1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7079

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1157

Elektrienergia kokkuhoid tänavavalgustuses pingemuundurite abil Puurmani liiklussõlme näitel
(2012) Lill, Kristjan
Elektrienergia kokkuhoid tänavavagustuses pingemuundurite abil Puurmani liiklussõlme näitel sisaldab järgnevaid tulemusi, järeldusi ja soovitusi: 1. Tänavavalgustuse mõõdetud koguvõimsus, kui kõik valgustid põlevad, on ligikaudu 18,5 kW. 2. Kui lülitada kesköösel peale- ja mahasõitude valgustus välja, oleks sellega võimalik säästa ligikaudu 29% elektrienergiat. 3. Uuritud perioodil on muunduritega saavutatud ligikaudu 30,8 % kokkuhoid. 4. Koos muunduritega on võimalik saavutada kuni 35,5% kokkuhoid. 5. Muunduri programmi muutmisega on võimalik elektrienergia tarbimist veelgi vähendada. 6. Antud perioodil (mai, juuni, juuli 2012) lülitas hämaraandur ristmiku valgustuse sisse keskmiselt umbes kell 22:00 ja välja 05:00. 7. Puuduva seadmete hinna ja paigalduskuludeta ei ole leitud antud lahenduse tasuvusaega. 8. Võimalik on mõõta valgustite poolt tekitatava valguse parameetreid erinevatel pingemuundurite säästureziimidel ja võrrelda tulemusi seaduses ettenähtud normidega.
Mobiilsete söötmistehnoloogiate võrdlusanalüüs
(2012) Parker, Hardi
Töös võrreldi kahte erinevat söötmistehnoloogiat samades tootmistingimustes. Võrdlus põhineb kronometraažil ja nende tulemuste põhjal tehti analüüs. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin põhietapid, millele käesolevas töös toetuti. Üldandmeid koguti POÜ suurfarmis ja POÜ juhatuse esimeest intervjueerides. Üldandmeid suurfarmist kogudes anti infot loomarühmade suuruste ja ratsioonide kohta. POÜ esimees andis infot suurfarmi plaani, söödamikserite hindade ja kulutuste kohta. Farmis koguti andmeid sööda laadimise-, transpordi- ja laotamisaja kohta. Aegu mõõdeti töö käigus stopperiga, vahemaid mõõdulindiga ja sööda koguste kohta saadi infot suurfarmi juhatajalt. Töö tulemused ja analüüs. Laadimisjõudlused erinevad kõige enam silo laadimisel ja kõige vähem mikroelementide laadimisele. Iseliikuv mikser laeb sööta freesi abil, ning järelveetavat kasutades laetakse sööta lauplaaduriga. Lauplaaduriga on laadimisjõudlus silo laadimisel 9,5 kg/s, jahude laadimisel 4,2 kg/s ning mikroelementide laadimisele 0,35 kg/s. Freesiga laadimisel on vastavad tulemused järgmised – 2,9kg/s, 3,8kg/s ja 0,35kg/s. Laadimisjõudlustest sõltub laadimisaeg. Lauplaaduriga sööta laadides läks 4.grupi sööda peale laadimisel aega päevas 2,8 tundi ja freesiga 3,8 tundi. Aastas vastavalt 1021 ja 1384 tundi. Laadimisajad ei olnud ootuspärased, enne töö kirjutamist arvati et freesiga kulub vähem aega. Sööda laotamisjõudlused ei erinenud erinevatel söötmistehnoloogiatel palju, vaid 0.1 kg/s. Seega on ka laotamisaeg praktilisel sama. Iseliikuva söödamikseriga kulub aega aastas 170 tundi ja järelveetava söödamikseriga 172 tundi. Laotamisajad olid ootuspärased, kuna luugi suurus kust sööta välja laetakse oli mõlemal mikseril sama suur. Transpordi aeg sõltub teepikkusest ja kiirusest ning seda mõjutab ka tee mida pidi peab söödamikser sõitma. Suurem liikumiskiirus on järelveetavat söödamikserit vedaval traktoril 2,8 m/s. Iseliikuval söödamikseril on see kiirus 1,6 m/s. Aega kulub aastas transpordile järelveetavat söödamikserit kasutades 122 tundi ja iseliikuval mikseril 218 tundi. 100 tundi aastas on päris suur vahe. Transpordiajad olid samuti ootuspärased, kuna teati et iseliikuva mikseriga ei ole võimalik kiiresti liikuda. Farmis puhastatakse igapäevaselt söödakäiku. Iseliikuvat söödamikserit kasutades puhastatakse söödakäiku mikseriga ja aega kulub selleks 34 tundi aastas. Järelveetavat söödamikserit kasutades puhastatakse seda lauplaaduriga ja see võtab tunduvalt kauem aega 147 tundi aastas. Söödakäigu puhastamisele kuluva aja suhe oli sama mida oligi oodata. Kogu söötmisprotsessile kulub aastas iseliikuvat söödamikserit kasutades 1806 tundi ja järelveetavat mikserit kasutades 3178 tundi. Järelveetavat mikserit kasutades tuleb ajakulu niivõrd suurem kuna kasutatakse kahte töölist. Seegi punkt oli ootuspärane. Tööjõu ja masinapargi ratsionaalsemaks kasutamiseks on iseliikuv söödamikser kasulikum, olgugi et muutuvkulu on iseliikuval mikseril 14 000 eurot suurem. Selle kompenseerib see, et iseliikuva söödamikseri puhul teeb kogu töö üks masin ja üks mees, kuid järelveetava puhul on vaja kahte masinat ja kahte meest. Lauplaadurit kasutatakse ka teiste tööde tegemiste juures, aga kui järelveetava mikseriga sööta, peab lauplaadur päevas 4,35 tundi olema farmis ning teiste tööde tegemise aeg pikeneb või tööd jäävad üldse tegemata. Iseliikuva mikseriga söötes seda ei juhtu. Järelveetava söödamikseriga töötades peab tööandja leidma teise töölise. Tänapäeval ei ole vastava kvalifikatsiooniga tööjõu leidmine kerge.
Üleminek fossiilsetelt kütustelt puitkütustele - Elva linna keskküttevõrgu juhtumiuuring
(2012) Uiga, Jaanus
Antud bakalaureusetöös võeti eesmärgiks leida kaugküttevõrgus teostavate tööde mahtu, tähtsust ning elanikkonnale avaldatava mõju kirjeldavad indikaatorid. Lisaks sellele analüüsitakse energiatarbimise vähenemise efekti kaugküttevõrgus teostatud investeeringutele, näitamaks süsteemi optimeerimise tähtsust asulates, kus kaugküttesoojuse tarbijate lisandumine on ebatõenäoline. Selleks uuritakse väikelinna (Elva) näite põhjal keskküttevõrgustikku, mille soojusenergiaga varustamine on fossiilsetelt kütustelt valdavas osa üle viidud puiduenergeetikale. Töö raames anti ülevaade kaugküttealastest regulatsioonides, määrustest ning suundumustest nii Eestis kui Euroopa Liidus. Tuvastati andmete kogumise jaoks vajalikud algallikad ning andmebaasid. Andmete põhjal leiti olukorra ning tulevikustsenaariumite analüüsiks vajalikud arvutusvalemid ning –alused. Kirjanduse analüüsi tulemustest selgus, et kaugküttevõrgu arengu planeerimisel peab lisaks piirkonna hetkeolukorrale lähtuma paljudest regulatsioonidest ja määrustest, mis ei pruugi otseselt seotud olla soojamajandusega. Seadused, määrused ning arengukavad, mis suunavad inimesi energiasäästumeetmeid kasutusele võtma, mõjutavad nii kaugküttesoojuse tarbijat kui tarnijat. Elva linn on üks väheseid omavalitsusi Eestis, kes on läbi ainuosaluse soojavõrku haldavas aktsiaseltsis säilitanud kaugküttevõrgu omaniku rolli ning on tänu erinevatele investeerimistegevustele suutnud lisaks katlamajadele ära renoveerida ka peaaegu kõik kaugküttetrassid. Praegune olukord on võimalikuks saanud vaid läbi erinevate toetusmehhanismide kasutamise, väljendudes asjaolus, et viimase kümnendi jooksul on majandustegevuse käigus tehtud 2,26 miljoni euro suurusest koguinvesteeringust kaetud omavahenditest vaid 1,3 miljonit eurot. Tulemusena on suudetud hoida kaugküttesoojuse hinda tarbijale suhteliselt madalal, suurendades samal ajal teenuse kvaliteeti ning usaldusväärsust. Elva linn saavutas renoveerimistega olukorra, kus tarbimise vähenemisel eeldatud mahus jääb trassikadu 15% piiresse tootmismahust, mis on Konkurentsiameti hinnamudeli järgi alates 2017. aastast maksimaalne lubatav trassikadu. Tulevikustsenaariume luues ei ole võimalik hoiduda aastase energiavajaduse prognoosimisest. Prognoose saab teostada köetava hoone sise- ja välistemperatuuride vahe ning soojuskadude vahelist seost rakendades. Tarbimisandmeid töödeldes leitav küttekarakteristika on üks sellise seose kirjeldaja, võimaldades lisaks olemasolevate tarbijate soojusenergia vajaduse arvutamisele lisada kalkulatsioonidesse potentsiaalsete kaugküttevõrguga liitujate tarbimismahud. Seeläbi on võimalik koostada vastava piirkonna jaoks vajaminevate tootmisvõimsuste koormuskestvusgraafikud. Tulevikustsenaariumite lähteandmeid saab leida, muutes kaugküttepiirkonna kui terviku tarbimis- ja tootmistegevustega seonduvaid parameetreid. Töös analüüsiti nelja erinevat tulevikustsenaariumi, millest kolm sisaldasid koostootmisjaama rajamist. Stsenaariumite keskmes oli vähenev soojusenergia tarbimismaht (28,4...29,6 %) ning selle mõjud kaugküttevõrgus juba teostatud renoveerimistele ning uutele investeerimisvõimalustele. Arvutustulemuste võrdlus näitab, et Elva linna kaugküttepiirkondi on võimalik jätkusuutlikult ekspluateerida tavapärast äri- ja majandustegevust jätkates ka siis, kui soojusenergia vajadus tänu hoonete energiatõhususe suurenemisele väheneb. Koostootmisjaamade ehitamist ning kaugküttepiirkondade ühendamist piirab alginvesteeringu mahukus ning suvise tarbimise puudumine. Kõige teostatavamaks koostootmisjaama rajamise stsenaariumiks on IV stsenaarium, sest selle jaoks vajalik algkapitali maht on vastavatest tulevikuperspektiividest madalaim. Antud stsenaariumi puhul langeb toodangumaht 153632 MW·h-lt 10846 MW·h-ni samal ajal kui elektrienergia tootmine väheneb baasaasta 2520 MW·h tasemelt 2025. aastaks 1795 MW·hni. II ja III stsenaarium olid energia müügimahtude ning lisanduva hakkpuidu koguse suhtarvu arvestades tulusamad, kuid antud stsenaariumite korral suurendab vajalikku algkapitali soojatrasside ehitamise vajadus. Tavapärase äri- ja majandustegevuse jätkumist soodustavad seni tehtud investeeringud, madalad soojuskaod kaugküttetrassides, süsteemi paindlikkus energiatarbe vähenemise korral ning tooraine hind. Vastavalt EL-i energeetikasuundumustele muutub koostootmisjaama ehitamine nii energeetiliselt kui ka majanduslikult tasuvamaks ajaks, mil hetkel kasutusel olevad katelseadmed täielikult amortiseeruvad.
Bioetanoolkütuste mõju kolbmootori heitgaaside koostisele
(2012) Saar, Erki; Küüt, Aarne (juhendaja)
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli hinnata heitgaasides esinevaid muutusi erineva etanooli kontsentratsiooniga bioetanooli kasutamisel sisepõlemismootori kütusena. Hinnati heitgaasides sisalduvate ainete osakaalu ja muutust sarnastel koormus- ja kiirusrežiimidel. Eesmärgi täitmiseks teostati survesüütega ja sädesüütega mootoriga katsed. Survesüütega mootoriga katsete sooritamiseks kasutati erineva kontsentratsiooniga bioetanoolkütuseid ja sädesüütega mootori katsete läbiviimiseks kasutati lahjendatud etanooliga kütuseid. Võrdluseks bioetanoolkütustega teostati katsed ka bensiini ja diislikütusega. Lisaks katse tulemustele teostati vajalikke arvutusi. Katse tulemuste põhjal koostati graafikuid bioetanoolkütuste heitgaaside sisalduste võrdlemiseks tavakütuste omast. Tulemused saadi heitgaasides esinevate muutuste analüüsimise teel. Teostati hulk diagramme, mis näitavad heitgaasides mõõdetud ainete kogust. Tulemuste põhjal võib järeldada, et CO2 emissioon väheneb kasutades bioetanoolkütuseid. See on kasulik, kuna süsinikdioksiid kui üks kasvuhoonegaasi komponentidest põhjustab globaalset soojenemist. Peab aga tõdema, et heitgaasides väikseimat CO sisaldust omab diislikütus. Vingugaasi kogus väheneb, järelikult on tegemist lahja seguga. Katse tulemuste analüüsimisel selgus, et suurim NOx aine hulk on diislikütusel. Erinevused on bioetanoolkütustega võrreldes suuremad 71 % bioetanooli osakaaluga kulutatud kütusest. Põlemata vesinikuühendite osakaal heitgaasides on suurim diislikütusel 54 % bioetanooli suhtelise koguse puhul. 71 % bioetanooli suhtelise kütuse kogusega analüüsitud katsel osutus väikseima HC aine hulgaga diislikütus. Diiselmootoriga teostatud katsete keskmised tulemused olid tunduvalt suuremad bioetanoolkütustel. Ottomootori heitgaase analüüsides tuli ilmsiks tühikäigu pööretel lahjendatud bioetanoolkütuse E30 suurem CO2 kogus võrreldes teiste katses osalenute kütustega. Põhjuseks on bioetanoolkütuse E30 täielikum põlemine. Kõrgendatud tühikäigu pööretel toimub CO2 vähenemine suurema kontsentratsiooniga bioetanoolkütuste suunas. Tühikäigu pööretel mõõdeti suurimat CO ja HC kogust bioetanoolkütusel E15, mis on põhjendatav antud kütuse ebasobilikkusest ottomootorile. Kõrgendatud pööretel on CO ja HC sisaldus suurim bioetanoolil E30 ja E15. Kui hoolida ümbritsevast loodusest ja elusolenditest, siis oleks mõistlik kasutada kõikidel autoomanikel bioetanoolkütuseid, kuna nende heitgaaside koostis on puhtam. Katsete käigus saadud tulemustega peaks edasiarendamise suunaks olema mõõtemetoodika välja töötamine bioetanoolkütuste kasutamisel kolbmootorites. Probleemiks on erineva etanooli kontsentratsiooniga bioetanooli kasutamine, kuna heitgaasides sisalduvate ainete kogused on erinevad, mida oli näha ka antud teema käsitlemisel.
Elektrienergia tootmise ja ülekandmise väliskulude hindamise metoodika alused
(2012) Tuksam, Jaak; Annuk, Andres (juhendaja); Kalle, Heikki (juhendaja)
Väliskulude hinnang uurib keskkonnaseisukohalisi ja sotsiaal- ehk ühiskonnapoliitilisi huve ja arvestab nendega seoses tekkivaid kaudseid, kuid mitte arvestamatuid kulusid. Kulude kokkuarvestamine, arvestades erinevaid stsenaariume annab ka investorile selge signaali millisesse tootmise meetodisse on otstarbekas investeerida, arvestades, et suurema mõjuga tootmine on väliskulude maksumuse poolest kulukam. Arvestades käesolevas bakalaureuse lõputöös käsitletud teemasid, seadusi ning olemasolevat vajadust väliskulude õiglase arvestamise järele, on kavandatava jätkutegevuse vajalikkus autori arvates piisavalt tõestatud. Tegelemine käsitletud probleemiga annaks ühiskonnale võimaluse tõsta jätkusuutlikust ja osapooltel saada õiglast, kuludest lähtuvat tasu (hüvitist). Sektori investeerimisvajadustesse lisanduks läbipaistvust ja selgust. Taastuvenergeetika muutuks seeläbi investoritele ahvatlevamaks ning arusaadavamaks. Energeetika üldises plaanis muutuks läbipaistvamaks ja läbi õiglase tasustamise korral näeks ühiskonnas senini keskkonna suhtes passiivsed grupid keskkonnasäästliku energeetikat mitte ainult alternatiivi vaid põhisuunana. Põhijärelduseks on see, et ainuüksi elektri tootmise ja ülekandmise väliskulude hindamise metoodika on vajalik ja toob kaasa positiivse jätkutegevusteplaani ning alused innovatsioonile. Protsess on pikaajaline ja ressursimahukas, sõltumata sellest peaks tegutsema kohe ja kaalutletult. Kokkuvõttes on autor seisukohal, et väliskulude hindamise metoodika väljatöötamine on põhjendatud ja käesoleva bakalaureusetöö praktiline rakendamine edasiste magistriõpingute käigus omab väljavaadet kulmineeruda magistritööna metoodika näol. Uuringute ja projekti täideviimise tarbeks vajaminevate ressursside taotlemiseks on vajalik teostada eelarvestamine, mis sõltuvalt teostatavate uuringute mahust koosneb peamiselt uuringute teostajate hinnapakkumistest.
Ülevaade Riigimetsa Majandamise Keskuse sertifitseerimisest
(2012) Agarmaa, Mihkel; Korjus, Henn (juhendaja)
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade RMK metsade sertifitseerimisest, vaadelda erinevaid sertifikaate ja sertifitseerimissüsteeme. Uurimuses on kasutatud enamasti artikleid ja rahvusvaheliste sertifitseerimisorganisatsioonide materjale internetiallikatest. Töös käsitletakse RMKle omistatud keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001, kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001, säästliku metsamajandamise PEFC ja FSC sertifikaate. FSC sertifikaati on käsitletud põhjalikumalt. Uuritakse ka erinevaid sertifitseerimissüsteeme ja sertifitseerimisskeeme. Uurimistöö tulemusena võib väita, et nimetatud sertifikaadid omavad suurt praktilist väärtust. Sertifikaatidega, auditeerimisega, sertifikaatide väljastajate ja nende hoidjate vaheline koostöö aitab parandada metsandust tervikuna.
Ülevaade RMK küttepuidu ja raidmete tarnimisest ja küttepuidu hindadest aastatel 2009-2011
(2012) Lind, Allar; Korjus, Henn (juhendaja)
Fossiilsete kütuste vähenemise tõttu on energiatootmises võetud kasutusele taastuvad energiaallikad. Eestis on tõusnud üheks tähtsamaks taastuvaks energiaallikaks puit. Bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade küttepuidu ja raidmete tarnimismahtudest RMK-s ning ülevaade küttepuidu hindadest RMK-s aastatel 2009-2011. Töös on kasutatud RMK hinnastatistika andmeid, tarnete veostelehtede andmeid ning RMK aastaraamatuid. Töös on toodud välja küttepuidu hinna muutused. Omavahel on võrreldud RMK tarnimis- ja müügimahte ning on esitatud küttepuidu ja raidmete tarnete kogused RMK regioonide ja metskondade kohta. Tööst selgus, et RMK küttepuidu vahelaohinnad on tõusnud märgatavalt aastatel 2009-2011. Tarnimis- ja müügimahtude võrdlemisel ilmnes, et tarnimismahud veoste lehtede põhjal on suuremad kui aastaraamatutes esitatud müügimahud. Kõige rohkem tarnitakse RMK-s lehtpuuküttepuitu. Suurim küttepuidu ja raidmete tarnija RMK-s on Kirde regioon. Metskonniti on suurimaks tarnijaks Ida-Virumaa metskond. Küttepuidu ja raidmete tarnimismahud olid suuremad piirkondades, kus läheduses on nõudlus nende järgi suurem. Enamus RMK raidmetest ja küttepuidust kasutatakse ära Narva elektrijaamade poolt. Töös esitatud andmeid saab edaspidi kasutada järgnevate aastate tarnemahtude ja hindade võrdlemiseks.
Tahvelarvuti ja e-lugeri ergonoomika
(2012) Tamm, Rauno
Poelettidele tuleb iga päev uusi seadmeid, millest tarbijad veel kuulnud ei ole. Tahvelarvutid ja elugerid on järjest rohkem igapäevaelus kasutatavad seadmed ja sõnad. Antud seadmete populaarsus on tingitud e-raamatute kiire kasvuga. E-raamatute müügile aitab kaasa nende kättesaadavus internetis, soodsam hind võrreldes paberraamatuga ja tahvelarvutite ning e-lugeritega on võimalus talletada seadmesse korraga tuhandeid raamatuid. Tahvelarvuteid on erinevaid, nii ehituse, tehnoloogia kui ka mõõtmete poolest. Tahvelarvutid on ehitatud vedelkristallekraanidega ning nende hulka ei kuulu e-lugerid, millel on elektroforeesil põhinev ekraan. Kui inimesel on soov lugeda raamatuid ja saada maksimaalne lugemiselamus, siis selle jaoks on mõeldud e-lugerid. Tänu kahele erinevale ekraani tehnoloogiale on e-tindi tehnoloogiaga mõeldud kasutajate peale, kes soovivad raamatut lugeda nagu tavaliselt paberilt. Tahvelarvuti eesmärgiks on personaalse arvuti asendamine ning meelelahutuslik osa. Uurimistöö põhjal võib tõdeda, et: 1) e-lugeri ja tahvelarvuti puhul on tegemist kahe erineva seadmega, erinevus on tingitud ekraani tehnoloogiast – e-tint ja vedelkristallekraan; 2) kahest erinevast ekraani tehnoloogiast tulenevad seadmete iseärasused, 3) e-tindi tehnoloogia seadmete aku kestus on kuni kaks kuud, kuid seadme võimalused on piiratud; 4) e-tindi tehnoloogiaga e-lugerid on silmale tervislikumad ja seda on lihtsam jälgida, 5) vedelkristallekraaniga seadmetel on funktsioone rohkem ja täiendav lisarakenduste (programmide) installeerimise võimalus; 6) vedelkristallekraanidega seadmete värvid on selgemad ja erksamad, kuid selline ekraani tehnoloogia mõjub rohkem tervisele; 7) tahvelarvuti ja e-lugeri kasutamisel tuleb jälgida seadme hoidmise asendit, et säilitada korrektne kehahoiak. Uurimistööst võib teha järgnevad järeldused: 1. Inimesed on teadlikud kahe erineva seadme olemasolust. 2. Vastajatest enamikul puudub huvi seadmete vastu, kuid olemasolevatest seadmetest on tahvelarvuti populaarsem kui e-luger. 3. Uurimistööst selgus, et küsitletavad kasutavad/kasutaksid seadet kõige enam interneti veebilehtede lehitsemiseks. Küsimustiku tulemuste põhjal võib oletada, et üldine lugemus on vastajate seas väike. 4. Vastajate jaoks on tähtis, et seadmel oleks puutetundlik ekraan ja ekraan oleks suurem kui 7''. 5. Seadmete funktsioonide olemasolust peetakse olulisemaiks interneti tuge. Vastajate eelistused ühtivad kõige enam vedelkristallekraaniga seadme võimalustega. 6. Seadmete kasutamisega kaasneb mõju tervisele ja uurimistööst selgus, et vastajad on teadlikud seadmetest tulenevatest terviseriskidest. Kõige rohkem mõjutavad seadmed silmade väsimist, millest on ka teadlikud küsitluse osalejad. Uurimistöö põhjal teeb autor järgmised soovitused: 1. Parima lugemiselamuse saamiseks on e-tindi tehnoloogiaga e-luger. E-lugeri ekraan ei tohiks olla alla 6'' (paberi suurus ISO B7), vastasel korral muutub ekraanilt teksti lugemise raskeks. 2. Kõige rohkemate võimalustega ja funktsioonidega - kõige universaalsemad on vedelkristallekraaniga seadmed. Tahvelarvuti sobib, kui on vaja kasutada pidevalt internetti ja erinevate tekstifailide loomist ning redigeerimist. 3. Raamatukokku autor soovitab e-tindi tehnoloogiaga e-lugereid, sest tähtsal kohal on parima lugemiselamuse saamine. E-lugeril peaks olema kindlasti audio funktsiooni olemasolu, et saaks kuulata audioraamatuid. Kindlasti peaks seadmel olema ka klahvistik, kuid puutetundlik ekraani olemasolu ei ole tähtis, sest on kasutajaid, kes ei ole puutetundliku ekraaniga varem kokku puutunud ja võib tekkida kahtlus, et seadme kasutamine on keerukas. 4. Autor soovitab tootmisettevõttesse kasutada paberi kokku hoidmiseks suure ekraaniga etindi tehnoloogiaga e-lugerit. E-lugerist on lihtne vaadata koosteejooniseid ja kasutusjuhendeid. 5. Autor soovitab üliõpilastele tahvelarvutit, sest õliõpilaste jaoks on tähtis ka tekstifailide loomine ja redigeerimine ning kaaskandmise võimaluse lihtsusest meelelahutusliku funktsioonide olemasolu. Üliõpilased, kes kasutavad seadet ainult õppimiseks ja lugemiseks, siis tuleb valida e-tindi tehnoloogiaga seade. 6. Palju on arutletud seadmete kasutusele võtmisest koolidesse. Koolidesse sobib kõige paremini e-tindi tehnoloogiaga e-luger. E-luger ei sobi igasse ainesse paberraamatu asendamiseks, sest paberraamatu korral saab korraga keerata mitu lehte ja leida vajatav lehekülg, kuid e-lugeri tehnoloogiast tulenevalt on seade aeglane ja õige lehe leidmine võtab kaua aega.
Marga 10/0,4 kV alajaama pingeprobleemi lahendus
(2012) Siil, Janno
Töö eesmärk oli vastavalt lähteülesandele lahendada pingeprobleemid Marga 10/0,4 kV alajaama fiidritel F-2 ja F-3. Marga 10/0,4kV alajaama fiider F-2 liinilõpus asuvate Saaretare ja Soosaare kinnistute liitujate lühisvool liitumispunktis on 39A. Soosaare, liitumisele 10A, kasutades gG tüüpi sularit hoone kaitseks rakendub lühisepuhul 3s jooksul. Saaretare, 16A liitumisega, kasutades 16A gG tüüpi sularit rakendub lühise puhul alles 30s jooksul. Liitujad said lisatud Külma 10/0,4kV alajaama koosseisu. Antud alajaama parameetritele saavutati lühisvooluks, kasutades kaablit AXPK4G150, vastavalt 298A ja 248A, mis võimaldab kasutada C tüüpi kaitselüliteid ning 1-faasilise liitumise asemel saavad taotleda 3-faasilist liitumist. Külma alajaama liitujate arvu suurenemise ning perpektiivse liitumise arvelt suureneb alajaama vahetuse prioriteet uue alajaama ja võimsama trafo vastu. Marga 10/0,4kV alajaama fiider F-3 kooseisus olevad Tamme, Pärna, Metsa ja Pärnametsa talud ja fiider F-2 kooseisus olevad Loidu, Kohu ja Salu talud saavad toite uuest projekteeritud Vooremõisa 10/0,4kV alajaamast. Mille toiteks projekteeriti uus k/p maakaabelliin. Uus alajaam ning maakaabelliinid võimaldavad liitujatel kasutada maksimaalset amperaaži ilma, et seaksid ohtu hoone elektrivõrgu ning inimesed. Marga alajaama fiidrer F-2 vahetatakse paljasjuhtmetega õhuliinid keerdkaabliga, mis demonteeritakse fiidrilt F-3. Fiidri F-2 koosseisu kuuluvate talude lühisvoolud ja pingelangud ei parane, kuid suureneb tormikindlus. Marga alajaama fiider F-1, mis lähteülesande järgi ei kuulunud projekti mahtu, vahetatakse paljasjuhtmeline õhuliin keerdkaabliga, sest demonteeritav maht on piisavalt suur. Marga alajaama madalpinge poole töökindlust parendatakse ning sellega seoses katkestuste arv väheneb märgatavalt. Maakaablite ja keerdkaablite kasutuselevõtuga vähenevad alajaamade koosseisu jäävate talude elektrikatkestuste arv. Marga 10/0,4kV alajaama tarbijate lisamine Vooremõisa ja Külma alajaama koosseisu parandab liitujate elektrivarustust. Tarbijad saavad kasutada liitumisega ettenähtud võimsusi.
John Deere metsalangetusmasina jõudluse parendamise analüüs TimberLinkTM tarkvara abil
(2012) Kitsing, Dimitri; Kurvits, Vahur (juhendaja)
Käesolevas bakalaureusetöös on tutvustatud John Deere metsamasinates kasutuses olevat uuenduslikku tarkvara TimberLinkTM ning analüüsitud põhjalikumalt metsalangetusmasina tootlikkuse tõstmise võimalusi ja tehtud katse tulemusi selle programmi abil. Metsatehnika jõudluse tõstmine optimaalsele tasemel ning selle võimalikult efektiivne kasutamine on aluseks edukale metsaülestöötamisettevõttele. Sellest tulenevalt üritatakse uurimustöös välja selgitada, kas ja kuidas mõjutab TimberLinkTM programmi võimaluste sihipärane kasutamine masinaomaniku, operaatori ja hoolduspersonali poolt harvesteri tootlikkust. Töös on analüüsi aluseks Eestis töötav uuendusraie harvester John Deere 1270E, millelt on kogutud elektroonilised andmed. Eelnevalt on TimberLinkTM näitajatest juhindudes masinale spetsiaalselt efektiivsuse tõstmise eesmärgil tehtud tehniline häälestus, mille tulemuslikkust hinnatakse peale mõningast masinatööd samas programmis. Uudse TimberLinkTM-i kasutus laiemalt on hetkel veel harv ja see on esimene analoogne uurimus Eestis. Samuti ei leidu ametlikke avaldatud uuringuid ka teistest maadest, mistõttu ei olnud võimalik lõpptulemusi teistega võrrelda. Uurimuse lõpuks jõutakse järeldusele, et TimberLinkTM on õige kasutuse korral tõhus abiprogramm jälgimaks ja parandamaks metsamasina jõudlust kõigis tööetappides. Parima tulemuse saavutamiseks on vajalik õigeaegne reageerimine ohumärkidele ning masina asjatundlik häälestus vastavalt tööoludele ja operaatori oskustele.
Tuuleenergeetika perspektiive Võrtsjärve idakaldal
(2012) Henrikson, Martin; Lepa, Jaan (juhendaja)
Käesolev bakalaureusetöö koostati uurimaks tuuleenergeetika perspektiive Võrtsjärve idakaldal. Töö eesmargiks seati tuuleenergeetilise väärtuse leidmine Võrtsjärve idakaldal, kasutades selleks Võrtsjärve kirdeosas asuva AS Teede Tehnokeskuse teeilmajaama poolt registreeritud tuulte andmeid ajavahemikul 07.2009 – 06.2012. Töö eesmärgini jõudmiseks teisendati tuulekiirused 98 m kõrgusele ning arvutati nende järgi 2,3 MW-se Enercon tuuleturbiini genereeritavad võimsused vastavalt tunnusjoonele. Saadud võimsuste ja tuule puhangute kestvuse järgi leiti tuulegeneraatori poolt toodetav energia ning koostati energiaroosid. Töö tulemusena koostati antud ajavahemiku kohta tuulegeneraator Enercon E-70 toodangule vastavad energiaroosid. Energiaroosidelt selgus, et kõige perspektiivsemad on lõuna tuuled, omades aasta lõikes kuni 1,35 GWh suurust potensiaali. Kogu toodang aasta jooksul Enercon E-70 tuulegeneraatoriga küündis kuni 3,5 GWh-ni. Leiti ka tuuliku maksimaalkasutegur, mis jäi madalaks – alla 18 %. Ilmselt tõuseb tootlikus ja kasutegur, kui kasutada arvutustes parema tunnusjoonega tuulikut, mis hakkaks töötama nimivõimsusel väiksema tuulekiiruse juures. Kuna töös keskenduti energeetilise toodangule, siis on tööd veel võimalik suuresti edasi arendada. Käsitlemata on veel näiteks tarbimine, elektrivõrku ühendamine, toodangu salvestamine või keskkonna mõjud. Edasi arendamis suundi on veel palju
Ülevaade männikute valgustamisraietest Põhjamaades
(2012) Muzakko, Tamar; Aosaar, Jürgen (juhendaja); Varik, Mats (juhendaja)
Käesolev töö annab ülevaate valgustusraiete alasest kirjandusest Soomes ja Rootsis. Töö eesmärk oli tuua välja põhilised tulemused männikute hooldamisel. Selleks töötati läbi erinevaid Põhjamaade valgustusalaseid teaduslikke artikleid. Leitud tulemuste põhjal tehti kokkuvõtted ja kirjutati töö kokku. Mitmed tulemused näitasid, kui soovitakse kasvatada produktiivset ja samas kvaliteetset männimetsa, tuleks puistut valgustada puude keskmisel kõrgusel 2-3 meetrit tihedusele 2000-3000 puud hektarile. Antud tihedus on piisav, et suurendada puude diameetri kasvu ja tagada ka puude laasumise protsess. Kõrgus 2-3 meetrit valgustamise ajal vähendab kahjustuste ohtu puudel, suurendab oluliselt puude diameetrit ja annab rohkem tulu järgnevatel harvendusraietel. Kui eesmärk on kasvatada kõrgekvaliteedilist männipuitu, tuleb puistut valgustada hiljem ja jätta tihedam, et puude oksad oleksid väiksemad ja laasumine intensiivsem. Valgustusraieid ja nende mõju puudele Eestis on uuritud vähe. Samas on Põhjamaade metsamajandus vägagi sarnane Eesti metsandusele, antud tulemusi saaks edukalt rakendada ka Eesti metsakasvatuses.
Põllumajandustootjate maakasutuste ruumiliste omaduste uurimine Jõgeva valla näitel
(2012) Uusna, Silvar; Maasikamäe, Siim (juhendaja)
Üheks suuremaks probleemiks ratsionaalse ja efektiivse põllumajanduslike tootmismaade kasutamise juures on nende maade omavaheline kaugus. Põllumajandusmaade killustatus on üks peamisi takistusi konkurentsivõimeliste põllumajandusettevõtete loomisel. Eestis on killustatuse kohta läbi viidud väga vähe uuringuid ja häid ning lihtsaid lahendusi on sellele probleemile väga raske leida. Käesoleva uurimustöö peamiseks eesmärgiks on selgitada välja maakasutuste puuduste mõju põllumajandustootjate rahulolule Jõgeva vallas. Andmed on uurimustöö jaoks kogutud nii ankeetküsitluse kui ka juhtumiuuringu meetodil. Küsitletud 46-st põllumajandustootjast enamiku (91%) moodustasid väiketootjad. Rendilepingu alusel kasutasid maad 38% küsitletutest. Tootmistingimuste parandamiseks soovis maatükkide kuju muutmist 54% põllumeestest ja 24% üksikute maatükkide koondamist. Tulemuses mängis olulist rolli kindlasti ka see, et 1/3 vastanutel oli maakasutus ühes tükis Peamisteks maaharimist segavateks teguriteks olid teed, kraavid, põldude teravad nurgad, piiride kõverjoonelisus ning eraldi märgituna veel elektriliinide postid, drenaažikaevud ja kivihunnikud. Teise isiku omandisse kuuluvate maade ületamist pidasid 83% põllumajandustootjatest väga olulise tähtsusega probleemiks, mida tuleks võimalusel vältida. Kokkuvõttena selgus, et üle poole põllumajandustootjatest pole rahul oma maakasutuse iseloomuga ning peab vajalikuks maakorralduse tegemist tootmistingimuste parandamiseks. Ühe põllumajandustootja maakasutust uuriti juhtumiuuringu meetodiga detailsemalt, et anda hinnang maakasutuse killustatusele ja iseloomustada maatükkide ruumilist paiknemist. Selleks arvutati Januszewski koefitsient ning maakasutuse keskuse ning eraldiseisvate maakasutuste vaheliste distantside aritmeetiline ja kaalutud keskmine. Lõpptulemuseks selgus, et uuritava põllumajandustootja maakasutus on väga tugevalt killustunud. Vaatamata Eesti väiksusele on siinsed põllumajanduslikud maakasutused väga tugevalt killustunud. Riigi põllumajandustootjate maakasutuste konsolideerimine võimaldaks toota ratsionaalsemalt ning oluliselt vähendada tootmisele kuluvaid ressursse.
Ettevõtte traktoripargi keskmiste korrashoiukulude sõltuvus aastast
(2012) Khokkonen, Artur; Traat. Ülo (juhendaja)
Antud uurimustöö andis ülevaate kahest tegutsevast põllumajandusettevõtte traktoripargist, traktoripargi suurusest, koosseisust ning kulutustest kogu traktoripargi tööshoidmiseks. Uurimustöö käigus koguti palju materjale traktorite korrashoiu kulude kohta. Andmed olid mitmekesised ja nende töötlemine oli töömahukas. Uurimustöö andmete töötlemisel saadud tulemustest võib teha järgneva kokkuvõtte: 1. Võttes aluseks viimase 4 aasta traktori müüginumbrid võib järeldada, et majandus surutis on lõppend 2011 aastaks ning ettevõttetel on rohkem ressursse soetada endale uusi ja võimsamaid traktoreid. 2011 aasta müüginumbrid küündisid järjekordselt kuue saja piirini nii nagu seda olid ka 2008 aastal ja hiljemalt. 2. Eestis enim ostetud traktorite margid on John Deere, mida müüdi aastal 2011 kokku 37 traktorit, temale järgneb New Holland 36 traktoriga ning kolmandale kohale jääb Fendt 30mne traktoriga. Nagu ka müüginumbritest nähtub, suur osa müüdud traktoreist on suure võimsusega ehk üle 200 hobujõu, mis sobivad rohkem suurtootmisse ja on seejuures ökonoomsemad. 3. Kõige enam kulus Põlva Agro OÜ traktori töökorras hoidmiseks 3 aasta jooksul raha traktorite hooldus- ja remondikuludele. Kuid kõige märkimisväärsem kulu oli kütusekulu, mis ületas hoolduskulusid seitsme kordselt ning kolme aasta jooksul kasvasid kütusekulud 43,2% võrra. 4. Vaatamata oma väga kallile hinnale on Põlva Agro OÜ-s võetud suund ettevõtte täiendamisele uute nüüdisaegsete traktoritega. Põlva Agro OÜ traktoripargis on 17-mnest traktorist vaid 4 MTZ tüüpi trakorit ja millest kõige vanem on 15 aastat vana. 5. Võrdluseks analüüsitud põllumajandusettevõtte Laatre Piim AS-i masinapargi kulud on Põlva Agro OÜ-ga sarnased. Nii küttekulude dünaamika kui ka hooldus- ja remonditööde kulutused on mõlemal ettevõttel aastatega kasvanud. 6. Mõlemas ettevõttes tehakse tehniliselt vanade traktorite tehnohooldus 100%-liselt oma ettevõtte jõududega ning vajadusel tellitakse tehnohooldust vaid esindusfirmast. 7. Ükski ettevõtte ei saa läbi ilma remondikuludeta – see on paratamatus.
Metsaparandusobjektide rekonstrueerimine RMK Pärnumaa aladel aastatel 2003-2011
(2012) Hüüdma, Mikk; Jäärats, Andres (juhendaja)
Mets on taastuv energiaallikas, mille õige majandamise korral tema jätkusuutlikus ja tootlikus tõusevad. Eestimaa kliima on liigniiske, kus sademed ületavad aurumise ligikaudu kaks korda. Selline kliima põhjustab metsamaade soostumist. Töö eesmärgiks on tutvustada metsaparanduse olemust, reguleerivat ja piiravat seadusandlust ning 2003-2011 Pärnumaal lõpetatud maaparandusprojektide mahtude ulatust ning mõju ümbritsevale keskkonnale. Töö põhiosa andmed pärinevad Pärnumaa RMK aladel 2003-2011 lõpetatud üheteistkümnest metsaparandusprojektidest. Metsaparandusobjektide rekonstrueerimisprojektidest kanti Microsoft Exceli tabelisse erinevad andmed, mida hiljem analüüsiti. Pärnumaal lõpetatud projektide tulemusel rekonstrueeritud ligi 498 km kraave, ehitati juurde pisut üle 67 km kraave ning samasse seisu jäi ligi 25 km kraavidest. Kraavide puhastamisel ja ehitusel eemaldati kaeviseid kokku 898 454 m³. Loodi 68 settebasseini ning vähendamaks metsade tuleohutust rajati 15 tuletõrje veevõtutiiki. Kõigi tööde tulemusena mõjutasid rajatud kuivendussüsteemid hinnanguliselt veidi üle 10 903 ha metsamaad. Eelmised analoogilised uurimistööd Pärnumaa kohta puuduvad ja seda tööd võib kasutada järgneva uuringu aluspõhjana või Pärnumaa metsakuivenduse kirjeldamisel.
Energiasäästlik pereelamu
(2012) Mäe, Janek; Peets, Tõnis (juhendaja)
Autor vormistas antud lõputöö teema kahes osas, kus põhiline probleemile keskendumine töö teises osas nõuab arusaamist esimeses osas välja toodud põhimõtete ja standarditega kokkupuutumise näol. Esimeses osas on esitatud ülevaade energiasäästu põhimõtetest ja trendidest tänapäeva ühiskonnas. Välja on toodud teema olulisus maailma tasandil, kus energeetikast on saanud igapäevane teema riiklikul tasandil, valitsuste otsene huvi julgeoleku tagamiseks. Töös keskenduti maailma, eelkõige Euroopa energiakasutuse suundadele ja säästule. Samuti energiaeffektiivsusele Euroopas ning Eestis, tuues välja tänapäevased väikeelamute tüübid energiatarbe järgi. Nende ehitamise põhimõtted ja kehtestatud nõuded. Töö teises osas võeti vaatluse alla näidisprojektina Kundas Lepiku teel asuv väikeelamu, mis oli ehitatud 1970. aastatel keskmisest väiksema sissetulekuga perekonna poolt. Antud bakalaureuse töös sai pööratud tähelepanu selle ajastu ehituse põhimõtete ja võimaluste kohta, samuti madalama keskklassi oskuste ja soovide realiseerimise kohta oma isikliku maja ehitamise näitel. Vaadeldi antud majapidamise energiakasutust ning tehti kulude analüüs. Lisaks arvutati välja aastane energiatarve ruutmeetri kohta aastas ning sellest tulenevalt määrati energiatõhususe klassiks D. Antud pereelamus ajutiselt erinevatel hooaegadel paiknedes, kaardistas töö autor hoones valitsevat keskkonda ning puudusi. Neid ülesvõetud probleeme analüüsides tõi autor välja hoone puudujäägid. Väikeelamu andmete analüüsi käigus selgus, et hoonet normidele vastavalt energiasäästlikuks ehitada pole ehituslikult ega majanduslikult otstarbekas, küll aga energiaeffektiivsemaks muutmiseks pakkus autor välja ilmnenud probleemidele lahendusi, mis tundusid mõistlikud ning teostatavad keskklassi inimesele. Samuti andis töö teostaja materjalide kaudse maksuvuse, vastavalt erinevatest poodidest leitud hindadele.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise mõju detailplaneeringutele
(2012) Müller, Erika; Rohtla, Helen; Lihtmaa, Lauri (juhendaja)
Jätkusuutlikkuse tagamiseks on ruumilisel planeerimisel ning planeeringutele koostatud keskkonnamõju strateegilistel hindamistel oluline roll. On tähtis, et keskkonnamõju strateegilise hindamise ettepanekutega arvestataks detailplaneeringute koostamisel ning ka see, et koostatud keskkonnamõju strateegilised hindamised oleksid mõjusad kasutamaks neid detailplaneeringutes. Lähtuvalt eelnevast, on uurimise eesmärgiks hinnata, kas ja millisel viisil mõjutab keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringu põhilahendust. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse Tartu linnas koostatud detailplaneeringuid, millele on algatatud keskkonnamõju strateegiline hindamine. Ühelt poolt hinnatakse keskkonnamõju strateegilises hindamises esitatud ettepanekute arvestamise ulatust vastavas detailplaneeringus ja teiselt poolt detailplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise mõjusust. Viimast hinnatakse tuginedes mõju hindamise kriteeriumitele. Mõlemal juhul antakse hindeskaala alusel hinnang ning põhjendatakse antud hinnangut. Uuringu käigus selgub, et keskkonnamõju strateegilises hindamises esitatud ettepanekute arvestamine detailplaneeringutes on keskmiselt 39% ning keskmiseks mõjususeks on 73%. Seega võib väita, et kuigi keskkonnamõju strateegilise hindamise otseste ettepanekutega detailplaneerigus ei arvestatud üle poolte juhtude, oli keskkonnamõju strateegiliste hindamiste terviklik mõjusus suhteliselt kõrge.
Harvester Timberjack 1270D tööaja analüüs angervaksa kasvukohatüübi angervaksa lehtpuupuistu lageraiel
(2012) Birk, Ingmar; Kurvits, Vahur (juhendaja)
Käesolevas töös on uuritud harvesteri Timberjack 1270D tööd ja ajajaotumist erinevate tööoperatsioonide vahel. Sarnaseid töid, milles uuritakse efektiivse tööaja jagunemist on Eestis eelnevalt tehtud. Samuti võib leida antud teema kohta välismaiseid artikleid, kuid ükski neis pole uurinud eraldi lehtpuu puistut.Teema valikul lähtus autor huvist metsamasinate vastu ja asjaolust, et uuendusraie on metsamajanduse tsükli viimaseks etapiks ja samas saab teda käsitleda ka metsatööstuse esimese etapina.Töös kasutatud andmed on saadud filmimise teel. Hilisem kronometreerimine filmilt on toimunud kameraalselt. Lisaks filmimisele on läbi viidud vaatlus, kus autor tegi märkmeid operaatori tegevuse kohta ja kasutatud on ka harvesteri operaatori märkusi. Autori arvates on uurimustööst kasu nii ettevõtetele kui operaatoritele, kes soovivad tootlikkust suurendada.
Parkide ja haljasalade külastatavus ja külastajate hinnangud Keilas
(2012) Angerjas, Inge; Sibul, Ivar (juhendaja)
Töö eesmärk oli uurida Keila rohealade külastatavust ja külastajate rahulolu ning koondada ettepanekud Keila linna puhkealade planeerijatele. Külastajaseiret Keila parkides ei ole enne läbi viidud. Uuringu käigus küsitleti 124 pargikülastajat ajavahemikul 3.veebruar 2012 -25.veebruar 2012. Iga küsitletav täitis küsitluslehe ja vastas kirjalikult 7 küsimusele, kokkuvõtete tegemisel ja andmete analüüsimisel on kasutatud andmetöötlusprogrammi SPSS. Kogutud andmeid ja töö tulemusi kasutab Keila Linnavalitsus trükise „Keila roheline pärand” koostamisel, mis ilmub 2013.a. septembriks.
Harvesteride (Timberjack 1070D ja Ponsse Ergo) efektiivaja analüüs, alternatiivsed raiemeetodid ja masinad
(2012) Himma, Martti; Kurvits, Vahur (juhendaja)
Käesolevas töös on uuritud erinevaid langetusmasinaid. Põhjalikult on analüüsitud masinate (Timberjack 1070D ja Ponsse Ergo) efektiivaega ning tegureid, mis selle jooksul toimuvaid erinevaid protsesse mõjutada võivad. Lisaks veel metsamasinate omavaheline võrdlus, ideed ning soovitused, mis tekkisid erinevaid raiemasinaid vaadeldes. Töö on valminud autori tähelepanekute põhjal ja vaatluse teostamisel ning väljaspool Eestit tehtud teiste sarnaste uurimuste põhjal. Samuti aitasid masinate operaatorid, kes tutvustasid oma masinaid ning töö meetodeid. Antud teemavaldkonda on Eestis vähe uuritud. Sarnane uurimus on tehtud Soomes (Nurminen, Korpunen, Uusitalo 2006). Põgusalt on vaatluse all ka ekskavaator- ja lintharvesterid ning langetajad. Tööst võiks kasu saada ettevõtjad, kes tegelevad raietega ning kaaluvad erinevate masinate soetamise vahel. Välja on toodud masinate eelised ning võimalikud puudused.

Sirvi

Sirvi 1. Bakalaureusetööd Kuupäev järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud