Digivakk
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7037
Sirvi
Sirvi Digivakk Kuupäev järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 36
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Veise sõrahaiguste ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Kalmus, Kalmer (koostaja)Veiste lonkamine on põhjustatud valust. Lonke avastamise järgselt ei tohi alustada antibiootikumiravi, vaid veise lonkamist põhjustav sõrahaigus tuleb sõra läbivaatuse teel kindlaks määrata. Seda saab teha ainult lehma fikseerimisel sõravärkimispukis. Tallahaavandist, valgejoonehaigusest ja teistest mittenakkuslikest sõrahaigustest tingitud lonke korral ei ole näidustatud antibiootikumiravi, vaid sõrahaiguse kõrvaldamiseks tuleb kasutada ravivärkimist. Valuvaigistite kasutamine on näidustatud. Bakteriaalsed sõrahaigused on interdigitaalne flegmoon ehk sõramädanik ning digitaalne dermatiit ehk Mortellaro haigus. Sõramädaniku diagnoosmise järgselt on kohene antibiootikumiravi vajalik. Sõrahaiguste tekkepõhjused tuleb karjas kindlaks teha ja kõrvaldada. Bakteriaalsete sõrahaiguste vältimiseks tuleb tagada hea laudahügieen ning läbi viia regulaarset sõrahooldust ning sõradesovanne. Sõradesovannide kasustamine peab olema korrektselt ja õigesti korraldatud.Kirje Kanade kõhulahtisus ja köha(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Kalmus, Piret (koostaja)Kanadel põhjustavad hingamiselundite haiguseid ja kõhulahtisust mitmed haigustekitajad. Haigestuda võivad nii tibud, munakanad kui broilerid. Kanade bakternakkused on peamiselt sekundaarsed, kus viirused ning parasiidid on eelnevalt kahjustanud hingamiselundite või soolestiku limaskesta ning bakterid saavad seejärel läbi kahjustatud limaskestade organismi tungida. Lindlate hügieeni korrashoid, söötade ja joogivee kvaliteedi tagamine ning lindude hea vastupanuvõime saavutamine on esmased võtted nakkussurve vähendamiseks. Eelsoodumuslikuks teguriks nakkushaiguste levikul on stress, mis võib olla põhjustatud nii järsust söödamuutusest, tihedast asustusest kui halvast lindla kliimast.Kirje Põrsa kõhulahtisuse ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Jeremejeva, Julia (koostaja)Põrsaste kõhulahtisust võivad põhjustada viirused, bakterid, parasiidid ja toksiinid. Seega on kõhulahtisuse haigustekitajad erinevad ja antibiootikumiravi on vajalik ainult bakternakkuse korral. Põrsaste haigestumist soodustab nende madal vastupanuvõime, mis on põhjustatud kas hilinenud, vale temperatuuri ja kogusega ternespiima jootmisest või kaitsekehade puudumisest emise terneses. Halvad keskkonnatingimused (madal temperatuur), halb laudahügieen ning toksiline sööt süvendavad probleemi veelgi. Kõhulahtisus võib tekkida ka stressisituatsioonides, milleks on näiteks võõrutamine, loomade ümbergrupeerimine, tihe asustus, transport ning järsk söödavahetus. Mitte-eakohane sööt võib samuti vallandada kõhulahtisuse puhangu.Kirje Emise udarapõletiku ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Jeremejeva, Julia (koostaja)Emise udarapõletik tekib peamiselt imetamisperioodil, harvemal juhul pärast põrsaste võõrutamist või emise tiinuse ajal. Udarapõletikku põhjustavad enamasti keskkonnas elavad bakterid Escherichia coli, Klebsiella spp. ning pseudomoonased. Seega on peamiseks udarapõletiku riskiteguriks märg ja ebahügieeniline keskkond. Kuna imetava emise udarapõletik mõjutab nii emise üldist seisundit kui ka põrsaste tervist, kasvu ja ellujäämist, tuleb ravi alustada nii ruttu kui võimalik. Antibiootikumiravi määrab ainult loomaarst! Udarapõletiku esmaseks tunnuseks on udaraturse, punetus ja valulikkus. Valulikkus on täheldatav ka põrsaste imemise ajal ning imemise ajal võib emis oma põrsad “ära magada”. Ägeda põletiku korral esineb emisel palavik (üle 40,0ºC). Kui emise udarapõletik on kestnud enam kui kaks päeva või haaratud on enim imeteid, võivad põrsad kõhnuda ning esineda võib ka nende surevust. Loomaarst hindab haigestunud emise üldseisundit ning udarapõletiku raskusastet. Antibiootikumiravi ei ole vaja alustada, kui emise kehatemperatuur on normaalne. Loomaarst alustab antibiootikumiraviga ägeda udarapõletiku korral, kui emise kehatemperatuur on tõusnud, emis ei söö ja põrsaste toitumus on madal, olenemata, et põrsastel haigustunnused puuduvad. Kui olete märganud tiinel või vabal emisel ühe või mitme udarapiirkonna suurenemist ja tihkenemist, kuid udar ei ole kuum, punetav ega valulik, on suure tõenäosusega tegemist aktinomükoosi või aktinobatsilloosiga. Kui tihkestunud ala ei ole suur (kanamunast väiksem) ja antibiootikumiravi algab varakult, tervistub emis hästi. Antibiootikumi esmavalikuks on penitsilliini sisaldavad süstelahused. Kui tihkestumist leitakse suuremal määral, on ravitulemus halb, sest udarakude on tugevasti kahjustunud. Selline loom tuleb karjast praakida, et vältida haigust tekitavate bakterite levikut tervetele loomadele.Kirje Tallede kõhulahtisuse ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Tähepõld, Katrin (koostaja)Tallede kõhulahtisuse põhjuseid on palju. Enamasti on nendeks söötmisvead, parasiidid (sh. ainuraksed) või bakterid. Muudel põhjustel tekib tallede kõhulahtisust harvem. Kuna ravi sõltub konkreetsest haigustekitajast, tuleb alati enne ravi algust veenduda, mis põhjustab käesoleval juhul tallede kõhulahtisust. Söötmisest või söödast põhjustatud kõhulahtisus võib tekkida järsu söödamuutuse tõttu (näiteks laudast rikkalikule karjamaale või järsult jõusööda söötmisega alustamine). Samuti võib kõhulahtisust põhjustada ülesöötmine (liiga palju piima korraga), eeskätt just lutitalledel. Vastsündinud lambatall peab saama piima vähemalt kuus korda ööpäevas, kitsetall vähemalt neli korda ööpäevas. Harvemate söötmiskordadega on kõhulahtisuse tekke võimalus väga suur, sest talled hakkavad sööma palju koresööta enne, kui nende seedimine selleks valmis on. Lisaks joovad talled harvematel söögikordadel liiga suure koguse piima ning sellest tekib neil kõhulahtisus ja soolepõletik.Kirje Vasika kopsupõletiku ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Mõtus, Kerli (koostaja)Vasikate kopsupõletikku põhjustavad väga erinevad viirused ja bakterid. Tavaliselt haigestuvad alla ühekuused vasikad esmalt viirushaigusesse, millega kaasneb bakterite põhjustatud kopsupõletik. Mõningatel juhtudel põhjustavad bakterid vasikatel hingamisteede haigust iseseisvalt. Vähene vastupanuvõime (vasikad ei saa ternespiimaga piisavalt head kaitsevõimet), pidamistingimustest tingitud soodsad nakkuste ülekandeteed vasikatele ja stressi olukorrad (grupeerimine, nudistamine, teiste haiguste põdemine, nt kõhulahtisus) aitavad kaasa vasikate haigestumisele.Kirje Vasika kõhulahtisuse ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Mõtus, Kerli (koostaja)Esimesel elukuul põhjustavad vasikate kõhulahtisust lisaks jootmisest tingitud teguritele erinevad nakkushaigused. Mitmed haigustekitajad võivad esineda üheaegselt. Liigne antibiootikumiravi võib samuti põhjustada vasikate kõhulahtisust, sest soolestiku normaalmikrofloora tasakaal on rikutud. Mitmed kõhulahtisust põhjustavad haigustekitajad esinevad vaid teatud vanuses vasikatel.Kirje Toidualase teabe esitamise põhinõuded(Eesti Toiduainetetööstuse Liit, 2017) Eesti Toiduainetetööstuse LiitToidualase teabe esitamist reguleerivad ennekõike Euroopa Liidu määrus nr 1169/2011, põllumajandusministri 28.11.2014 määrus nr 109 "Toidupartii tähistamise nõuded" ning põllumajandusministri 11.03.2015 määrus nr 24 "Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded". Käesolevas teabelehes on välja toodud peamised nõuded ja juhitud tähelepanu nende asukohale õigusaktides. Siiski ei sisalda see kogu vajalikku teavet. Sageli kohaldatakse erandeid. Korrektse toidualase teabe koostamiseks tuleb kindlasti lugeda õigusakte.Kirje Lammaste sooleümarussidest tingitud parasitaarhaigused(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Tähepõld, Katrin (koostaja)Lammaste üks kõige suuremaid probleeme on ümarussidest põhjustatud haigused, millest peamiseks on nakatumine sooleümarussidega. Nakatumisvõimelised vastsed arenevad üsna kiiresti (1-2 nädalat) ning üks parasiit võib muneda tuhandeid mune (tavaliselt 2000-3000, Haemonchus contortus ka 10000 muna päevas). Enamik ümarusse ei vaja oma arengus vaheperemeest. Sooleümarussidega nakatumise järgselt on kliinilisteks tunnusteks looma kõhnumine, mõnel juhul kõhulahtisus ning tugeva nakkuse korral võivad loomad hukkuda. Haemonchus contortus nakkusele järgneb loomal kehvveresus ehk aneemia. Teatud juhtudel võib areneda lõuaalune turse nn. „lott lõua all“.Kirje Antibiootikumide kasutamise põhimõtted loomafarmides(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Kalmus, Piret (koostaja)Antibiootikumid on väga vajalik ravimirühm farmiloomade tervise ja heaolu säilitamisel, sest paljud haigused on põhjustatud erinevate mikroobide poolt. Antibiootikumide kasutamise üheks tõsisemaks kõrvaltoimeks on mikroobide antibiootikumiresistentsuse tekkimine. Resistentseks muutunud mikroobid võivad üle kanduda loomadelt inimestele kas keskkonna vahendusel või otsesel kokkupuutel. Seetõttu omab farmiloomade antibiootikumiravi suurt mõju ka inimeste tervisele. Farmerite ja loomaarstide üheks ülesandeks koostöös arstidega on ära hoida resistentsete mikroobide poolt põhjustatud tervisekahjud. Eesti Maaülikooli poolt välja töötatud ravijuhiste järgimine aitab kaasa antibiootikumide mõistlikule ja vajaduspõhisele kasutamisele. Ravijuhises kirjeldatakse bakternakkuse tekitajaid, ravi põhimõtteid ning tegevusjuhist haiguse avastamise järel.Kirje Emise jalahaiguste ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Jeremejeva, Julia (koostaja)Emise lonkamine on peamiselt põhjustatud valust. Valu põhjustavad sõrgade või sõrapadjandi, liigeste ja lihaste traumad ning liigese või lihaste põletikud. Sead lonkavad lühikest aega (paar minutit) juhul, kui nad pärast pikemat lamamist püsti tõusevad ning allpoololnud jäsemed on nn “surnud”. Selline longe möödub iseenesest ning sekkumist ei vaja. Sulus vabalt elavate emiste lonkamine on kergemini avastatav võrreldes poegimis- või seemenduspuuris olevate emistega. Lonkav emis lamab rohkem ja hoiab ennast teistest eemal. Valust tingituna on selline emis närviline ja häälitseb kõvasti. Kuna ta ei suuda teiste loomadega sööda saamisel konkureerida, kõhnub haige loom kiiresti. Jalahaigust põdev emis tipib sõrgadel või ei toeta haiget jalga maha. Jalahaiguse kahtlusel tuleb emisel lasta kõndida mööda koridori, et tuvastada haige jalg. Haige jala avastamisel peab emist hoolikalt edasi uurima. Vaadake ja katsuge üle kõik jäsemed ja liigesed ning võrrelge jäsemete seisundit. Põletikus liiges on kuum, turses ja valulik. Tõstke haige jalg ülesse ja hinnake nii sõrgade kui sõrapadjandite seisundit. Kui tegemist on traumaga, siis on piirkond küll valus ja kergelt turses, kuid kuumust ei esine. Sellisel juhul ei ole antibiootikumiravi vajalik. Antibiootikumiravi on näidustatud ainult ägeda liigesepõletiku korral. Liigesepõletikku põhjustavad peamiselt bakterid Streptococcus suis või Mycoplasma spp. Kroonilise liigesepõletiku diagnoosimisel on vajalik looma praakimine karjast, kuna ravi on väga pikk ning ravitõhusus madal.Kirje Lehma emakapõletiku ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Kask, Kalle (koostaja)Kõige sagedamini haigestuvad lehmad esimesel poegimisjärgsel nädalal. Emakapõletik tekib alati, kui lehmal esineb päramiste peetus või antakse poegimisabi. Emakapõletike riskifaktoriteks võivad olla ka nakkushaigused ja saastunud söödad, mis mõjutavad organismi üldist immuunsust. Poegimisjärgsed emakapõletikud alluvad ravile hästi, juhul kui söötmis- ja pidamistingimused toetavad lehma tervistumist. Hilisemad emakapõletikud (1-2 laktatsioonikuul) tulenevad valdavalt väljaravimata jäänud, krooniliseks muutunud poegimisjärgsetest infektsioonidest või ebahügieenilistest seemendus- või pidamistingimustest.Kirje Emise emakapõletiku ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Jeremejeva, Julia (koostaja)Emise emakapõletikku põhjustavad bakterid, kes tungivad läbi avatud emakakaela emakasse. See võib juhtuda poegimisel, poegimisjärgsel perioodil või emise seemendamise või paarituse ajal. Emakapõletiku esmaseks tunnusteks on patoloogilise nõre eritumine tupest. Selline nõre eritub sagedamini perioodidel, kui emakakael on avatud: inna ajal (juba mõned päevad enne innatunnuste tekkimist ja indlemisel) ning poegimisjärgselt. Lisaks emakapõletiku korral erituvale nõrele, esineb emistel ka normaalset tupenõre eritust. Eeskätt mõned päevad pärast poegimist või seemendust. Oluline on eristada põletikulist nõret füsioloogilisest. Normaalne emakanõre on läbipaistev või kreemikas-valge, limane ja lõhnatu. Samas võib see sisaldada helbeid ning poegimisjärgselt verd. Emakapõletiku korral on nõre värvus valge, kollakas, hallikas või rohekas ning mõnel juhul veresegune. Põletikuline nõre võib olla lõhnatu või haisev (teatud bakternakkuste korral). Emise kehatemperatuur ja üldseisund on emakapõletiku põdemisel üldjuhul normaalne. Normaalse ja põletikulise emakanõre eristamist peab tegema ainult loomaarst! Emakapõletiku ravikuuri määrab loomaarst, kes enne ravikuuri alustamist teeb kindlaks, kas nõrevool pärineb emakast, tupest või hoopis kusepõiest. Loomaarst alustab antibiootikumiravi ainult juhul, kui ta on kinnitanud emakapõletiku diagnoosi. Antibiootikumide valik sõltub emakapõletike haigustekitajatest ning nende antibiootikumitundlikkusest.Kirje Lammaste alumiste hingamisteede probleemid(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Tähepõld, Katrin (koostaja)Põhilised lammaste hingamisteede probleemid on tingitud pidamisvigadest või nakatunud lammaste sissetoomisest oma karja ilma korraliku karantiinita. Enamasti põhjustavad lammastel hingamisteede probleeme bakterid, parasiidid või viirused. Hingamisteid võivad kahjustada ka seened ja tolm. Hingamisteede probleemiga lammas muutub loiuks, ta köhib aegajalt või tal esinevad köhahood. Haige lammas võib hakata ülejäänud karjast eemale hoidma või teda tõrjutakse. Pikemalt kulgeva haiguse korral loom kõhnub. Ta võib hingeldada ja karjast maha jääda, eriti pärast pikemat loomade liigutamist (näiteks ühelt karjamaalt teisele). Lammaste normaalne hingamissagedus rahulikus olekus (näiteks lamades ja mäletsedes) on 12-20x/min. Kuna lammas on üsna ärev loom, siis võib tema hingamine sageneda juba ainult inimese ruumi ilmumisel. Seega võib ärevuse tõttu hingamissagedus oluliselt kiireneda, kuigi loom on terve. Samuti mõjutab lamba hingamissagedust kõrgem välistemperatuur, lamba eelnev jooksmine, villa paksus, valu ja palavik.Kirje Veise kliinilise udarapõletiku ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Kalmus, Piret (koostaja)Kliiniline udarapõletik on lehma ühe või mitme udaraveerandi kliiniliselt väljendunud põletik. Kliinilist udarapõletikku põhjustavad nisajuha kaudu udarasse tunginud bakterid. Udarapõletikku põhjustavad lisaks mitmetele eri bakteriliikidele ka seened ja mükoplasmad. Kliiniline udarapõletik avastatakse eelüpsil või automaatse seiresüsteemi kaudu.Kirje Lehmade kinnisperioodiaegse udararavi juhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Kalmus, Piret (koostaja)Lehmad vajavad piisava pikkusega kinnisperioodi, mil udarakude taastub toimunud laktatsioonist ning piima tootvad rakud uuenevad. Selleks kulub keskmiselt kuus kuni kaheksa nädalat ja seetõttu loetakse optimaalseks kinnisperioodi pikkuseks 45-60 päeva. Laktatsiooni jooksul tekkinud udaranakkuste raviks kasutatakse kinnisperioodiaegset mastiidiravi pikatoimeliste antibiootikumidega (KAB). Pärast viimast lüpsi nisasse viidud antibiootikumid kõrvaldavad olemasoleva udaranakkuse ning tapavad mikroobid, kes tungivad udarasse kinnijäämise järgselt. Vältimaks uute udaranakkuste tekkimist kinnisperioodi, manustatakse pärast viimast lüpsi kõikidesse nisadesse vismutnitraati sisaldav suspensioon (nisasisene „kaitsekork“). Nisajuha kunstliku sulgemise eesmärgiks on udara kaitsmine keskkonnast tulevate bakterite eest kogu kinnisperioodi vältel. Lehma kinnijäämise eel tuleb otsustada, kas antibiootikumiravi tuleb kasutada karjas kõikidele lehmadele või saab seda teha ainult teatud lehmadele. Selline otsustamine aitab kaasa antibiootikumide kasutamise vähendamisele ja väldib mikroobide resistentsuse arenemist.Kirje Listeria monocytogenes toidupatogeenina(Eesti Maaülikool, 2018) Roasto, Mati (koostaja)L. monocytogenes on saastunud toiduga inimestele ülekanduv haigustekitaja, kes võib põhjustada raskekujulist haigust-listerioosi. Listerioos on eriti ohtlik riskirühmadesse kuuluvatele inimestele nagu väikelapsed, rasedad, eakad ning immuunpuudulikkusega inimesed. L. monocytogenes on oluline seetõttu, et ta: 1) on laialdaselt levinud – teda esineb pinnases, mullas, vees, taimedel ning imetajate soolestikus, 2) on võimeline toidus paljunema ka madalatel temperatuuridel (-1,5 ºC kuni +3 ºC), 3) talub kõrgeid (≥20%) soola kontsentratsioone ning on võimeline kasvama nii vaakumisse kui gaasikeskkonda pakendatud toodetes.Kirje Staphylococcus aureus toidupatogeenina(Eesti Maaülikool, 2019) Roasto, MatiHaigus ja nakatumine. Staphylococcus aureus (S. aureus) on oluline seetõttu, et võib toota enterotoksiine, mis põhjustavad sageli toidumürgistusi. Inimeste haigestumine toimub toksiinidest saastunud toidu söömise tagajärjel. Haiguse sümptomid tekivad keskmiselt 2 kuni 4 tundi pärast toksiini(de)ga saastunud toidu söömist ning avalduvad tavaliselt iivelduse, oksendamise, kõhuvalu ja kõhulahtisusena. S. aureus enterotoksiini tootmise oluliseks eeltingimuseks on toidu valmistamise ja säilitamise temperatuuride rikkumine. S. aureus toidumürgistust on kõige sagedamini põhjustanud kuumtöödeldud liha- ja kalatooted, muna- ja piimatooted, erinevad salatid (kartuli-, kana-, makaroni- jt.), võileivad, täidisega pagaritooted ning kreemikoogid. Enamasti toimub toidu saastamine haigustekitajaid kandvate toidukäitlejate vahendusel.Kirje Allergeenide ohje toidukäitlemisettevõttes(Eesti Maaülikool, 2019) Laikoja, Katrin (koostaja)Toiduallergia on immunoglobuliin E (IgE) ehk immuunsüsteemi vahendatud reaktsioon, mis on reprodutseeritav sama toidu suu kaudu manustamisel. Selle tulemusena vabanevad bioloogiliselt aktiivsed ehk virgatsained (nt histamiin, serotoniin jt) ning võivad tekkida nahaärritus, sügelus, huulte ja keele turse, hingamisraskused, raskeimal juhul eluohtlik anafülaksia seisund. Toidutalumatus ei ole toiduallergia ega ole seotud immuunsüsteemiga, vaid võib olla põhjustatud ensüümipuudulikkusest (nt piimasuhkru ehk laktoosi talumatus) või esineda farmakoloogilise talumatusena (nt histamiini-, kofeiini-, salitsülaaditalumatusena). Eesti Allergialiidu andmetel esineb toiduallergiat keskmiselt 5-10% lastest ning 5% täiskasvanutest, Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) andmetel keskmiselt 1% rahvastikust. Toiduallergiat ja talumatust tekitavad ained (edaspidi „allergeenid“) on: gluteeni sisaldavad teraviljad, piim, munad, kala, koorikloomad, molluskid, maapähklid, pähklid, seesamiseemned, sojaoad, seller, sinep, lupiin, vääveldioksiid ja sulfitid.Kirje Jõevähk ja teda ohustavad võõrvähiliigid(Eesti Loodusfoto, 2019) Kaldre, Katrin (koostaja); Hurt, Margo (koostaja); Paaver, Tiit (koostaja); Eesti MaaülikoolLevik. Jõevähi looduslik levila ulatub Loode-Venemaalt Atlandi ookeani rannikuni ja Vahemerest Põhja-Skandinaaviani. Inimene on tema levikut laiendanud, viies selle liigi näiteks ka Briti saartele, kus teda varem polnud. Nimele vaatamata esineb jõevähk nii jõgedes kui järvedes. Eestis on ta praegu ainus vähiliik.