1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2488

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1577

1920.–30. aastate iluaiad Koeru kihelkonna taludes – kujunemine ja väljanägemine
(2012) Aimsalu, Maire; Maikov, Kadri; Banner, Anneli
Käesolevas töös keskendutakse 1920. aastatel hoogsalt arenema hakanud iluaedade kujunduspõhimõtetele ja uuritakse, kas ning kuidas need on mõjutanud Koeru kihelkonna talude iluaedu. Töö eesmärgi saavutamiseks tuli tutvuda sel ajal Eestis iluaedade kujundamisel kasutatavate põhimõtetega ja välja selgitada, milliseks kujundati taluaiad Koeru kihelkonnas. Koeru kihelkonna aedade uurimiseks viidi läbi ankeetküsitlus. Maakodude ümbruse kultuursemaks ja kaunimaks muutmiseks loodi Eesti Maakodude kaunistamise Selts. Seltsi ülesannete hulka kuulus muuhulgas nõuannete jagamine ja kauni kodu propaganda tegemine. 1937. aastal ilmus Kodukaunistamise Hoogtöö komitee väljaanne “Maakodu ümbrus kaunimaks”. Tänu kodukaunistamise hoogtööle said talurahvale selgeks tänapäeval enesestmõistetavad nüansid, nagu värvitud elumaja, korras tara ja eesõu, lipumasti olemasolu. 1930. aastate lõpuks pole kindlat taluaia tüüpi veel välja kujunenud ning talukompleksi rajamist soovitatakse ette võtta terviklikult. Koeru kihelkonnas ollakse enne II maailmasõna edukad piimatootmises, rukki-, kartuli- ja kanakasvatuses ning paljudel muudel aladel. Sarnaselt mujal Eestis toimunuga algab ka Koeru kihelkonna taludes iluaedade rajamine koos elumaja valmimisega või pärast seda. Aiandus areneb hoogsalt tänu aiandushuvilistele taluperemeestele ja piirkonnas töötavale jaoskonna agronoomile. Koeru kihelkonna talude õuedes ei paikne ilu- ja puuviljaed eraldi. Iluaed on tarade või hekkide abil eraldatud, elumaja ees paikneb tihti puhas õu, mis omakorda on hekkide või tara abil karjaõuest eraldatud. Iluaia kujunduses on oluline roll sirgetel tänavatel, mida kutsutakse uulitsateks. Tänavad algavad elumaja veranda või välisukse eest, vahel ka maja otsast ja on enamasti ääristatud lillepeenarde või korrapäraselt ridadesse istutatud viljapuude- ja põõsastega. Lillepeenraid on iluaedades vaid nii palju, kui kiirete talutööde kõrvalt hooldada jõuab. Uhkemad ja suurema taimesortimendiga iluaiad on aiandust õppinud või lihtsalt aiandushuviliste peremeeste taludes. Taimede istikuid ostetakse naabrusest mõnest talust, kus sellega spetsiaalselt tegeldakse, tuuakse Koeru laadalt või kaugematest puukoolidest. Talude ja aianduse arengule annavad tagasilöögi 1939/1940, 1940/1941, 1941/1942 aastate kolm järjestikust eriti külma talve ja II maailmasõda.
Mustikate keemiline koostis sõltuvalt kasvutingimustest
(2012) Mardi, Triin; Starast, Marge
Bakalaureuse lõputöö koostamiseks püstitati hüpotees: mustikate keemiline koostis varieerub lähtuvalt kasvutingimustest. Töö eesmärgiks oli kirjanduse põhjal välja selgitada olulisemad mustikamarjade keemilise koostise parameetrid ning kasvukeskkonna tingimuste mõju marjade keemilisele koostisele. Uurimistöös vaadeldi põhjalikumalt mustikamarjade kuivaine, vee, rakumahla kuivaine, orgaaniliste hapete, fenoolsete ühendite, vitamiinide ja toiteelementide sisaldust ning vilja pH-d. Käesoleva uurimuse tulemused näitasid, et üldjuhul on suurem toiteväärtus (kuivaine, rakumahla kuivaine ja orgaaniliste hapete sisaldust) mineraalmullal kasvanud mustikatel ja seda on võimalik veelgi suurendada, kui kasutada substraadi lisandina turvast ja kanasõnnikut. Samas saepuru ning orgaanilistest multšidest männiokaste ja sõnniku-saepuru komposti kasutamisel substraadina rakumahla kuivainesisaldus väheneb. Mustikate antioksüdatiivsete omaduste parandamiseks (vitamiinide, fenoolsete ühendite, sealhulgas antotsüaanide sisalduse suurendamiseks) saab kaasa aidata turba, saepuru ja kakaokoore lisamisega taimede kasvusubstraadile. Poolkõrge mustika kasvatamisel mineraalmullal oli vitamiini C sisaldus märgatavalt madalam võrreldes turbamullal kasvanud marjadega. Mahajäetud turbaväljal kasvatatud ahtalehise mustika väetamisel oli C-vitamiini sisaldus suurim neis viljades, mille kasvatamiseks kasutati suurema lämmastikusisaldusega kompleksväetisi. Inimorganismile vajalike toiteelementide sisaldus oli suur neis mustika marjades, mille kasvatamisel kasutati kakaokoore substraati. Väävlipulbri lisamine mullale on tõstnud fosfori, mangaani ja kaaliumi sisaldust mustika marjades. Töös selgus, et kasvukeskkonnast tulenev mõju mustika marjade keemilisele koostisele on tingitud kasvukoha klimaatilistest tingimustest, mullastiku eripäradest ja kasvatustehnoloogiast, sealjuures konkreetsetest viljelusvõtetest nagu erinevate substraatide, multšide, väetiste kasutamisest. Kuid samas ilmnes, et kõik mustikaliigid ja sordid ei reageeri kasvukeskkonnale ühetaoliselt. Selleks, et saada kõrge toiteväärtuse ja antioksüdatiivsete omadustega mustikamarju, tuleb iga taksoni puhul valida sobiva mikrokliima ja mullastikuga kasvukoht ning rakendada neid viljelusvõtteid, mis aitavad konkreetse sordi või liigi puhul suurendada toiteväärtust ja antioksüdatiivseid omadusi.
Kõljala Põllumajandusliku Osaühingu teravilja- ja rapsikasvatuse agromajanduslik analüüs
(2012) Vaher, Madis; Lauringson, Enn
Varasemalt on koostatud uurimus ettevõtte söödatootmise agromajanduslikest näitajatest, kuid põhjalikumalt ei ole analüüsitud teravilja- ja rapsikasvatuse agrotehnoloogiat ja agromajanduslikku tasuvust. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida ja hinnata ettevõtte majanduslikke ja agronoomilisi näitajaid. Samuti uurida teravilja- ja rapsikasvatuse efektiivsust ning tasuvust 2011. saagiaastal. Lisaks anda omapoolseid hinnanguid tootmistegevusele ja soovitusi edaspidiseks, et muuta tootmistegevus efektiivsemaks. Bakalaureusetöö koostamisel koguti andmeid ettevõtte põlluraamatust ja raamatupidamisest. Andmed on töödeldud autori poolt, mille kogumiseks teostati kohapealseid vaatlusi, viidi läbi arutelusid ettevõtte juhatajaga ja raamatupidajaga. Kõljala POÜ kasutuses olev maafond on jäänud 2009-2011. aasta lõikes samasse suurusjärku, kuid seoses piimakarja suurenemisega on muutunud maakasutus. Suurendatud on rohumaade pinda teravilja ja rapsi arvelt. Selle põhjuseks on viimastel aastatel esinenud teraviljahindade langus ning suuremat kasumit saadakse heintaimede väärindamisel läbi piima. Tehtud agromajanduslikust analüüsist selgus, et 2011. saagiaastal oli talinisu, talirapsi, suvirapsi ja odra viljelemine kasumlik. Kahjumisse jäädi talirukki ja talitritikale kasvatamisega. Rentaablusnäitajate alusel on kõige tasuvam kasvatada tali- ja suvirapsi ning teraviljadest otra. Samade näitajate alusel on aga kõige kahjulikum endisel viisil jätkata talirukki ja talitritikale kasvatamisega. Ettevõte on teravilja- ja rapsikasvatuse osas jätkusuutlik. Selleks, et ka tulevikus majandamine kasumlik oleks, tuleb jälgida turusituatsioonist lähtuvalt kokkuostuhindasid ja kasvatada rentaablimaid kultuure.
Eesti elumajade energiatarve ja selle võrdlus naaberriikidega
(2012) Kostabi, Kadri-Liisa; Kimmel, Veljo
Kodud on tähtsaks osaks kõigi inimeste igapäevases elus. Selle juurde kuulub ka energia, mida on vaja enamike eluks vajalike tegevuste puhul. Energiat kasutatakse toidu valmistamises, hügieenis, töötamises, transpordis ja paljus muus. Enamikes riikides moodustavad elumajad ning kõik nendega seonduv üldiselt suure osa kogu energiakasutusest, seda eriti kodumajapidamiste sektorites. Suur tarbimine ning selle jätkuv tõus on enamasti põhjustatud majapidamiste arvu suurenemisest ning elektriseadmete üha laidaldasemast kasutusest. Väga oluliseks faktoriks on ka kliima, mis mõjutab tahtmatult riikide energiatarbimist erinevalt. Et energiaallikaid päästa, on maailm, eeskätt Euroopa välja töötatud mitmeid mooduseid, kuidas säästa energiat. Säästes energiat, aitab Euroopa lahendada kliimamuutuste probleemi ja ka piirata oma kasvavat tarbimist ning sõltuvust väljastpoolt ühenduse piire sissetoodavatest fossiilsetest kütustest. Selleks on kehtestatud erinevaid nõudeid ja normatiive, nagu näiteks Energiatõhususe miinimumnõuded või Ehitiste Energiatõhususe Direktiiv. Lisaks sellele on arendatud välja mitmeid tehnoloogiaid energiat säästvatest seadmetest ning hoonetest. Üha enam liigutakse energiatõhusate hoonete valitsemise suunas, milleks on näiteks pasiivmajad, nullenergia majad või plussenergia majad. Nende põhimõtted seisnevad enamasti taastuvate energiaallikate ära kasutamises ning energia jaotamises. Üheks võtteks on päikeseenergia kasutamine, mis pole taastumatu ning mille efektiivsus ületab nii mõnegi energiaallika oma. Lisaks sellele on võimalik energia kulutamisel tekkivat lisaenergiat teistsugusel kujul uuesti kasutada. Sellist põhimõtet kasutatakse plussenergia maja puhul. Selleks, et energiatarbimist piirata ning suunata, on oluline jälgida ja mõõta energiakasutust. Seda tehakse enamasti erinevatest sektoritest lähtuvalt, milleks on tööstus, põllumajandus, kodumajapidamised, transport ja kaubandus. Nende seas ongi just kodumajapidamissektor see, mis tarbib enim energiat. Majanduse kiire areng on avaldanud mõju ka Eesti energiatarbimise suurenemisele: Energia lõpptarbimine on kasvanud, mistõttu on jätkuvalt kasvanud ka energiatootmine. Energiatarbimise kasvu pidurdamiseks on oluline suurendada energiasüsteemi efektiivsust ning suurendada lõpptarbijapoolset energiasäästmist, eriti soojuse valdkonnas, kus potentsiaal energiasäästu osas on suurim. Eesti elumajade seas on suurimaks energiatarbijaks maaelamud, mille põhjuseks on halvem ehitustehniline olukord võrreldes teiste elamutüüpidega. Samuti on uuritud maaelamud ehitusaastate poolest vanimad võrreldes kortermajadega. Võrreldes naaberriikidega on Eesti energiatarbimine keskmine. Märkimisväärselt palju kulub energiat toidu valmistamisele ning vee soojendamisele võrreldes Soome, Rootsi, Läti ja Leeduga. Kokkuvõttes on Eestil suured energiasäästuvõimalused nii energia tootmisel, jaotamisel kui tarbimisel.
Eesti Töötukassa ettevõtlusõpe ja -toetused töötu majandusliku aktiivsuse taastamisel Valga maakonna näitel
(2012) Pass, Piia; Sults, M.
Antud uurimustöö keskendus Eesti Töötukassa aktiivsetest tööturumeetmetest ettevõtlusõppele ja selle läbimise järgselt ettevõtluse alustamise toetuse saamisele Eestis, eraldi välja tuues Valgamaa näitajad. Õppe läbinuid ja toetuse saajaid võrreldi nende sotsiaal-demograafilise tausta põhjal. Eestis valitsev elanikkonna tööhõive probleem on väga tõsine. Kui majanduskriisist tingituna tõusis töötuse määr kõikjal Euroopa Liidus (keskmisena 1,9 protsendipunkti), siis Eesti puhul oli tegemist väga suure hüppega, sest töötuse määr tõusis 2009. aastal 8,3 protsendipunkti võrra ja jätkas tõusu ka 2010. aastal. Võrreldava perioodi lõpuks (2011) oli Eesti töötuse määr kõrgem Soome näitajast 7,4% (5,1 protsendipunkti). Tööpuuduse terav probleem näitab aga tööturul valitsevatele nõuetele mittevastavust. Soolist erinevust võrreldes ilmneb Eestis tervikuna vägagi ilmne lõhe naiste ja meeste töötuse määra juures kogu vaadeldava perioodi lõikes. See on tõenäoliselt tingitud ülemaailmse majanduskriisi mõjudest, mille tõttu kaotasid töö just mehed, sest majandussektorid, kus leidsid tööd mehed, said kõige valusama löögi osaliseks (nt ehitus peale kinnisvarabuumi). Aastaks 2011 oli meeste ja naiste töötuse määra vaheline lõhe vähenenud. Tööpuuduse seos tööealise elanikkonna haridustasemega aga näitab väga tugevat seost Eestis tervikuna. Madalama haridustasemega tööealise elanikkonna seas on kõrgem töötuse määr. Majanduskriisi mõjudel kaotasid töö eelkõige algharidusega noored, nende seas oli töötuid peaaegu pooled nii meeste kui ka naiste hulgas. Samas teise taseme haridusega noorte seas oli nii naiste kui ka meeste hulga majanduskriisist tingitud tunduvalt vähem. Üle 25-aastaste seas on naiste töötuse määr madalam läbi aastate, aga nii kolmanda taseme haridusega meeste kui naiste seas on töötuid enam kui 35 poole vähem. Magistri- või doktorikraadiga töötuid on registreeritud töötute hulgas läbi aastate kõige vähem. Seetõttu saab väita, et omandatud haridusel on tööhõive suurendamisel suur osa. Tõenäoliselt kohanduvad muutuvate majandusoludega kiiremini haritud inimesed ja suudavad sellele ka reageerida kas või ümberõppe näol. Ettevõtlusalase koolituse läbinuid iseloomustab meeste osakaalu tõus. Kui esimesel kahel aastal (2007-2008) osales koolitusel enam kui poole vähem mehi, siis 2009-2011 oli õppe läbijatest mehi ja naisi juba võrdselt. Tõenäoliselt on see tingitud sellest, et rasketes majandusoludes kaotasid töö just paljud mehed ja nüüd avanes neil võimalus alustada ise ettevõtlusega. Koolitustel osalejate vanus langeb vahemikku 25-54 aastat. Ükski koolitus ei tee inimesest ettevõtjat, kuid näitab kindlasti seda, milliste probleemidega tuleb alustaval ettevõtjal kokku puutuda. Ilma Töötukassa ettevõtlustoetuseta alustab töötutest oma äri käivitamisega järjest vähem inimesi. Kui aastatel 2007-2008 oli iseseisvalt alustajaid veidi rohkemgi kui toetuse saajaid, siis edasistel aastatel alustab Töötukassa toetusega 2/3 ja iseseisvalt 1/3 töötutest. See näitab selgesti Eesti Töötukassas aktiivse tööpoliitika osatähtsuse suurenemist, ettevõtlusalase nõustamise paranemist ja töötute teadlikkuse tõusu. Ka on see tingitud tööturupoliitika uutest suundadest Tööturuameti ümberkujundamisel Töötukassaks. Varasemast rohkem kasutatakse ära ka Euroopa Liidu toetusi tööhõiveprobleemide lahendamiseks. Kui varasemalt pöörati enim tähelepanu passiivsele tööpoliitikale, siis nüüdseks on võetud suund aktiivse tööpoliitika arendamisele. Ettevõtlustoetuste saamine Eesti kui ka Valgamaa üldise töötuse määra vähendamisele aga olulist mõju ei avalda. Aastatel, mil töötuse määr oli kõige kõrgem, väljastati Eestis Töötukassa poolt ka kõige enam toetusi. Valgamaa puhul võib positiiveks lugeda aastat 2010, mil töötuse määr oli madalam kui Eestis keskmisena ja sel aastal väljastati ka kõige enam ettevõtlusega alustamise toetusi. Selle aasta põhjal aga ei saa väita, et põhjuseks on ettevõtlustoetused. Võrreldes Eesti Statistikaameti ja Töötukassa avalikke statistilisi andmeid selgus, et uued prioriteedid aktiivsete tööturumeetmete pakkumise suurendamisel on küll olnud edukad, kuid esinevad siiski ka mõningad puudused. Ettevõtlusega alustamise toetuse saajate osatähtsus on väike, kuid silmas pidades just maapiirkondade arendamisvõimalusi, peab töö autor ettevõtlusega seonduvate teenuste pakkumist 36 vajalikuks. Küll ilmnes Valgamaal eesti keskmisest parem koolituse läbinute ja seejärel ettevõtluse toetuse saajate suhe. Küll ei suudetud leida edasist avalikku statistikat toetuse saanute jätkusuutlikkuse kohta. Õppe läbinu ja toetuse saaja on kohustatud esitama vaid ühe aasta jooksul kaks aruannet rahalise abi sihtotstarbekohase kasutamise kohta, kus ta saab anda ka tagasisidet Töötukassale seoses ettevõtlusega alustamise toetuse saamise ning toetusele järgnevate järelteenuste kasutamise kohta. Uurimuse koostaja arvates on üks aasta liiga lühike aeg toetuse kasutamise kohta aru andmiseks. Samuti ilmnes, et mentorklubide teenus ei ole hakanud soovitult toimima, sest osalusprotsent on ääretult väike. Seega on ettevõtluse alustamise toetuse saamisele järgnevad tegevused ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks küll Töötukassa poolt välja töötatud ning eesmärgiks võetud, kuid nende kasutamine on olematu. Töö autori arvates on oluline järgnev:  puudub tagasiside koolituste kohta;  koolituse läbinutest toetuse saajate osakaal peaks tõusma;  toetuse saaja tegevuse edasise jälgimise periood on liiga lühike;  rohkem tähelepanu tuleks pöörata järelteenindusele. Hea on see, et suurem rõhk tööpuuduse vähendamisele läbi aktiivsete tööturumeetmete on Töötukassa prioriteetide hulgas, kuigi ettevõtluse alustamise toetuse osakaal on väga väike. Kohaliku ja regionaalse arengu seisukohalt on ettevõtluse toetamine Eesti Töötukassa poolt töö autori arvates kindlasti väga oluline.
Eestis haruldase alpi ristiku (Trifolium alpestre L.) seemnelise paljunemise edukuse võrdlus väikestes ja suurtes populatsioonides
(2012) Tooming, Helen; Leht, Malle
Käesolevas töös on uuritud Eestis oma levila põhjapiiril asuvat, ohustatud III kategooria, ja Leedus rohkem lõuna-ja idarajoonides levinud (Tabaka et al. 1996) alpi ristikut (Trifolium alpestre). Võrdlusliigiks idanemisel on valitud morfoloogiliselt sarnane mägiristik (Trifolium montanum), kes on Eestis rohkem levinud. Töö eesmärk on võrrelda T. alpestre ja T. montanum´i paljunemisedukust väikestes ja suurtes populatsioonides (st Eesti ja Leedu populatsioonides). Mis võiks olla alpi ristiku (T. alpestre) vähese leviku põhjuseks Eestis ja kui oluline on seemnete idanemisel nende mehaaniline töötlemine? Töö tulemused näitasid, et skarifitseerimine soodustab tunduvalt katsesse võetud seemnete idanemist. Nii alpi ristik kui ka mägiristik vajavad edukamaks idanemiseks pikemat puhkeperioodi. Alpi ristiku vähese leviku põhjuseks võib olla klonaalne paljunemine väikestes eraldatud populatsioonides, kus esineb tugevalt lähiristumist, mistõttu seemnete ja viljade vähesusest alaneb populatsiooni elujõulisus. Vastupidi ulatuslikele Leedu populatsioonidele, kus on suurem geneetiline mitmekesisus ja tänu sellele ka elujõulised ja stabiilsed isendid.
Masinapargi kasutamise efektiivsus Annikoru Teraviljakeskus näitel aastal 2011
(2012) Kährik, Laura; Leetsar, Jaan
Käesoleva bakalaureusetöö teemaks on Masinapargi kasutamise efektiivsus Annikoru Teraviljakeskuse näitel, aastal 2011. Annikoru Teraviljakeskuse alla on koondunud viis ettevõtet, mis kõik tegelevad teravilja- ja õlikultuuride tootmisega. Aastas on vaja Annikoru Teraviljakeskusel harida umbes 2300 hektarit maad. Bakalaureusetöö aluseks oli Eesti Maaviljelusinstituudi masinapargi algoritmid, millede põhjal arvutati välja masinate kulud. Lisaks antud algoritmidele on kokku koondatud masinate 2011. aasta remondi- ja hoolduskulud. Saadud andmete põhjal tehti Annikoru Teraviljakeskuse masinapargi kulude analüüs aastase töömahu juures ning selgitati välja masinate kasutamise tõhusus, 2011. aastal. Autori arvates on väga kasulik teada masinapargile tehtavaid kulutusi, kuna antud kulud moodustavad tootmiskuludest kuni 40%. Oluline on see, et masinate kasutamisega seotud andmed oleks korrektsed ja järjepidevalt üles märgitud. Autoripoolne soovitus on jätkata kõikide masinate ja seadmete remondi- ja hooldustööde kulude ülesmärkimist. Selle tulemusel võivad tulevikus välja tulla mõne traktori, kombaini või muu masina, seadme või agregaadi tüüpvead. Samuti annab see hea ülevaate ettevõtetele tekkinud kulutustest ning tänu andmetele on selge, millised masinad või agregaadid vajavad väljavahetamist. Töös püstitatud ülesanne sai täidetud – leiti Annikoru Teraviljakeskuse masinapargi suurimad kuluallikad aastase töömahu juures ning masinate kasutamise tõhusus. Antud analüüsi põhjal oli 2011. aasta suurimaks kuluallikaks OÜ Rannu Seeme traktor New Holland TM 165, tema aastased kulud kokku olid 38 857,3€, mis moodustas Annikoru Teraviljakeskuse traktoritele tehtavatest kuludest 22,6%. Selle masina osa töid võiks teha New Holland T7060, kuna masina aastane töömaht on väiksem kui TM 165, samuti on väiksemad antud traktori kulud. Pilsu Talu suurimaks traktoripargi kuluallikaks 2011. aastal oli New Holland TG 285, millele kulus aasta jooksul 36 263,1€. Aastane töömaht masinal oli 612 töötundi, veidi väiksema töötundide arvuga traktorile New Holland TS 135 A kulus peaaegu poole vähem raha. Kui TS 135A ei sobi TG 285 töödeks, kuna ei ole nii võimas, tuleks kasutada uut traktorit T8.390. Masin on uus ning kulub vähem kui TG 285. Teraviljakombainide kulud 2011. aastal olid küllaltki sarnased. Suurimaks kuluks oli mõlema kombaini puhul kütusekulu. Kuna Annikoru Teraviljakeskuse kombainidel ei käi jõud teravilja koristusest üle, renditakse ühte kombaini. See on ilmselt antud hetkel kõige õigem valik, kuna hoiab kokku Teraviljakeskuse kulusid. Autoripoolne soovitus Teraviljakeskusele kui Põllumajandusühistu Kevili liikmele on tõstatada ühistu koosolekul ettepanek, mis puudutab paljusid põllumehi. Kevilil tuleks tegelema hakata masinate rentimisega, see säästaks paljude teraviljakasvatajate liigseid kulutusi ning annaks Kevilile veel ühe eelise, miks peaksid põllumehed kokku koonduma. Ühistu võiks rentida just kallimaid seadmeid, nagu näiteks teraviljakombainid, kuivatid, elevaatorid ja muu seesugune. Masinate ja agregaatide 2011. aasta kulud on väga varieeruvad, kuna suuremat osa masinatest kasutatakse vaid kord aastas, on nende kulud ka madalamad. Kuid väetisekülvik Amazone ZGB 8200 on agregaat, mida kasutatakse aastas mitu korda, selle tõttu on suured ka seadmele tehtavad kulud, mis 2011. aastal olid 29 256,5€. Agregaatide ja seadmete puhul on suurimaks kuluallikaks korrashoiu- ja remondikulud. Kokkuvõtteks võib öelda, et masinapargi kulud on väga erinevad ning kulud sõltuvad masina töömahust, vanusest, kasutusviisist ning masina iseärasustest. Oluline on pidada masinapargi kulude arvestust ning hoida kulud võimalikult madalad ja ühtselt tasakaalus. Annikoru Teraviljakeskus kasutab masinapark efektiivselt ning läbimõeldult, kuna põllumajandusega on tegeletud juba pikalt. Seega on eestvedajatel palju kogemusi ning oskusi hoida masinapargiga seonduvad kulud võimalikult madalad. Autoripoolne soovitus on koondada masinapark ühe ettevõtte alla ning masinapargi kulud jaotada ettevõtete vahel vastavalt kasutuse määrale. On keeruline teha analüüsi masinapargist, kuna erinevad masinad kuuluvad erinevate ettevõtete alla. Selget ülevaadet on seega keeruline saada. Kõiki maid haritakse samade masinatega, olenemata sellest, millise ettevõtte varade hulka nad kuuluvad. Samas tuleb aga masinatega seonduvad kulud maha arvata selle ettevõtte tegevusest, mille varade hulka masinad kuuluvad. Teraviljakeskuse puhul on kogu masinapark koondunud Pilsu Talu, OÜ Rannu Seeme ja FIE Meelis Ajaots varade hulka. Need on ettevõtted, mis tasuvad masinatega seonduvad kulud: remondi- ja hoolduskulud, tööjõukulud, kütusekulud, amortisatsiooni jne. See aga ei pruugi olla ettevõtetele kasulik ning seega olekski oluline koondada terve masinapark ühe ettevõtte alla.
Talinisu umbrohutõrje
(2012) Kalda, Janne; Lauringson, Enn; Talgre, Liina
Nisu on maailmas üks enim kasvatatud teraviljakultuure, mistõttu on oluline vähendada teravilja umbrohtuvust mehaanilise ja keemilise tõrjega, et saada suuremat saaki, puhtamat ning kvaliteetsemat tera. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on anda kirjandus põhjal ülevaade talinisu kasvuaegsest mehaanilisest ja keemilisest umbrohutõrjest ning sobilikest herbitsiididest. Samuti oli eesmärgiks Viljandi katsekeskuses korraldatud katse põhjal analüüsida erinevate herbitsiidide tõhusust talinisu umbrohtumuse vähendamisel nii sügisese- kui ka kevadise umbrohutõrjega. Mehaanilise umbrohutõrjena kasutatakse nii sügisel kui ka kevadel äestamist. Selle kordade arv sõltub mullastikust, ilmastikust ning tõrjutavast umbrohust. Mahepõllumajanduses on äestamine üks vähestest umbrohutõrje viisidest, mistõttu on äestamise õnnestumine väga oluline. Keemilise umbrohutõrje efektiivsuse määrab herbitsiidi kasutamise õigeaegsus, ilmastik, doosi suurus ning sobivus umbrohule. Läbiviidud katsetest selgus, et sügisene keemiline umbrohutõrje on efektiivseim kui kevadine, kuna umbrohud on tõrjeks sobivas kasvufaasis (2-4 pärislehte) ja lisaks väheneb kevadine töökoormus. Efektiivseimateks osutusid preparaadid, mis sisaldavad mitut toimeainet ja mille mõju on pikemaajalisem. Alati ei ole vajalik kasutada herbitsiidide täisnorme. Katsest selgus, et vähendatud herbitsiidi normi kasutamine umbrohtude varases kasvufaasis oli efektiivsem, kui umbrohtude suuremas kasvufaasis täisnormiga pritsides.
Haldusterritoriaalse reformi läbiviimise vajadus Puurmani valla näitel
(2012) Martis, Mart; Leetsar, Jaan
Haldusreform on teema mis on viimasel ajal pidevalt olnud arutluse all, kuid mulle tundub, et isegi võimul olevatel erakondadel ei ole ühesugust arusaamist reformi olemusest. Praegusel kujul tuuakse reformi puhul liialt esile valitsemiskulude osakaalu vähenemist liitunud omavalitsuste eelarves, kuid praktikas pole sellele faktile saadud selget kinnitust. Teise põhilise probleemina nähakse valdade saamatust oma ülesannete täitmisel Oma töös uurisin Puurmani valla vajadust haldusreformi järele ning seda just sellisel kujul nagu haldusreformi praegu esitletakse. Analüüsi tulemusel jõudsin järeldustele, et Puurmani valla valitsemiskulude osakaal kogu eelarvest on viimastel aastatel olnud madalam kui Eestis keskmiselt ning kohati isegi madalam kui ühinenud omavalitsustel. Kui näiteks 2011. aastal oli Eestis 1500. – 3000. elanikuga kohalike omavalitsuste keskmine 11,1 %, siis Puurmani vallas oli samal ajal antud näitaja 9,05 %. Lisaks sellele analüüsisin ka seadusega sätestatud kohalike omavalitsuste ülesannete täitmist ning jõudsin järeldusele, et Puurmani vald saab kõikide ülesannetega väga edukalt hakkama. Kõige selle juures on ka valla võlakoormus väiksem kui Eesti kohalikes omavalitsustes keskmiselt. Antud analüüside tulemusena jõudsin oma töös arvamusele, et praegusel kujul esitatud haldusreform ei ole Puurmani vallale vajalik. Minu arvates on reform praegu liiga kitsalt läbimõeldud ning ei oma kindlaid faktilisi tõestusi enda eeliste suhtes. Haldusterritoriaalne reform peab rajanema põhjalikul ja professionaalsel ülesannete, eesmärkide ning konteksti analüüsil. Sellise analüüsi tulemusel suudaksime me haldusreformi vajadust laiemalt ja tõsisemalt põhjendada.
Heterofüllia ehk erilehisus vooluvete taimedel
(2012) Viira, Kaisa; Kõrs, Aive
Vooluveekogudes on suurtaimedel tähtis roll primaarprodutsentidena, tootes biomassi ja hapnikku, ning olles varje-, elu- ja kinnituspaigaks ja toiduallikaks mitmetele teistele organismidele. Vooluvetes peavad taimed aga toime tulema pideva ühesuunalise veevoolu ja muutuvate keskkonnatingimustega. Muutlikes ja ebastabiilsetes keskkondades kasvavatel taimeliikidel esineb kohastumus nimega heterofüllia. Heterofüllia võib olla põhjustatud taime ontogeneetilisest arengust või fenotüübilisest plastilisusest. Viimane tekib juhul, kui taime lehed on oma arengu jooksul mõjutatud erinevate keskkondade poolt. Heterofüllia võib olla kohastumus, mis aitab isenditel maksimeerida fotosünteesi tõhusust muutuvate keskkonnatingimuste korral, mis tekivad üleminekul veelisest keskkonnast maismaale ja vastupidi. Lehtede arengu määramiseks kasutavad heterofülliat omavad taimed mitmeid väliskeskkonna ja sisekeskkonna märguandeid. Keskkonnateguriteks, mis soodustavad heterofüllia kujunemist on vee sügavus ja voolukiirus, valgustingimused, vee temperatuur, substraat, CO2 kontsentratsioon. Vooluvete taimede lehtede areng sõltub vee sügavusest. Sügavamas vees on ujulehtede moodustumine energia- ja ressursikulukam, kuna leherootsud peavad veepinnale ulatumiseks olema pikemad. Teatud sügavuses ületavad ujulehtede tootmise kulud nende kasulikkuse ning taimel on kasulikum toota veesiseseid lehti, mis on kohastunud sealsete tingimustega. Vooluveekogudes avaldab taimedele mõju vee pidev ühesuunaline liikumine. Suurema tiheduse tõttu on vee purustusvõime liikumisel suurem kui õhul ning veeorganismide kehakuju on arenenud sellele vastavalt. Vooluvetes kasvavatel taimedel on vooluvee poolt avaldatava mehhaanilise surve vähendamiseks pikad lineaalsed ja peenikesed lehed. Töö hüpotees („kiirema vooluga ja sügavamas vees esineb rohkem veesiseseid taimevorme“) sai kinnitust. Vee sügavuse ja voolukiiruse suurenedes kasvab veesiseste taimevormide esinemise tõenäosus. See langeb kokku veekogudes esineva tavapärase vööndilisusega, kus ujulehtedega ja veest välja ulatuvad taimed asustavad madalamaid alasid ning sügavuse suurenedes hakkavad domineerima veesisesed makrofüüdid.
Intellektipuudega õpilaste riigikoolide kulude analüüs aastatel 2007-2011
(2012) Erik, Kadi; Rebane, Kristjan
Käesolevas bakalaureusetöös on analüüsitud intellektipuudega õpilaste riigikoolide 2007-2011 aastate kulusid. Hariduse andmine on oluline ka hariduslike erivajadustega õpilastele. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida intellektipuudega õpilaste riigikoolide kulusid ja nende tekkimise põhjuseid, sõltumist tegurnäitajatest aastatel 2007-2011. Bakalaureusetöö eesmärk täideti. Bakalaureusetöö eesmärk saavutati kasutades võrdlevat analüüsi. Analüüsis kasutati koolide raamatupidamisandmete põhjal koostatud kululiikide kogumeid. Analüüsis kasutati Ahtme Kooli, Kallemäe Kooli, Päinurme Internaatkooli, Urvaste Kooli, Raikküla Kooli, Valga Jaanikese Kooli, Vidruka Kooli ning Ämmuste Kooli kuluandmeid. Bakalaureusetöös on analüüsitud kulude tekkepõhjuseid ning sõltumist tegurnäitajatest (käitumist tegurnäitajate suhtes). Kulude analüüs on keerukas protsess, milles peab arvestama paljude teguritega – õpilaste arvuga koolis, õpilaste eripäraga, töötajate arvuga, kvalifitseeritud pedagoogide osakaaluga, hoonete seisukorraga ning suurusega jne. Käesolevas bakalaureusetöö kogukulude (tegevuskulude) analüüsist selgus, et tegevuskulude suurus koolis sõltub paljuski hoonete olukorrast, kasuliku pinna suurusest. Tegevuskulude suurus ühe õpilase kohta sõltub õpilaste arvust koolis. Analüüsitud koolide põhjal selgus, et mida vähem lapsi õpib koolis, seda suurem on kulu ühe õpilasele hariduse andmiseks. Analüüsi põhjal selgus, et kulu ühele õpilasele hariduse andmisel on suurim 2011 aasta seisuga Kallemäe Koolis, Päinurme Internaatkoolis ning Urvaste Koolis. Õppeotstarbelised kulud on kulud, mis mõeldud otseselt lastele hariduse andmiseks. Analüüsides koole aastatel 2007-2011 selgus, et kulu õppeotstarbelistele kuludele ühe õpilase kohta on kooliti väga erinev. Analüüsiti ka seost õppeotstarbelistele kuludele ja edasiõppijate osakaalu põhikooli lõpetajate hulgas, selgus, et vähemalt intellektipuudega õpilaste puhul ei kajastu olulisel määral õppeotstarbel tehtud kulude suurus edasi õppima asunud õpilaste arvus. Autori arvates tuleb vaatamata sellele panustada õppeotstarbelistele kuludele, kuna see tagab eelduse, et laps täiskasvanueas saab parema aluse tööle rakendumisel. Kuna kulude erinevus analüüsi põhjal koolides oluline, siis järelikult on koole, kes panustavad õpilaste õppesse rohkem ja koole, kes vähem. Vähem panustasid õppeotstarelistele vahenditele 2011 aasta näitel Ahtme Kool ja Valga Jaanikese Kool. Suurimad kulutused õppeotstarbelistele kuludele õpilase kohta Päinurme Internaatkool ja Vidruka Kool. Kinnistuskulude analüüsis selgus, et kõige efektiivsem kulude kasutus õpilase kohta on sel juhul, kui koolihoone on optimaalses suuruses seoses õpilaste arvuga. Töös analüüsitud kinnistuskulu ühe õpilase kohta koolis, oli oluliselt suurem neis koolides, kus õpilasi õppis vähem. Kuna hooned on suured ja õpilasi aina vähem on mõistlik suuremate kuludega hoonete kasutus kulude kokkuhoiu eesmärgil üle analüüsida ja vajadusel reorganiseerida. Suurimad kinnistuskulud ühe õpilase kohta olid analüüsi põhjal 2011 aasta näitel Kallemäe Koolis ja Päinurme Internaatkoolis. Töötajate koolistuskulude analüüsis, selgus, et võrreldavates koolides on koolituskulud erinevas suurusjärgus. On koole, kes osalevad aktiivsemalt koolitustel (Ahtme Kool ja Ämmuste Kool) ja koole, kes vähem (Kallemäe ja Urvaste Kool). Koolide andmete lähemal uurimisel selgus, et on koole, kus pedagoogi kvalifikatsiooninõuete mittetäitmisel tuli pedagooge suunata kvalifikatsiooni saamiseks täiendkoolitustele, kõige suuremas mahus osalesid sellistel koolitustel Ahtme Kooli töötajad. Bakalaureusetöö autor tegi ettepaneku, et töötajate paremaks kutsealaseks oskuseks võiks koolidel olla kohustus jälgida töötajate koolitustel osalemise aktiivsust ja vajadust ning vajadusel suunata töötaja mõnele erialasele koolitusele. Töötasukulu on suurim kulu koolide tegevuskuludes. Koolitöötajate töötasukulu analüüsides selgus, et kuigi töötajate arv koolides on suhteliselt sarnane, on aastate 2007-2011 jooksul töötasukulu olnud pigem erinev. Mõnes koolis on makstud lisatasusid ja preemiaid suuremates summades, mõnes koolis väiksemates summades või ka üldse mitte. Analüüsitud koolide raamatupidamise andmetel maksti töötajatele enim lisatasusid Raikküla Koolis. Töötasukulu oli enamikes analüüsitud koolides kõige suurem 2008 aastal, siis hakkas see langema. Autor järeldas, et ilmselt majanduslanguse tõttu ei saadud enam vahendeid nii vabalt kasutada. Väikseim kulu töötasudele kokku oli 2011 aasta näitel Päinurme Internaatkoolil ja Vidruka Koolil, suurim töötasukulu Raikküla Koolil ja Valga Jaanikese Koolil. Pedagoogide töötasu analüüsis selgus, et pedagoogide keskmine töötasu kuus on viimastel aastatel kujunenud kõrgema kvalifikatsiooniga pedagoogide töötasu alammäära suuruseks. Töö autor arvas, et pedagoogi töötasu kõrgeim palgamäär saavutati pigem lisatasude ja preemiate maksmisega. Analüüsi tulemusel selgus, et 2010 ja 2011 aastatel on pedagoogide keskmine töötasu analüüsitavates koolides ühtlasem, kui varasematel aastatel, mis on bakalaureusetöö autori arvates õige, kuna töö iseloom on antud koolides sarnane. Analüüse kokku võttes võib järeldada, et koolid kasutavad neile antud eelarvelisi vahendeid erinevalt. Oluline erinevus ilmnes kulus õpilase kohta õppevahenditele, mis bakalaureusetöö autori arvates võiks ühesuguse suunitlusega koolides olla sarnases suurusjärgus.. Samuti peaks bakalaureusetöö autori arvates üle vaatama väikekoolide jätkusuutlikkuse, kui nende ülalpidamine on oluliselt kallim ning õpilaste arv jätkuvalt langustrendis.
Moodul - kujundusprojekt Tartu linnas
(2012) Leenurm, Janelle; Kuhlmann, Friedrich; Unt, Anna-Liisa
Lähteülesandeks on luua elukeskond Tartu linnas - Riia, Kastani, Võru, Väike kaare ja Raudtee tänavate vahelisele alale. Ala läbib raudtee, kus toimub ainult reisirongiliiklus ning transiitliiklus on viidud linnast välja. Vana sadamaraudtee on muutunud rekreatiivseks kergliiklusteeks. Eelmisel semestril 2011. a valmis Linnaruumi kujundamise õppeaines projekt alale Tähtvere pargi ääres. Selle raames arenes välja moto - privaatsed kohad keset linnamüra. Lõputöö ülesandeks on eelmise semestri kujundusprojekti moto siduda lõputöö kontseptsiooniga. Eesmärgiks on luua aktiivselt kasutatav kvaliteetne elukeskkond, mis sobib ümbruskonda ning loob seose erinevate linnaosade vahel. Lahenduse väljatöötamisel on arvestatud Tammelinna ja Vaksali linnaosade iseärasustega. Ümbruskonnale iseloomulikud märksõnad on Vaksali linnaosas ebakorrapärane struktuur ja Tammelinna korrapärane stiil. Vaksali piirkonnas on erinevad nii hoonete kasutusviisid, mahud kui ka materjalid. Tammelinna hoonestuses valitseb ühtne stiil. Projektala on seni kasutanud ümberkaudsed elanikud otseteena, et liikuda erinevatesse suundadesse. Projektala kujunduse eesmärgiks on kahe linnaosa vahel tasakaalu leidmine. Tammelinna algselt korrapärase planeeringuga linnaosa meenutab kabelaual mängu algust. Mängu arenedes ja nuppe liigutades tekib nö segadus, mis annab edasi Vaksali piirkonna eripära. Sobiv lahendus selgub mängu lõppstaadiumis – loodaval alal kujuneb korrastatud kaootilisus. Projektlahenduses on majad paigutatud kaberuudustiku põhimõttel. Tegemist on kahekorruseliste paarismajadega. Projekteeritud on kolm parkimisala ning autode parkimist majade ees ei ole ette nähtud. Projektlahenduse üheks olulisemaks elemendiks on kergliiklustee. Kogu ala läbib kergliiklustee, mille rajad lähtuvad analüüsi käigus uuritud juurdepääsudest ja liikumissuundadest. Tee on viidud maapinnast 45 cm allapoole ning seda ümbritsevad betoonääred. Ääris loob visuaalse piiri avaliku ja privaatsema ala vahele ning pargiala ja raudtee vahele. Betoonist äär ei hõlma kogu ala. Vahepeal muutub äär madalamaks või puudub täielikult. Üldiseks haljastuspõhimõtteks on luua majade vahetusse lähedusse privaataiad ja veidi kaugemale avalik pargiala. Haljastuses kasutatakse samu mooduleid nagu hoonestusalal, et kujuneks ühtne stiil tervel projektalal. Pargiala korrapärane haljastus on segatud vabakujuliselt asetsevate puude ja puudegruppidega. Töö käigus valmisid kujundusplaan, vertikaalplaan ja kaks 2 haljastusplaan. Lisaks erinevad analüüsiskeemid, lõiked, arenemisplaanid, vaated ja konstruktsioonjoonised. Plaani elluviimisel kujundatakse lagedast alast kvaliteetne elukeskond, luuakse seos eriilmeliste linnaosade vahel. Keskkond annab lisaväärtust ja toob vaheldust sagimist täis linnaruumi.
