest, millise ettevõtte varade hulka nad kuuluvad. Samas tuleb aga masinatega seonduvad kulud maha arvata selle ettevõtte tegevusest, mille varade hulka masinad kuuluvad. Teraviljakeskuse puhul on kogu masinapark koondunud Pilsu Talu, OÜ Rannu Seeme ja FIE Meelis Ajaots varade hulka. Need on ettevõtted, mis tasuvad masinatega seonduvad kulud: remondi- ja hoolduskulud, tööjõukulud, kütusekulud, amortisatsiooni jne. See aga ei pruugi olla ettevõtetele kasulik ning seega olekski oluline koondada terve masinapark ühe ettevõtte alla.

Sirvi

Sirvi 1. Bakalaureusetööd Kuupäev järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud