Andmebaasi logo

Aasta muld

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/6283

Sirvi

Sirvi Aasta muld Kuupäev järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi
Nüüd näidatakse 1 - 12 12
  • Pisipilt
    Kirje
    Aasta muld 2014. Leostunud muld : [teavik]
    (MTÜ Eesti Mullateaduse Selts, 2013) Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
    Leostunud muld on levinud peamiselt Kesk-Eestis, kõige rohkem Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Moodustab 7,6% Eesti muldkattest; põllumajandusmaal on tema osakaal 14%. 51% leostunud mullast asub põllumajandusmaal. Esineb maastikus koos rähkmulla ja leetja mullaga. Fotod: Alar Astover, Helis Rossner, Arne Ader. Kaardid: Priit Penu, Tambet Kikas
  • Pisipilt
    Kirje
    Aasta muld 2015. Paepealne muld : [teavik]
    (MTÜ Eesti Mullateaduse Selts, 2014) Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
    Paepealsed mullad on levinud loopealsetel ehk alvaritel, kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda sisemaapoolsel küljel, Loode-Eestis ja saartel. Nad on meil ühed väikseima levikuga mullad ja moodustavad ainult 1,2% Eesti muldkattest. Maastikus esinevad nad koos rähkmuldadega või harvem koos leostunud muldadega. Fotod: Priit Penu, Indrek Tamm, Arne Ader. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.
  • Pisipilt
    Kirje
    Aasta muld 2016. Rabamuld : [teavik ja postkaart]
    (2015) Kõlli, Raimo; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
    Rabamuld moodustab kogu Eesti muldkattest 5,1% ja turvasmuld-kattest 21,7%. Rabamulla liikide hulgas on ülekaalus sügavad rabamullad (> 96%) ja erimite hulgas vähe lagunenud rabaturvas-mullad (> 94%). Suurimad rabamulla levikualad on Pärnu madalik, Alutaguse, Võrtsjärve nõgu ning Peipsi-äärsed madalikud. Koostaja ja teksti autor: Raimo Kõlli. Fotod: Tarmo Kõlli. Kaart ja diagramm: Priit Penu, Tambet Kikas.
  • Pisipilt
    Kirje
    Aasta muld 2017. Leedemuld : [teavik ja postkaart] 
    (Eesti Maaülikool, 2016) Leedu, Enn; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
    Leedemuldi leidub kõikjal Eestis liivadel. Peamised levikualad on Kagu-Eesti, Peipsi-äärne madalik, rannaluited Loode-Eestis ja Põhja-Eesti rannikumadalik. Leedemullad katavad Eesti territooriumist 6,3% ja metsaaladest 14,2%. Tekst: Enn Leedu. Fotod: Indrek Tamm, Endla Reintam. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.
  • Pisipilt
    Kirje
    Aasta muld 2018. Näivleetunud muld : [teavik ja postkaart] 
    (Eesti Maaülikool, 2017) Astover, Alar; Leedu, Enn; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
    Näivleetunud muldi esineb rohkesti Kagu-Eesti lavamaal ja Sakala kõrgustikul. Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul leidub neid laugematel aladel. Näivleetunud mullad moodustavad kooslusi leetunud ja leetjate muldadega. Näivleetunud muldi on u 10% Eesti maafondist, põllumajandusmaal on neid üle 20%. Kõige rohkem on näivleetunud muldi Põlvamaal. Tekst: Alar Astover, Enn Leedu. Fotod: Hugo Roostalu, Endla Reintam. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.
  • Pisipilt
    Kirje
    Aasta muld 2019. Madalsoomuld : [teavik ja postkaart] 
    (Eesti Maaülikool, 2018) Leedu, Enn; Shanskiy, Merrit; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
    Eesti on üks märjemaid paiku maailmas: üle 22% on kaetud madalsoode ja rabadega. Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligi 14% meie muldkattest ja 59% turvasmuldadest. Kuivendamise ja põllumajandusliku kasutuse tõttu on nende osakaal praeguseks tõenäoliselt vähenenud. Madalsoomuldade suurimad levikualad on Kõrve-maa, Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Võrtsjärve ja Valga nõgu, Peipsi-äärne madalik ning Pandivere kõrgustikku ümbritsevad madala-mad alad. Tekst: Enn Leedu, Merrit Shanskiy. Fotod: Endla Reintam, Alar Astover. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.
  • Pisipilt
    Kirje
    Aasta muld 2020. Erodeeritud muld : [teavik ja postkaart] 
    (Eesti Maaülikool, 2019) Leedu, Enn; Astover, Alar; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
    Erodeeritud mullad moodustavad u 1,2% kogu Eesti maafondist, suurem on nende osakaal põllumajandusmaal (u 3,1%). Rohkesti leidub neid Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul, samuti Kagu-Eesti lavamaal (Tartu, Põlva, Vastseliina), vähemal määral Sakala kõrgustiku ümbruses (Viljandi, Abja, Tõrva) ja Pandivere kõrgustikul. Maastikus on nad kõrvuti reljeefi madalamatel osadel asuvate deluviaalmuldadega ning erodeerimata leostunud, leetjate, näivleetunud ja leetunud muldadega. Reljeefi madalamatelt osadelt võib leida ka glei- ja madalsoomuldasid. Kuna Lääne-Eestis ja saartel on Eesti keskmisest rohkem liiv- ja turvasmuldi ning ilmad tuulisemad, on seal tuuleerosiooni all kannatavate maade osakaal Eesti keskmisest suurem. Tekst: Enn Leedu, Alar Astover. Fotod: Alar Astover, Maa-amet (aerofoto). Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.
  • Pisipilt
    Kirje
    Aasta muld 2021. Rähkmuld : [teavik ja postkaart]
    (Eesti Maaülikool, 2020) Leedu, Enn; Astover, Alar; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
    Rähkmullad moodustavad 4,7% kogu Eesti mullastikust ja 9% põllumaast, gleistunud rähkmullad vastavalt 1,6 ja 2,1%. Rähkmuldade peamine levikuala on Põhja- ja Loode- Eesti ning saared. Ülekaalus on need Harju, Lääne ja Saare maakonnas. Gleistunud rähkseid liivmuldi esineb kõige rohkem Hiiumaal, gleistunud rähkseid liivsavimuldi Läänemaal (11,9% haritavast maast), gleistunud rähkseid savimuldi on väga vähe. Piiratult leidub rähkmuldi ka Lõuna-Eestis Otepää ja Haanja kõrgustikul üksikute moreenkõrgendike lagedel ja nõlvadel. Valkjashalli rähkmoreeni levikupiirkonnas kaasnevad rähkmuldadega paepealsed mullad, mujal peamiselt leostunud mullad. Rähkmuldade ülekaaluga muldkattele on iseloomulik mullaerimite suur kirjusus.
  • Pisipilt
    Kirje
    Aasta muld 2022. Tehismuld : [teavik ja postkaart]
    (Eesti Maaülikool, 2021) Leedu, Enn; Astover, Alar; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
    Tehismuldi leidub kõikjal, kus inimene on rajanud karjääre, kaevandusi, teid, ehitisi, prügilaid jms. Meil esinevad nad laialt Kirde-Eesti põlevkivikarjääride ja Maardu ümbruse fosforiidikarjääride piirkonnas, samuti üle Eesti linna- ja tööstusaladel. Sageli on nad kompleksis teiste muldadega väikestel pindadel. Suurematel aladel esinevad tehismullad kajastuvad digitaalsel suuremõõtkavalisel mullastikukaardil, kuid nende levikuandmed kaardil võivad paljudes kohtades aegunud olla, sest taimestiku taastamisel pärast kaevanduste sulgemist ja haljastuse rajamisel ümber ehitiste tekib neid pidevalt juurde. Praegu on tehismuldi Eestis arvatavalt umbes 70 000 ha.
  • Pisipilt
    Kirje
    Aasta muld 2023. Leetunud muld : [teavik ja postkaart] 
    (Eesti Maaülikool, 2022) Leedu, Enn; Astover, Alar; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
    Leetunud mullad on kujunenud leetumise ja kamardumise koosmõjul ning neile on iseloomulik rohkem kui 5 cm tüseduse huumuskihi olemasolu. Need mullad on karbonaadivaesed ja kerge lõimisega (liivad või saviliivad). Kamardumise all mõistetakse huumushorisondi teket. Leetumine on mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ja laguproduktide uhtumine mulla sügavamatesse kihtidesse laskuva veega. Leetunud mulla profiil on väljauhteline, vahetult huumushorisondi alla võib jääda hele leethorisont või profiili alumisest osast tumedam välja-sisseuhte komplekshorisont.  Looduslikel aladel katab mullapinda metsa- või rohumaade kõdu. Leetunud mulla huumushorisont on mõõdukalt või tugevasti happeline.  Esineb ka selliseid leetunud muldi, mille profiili alumises osas leidub gleistumise ehk ajutise liigniiskuse tunnuseid. Gleistunud leetunud mullad asuvad reljeefi madalamatel osadel, on ajutiselt liigniisked perioodiliselt kõrgele tõusva põhjavee tõttu ja mullaprofiili alumises osas võib näha selgelt väljakujunenud roostetäppe või -laike. Neil on sisseuhtehorisont huumusainetest ning raua ja alumiiniumi oksiididest sageli mustjaspruuniks värvunud.
  • Pisipilt
    Kirje
    Aasta muld 2024. Leostunud gleimuld : [teavik ja postkaart]
    (Eesti Maaülikool, 2023) Leedu, Enn; Astover, Alar; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
    On kujunenud alaliselt liigniiskel karbonaatsel lähtekivimil, kihisemine algab enamasti 30–70 cm sügavuselt. Peal on toorhuumuslik või alla 10 cm tüsedune turbahorisont. Profiili keskosas on pruunikas sisseuhtehorisont, mille alla jääb tugevasti gleistunud lähtekivim või lausaline gleihorisont. Alalisest liigniiskusest tingitud gleistumine väljendub neil muldadel sinakas- või rohekashallide laikude ohtruses. Periooditi võib parema õhustatuse tulemusena olla tekkinud ka roostepruune ja kollakaid laike. Need mullad on neutraalse reaktsiooniga ja toitainerikkad. Viljakus varieerub väga suurtes piirides, sõltudes lõimisest, koresesisaldusest, huumuskihi tüsedusest ja kuivenduse seisust. Tüsedas toorhuumuslikus kihis on talletunud suurel hulgal orgaanilist süsinikku.
  • Pisipilt
    Kirje
    Aasta muld 2025. Klibumuld : [teavik ja postkaart]
    (Eesti Maaülikool, 2024) Leedu, Enn; Astover, Alar; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
    Klibumullad on rähkmuldade alamliik, mis on välja kujunenud rannavallidel oleval karbonaatsel veerisel ja klibul või koreselistel liustikujõgede setetel. Nende lähtekivimiks on klibu, mida iseloomustab väga vähene peeneselise materjali sisaldus ja kohati isegi selle puudumine. Klibu on korese alajaotus, mille hulka kuuluvad ümardunud servadega lapikud 1–10 cm läbimõõduga kivid. Klibu kivid on kujult sobivad lutsuviskamiseks.