AS Eesti Statoili kuvand tööandjana tudengite seas
(2012) Soodla, Piret; Moor, A.
Käesoleva töö eesmärk oli välja selgitada AS Eesti Statoili kuvand tööandjana tudengite seas. Uuringus kasutati veebiküsimustikku, mis sisaldas ka semantilise diferentsiaali skaalat. Ankeetküsitluse valimi moodustasid õpilased ja üliõpilased, kes õpivad järgmistes koolides: Eesti Maaülikoolis, Tartu Ülikoolis, Tartu Kutsehariduskeskuses, Tallinna Majanduskoolis, Tallinna Teeninduskoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis teeninduse ja majandusega seotud erialadel, kellest 147 oli naised ja 33 mehed. Valimiks oli valitud Tartu ja Tallinna koolid, kuna nendes kahes linnas on ettevõttel enamik teenindusjaamu. Vastuste saamiseks kasutati veebikeskkonda, kus koostati küsimustik ja mille kaudu saadeti see respondentidele vastamiseks. Uuringust selgus, et AS Eesti Statoili kuvand tööandjana tudengite seas on positiivne, samuti ei erinenud kuvand oluliselt mees- ja naisvastajatel. Vastajate arvates loob AS Eesti Statoili positiivse imago ettevõtte tuntus ja kaasaegsus ning ettevõtte stabiilsus tööturul. Tudengid iseloomustavad ettevõtet järgmiste omadussõnadega: sõbralik, professionaalne, kiire, usaldusväärne, avatud, kindel, meeldejääv, arenev, kasulik ja atraktiivne. Tulemusi vaadates võiks tudengite arvates AS Eesti Statoil olla tööandjana paindlikum, koondunum ja võrdsem. Tudengite arvates on AS Eesti Statoili imago pigem positiivne. Suheldes tudengitega ja uurides nende soove ja vajadusi, on AS Eesti Statoilil võimalus luua nende vastajate seas, kes ei osanud võtta kindlat seisukohta, ettevõttest positiivne kuvand. Tudengite vastusest saab järeldada, et 32,6% vastanutest on huvitatud AS Eesti Statoilist kui tööandjast, 26% soovitaks ettevõtet tööandjana oma tuttavatele, kuid kohe tööle AS Eesti Statoili tuleks kõigest 3,9% respondentidest. Potentsiaalsed töötajad oleksid AS Eesti Statoilile veel vastajad, kes ei osanud eespool toodud küsimustes seisukohta võtta. Tudengid olid nõus väitega, et AS Eesti Statoilis saab palju suhelda inimestega. Respondentide arvates on AS Eesti Statoilil hea maine ja hea asukoht. Vastanutest pooled tudengid teadsid ka võimalusest, et ettevõte pakub töötamist ka kooli kõrvalt ning et töögraafik koostatakse töötaja soove arvestades. Uuring näitas, et tudengid ei tea kas AS Eesti Statoili on raskem tööle saada kui mujale, kuna nad pole praeguse hetkeni kandideerinud ettevõttesse tööle. Ülevaadet ei omatud organisatsiooni poolt töötajatele pakutavatest koolitusvõimalustest ega sellest, kui suur on ettevõtte töötajate töökoormus. Tudengid saavad põhilise informatsiooni AS Eesti Statoili kohta internetist, tänapäeva infoajastul on just arvuti see, mille kaudu leitakse vajalikku informatsiooni. Lisaks saadakse informatsiooni ka televisioonist ja sõpradelt. Vähesel määral saadakse AS Eesti Statoili kohta informatsiooni oma koolist ja värbamiskeskustest. Kõige rohkem soovisid tudengid saada täiendavat informatsiooni karjäärivõimaluste kohta AS Eesti Statoilis. Sooviti teada, milliseid ametikohti AS Eesti Statoilil üldse on pakkuda ehk ettevõtte struktuuri, ametikohtade kirjeldusi ja kuidas toimub ametiredelil edasiliikumine, soovitati korraldada töövarjupäevi tudengitele ning pakkuda praktikavõimalusi ettevõttes. Lisaks olid vastajad huvitatud palgast. Palga kohta taheti teada, kuidas see kujuneb ja kas on olemas lisateenimisvõimalused ehk boonused, ning sooviti rohkem teada töökohustustest, mida täpsemalt oodatakse tööleasujalt, ja nõudmistest kandideerijatele. Töökohavaliku kriteeriumitest oli näha, et vastajad pidasid küllaltki oluliseks töötasu suurust. Suurema osa tudengite, 61,4% vastanute, brutopalga ootus jäi vähemikku 601-900 eurot. Töökoha valikul peeti oluliseks ka, et ettevõte võimaldaks arendada end isiksusena ja töökoha stabiilsust. Vastajad pidasid tähtsaks häid suhteid kolleegide ja juhiga. Vähemtähtsaks peeti töötamist välismaal ja töökoormust. AS Eesti Statoili puhul huvitusid tudengid ka tööajast ning graafikutest. Taheti teada tööpäeva pikkust ja kas ka osalise koormusega on võimalik AS Eesti Statoilis töötada ning kui paindlikud ollakse töögraafiku koostamisel ning vastajad huvitusid veel koolitusvõimalustest ning tööandja poolt töötajatele pakutavatest hüvedest. Huvi avaldati veel töötaja turvalisuse kohta, ettevõtte tuleviku plaanide, personali omavaheliste suhete ning tööjõu voolavuse ja haridustaseme kohta.AS Eesti Statoili kui tööandja eelistena teiste sarnaste jaemüügiettevõtete ees domineerisid vastusevariandid, nagu AS Eesti Statoili tuntus, ettevõtte hea maine, stabiilsus, ettevõtte suurus, paindlik töögraafik ja usaldusväärsus. Veel tõid tudengid välja nüüdisaegsust, konkurentsivõimet, professionaalsust, karjäärivõimalust, paremat palka ja töötajate koolitusi. Lisaks oli mainitud tudengite poolt ka jätkusuutlikkust, juhtimisstiili, töötajate omavahelisi sõbralikke suhteid, häid töötingimusi ja seda, et AS Eesti Statoil võtab tööle ka siis, kui töökogemused puuduvad, ning samuti võetakse tööle tudengeid. AS Eesti Statoili peamise puudusena märgiti vahetustega tööaega, mis nõuab tööl käimist ka öisel ajal. Lisaks toodi välja veel AS Eesti Statoili jäikus/rangus tööandjana, suur konkurents töökohtadele, karjäärivõimaluste puudumine, väike palk, kuid samas kõrged nõudmised. Märgiti ära töötajate suur töökoormus ja rangete reeglite hulk, mida pidevalt tuleb järgida, üleolev suhtumine töötajatesse ning lisaks on töö teenindusjaamas pingeline ja ohtlik. Küsitluses osalenute arvates saaks AS Eesti Statoili kui tööandja atraktiivsust tõsta tudengitele suunatud reklaamiga. Ettevõte peaks ise käima koolides ja tutvustama end kui potentsiaalset tööandjat, et AS Eesti Statoil paistaks tudengitele tööandjana atraktiivsem. Lisaks pakuti, et ettevõte saab tudengitele atraktiivsem olla, kui ettevõte pakuks suuremat palka, karjäärivõimalusi, looks tudengitele praktikakohad, pakuks aktiivsemalt tööd, mitte ainult kodulehel, vaid ka koolides, ja muudaks tööaegu paindlikumaks. Ettevõte võiks rohkem panustada töötajate koolitamisele, muutuda tööandjana sõbralikumaks ja muuta töökeskkond turvalisemaks.
Erineva kvaliteediga silo kasutamine piimakarja söödaratsioonis Sadala Piim OÜ
(2012) Kallip, Anneli; Parol, Argaadi
Piim on ainuke Eestis toodetavatest põllumajandussaadustest, mida toodetakse siseturu vajadusest enam, mistõttu piimatootmise taseme ja konkurentsivõime tõstmine on äärmiselt oluline. Tänapäeval on seoses täisratsioonilise segasööda söötmisviisi kasutuselevõtuga veistele aastaringselt söödetavaks põhisöödaks silo Käesoleva töö eesmärk on hinnata silo kvaliteedi mõju ettevõtte söödakulude kujunemisele. Töös analüüsitakse, kui palju on võimalik saavutada söödakulude kokkuhoidu silo erinevate kvaliteedi tasemete korral. Selleks asendati Sadala Piim OÜ 2012. aastal lüpsikarjale söödetavates söödaratsioonides kasutatavad silod kvaliteetsematega. Kvaliteedinäitajateks valiti proteiinisisaldus, % kuivaines (PR) ja metaboliseeruva energia sisaldus, MJ kuivaine kg kohta (ME). Analüüsi tulemustena selgus, et valdavalt kõikide ratsiooni asenduseks valitud silode korral on ratsiooni hind madalam kui hetkel söödetava ratsiooni maksumus, kusjuures vahe on märgatav juba esimese alternatiivi korral. Arvutuste tulemusena selgus, et aasta peale on selliseid söödaratsioonide alternatiive kasutades võimalik rahaliselt kokku hoida 33 580 – 48 180 eurot. Mis tähendab Sadala Piim OÜ 2011. aasta kogu söödakuluga võrreldes vähenemist vastavalt 3,55% ja 5,1%. Kvaliteetsema silo tootmine või ostmine piimakarjale vähendab vajaminevaid jõusöödakoguseid ning alandab ettevõtte kogu söödakulusid.
Komposteeritud haljastusjäätmete ning majapidamisjäätmete mõju kasvusubstraadi omadustele ja konteinertaimede kasvule
(2012) Loid, Kati; Vabrit, Sirje
Ilutaimede tootmisel kasutatakse potistamis substraadina suurtes kogustes turvast, mille varud vähenevad kiirelt. Sellepärast otsitakse turbale sobilikke alternatiivseid materjale. Töö eesmärgiks oli uurida haljastusjäätmete komposti ning majapidamisjäätmete komposti sobilikkust kasvusubstraadiks konteinertaimede kasvatuses. Töö on koostatud erinevate teadusartiklite põhjal, võrreldes nendest saadud informatsiooni. Töö tulemusena ilmnes, et mõlemal kompostil on negatiivseid keemilisi omadusi, mis limiteerivad nende kasutamist, nt liiga kõrge pH. Haljastusjäätmete komposti positiivseks omaduseks oli K ja Ca kõrge sisaldus, samas on nende kompostide keemilised omadused vägagi erinevad, olenevalt algmaterjalist. Majapidamisjäätmete puhul osutus probleemiks suur raskmetallide sisaldus ning kõrge soolade sisaldus, mis võivad mõjuda negatiivselt taimede kasvule. Mõlemat komposti oleks võimalik kasutada potistamissubstraadis, aga segus teiste materjalidega. Käesolevat tööd saaks laiendada, uurides täpsemalt konteinerites kasutatava substraadi toitainete sisalduse parandamise meetodeid.
Fotoperiodismi mõju ilutaimedele
(2012) Maante, Mariana; Vool, Ele
Fotoperiodismi on uuritud taimedel juba peaaegu 100 aasta, kuid endiselt on veel palju teadmata. Enamasti pole uuritavateks taimedeks ilutaimed. Töö eesmärgiks on selgitada fotoperiodismi mõjutavaid erinevaid faktoreid ja selgitada, milliste võtetega saab mõjutada päeva pikkust ja selle kaudu ka rohtsete ilutaimede (suve- ja püsililled) arengut. Töö koostamisel on kasutatud raamatuid ja teadusartikleid, millest on välja võetud fotoperioodi mõjutavad erinevad faktorid ning võtted millega saab mõjutada päeva pikkust ja selle kaudu rohtsete ilutaimede arengut. Töö tulemuseks on, millised võtted sobivad kõige paremini rohtsete ilutaimede päevapikkuse mõjutamiseks lühipäeva-, pikapäeva ja päevaneutraalsete taimede puhul tootmises. Erinevad kunstlikud võtted on lisa valgustus, varjutuskangas, temperatuur, kunstlikud ained ja pookimine. Teades kuidas fotoperiodism mõjutab taimede arengut saavad ilutaimede kasvatajad kasutada erinevaid kunstlikke võtteid nende saagi andmise kiirendamiseks, suurendamiseks ja ühtlasemaks muutmiseks.
Raudteeäärse ala kujundusprojekt
(2012) Rennit, Piret; Kuhlmann, Friedrich; Unt, Anna-Liisa; Vassiljev, Peeter
Töö tulemusena on valminud läbi koostaja silmade projektlahendus, pakkudes välja ühe võimaluse, kuidas ala atraktiivseks muuta. Esiteks selgitan eelmisel semestril valminud projekti ülekannet praegusele projektalale. Kujunasin koos Ave Arraku ja Rauno Pilvikuga rekreatsiooni, elamis- ja äriala. Meie töö pea-eesmärgiks oli tuua alale juurde kasutajaid ja leida sellele kindel funktsioon. Lisaks arvestada läheduses olevaid hooneid ja teid. Projekteerimisel oli kõige tähtsam arvestada potentsiaalsete kasutajate vajadusi. Selleks olid eelkõige üliõpilased, pered ja külastajad. Teede planeerimisel võtsime seisukoha, et ala oleks hästi läbitav ja kutsuks alaga tutvuma. Lisaks paigutasime teede äärde nn sopistustesse istepinke, kus saaks rahulikult peatuda ja jalga puhata. Sellest kõigest tulenevalt tajusin mingit sarnasust nende kahe ala vahel. Mõlemad alad on antud hetkel vähekasutatavad, kuna puudub ühtne funktsioon. Selleks, et leida parim lahendus alale, analüüsisin ala ümbrust ja otsisin selle parimaid omadusi, mida saaks projektalale üle kanda. Põhielemendiks sai terviklik miljööväärtuslik ala oma omapäraste hoonete ja olemuse poolest, mis sobisid just alale üle kanda. Läbides erinevaid etappe, sai peamiseks kujunduselemendiks elamuala, mida täiendavad haljasalad, mis püüavad inimeste tähelepanu ja kutsuvad alaga tutvuma ning selle enda omaks võtma. Krundid on paigutatud eelkõige ühele poole tänavat, et tekitada ühtne tänavajoon. Teiselpool tänavat jäävad neli krunti, mis jagavad haljasala pooleks, et tekitada erinevaid tsoone. Eelmisest projektist on ülekantud istumisalad, mis selles projektis väljenduvad mänguväljakutena, mida ühendavad teed ja eraldavad puud ja põõsad.
Rõuge ja Haanja turismiettevõtete arengulugude võrdlus
(2012) Lillepalu, Triin; Sudakova, Lea
Käesolevas bakalaureusetöös on uuritud kümmet ettevõtet kahest piirkonnast - Rõugest ja Haanjast. Selleks koostati küsimustik ning intervjueeriti omanikke. Eesmärgiks oli tuvastada, kas uuritav ettevõte on hetkel arenev või pigem hääbuv ning mis on põhjustanud niisuguse olukorra. Lisaks olid aluseks võetud tegurid, mis motiveerisid ettevõtete omanikke üldse oma ettevõttega alustama ja nende tulevikuplaanid edasiseks arenguks. Kas ja kuidas omaniku eelnevad teadmised, kogemused, üldised ideed, visioonid ning sissetulek mõjutavad seda võimalikku arengut? Tulemustest selgus, et enamus ettevõtteid soovivad ikkagi, et nende firmal oleks ka tulevikus külastajaid ning ettevõte ei oleks kahjumis. Selleks teevad nad plaane, kuidas muuta oma ettevõtet külastajatele atraktiivsemaks. Osa ettevõtteid on saanud selliseks tegevuseks ka aregutoetusi. Peamiselt lisatakse uusi aktiivse tegevuse võimalusi ning ka hoonete ümberehitus on üheks levinumaks viisiks. Peamiseks põhjuseks, miks alustati ettevõtlusega oli ikkagi sobiv asukoht ehk kaunis loodus ning ka olemasolevad võimalused, näiteks hooned. Uurisin ka antud ettevõtete kodulehekülgi, et selgusele jõuda , et äkki on külastajate arvu vähesus põhjustatud eelkõige vähesest reklaamist või kodulehtedel sisalduva info ebapiisavusest. Ettevõtete kodulehekülgedelt on näha, et need pole mõeldud mitte ainult kohalikele turistidele, vaid ka välismaalastele, kuna enamik kodulehekülgi on mitmekeelsed. Ettevõtted reklaamivad end ka muudel internetilehekülgedel, näiteks Eesti Maaturismi MTÜ-, puhkaeesti- kui ka valla kodulehekülgedel. Paljud ettevõtted teevad omavahel koostööd, selleks et pakkuda külastajatele rohkem erinevad võimalusi vaba aja veetmiseks. Lisaks püüavad aga nad teistest, sama valdkonnaga tegelevatest firmadest ka eristuda, pakkudes võimalikult omanäolisi teenuseid (näiteks maatoit, ravimtaimede tundmine ja kogumine ning palju muud). Ajaloolise väärtusega hooned on samuti üheks selliseks ettevõtte omanäolise ilme kujundamise võimaluseks. Muutmaks ettevõtet veelgi atraktiivsemaks, on koostatud erinevaid pakette, et külastajatel oleks piisavalt suur valikuvõimalus erinevate vabaaja veetmise võimaluste vahel vastavalt igaühe enda huvidele ja eelistustele. Hetke seisuga pole antud ettevõtted kadumas, vaid nad otsivad pigem uusi võimalusi külastatavuse tõstmiseks. Kuigi rahanappus on paljude ettevõtjate jaoks üheks peamiseks probleemiks, leitakse kuidagi ikkagi mingi lahendus kahjumi vältimiseks ning ettevõtte laiendamiseks. Ühe võimalusena püütakse külastjatele pakkuda uusi pakette ja teenuseid. Võimalusi on teisigi, lihtsalt ettevõtja peab olema loominguline ja arenemisvõimeline, siis areneb ka tema ettevõte ning kasvab külastajate arv.
Sooline võrdõiguslikkus huvihariduses Türi valla näitel
(2012) Säde, Karmen; Prits, Maret
Käesoleva diplomitööga uuriti huviharidusringe Türi vallas. Uuringu käigus vaadati, milliseid huviringe viiakse läbi, kui palju inimesi nendest osa võtab ja milline on sooline jagunemine huviringides. Autor valis Türi valla, sest on ise sealt pärit ning seal elades võttis aktiivselt osa erinevatest huviringidest. Selle aja jooksul sai selgeks, et inimesed on väga stereotüüpsed oma valikutes ning on kindlad arusaamad huvialadest, millega sobib tegeleda meestel ja millega naistel. Autori sooviks oli näha, kas inimesed on muutunud julgemaks oma valikutes. Diplomitöö eesmärgiks oli saada ülevaade Türi valla huviharidusmaastikust ning näha, kuidas jagunevad ressursid meeste ja naiste vahel. Töös on kasutatud 26 kirjanduslikku allikat, millest 6 on võõrkeelsed. Autori poolt on koostatud 10 joonist ja 2 tabelit. Lisana 1 on lisatud ringijuhte küsitlemiseks koostatud ankeet. Antud uurimuses küsitletakse Türi vallas tegutsevate huviringide juhte ning andmeid koguti 2011 aasta märtsi ja aprilli kuus. Töö koosneb kahest osast: teoreetlisest ja empiirlisest. Teoreetilises osas on antud ülevaade soorollidest ja stereotüüpidest, millised on soolise võrdõiguslikkuse õiguslikud alused ja kuidas jaotavad vaba aega meesterahvad ja naisterahvad. Empiirilises osas tutvustatakse Türi valda. Vaadeldakse, kuidas on huvihariduses osalemine Türi valla elanike seas sooliselt jaotunud ning kui stereotüüpsed on inimeste valikud huviringide osas. Veel vaadeldakse ka kuidas jagunevad ajalised ja rahalised ressursid meeste ja naiste vahel. Analüüsimiseks kasutatakse 3R meetodit. Seda on võimalik kasutada igas Eesti vallas või asulas, mis tahes eluvaldkonnas, soolise võrdõiguslikkuse uurimiseks. Meetodi esimeses etapis kogutakse andmed, mille põhjal saadakse teada sooline osakaal ehk statistika. Selleks, et näha täpsemalt soolist erinevus, uuritakse teises etapis, kuidas jagunevad ressursid meeste ja naiste vahel. See annab täpsema ülevaate tegelikust olukorrast. Kolmandas etapis vastandatakse statistilised tulemused ja 3R meetodi kahe esimese etapi analüüsimisel saadud tulemused ning tehakse vajalikke muudatusi (4R). Türi valla huviringides osaleb kaks korda vähem mehi kui naisi. Terve valla elanikest on huvihariduses hõivatud alla 10%. Ringijuhid suudavad meestele kulutada kolmandiku võtrra vähem aega kui naistele. Rahalise ressursi jaotus on kultuuri- ja rahvamajades ning Türi Noortekeskuses küllaltki ühtlane, välja arvatud Kabala Rahvamajas, kus ei võta ringidest osa ükski meesterahvas. Seal saavad kogu rahalise ressursi ning juhendajate tähelepanu naised. Järeldus: 1) Meestele tuleb luua huviringe, mis on suunatud just meesterahvastele ning suurendaks nii nende hõivatust huvihariduses. 2) Tuleks teha ka teavitustööd, et vähendada stereotüüpide süvenemist ning jõuda lõpuks ka nende murdmiseni. 3) Koolides võiks läbi viia õpitubasid.
Lehitu pisikäpa bioloogia, levik ja ohustatus Eestis
(2012) Kartau, Riina; Kull, Tiiu
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli kaitsekorralduskava tarvis koostada antud liigi bioloogia, ohustatuse ja leiukohtade analüüs Eestis. Samuti uuriti elupaiganõudlust ning kaitstust mujal maailmas. Lehitu pisikäpp on mükoheterotroofne ning klorofüllita metsataim. Kasvukohtade suhtes on taim väga nõudlik, mis on ta üliharuldaseks teinud nii Eestis kui ka mujal maailmas. Liik eelistab elupaigana varjulisi ja tihedaid metsi, kus on suhteliselt niisked ja mineraalsed ning pisut happelise huumusega mullad. Pisikäpa teeb huvitavaks asjaolu, et enamustes kasvukohtades ei õitse liik igal aastal ja selletõttu võib jääda märkamatuks mitme aasta jooksul enne kui taim jälle õitsele puhkeb. Pisikäpp paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomivõsunditega, mille abil võivad uued taimed tekkida emataimest palju kaugemale. Pisikäpa levila puudub Euroopa lääne poolsetel aladel, kuid suuremal hulgal kasvab teda kogu Põhja- ja Kesk- Euroopas. Taim on võetud kaitse alla enamustes Euroopa riikides ning paljud kasvukohad asuvad kaitsealadel. Eesti Maaülikooli soon- ja sammaltaimede (TAA) ning Tartu Ülikooli botaanikamuuseumi (TU) brüoloogilisest herbaariumist saadud andmete põhjal selgus, et Eestis asuvad pisikäpa populatsioonid enamasti parasniiske või niiske veerežiimiga metsades, kus on lubjarikkad mineraalsed, peamiselt leet- ja lammimullad. Pisikäpa praegu teadaolevad populatsioonid asuvad Ida- Virumaal Muraka rabas, Järvamaal Kõrvemaa maastikukaitsealal, Jõgevamaal Kaaveres, Tartumaal Ilmatsalus ning Hiiumaal Kõpu maastikukaitsealal. 2007. aastal leiti üks taim ka üle hulga aja Saaremaalt. Kõige suurema populatsiooniga kasvukoht asub Kõrvemaal, kus ala on pindalaliselt 1500 m² suurusega. Üldiselt on populatsioonid rahuldavas seisukorras, kuid arvukused on igal aastal suhteliselt palju kõikunud. Pisikäpa bioloogiast lähtudes võib see olla tingitud ilmastikumuutustest. Samuti selgus, et kaitse alla tuleb võtta need kasvukohad, mis ei asu siiani veel kaitsealusel maal, milleks on Kaavere ja Ilmatsalu. Suurimaks ohuteguriks lehitu pisikäpale kui metsataimele on eelkõige metsamajanduslik tegevus. Nende seas lage- ja harvendusraie. Samuti kujutab pisikäpale ohtu metsloomade tegevus. Järvamaa populatsiooni läheduses on täheldatud metssigade ja kobraste tegevust, mis võib kahjustada pisikäpa kasvukeskkonda või taime ennast. Praeguste teadmiste kohaselt on Eestis kasvamas ilmselt alla 100 taime kõigi populatsioonide peale kokku, mis viitab liigi suurele väljasuremisohule siinsetelt aladelt.

Sirvi

Sirvi 1. Bakalaureusetööd Kuupäev järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud