1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7079

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1144

Nõuded velobussile ja selle võimalikud marsruudid
(2012) Ula, Egon
Velobussi konstrueerimisel ja ehitamisel tuleb järgida palju erinevaid nõudeid ja direktiive. Lihtsaim moodus on konstrueerida sõiduk standardsetest osadest ja seadmetest, kuna vastasel juhul tuleb osadele ning seadmetele hakata taotlema nõuetele vastavuse sertifikaate. Muidugi ei saa kõik osad ja seadmed olla sobivad ning neid tuleb muuta, kuid muutmiseks on vaja vaid tootja nõusolekut. Velobussile on kõige sobilikum M1 kategooria. Tartu linnas sobiks velobussile algselt kaks marsruuti, mis oleks eelkõige tudengitele. Üheks on Eesti Maaülikooli marsruut, mis kulgeb ülikooli linnakust kuni Riia tänaval asuva õppehooneni. Marsruudil on neli peatust. Pikkuseks on 7 km ning velobuss läbib selle 20 minutiga. Esimese ja viimase peatuse kõrguste vahe mere pinnast on 36 m ning seega terve marsruudi tõus on 0,5%. Teine on Tartu ülikooli marsruut, mis kulgeb Raatuse tänava ja Narva maantee ristmiku juures asuvatest ühiselamutest kuni Riia tänava lõpus asuva TÜ Füüsikainstituudini. Sellel marsruudil on 10 peatust. Pikkuseks on 8,6 km ning velobuss läbib marsruudi 30 minutiga. Esimese ja viimase peatuse kõrguste vahe on 45 m ning seega marsruudi tõus on 0,5%.
Tahvelarvuti ja e-lugeri ergonoomika
(2012) Tamm, Rauno
Poelettidele tuleb iga päev uusi seadmeid, millest tarbijad veel kuulnud ei ole. Tahvelarvutid ja elugerid on järjest rohkem igapäevaelus kasutatavad seadmed ja sõnad. Antud seadmete populaarsus on tingitud e-raamatute kiire kasvuga. E-raamatute müügile aitab kaasa nende kättesaadavus internetis, soodsam hind võrreldes paberraamatuga ja tahvelarvutite ning e-lugeritega on võimalus talletada seadmesse korraga tuhandeid raamatuid. Tahvelarvuteid on erinevaid, nii ehituse, tehnoloogia kui ka mõõtmete poolest. Tahvelarvutid on ehitatud vedelkristallekraanidega ning nende hulka ei kuulu e-lugerid, millel on elektroforeesil põhinev ekraan. Kui inimesel on soov lugeda raamatuid ja saada maksimaalne lugemiselamus, siis selle jaoks on mõeldud e-lugerid. Tänu kahele erinevale ekraani tehnoloogiale on e-tindi tehnoloogiaga mõeldud kasutajate peale, kes soovivad raamatut lugeda nagu tavaliselt paberilt. Tahvelarvuti eesmärgiks on personaalse arvuti asendamine ning meelelahutuslik osa. Uurimistöö põhjal võib tõdeda, et: 1) e-lugeri ja tahvelarvuti puhul on tegemist kahe erineva seadmega, erinevus on tingitud ekraani tehnoloogiast – e-tint ja vedelkristallekraan; 2) kahest erinevast ekraani tehnoloogiast tulenevad seadmete iseärasused, 3) e-tindi tehnoloogia seadmete aku kestus on kuni kaks kuud, kuid seadme võimalused on piiratud; 4) e-tindi tehnoloogiaga e-lugerid on silmale tervislikumad ja seda on lihtsam jälgida, 5) vedelkristallekraaniga seadmetel on funktsioone rohkem ja täiendav lisarakenduste (programmide) installeerimise võimalus; 6) vedelkristallekraanidega seadmete värvid on selgemad ja erksamad, kuid selline ekraani tehnoloogia mõjub rohkem tervisele; 7) tahvelarvuti ja e-lugeri kasutamisel tuleb jälgida seadme hoidmise asendit, et säilitada korrektne kehahoiak. Uurimistööst võib teha järgnevad järeldused: 1. Inimesed on teadlikud kahe erineva seadme olemasolust. 2. Vastajatest enamikul puudub huvi seadmete vastu, kuid olemasolevatest seadmetest on tahvelarvuti populaarsem kui e-luger. 3. Uurimistööst selgus, et küsitletavad kasutavad/kasutaksid seadet kõige enam interneti veebilehtede lehitsemiseks. Küsimustiku tulemuste põhjal võib oletada, et üldine lugemus on vastajate seas väike. 4. Vastajate jaoks on tähtis, et seadmel oleks puutetundlik ekraan ja ekraan oleks suurem kui 7''. 5. Seadmete funktsioonide olemasolust peetakse olulisemaiks interneti tuge. Vastajate eelistused ühtivad kõige enam vedelkristallekraaniga seadme võimalustega. 6. Seadmete kasutamisega kaasneb mõju tervisele ja uurimistööst selgus, et vastajad on teadlikud seadmetest tulenevatest terviseriskidest. Kõige rohkem mõjutavad seadmed silmade väsimist, millest on ka teadlikud küsitluse osalejad. Uurimistöö põhjal teeb autor järgmised soovitused: 1. Parima lugemiselamuse saamiseks on e-tindi tehnoloogiaga e-luger. E-lugeri ekraan ei tohiks olla alla 6'' (paberi suurus ISO B7), vastasel korral muutub ekraanilt teksti lugemise raskeks. 2. Kõige rohkemate võimalustega ja funktsioonidega - kõige universaalsemad on vedelkristallekraaniga seadmed. Tahvelarvuti sobib, kui on vaja kasutada pidevalt internetti ja erinevate tekstifailide loomist ning redigeerimist. 3. Raamatukokku autor soovitab e-tindi tehnoloogiaga e-lugereid, sest tähtsal kohal on parima lugemiselamuse saamine. E-lugeril peaks olema kindlasti audio funktsiooni olemasolu, et saaks kuulata audioraamatuid. Kindlasti peaks seadmel olema ka klahvistik, kuid puutetundlik ekraani olemasolu ei ole tähtis, sest on kasutajaid, kes ei ole puutetundliku ekraaniga varem kokku puutunud ja võib tekkida kahtlus, et seadme kasutamine on keerukas. 4. Autor soovitab tootmisettevõttesse kasutada paberi kokku hoidmiseks suure ekraaniga etindi tehnoloogiaga e-lugerit. E-lugerist on lihtne vaadata koosteejooniseid ja kasutusjuhendeid. 5. Autor soovitab üliõpilastele tahvelarvutit, sest õliõpilaste jaoks on tähtis ka tekstifailide loomine ja redigeerimine ning kaaskandmise võimaluse lihtsusest meelelahutusliku funktsioonide olemasolu. Üliõpilased, kes kasutavad seadet ainult õppimiseks ja lugemiseks, siis tuleb valida e-tindi tehnoloogiaga seade. 6. Palju on arutletud seadmete kasutusele võtmisest koolidesse. Koolidesse sobib kõige paremini e-tindi tehnoloogiaga e-luger. E-luger ei sobi igasse ainesse paberraamatu asendamiseks, sest paberraamatu korral saab korraga keerata mitu lehte ja leida vajatav lehekülg, kuid e-lugeri tehnoloogiast tulenevalt on seade aeglane ja õige lehe leidmine võtab kaua aega.
Elektrienergia kokkuhoid tänavavalgustuses pingemuundurite abil Puurmani liiklussõlme näitel
(2012) Lill, Kristjan
Elektrienergia kokkuhoid tänavavagustuses pingemuundurite abil Puurmani liiklussõlme näitel sisaldab järgnevaid tulemusi, järeldusi ja soovitusi: 1. Tänavavalgustuse mõõdetud koguvõimsus, kui kõik valgustid põlevad, on ligikaudu 18,5 kW. 2. Kui lülitada kesköösel peale- ja mahasõitude valgustus välja, oleks sellega võimalik säästa ligikaudu 29% elektrienergiat. 3. Uuritud perioodil on muunduritega saavutatud ligikaudu 30,8 % kokkuhoid. 4. Koos muunduritega on võimalik saavutada kuni 35,5% kokkuhoid. 5. Muunduri programmi muutmisega on võimalik elektrienergia tarbimist veelgi vähendada. 6. Antud perioodil (mai, juuni, juuli 2012) lülitas hämaraandur ristmiku valgustuse sisse keskmiselt umbes kell 22:00 ja välja 05:00. 7. Puuduva seadmete hinna ja paigalduskuludeta ei ole leitud antud lahenduse tasuvusaega. 8. Võimalik on mõõta valgustite poolt tekitatava valguse parameetreid erinevatel pingemuundurite säästureziimidel ja võrrelda tulemusi seaduses ettenähtud normidega.
Marga 10/0,4 kV alajaama pingeprobleemi lahendus
(2012) Siil, Janno
Töö eesmärk oli vastavalt lähteülesandele lahendada pingeprobleemid Marga 10/0,4 kV alajaama fiidritel F-2 ja F-3. Marga 10/0,4kV alajaama fiider F-2 liinilõpus asuvate Saaretare ja Soosaare kinnistute liitujate lühisvool liitumispunktis on 39A. Soosaare, liitumisele 10A, kasutades gG tüüpi sularit hoone kaitseks rakendub lühisepuhul 3s jooksul. Saaretare, 16A liitumisega, kasutades 16A gG tüüpi sularit rakendub lühise puhul alles 30s jooksul. Liitujad said lisatud Külma 10/0,4kV alajaama koosseisu. Antud alajaama parameetritele saavutati lühisvooluks, kasutades kaablit AXPK4G150, vastavalt 298A ja 248A, mis võimaldab kasutada C tüüpi kaitselüliteid ning 1-faasilise liitumise asemel saavad taotleda 3-faasilist liitumist. Külma alajaama liitujate arvu suurenemise ning perpektiivse liitumise arvelt suureneb alajaama vahetuse prioriteet uue alajaama ja võimsama trafo vastu. Marga 10/0,4kV alajaama fiider F-3 kooseisus olevad Tamme, Pärna, Metsa ja Pärnametsa talud ja fiider F-2 kooseisus olevad Loidu, Kohu ja Salu talud saavad toite uuest projekteeritud Vooremõisa 10/0,4kV alajaamast. Mille toiteks projekteeriti uus k/p maakaabelliin. Uus alajaam ning maakaabelliinid võimaldavad liitujatel kasutada maksimaalset amperaaži ilma, et seaksid ohtu hoone elektrivõrgu ning inimesed. Marga alajaama fiidrer F-2 vahetatakse paljasjuhtmetega õhuliinid keerdkaabliga, mis demonteeritakse fiidrilt F-3. Fiidri F-2 koosseisu kuuluvate talude lühisvoolud ja pingelangud ei parane, kuid suureneb tormikindlus. Marga alajaama fiider F-1, mis lähteülesande järgi ei kuulunud projekti mahtu, vahetatakse paljasjuhtmeline õhuliin keerdkaabliga, sest demonteeritav maht on piisavalt suur. Marga alajaama madalpinge poole töökindlust parendatakse ning sellega seoses katkestuste arv väheneb märgatavalt. Maakaablite ja keerdkaablite kasutuselevõtuga vähenevad alajaamade koosseisu jäävate talude elektrikatkestuste arv. Marga 10/0,4kV alajaama tarbijate lisamine Vooremõisa ja Külma alajaama koosseisu parandab liitujate elektrivarustust. Tarbijad saavad kasutada liitumisega ettenähtud võimsusi.
Töökeskkond ettevõttes Eben Puit
(2012) Aia, Sander
Uurimisobjektiks olev ettevõte Eben Puit tegeleb peamiselt täispuidust uste ja akende tootmisega. Viimased töökeskkonna-alased mõõtmised ettevõttes tehti aastal 2009. Töökeskkonnas toimunud muutuste tõttu on uurimistöö eesmärk ettevõtte töökeskkonna hindamine ja parendusettepanekute tegemine. Autori panus seisneb töökeskkonnas põhjalikemate mõõtmiste tegemises ja töös soovitatud parendusettepanekuid rakendatakse uuritava ettevõtte töökeskkonnas. Ligi 400 m2 mõõtmisalal viidi läbi järgmised füüsikaliste ohutegurite parameetrite mõõtmised: õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, müratase töökohtadel, valgustus töökohtadel. Ettevõtte töökeskkonnas on palju füüsikalisi ohutegurid, mis nõuavad tähelepanu nagu vanad puidutöömasinad, valgustatus, müra, ebaühtlane põrand ja ruumi küttesüsteem. Kokkuvõtteks võib öelda, et töökeskkonna parendamiseks tuleb eelpool nimetatud ohutegurite maandamisega tegeleda.
Mulla pindharimismasina tööseadiste abrasiivse kulumise analüüs
(2012) Aasa, Risto
Töös tekkinud probleemid: 1) kõvaduse HRC mõõtmistulemuste usaldatavus; 2) piiotsad, mis asusid traktori jäljes, kulusid rohkem. Seda aspekti oleks pidanud märkama detailide monteerimisel lauskultivaatori külge. Viimast probleemi sai aga ära kasutada selleks, et näha, kuidas tulemused erinesid traktori jäljes olevas töötsoonis, kus on mulla tihedus suurem, ja tavalises töötsoonis oleval piiotsal. Konekesko kaks detaili oli monteeritud selliselt ja samuti Itaalia päritolu piiotsad. Konekesko piiotstel tuli see erinevus alla 0,2 g/ha, Itaalia tehase piiotstel oli see suurem 0,4 g/ha kohta. Konekesko piiotsad on samas ka kaks korda kallimad. Lemkeni ja Konekesko püstpiidele saadud kõvadustulemustega võib rahule jääda, sest nende kõvadus oli kõige suurem, kui mitte arvestada Itaalia päritolu piiotsi, ja kulum kõige väiksem. Itaalia päritolu kõvadustulemused olid ilmselgelt valed, arvestades nende hinda ja kulumist pinnaühiku kohta. Geomeetria muutus toimus kõige suurem ja märgatavam pikkuselt, laius ja paksus muutus ebaühtlaselt või siis vähe. Kulumise ja maksumuse vahelises seoses oli näha, et kõrgema hinnaga piiotsad kulusid vähem. Kuid see kulumise vahe ei ole nii suur, et oleks mõttekas kallima hinnaga piiotsi kasutada. Ehk siis osta odavamaid ja vahetada tihedamalt neid otsi, mis tuleb majanduslikult kasulikum. See väike 24,69 ha põldkatse ei ole nii põhjapanev, et teha kindlaid järeldusi. Soovitused ja tegevused edaspidiseks: 1. Piiotsi tuleks kulutada nii, et neil on kõigil võrdsed tingimused (osa ei asu traktori jäljes) ja nii kaua kulutada, kuni nad täielikult ära kulunud on. Seejärel teha lõplikud järeldused erinevate piiotste kohta. 2. Samuti uurida edasi erinevate piiotste keemilist koostist, et kuidas see mõjutab kulumist. 3. Võimalusel teostada uuesti ka kõvadusmõõtmised nii, et oleks tagatud usaldusväärsed tulemused ehk detail oleks kindlalt fikseeritud.
Lilli talu taastuvenergia süsteemi töö analüüs
(2012) Riehakkainen, Aleksander
Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade Lilli talu taastuvenergia süsteemidest, analüüsides erinevate seadmete kasutamist. Samuti uuriti mõningal määral taastuvenergiat puudutavaid seaduseid ja hetkeolukorda nii Euroopa Liidus kui ka Eesti tasandil. Töös on uuritud ja analüüsitud erinevaid infoallikaid, statistikat, ja Lilli talu küttesüsteemi erinevaid elemente. Töös selgus, et Euroopa Liit paneb suurt rõhku keskkonna säästmisele ja selleks on loodud erinevad normid ja direktiivid. Samas on välja pandud erinevad toetused taastuvenergeetika arendamiseks, mis annab ka Eestile soodsad tingimused antud valdkonda arendada. Üha enam tarbijaid otsib väljapääsu kõrgetest kütte- ja elektriarvetest. Selleks on hakatud kasutama taastuvenergia lahendusi eramajadees ja kortermajades, vahetades välja vanu küttesüsteeme ja renoveerides hooneid. Töö autor uurib ühte sellistest majapidamistest, kus taastuvenergia on rakendust saanud. Lilli talu, mis asub Põlvamaal, Himmiste külas, on töös võetud aluseks, uurimaks päikesekollektorite ja maakütte koostöötamist ühises süsteemis. Töö käigus selgub, et energiakulud Lilli talu majapidamises on suurel määral sõltuvad välistemperatuurist ja ka aastaajast. Autor õppis töö käigus kasutama päikesekontrollerit Solar Station SR962-te ning maaküttepumpa Nibe F1245-te. Antud tööst järeldub, et päikesekütte lisamine talu küttesüsteemi, vähendab energiakulu mitte ainult suvelperioodil, vaid ka külmemate ilmade korral, kui päikesekiirgus jõuab päikesekollektoriteni. Autor on toonud töö käigus välja omapoolseid lahendusi ja visioone ning ka talu peremehe poolt öeldud märkusi ja tähelepanekuid. Lilli talu küttesüsteem valmis lõplikult mai kuus 2011, seega on see veel üsna uus ja vajaks täiendavaid analüüse ja uurimisi.
Kütusekulu mõõteseadme AVL 7351 CME kasutamise metoodika
(2012) Pühvel, Siim
Sõiduki mootorite kütusekulu mõõtmiseks laboratoorsetes tingimustes kasutatakse spetsiaalselt selleks ette nähtud seadmeid. Mõõtmistulemuste põhjal on võimalik välja selgitada katsetava mootori kütusekulu muutumine erinevatel mootori koormusrežiimidel. Uurimustöös püstitatud ülesannete lahendamiseks tehti esimeses peatükis ülevaade sõidukite mootorites kasutatavatest vedelakütustest. Samuti uuriti kütusekulu arvutamise metoodikat sõidukitel. Teises peatükis on kirjeldatud mõõteseadme erinevate komponentide ehitust. Välja on toodud eraldi seadme sisemiste ja välimiste komponentide ehituse kirjeldust. Samuti on kirjeldatud mõõteseadme erinevate mõõtmist teostavate andurite tööpõhimõtet. Seadet juhtivast tarkvaraprogrammist on tehtud vajalik ülevaade. Sellega on antud seadme kasutajale parem ülevaade programmi võimalustest mõõtmiskatsetusi silmas pidades. Kolmandas peatükis on välja toodud erinevad ühendusviisid olenevalt mootori toitesüsteemist. Samuti on kirjeldatud kasutusele võtmisega kaasnevat seadme kalibreerimist. Välja on toodud erinevate kütuste kasutamine mõõteseadme AVL 7351 CME puhul. Teostati katsetusi mõõteseadme kasutamise metoodika välja töötamiseks koos mootorite katsestendiga Schenck Dynas3 LI 250. Vooskeemi kujutamisega toodi välja lihtsustatud kirjeldus mõõteseadme kasutamisest koos mootorite katsestendiga. Uurimustöö lisades on välja toodud kasutusjuhend mõõteseadme kasutamisel koos mootorite katsestendiga ning laboratoorsete tööde juhend koos proovikatsetustega. Samuti seadme komponentide kinnitamiseks vajalike detailide joonised. Kütusekulu mõõteseadmel AVL 7351 CME ja mootorite katsestendil Schenck Dynas3 LI 250 eraldi teostavate reguleeringute parendamiseks oleks vajalik välja töötada ühine juhtimissüsteem.
Sõnniku sammskreeperi laborseade
(2012) Ütt-Ütti, Ago
Tänapäeva põllumajanduseriala üliõpilasel on vaja lisaks teoreetilistele teadmistele näha õpitu kasutamist reaalses elus ja võimalust seda ise proovida. Sellisel puhul on palju abiks erinevad laboratoorsed tööd. Antud bakalaureuse töö koosneb neljast osast. Esimeses osas on kirjeldatud sõnniku üldist olemust ja selle hoiustamise vajadust. Lisaks tuuakse välja erinevate tootjate sõnnikukoristusseadmed. Teises osas antakse ülevaade uurimistöö eesmärgist, milleks on ettevalmistused laborseade – sammskreeperi, koostamiseks Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi ruumi 024 ja sellega seonduvalt tekkinud ülesannetest ning üldse antud projekti vajadustest. Kolmandas osas tutvustatakse sammskreeperseadet ning konstrueeritud detaile, mis on vajalikud laborseadme korrektseks töötamiseks ja kasutamiseks. Viimases, neljandas osas, on välja toodud laboratoorsete tööde ideekavandid bakalaureuse ja magistriõppele laboratoorsete juhendite koostamiseks. Uurimistöö lisades on esitletud sammskreeperi koostejoonis ning uued detailid, mis on vaja konstrueerida, et koostada komplektne laborseade.
Kütusekulu mõõteseadme AVL 7351 CME tugiraam
(2012) Veeber, Priit
Kütusekulu mõõteseadme AVL 7351 CME tugiraami projekteerimine ja ehitamine oli praktiline ja rakendusliku väärtusega töö. Käesoleva töö käigus on teostatud järgnevad teoreetilised ja praktilised tööd: 1. Tutvutud kütusekulu mõõteseadmega AVL 7351 CME, selle töötamise põhimõtte ja lisasüsteemidega, sest need määravad tugiraami projekteerimise ning ehituse tingimused ja nõuded. 2. Selgitatud kütusekulu mõõtmise vajadust ja erinevaid meetodeid. 3. Antud ülevaade mõõtesüsteemide patentidest ja tootjafirmadest. 4. Selgitatud tingimused tugiraami projekteerimiseks. 5. Esitatud vajalikud tugevusarvutused tugiraami vastupidavuse määratlemiseks. 6. Tehtud materjali valik tugiraami ehituseks. 7. Projekteeritud tugiraam vastavalt seadme mõõtudele, ettenähtud nõuetele ja lisaseadmete paigutamise vajadustele. 8. Töö tähtsaimaks osaks oli mobiilse kütusekulu mõõteseadme tugiraami praktiline projekteerimine ja ehitamine, arvestades esitatud nõudeid. 9. Paigaldatud mõõteseade kindlalt tugiraamile. 10. Viimaseks praktiliseks etapiks oli ühenduskaablite ja kütusevoolikute paigutus tugiraami talade sisse. 11. Koostatud juhend kütusekulu mõõteseadme paigutamiseks tugiraamile. 12. Lisaks on kirjeldatud käesoleva tugiraami ehituskäiku ning kütusekulu mõõteseadme tööasendit ja paigutust tugiraamil. Tänu võimalusele kasutada tugiraamil lisaseadmeid ning tugiraami mobiilsusele, on võimalik kütusekulu mõõteseadet AVL 7351 CME igati otstarbekalt kasutada Eesti Maaülikooli mootorite laboris, töötades eelnevalt välja kasutamise metoodika ning teha erinevaid laboratoorseid testimisi.
Üleminek fossiilsetelt kütustelt puitkütustele - Elva linna keskküttevõrgu juhtumiuuring
(2012) Uiga, Jaanus
Antud bakalaureusetöös võeti eesmärgiks leida kaugküttevõrgus teostavate tööde mahtu, tähtsust ning elanikkonnale avaldatava mõju kirjeldavad indikaatorid. Lisaks sellele analüüsitakse energiatarbimise vähenemise efekti kaugküttevõrgus teostatud investeeringutele, näitamaks süsteemi optimeerimise tähtsust asulates, kus kaugküttesoojuse tarbijate lisandumine on ebatõenäoline. Selleks uuritakse väikelinna (Elva) näite põhjal keskküttevõrgustikku, mille soojusenergiaga varustamine on fossiilsetelt kütustelt valdavas osa üle viidud puiduenergeetikale. Töö raames anti ülevaade kaugküttealastest regulatsioonides, määrustest ning suundumustest nii Eestis kui Euroopa Liidus. Tuvastati andmete kogumise jaoks vajalikud algallikad ning andmebaasid. Andmete põhjal leiti olukorra ning tulevikustsenaariumite analüüsiks vajalikud arvutusvalemid ning –alused. Kirjanduse analüüsi tulemustest selgus, et kaugküttevõrgu arengu planeerimisel peab lisaks piirkonna hetkeolukorrale lähtuma paljudest regulatsioonidest ja määrustest, mis ei pruugi otseselt seotud olla soojamajandusega. Seadused, määrused ning arengukavad, mis suunavad inimesi energiasäästumeetmeid kasutusele võtma, mõjutavad nii kaugküttesoojuse tarbijat kui tarnijat. Elva linn on üks väheseid omavalitsusi Eestis, kes on läbi ainuosaluse soojavõrku haldavas aktsiaseltsis säilitanud kaugküttevõrgu omaniku rolli ning on tänu erinevatele investeerimistegevustele suutnud lisaks katlamajadele ära renoveerida ka peaaegu kõik kaugküttetrassid. Praegune olukord on võimalikuks saanud vaid läbi erinevate toetusmehhanismide kasutamise, väljendudes asjaolus, et viimase kümnendi jooksul on majandustegevuse käigus tehtud 2,26 miljoni euro suurusest koguinvesteeringust kaetud omavahenditest vaid 1,3 miljonit eurot. Tulemusena on suudetud hoida kaugküttesoojuse hinda tarbijale suhteliselt madalal, suurendades samal ajal teenuse kvaliteeti ning usaldusväärsust. Elva linn saavutas renoveerimistega olukorra, kus tarbimise vähenemisel eeldatud mahus jääb trassikadu 15% piiresse tootmismahust, mis on Konkurentsiameti hinnamudeli järgi alates 2017. aastast maksimaalne lubatav trassikadu. Tulevikustsenaariume luues ei ole võimalik hoiduda aastase energiavajaduse prognoosimisest. Prognoose saab teostada köetava hoone sise- ja välistemperatuuride vahe ning soojuskadude vahelist seost rakendades. Tarbimisandmeid töödeldes leitav küttekarakteristika on üks sellise seose kirjeldaja, võimaldades lisaks olemasolevate tarbijate soojusenergia vajaduse arvutamisele lisada kalkulatsioonidesse potentsiaalsete kaugküttevõrguga liitujate tarbimismahud. Seeläbi on võimalik koostada vastava piirkonna jaoks vajaminevate tootmisvõimsuste koormuskestvusgraafikud. Tulevikustsenaariumite lähteandmeid saab leida, muutes kaugküttepiirkonna kui terviku tarbimis- ja tootmistegevustega seonduvaid parameetreid. Töös analüüsiti nelja erinevat tulevikustsenaariumi, millest kolm sisaldasid koostootmisjaama rajamist. Stsenaariumite keskmes oli vähenev soojusenergia tarbimismaht (28,4...29,6 %) ning selle mõjud kaugküttevõrgus juba teostatud renoveerimistele ning uutele investeerimisvõimalustele. Arvutustulemuste võrdlus näitab, et Elva linna kaugküttepiirkondi on võimalik jätkusuutlikult ekspluateerida tavapärast äri- ja majandustegevust jätkates ka siis, kui soojusenergia vajadus tänu hoonete energiatõhususe suurenemisele väheneb. Koostootmisjaamade ehitamist ning kaugküttepiirkondade ühendamist piirab alginvesteeringu mahukus ning suvise tarbimise puudumine. Kõige teostatavamaks koostootmisjaama rajamise stsenaariumiks on IV stsenaarium, sest selle jaoks vajalik algkapitali maht on vastavatest tulevikuperspektiividest madalaim. Antud stsenaariumi puhul langeb toodangumaht 153632 MW·h-lt 10846 MW·h-ni samal ajal kui elektrienergia tootmine väheneb baasaasta 2520 MW·h tasemelt 2025. aastaks 1795 MW·hni. II ja III stsenaarium olid energia müügimahtude ning lisanduva hakkpuidu koguse suhtarvu arvestades tulusamad, kuid antud stsenaariumite korral suurendab vajalikku algkapitali soojatrasside ehitamise vajadus. Tavapärase äri- ja majandustegevuse jätkumist soodustavad seni tehtud investeeringud, madalad soojuskaod kaugküttetrassides, süsteemi paindlikkus energiatarbe vähenemise korral ning tooraine hind. Vastavalt EL-i energeetikasuundumustele muutub koostootmisjaama ehitamine nii energeetiliselt kui ka majanduslikult tasuvamaks ajaks, mil hetkel kasutusel olevad katelseadmed täielikult amortiseeruvad.
Mobiilsete söötmistehnoloogiate võrdlusanalüüs
(2012) Parker, Hardi
Töös võrreldi kahte erinevat söötmistehnoloogiat samades tootmistingimustes. Võrdlus põhineb kronometraažil ja nende tulemuste põhjal tehti analüüs. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin põhietapid, millele käesolevas töös toetuti. Üldandmeid koguti POÜ suurfarmis ja POÜ juhatuse esimeest intervjueerides. Üldandmeid suurfarmist kogudes anti infot loomarühmade suuruste ja ratsioonide kohta. POÜ esimees andis infot suurfarmi plaani, söödamikserite hindade ja kulutuste kohta. Farmis koguti andmeid sööda laadimise-, transpordi- ja laotamisaja kohta. Aegu mõõdeti töö käigus stopperiga, vahemaid mõõdulindiga ja sööda koguste kohta saadi infot suurfarmi juhatajalt. Töö tulemused ja analüüs. Laadimisjõudlused erinevad kõige enam silo laadimisel ja kõige vähem mikroelementide laadimisele. Iseliikuv mikser laeb sööta freesi abil, ning järelveetavat kasutades laetakse sööta lauplaaduriga. Lauplaaduriga on laadimisjõudlus silo laadimisel 9,5 kg/s, jahude laadimisel 4,2 kg/s ning mikroelementide laadimisele 0,35 kg/s. Freesiga laadimisel on vastavad tulemused järgmised – 2,9kg/s, 3,8kg/s ja 0,35kg/s. Laadimisjõudlustest sõltub laadimisaeg. Lauplaaduriga sööta laadides läks 4.grupi sööda peale laadimisel aega päevas 2,8 tundi ja freesiga 3,8 tundi. Aastas vastavalt 1021 ja 1384 tundi. Laadimisajad ei olnud ootuspärased, enne töö kirjutamist arvati et freesiga kulub vähem aega. Sööda laotamisjõudlused ei erinenud erinevatel söötmistehnoloogiatel palju, vaid 0.1 kg/s. Seega on ka laotamisaeg praktilisel sama. Iseliikuva söödamikseriga kulub aega aastas 170 tundi ja järelveetava söödamikseriga 172 tundi. Laotamisajad olid ootuspärased, kuna luugi suurus kust sööta välja laetakse oli mõlemal mikseril sama suur. Transpordi aeg sõltub teepikkusest ja kiirusest ning seda mõjutab ka tee mida pidi peab söödamikser sõitma. Suurem liikumiskiirus on järelveetavat söödamikserit vedaval traktoril 2,8 m/s. Iseliikuval söödamikseril on see kiirus 1,6 m/s. Aega kulub aastas transpordile järelveetavat söödamikserit kasutades 122 tundi ja iseliikuval mikseril 218 tundi. 100 tundi aastas on päris suur vahe. Transpordiajad olid samuti ootuspärased, kuna teati et iseliikuva mikseriga ei ole võimalik kiiresti liikuda. Farmis puhastatakse igapäevaselt söödakäiku. Iseliikuvat söödamikserit kasutades puhastatakse söödakäiku mikseriga ja aega kulub selleks 34 tundi aastas. Järelveetavat söödamikserit kasutades puhastatakse seda lauplaaduriga ja see võtab tunduvalt kauem aega 147 tundi aastas. Söödakäigu puhastamisele kuluva aja suhe oli sama mida oligi oodata. Kogu söötmisprotsessile kulub aastas iseliikuvat söödamikserit kasutades 1806 tundi ja järelveetavat mikserit kasutades 3178 tundi. Järelveetavat mikserit kasutades tuleb ajakulu niivõrd suurem kuna kasutatakse kahte töölist. Seegi punkt oli ootuspärane. Tööjõu ja masinapargi ratsionaalsemaks kasutamiseks on iseliikuv söödamikser kasulikum, olgugi et muutuvkulu on iseliikuval mikseril 14 000 eurot suurem. Selle kompenseerib see, et iseliikuva söödamikseri puhul teeb kogu töö üks masin ja üks mees, kuid järelveetava puhul on vaja kahte masinat ja kahte meest. Lauplaadurit kasutatakse ka teiste tööde tegemiste juures, aga kui järelveetava mikseriga sööta, peab lauplaadur päevas 4,35 tundi olema farmis ning teiste tööde tegemise aeg pikeneb või tööd jäävad üldse tegemata. Iseliikuva mikseriga söötes seda ei juhtu. Järelveetava söödamikseriga töötades peab tööandja leidma teise töölise. Tänapäeval ei ole vastava kvalifikatsiooniga tööjõu leidmine kerge.
Tervise- ja spordiklubi (TSK) Arena energiatarbimise analüüs
(2012) Jaago, Helen
Üha rohkem hakkab meie igapäevases elus rolli mängima energisäästmine. Seoses kasvavate hindadega tuleb kulutused üle vaadata ning leida säästlikum viis energia kasutamiseks. Selle saavutamiseks tuleb energiaefektiivsus viia võimalikult kõrgele. Käesolevas bakalaureusetöös on uuritud Tartust asuva TSK Arena energiatarbimist ning selle põhjal analüüs koos mõningate soovitustega elektri- ja küttearvete vähendamiseks ning energia efektiivsemaks kasutuseks. Hindamise aluseks on võetud ettevõtte kulud kütte, vee ja elektri peale aastate lõikes. Arvestatud on ka hoone ehituslike omapärasustega, külastatavusega, tehnosüsteemide hooldamisega. Vaatlusvahemikuks on võetud ajaperiood aastast 2006 kuni aastani 2011
Töökeskkond ettevõtte Ilmre puidutöötlusosakonnas
(2012) Kivimaa, Lauri
Kõige rohkem oma ohutu töökeskkonna tagamisel saab ära teha töötaja ise. Enne iga uue seadmega tööle hakkamist tuleb selgeks teha selle kasutus- ja ohutusjuhend. Töökoht tuleb hoida alati korras ja puhas, eriti jalgealune pind. Kanda tuleb õigeid ja terveid isikukaitsevahendeid ning vältida liigset kiirustamist. Kindlasti ei tohi töötada seadmega, mis ei ole tehniliselt täiesti korras. Kui töötajal tekib seoses töö või oma töökohaga muresid/probleeme, siis sellest tuleb teavitada oma tööandjat, et siis koos probleemi(de)le lahendust leida. Käesoleva bakalaureusetöö alusel võib teha järgmised kokkuvõtted ja järeldused: 1. Tööõnnetuste arv puidutööstuses on 3 korda suurem riigi keskmisest tööõnnetuste arvust, mistõttu tuleb puidutööstusete töökeskkonnale ja selle ohutusele pöörata ka keskmisest suuremat tähelepanu. 2. Peale mehaaniliste ohutegurite ohustavad puidutööstuse töötajate tervist ka müra, vibratsioon, ebasobiv mikrokliima, tolm, ohtlikud kemikaalid ja füsioloogilised, bioloogilised ning psühholoogilised ohutegurid. 2. Ohutu ja meeltmööda töökeskkond suurendab töö tootlikkust, sest tööd tehakse siis suurema innuga ja töö ei riku (märgatavalt) tervist. 3. Töökeskkonna kaardistamise ankeedile vastas kuus ettevõtte Ilmre meessoost töötajat. Füüsikalistest ohuteguritest oldi enim ohustatud liigsest mürast/vibratsioonist ning ebasobivast mikrokliimast. Kõikidele puidutöötlusosakonnas töötajatele on juhtkonna poolt antud kuulmiskaitsevahendid. Keemilistest ohuteguritest oldi enim ohustatud (puidu)tolmust. Kõigi seadmete (pinkide) juures on olemas kohtventilatsioon, mis tekkiva puidutolmu endasse imeb. Füsioloogilistest ohuteguritest oldi enim ohustatud raskest füüsilisest tööst ning sundasenditest. Töötajad ei pea tõstma suuri materjali virnu, olemas on frontaallaadur ja hüdrosilindritega tõstelauad. Psühholoogilistest ohuteguritest oldi enim ohustatud töö üksluisusest. Bioloogilistest ohuteguritest töötajad praktiliselt ohtu ei näinud. 4. Mõõtmis- ja andmetöötlusmeetodi käigus mõõdeti töö autori poolt puidutöötlusosakonna töökeskkonna mürataset, valgustustihedust, õhu suhtelist niiskust, õhutemperatuuri ja õhu liikumiskiirust. Mürataseme kontrollmõõtmistest selgus, et puidutöötlushoones on müra ekvivalentväärtus tihti suurem, kui seda on kaheksa tunnise tööpäeva jooksul lubatud 85 dB(A). Seega tuleb töötajatel kanda hoones kuulmiskaitsevahendeid, kui seal tehakse seadmetega tööd. Kui nelikanthöövel töötab, siis võib selle läheduses olla ilma kuulmiskaitsevahenditeta maksimaalselt tund aega, et ei tekiks kuulmiskahjustuse tekkimise ohtu. Keskmine valgustustihedus oli seadmete juures 223...492 lx, mis on piisav nendega töötamisel. Liikumisteede keskmine valgustustihedus jäi vahemikku 106...359 lx, mis on üle optimaalse 100 lx. Hoones on olemas katuseaknad ja aknad tõstustes, seega paistab hoonesse ka loomulikku valgust, mis on tootmisruumides üheks nõudeks. Keskmised õhutemperatuurid jäid kontrollkohtades vahemikku 18,1...18,7 °C, mis jäävad lubatud optimaalse 16...19 °C piiresse. Keskmised õhu suhtelised niiskused jäid vahemikku 41,1...44 %, lubatud on 40...60 %. Õhk on suhteliselt kuiv sellepärast, et töötavad seadmed ja kuiv materjal kuivatavad õhku. Keskmine õhu liikumiskiirus jäi vahemikku 0,02...0,06 m/s, mis on tunduvalt väiksem lubatud 0,5 m/s. 5. Kontrollmõõtmiste tulemustest selgus, et kõikide mõõdetud mikrokliima tegurite ja valgustustiheduse väärtused jäid lubatu piiridesse ja töötajate töötingimused peaksid nendest aspektidest lähtuvalt olema head. Müratase on tihti üle lubatud 85 dB(A), seega tuleb töötajatel kanda kuulmiskaitsevahendeid.
Töökeskkond loomsete kõrvalsaaduste käitlemisettevõttes
(2012) Kond, Kaido; Leola, Arvo (juhendaja); Teemägi-Luts, Kati (juhendaja)
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda soovitusi turvalisema ja ergonoomilisema töökeskkonna kujundamiseks Atria Eesti AS II ja III kategooria loomseid kõrvalsaadusi töötlevas ettevõttes. Selle eesmärgi saavutamiseks on ettevõtte töökeskkonda analüüsitud ja ohutegurid määratud. Töökeskkonna uurimiseks kasutatud meetodid olid järgmised: 1) ankeetmeetod; 2) fotomeetod; 3) mõõtmis- ja andmetöötlusmeetod. Ankeet koosnes 58 küsimusest, mis olid jagatud 10 osa vahel. Need osad olid: 1) ohutuse korraldus; 2) tööohutus; 3) füüsikalised ohutegurid; 4) füsioloogilised ohutegurid; 5) olmetingimused; 6) keemilised ohutegurid; 7) bioloogilised ohutegurid; 8) isikukaitsevahendite väljaandmine; 9) masinate ohutus; 10) psühholoogilised ohutegurid. Kolm eksperti vastasid ankeedis olevatele küsimustele, andes hinnanguid eksperthinnangu jaotuvuse alusel. Fotomeetodit kasutati, et saada parem ülevaade töökeskkonnast. Fotosid analüüsiti ning diagnoosiankeete täites anti eksperthinnang. Mõõtmised ja andmetöötlused teostati eesmärgiga uurida töökeskkonna sisekliima füüsikalisi ohutegureid, nagu näiteks õhutemperatuur, õhu suheline niiskus, õhu liikumiskiirus, müratase ja valgustatust, ning võrrelda saadud tulemusi õigusaktides esitatud piirnormidega. Bakalaureusetöös kasutatud meetodite alusel anti soovitusi töökeskkonna parendamiseks. Näiteks töölised peaksid kandma kuulmiskaitsevahendeid koguaeg ning tööandja peaks paigaldama parema valgustuslahenduse ning parema ventilatsioonisüsteemi.
Turberaied Kilingi-Nõmme piirkonna männikutes
(2012) Rist, Erik; Tullus, Hardi (juhendaja)
Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on anda ülevaade Kilingi-Nõmme ümbruses teostatud turberaietest. Täpsemalt käsitlen aegjärgseid raieid ja põhjalikumad mõõtmised on teostatud puistutel kus maapind oli eelnevalt mineraliseeritud. Käsitletud puistud paiknevad Pärnumaal Kilingi-Nõmme ümbruses. Töö raames on vaadeldud 29 eraldust, millest kahekümnekuue kohta on koostatud lühikirjeldus, kolmel eraldusel tehti ringproovid ning neist kahel ka proovilapid maapinna ettevalmistuse vagudel. Mõõdedut männipuistute esimese rinde keskmine täius on 49%. Seejuures madalaim täisus on 15% ja kõrgeim täius 67%. Maapinna ettevalmistusvao jooksva meetri kohta kasvab keskmiselt 6,2 taime. Hektaril kasvab keskmiselt 9715 uuenduse taime, neist 37,8% mände, 14,2% kuuski, 48,1% kaski ja lisaks põõsad. Mändidest olid 38% kahjustatud.
Kase (Betula spp.) tüvepuidu mädanikku ja värvimuutusi tekitavad seened
(2012) Unt, Taavi; Drenkhan, Rein (juhendaja)
Käesolev bakalaureusetöö teema valiti põhjusel, et kase tüvemädanike ja värvimuutuste põhjustajaid Eestis on suhteliselt vähe uuritud ning ei ole ülevaadet selle kohta, kui oluliselt on mädaniku ja värvimuutuste tekitajad kaasikutes levinud. Töö eesmärgiks on kase puidumädanikest ja värvimuutustest ülevaate saamine viie puistu näitel. Töö teoreetilises osas anti ülevaade olulisemate kase puitu kahjustavate seenhaiguste kohta. Uurimuslik osa seisneb seene viljakehade vaatluses ning juurekaelalt võetud juurdekasvuproovide analüüsis. Töö tulemuseks on teoreetiline ülevaade kaske kahjustavatest seentest. Uurimuse käigus selgitati välja visuaalselt hinnatavate kahjustuste ulatus. Mädaniku ja värvimuutustega puude osakaaluks viie kõdusoo kaasiku baasil saadi 37,5%, puistu vanuses 50-64 aastat. Puhaskultuuri isoleeritud seentest määrati mikroskopeerimise teel kolme seene perekonda. DNA metoodikat kasutades määrati neli seent, millest üks on kasetüves värvimuutusi tekitav seenpatogeen. Käesoleva töö tulemuseana selgub, et kaasikutes on mädaniku osakaal oluline ning vajaks enam analüüse ja enam proovide kogumist mädaniku ja värvimuutustega puude osakaalu hindamiseks erineva vanusega kaasikutes ja kasvukohatüüpides.
Ettevõtte traktoripargi keskmiste korrashoiukulude sõltuvus aastast
(2012) Khokkonen, Artur; Traat. Ülo (juhendaja)
Antud uurimustöö andis ülevaate kahest tegutsevast põllumajandusettevõtte traktoripargist, traktoripargi suurusest, koosseisust ning kulutustest kogu traktoripargi tööshoidmiseks. Uurimustöö käigus koguti palju materjale traktorite korrashoiu kulude kohta. Andmed olid mitmekesised ja nende töötlemine oli töömahukas. Uurimustöö andmete töötlemisel saadud tulemustest võib teha järgneva kokkuvõtte: 1. Võttes aluseks viimase 4 aasta traktori müüginumbrid võib järeldada, et majandus surutis on lõppend 2011 aastaks ning ettevõttetel on rohkem ressursse soetada endale uusi ja võimsamaid traktoreid. 2011 aasta müüginumbrid küündisid järjekordselt kuue saja piirini nii nagu seda olid ka 2008 aastal ja hiljemalt. 2. Eestis enim ostetud traktorite margid on John Deere, mida müüdi aastal 2011 kokku 37 traktorit, temale järgneb New Holland 36 traktoriga ning kolmandale kohale jääb Fendt 30mne traktoriga. Nagu ka müüginumbritest nähtub, suur osa müüdud traktoreist on suure võimsusega ehk üle 200 hobujõu, mis sobivad rohkem suurtootmisse ja on seejuures ökonoomsemad. 3. Kõige enam kulus Põlva Agro OÜ traktori töökorras hoidmiseks 3 aasta jooksul raha traktorite hooldus- ja remondikuludele. Kuid kõige märkimisväärsem kulu oli kütusekulu, mis ületas hoolduskulusid seitsme kordselt ning kolme aasta jooksul kasvasid kütusekulud 43,2% võrra. 4. Vaatamata oma väga kallile hinnale on Põlva Agro OÜ-s võetud suund ettevõtte täiendamisele uute nüüdisaegsete traktoritega. Põlva Agro OÜ traktoripargis on 17-mnest traktorist vaid 4 MTZ tüüpi trakorit ja millest kõige vanem on 15 aastat vana. 5. Võrdluseks analüüsitud põllumajandusettevõtte Laatre Piim AS-i masinapargi kulud on Põlva Agro OÜ-ga sarnased. Nii küttekulude dünaamika kui ka hooldus- ja remonditööde kulutused on mõlemal ettevõttel aastatega kasvanud. 6. Mõlemas ettevõttes tehakse tehniliselt vanade traktorite tehnohooldus 100%-liselt oma ettevõtte jõududega ning vajadusel tellitakse tehnohooldust vaid esindusfirmast. 7. Ükski ettevõtte ei saa läbi ilma remondikuludeta – see on paratamatus.
Maareformi andmete analüüs Võnnu, Rõngu, Meeksi, Konguta, Alatskivi ja Rannu vallas
(2012) Piik, Reelika; Taremaa, Liis; Jürgenson, Evelin (juhendaja)
Maareformi elluviimise ning edukuse kohta on mitmeid arvamusi. On neid, kes peavad reformi edukaks, kui ka neid, kes arvavad, et reform on olnud ebaõnnestunud. Uurimistöö eesmärk on leida seoseid maareformi tegevuste ja maareformi teostamise kiiruse vahel uuritavates omavalitsustes. Uuritud on vastavalt maarerormi teostamise kiiruse alusel reastatud kahte kiiret, kahte keskmist ja kahte aeglast omavalitsust. Töös kasutatud algandmed on väljastanud Maa-amet ning andmete analüüsiks on kasutatud peamiselt kvantitatiivset meetodit. Töö teema valiku on tinginud aastatel 2009‒2011 Eesti Maaülikooli õppejõudude koostatud artiklite tulemused. Töö aitab kaasa uue teadmise loomisele, sest käesoleva tööga antakse parem ülevaade maareformi tulemustest. Tööst saavad kasu need inimesed, kes puutuvad kokku maade administreerimise küsimustega ja peavad selles valdkonnas tegema otsuseid. Huvi peaks see töö pakkuma ka nendele, kes on ise kokku puutunud maareformiga või kes on huvitatud maareformi käigust Eestis ning nende tulemustest põhjalikumalt. Antud uurimistööd on võimalik tulevikus jätkata. Näiteks on võimalik suurendada uuritavate objektide arvu ning leida kinnitust käesolevas uurimuses toodud seostele.
Tulekindlate toodete otstarve ja nende võrdlev analüüs
(2012) Korotkov, Aleksandr; Toropov, Stanislav (juhendaja)
1. Tehes antud diplomitööd selgus, et tänapäeva maailmas tulekindlus on suureks probleemiks, kuna nii ehitised kui ka ehitiste konstruktsioonid, materjalid, millest on tehtud need ehitised, ventilatsioon, nendes ehitistes olevad esemed ja elavad inimesed vajavad tulekaitset 2. Igale konstruktsioonile valitakse oma tulekindluse viis, vastavalt sellele tüübile (kas on valmistatud metallist või puidust). 3. Maailmas on tulekindluse küsimus ammu uurimisel ning on tehtud igasuguseid eeldusi, mismoodi käitub tule korral üks või teine materjal ja konstruktsioon. 4. Uute tuletõkkevahendite loomisel tehakse katseid standardite järgi ning sertifitseeritakse erinevate tulepüsivuse klasside järgi. 5. Antud töös on käsitletud ja tehtud tulepüsivuse kontrollimiseks oma katse. 6. Sooritades katset, sai selgeks, et väga palju sõltub katsekehade materjali valikust, kvaliteedist, katsekehade valmistamise tehnoloogiast, täpsusest jne. Samuti sõltub sellest, kuidas on kaetud katsekeha tuletõkkevahendiga, kas on kaetud juhendi järgi, kui palju on kihte jne. 7. Tulemustest järeldub, et antud katse puhul tulekindel värv on kõige efektiivsem (kolme kihiga kaetud männist katsekeha pidas vastu 7,56 min, mis on 2,5 korda kauem, kui sama katsekeha ilma katteta). Samuti katsetulemustest nähtub, et on olemas vahe, kas konstruktsioon on kaetud ühe, kahe või kolme kihiga. Immutusvahendite puhul sõltub tulepüsivus sellest, kas on tehtud pinnapealne või sügavimmutus. 8. Antud töös on kõige realistlikumad katsetulemused, mis on saadud männi katsetamisel, kuna kase katsekehi oli piiratud arv (6 tk) ning kuuse materjal ei olnud kvaliteetne (ei saanud teha paindetugevuse katset, et määrata kuuse kriitilist paindetugevust). 9. Katsetulemuste suurema usaldusväärsuse kättesaamiseks tuleb teha juurde uued katsed, kasutades erinevaid kvaliteetseid katsematerjale, selle töötlemist ning katteid. Tulekindlate katete võrdlusanalüüsiks viidi läbi katse. Katse eesmärgiks oli näidise töötlemine ja selle kuumendamine hetkeks, mil see kaotab oma kandevõime ja puruneb. Analüüsi tulemus näitas, et materjali klassist olenevad paljud iseloomustused, nende hulgas ka tulekindluse. Mõned olid praaknäidised ja seetõttu oodatud tulemus jäi saamata. Männipuidust valmistatud näidiste katsete tulemused olid kõige realistlikumad. Ka nähtub katsest, et tulekindel värv on immutusest kindlam. Tehtud tööd analüüsides võib kinnitada, et tehes tulekindla materjali valikut ehk tuletõkke liiki tuleb toetuda järgmistele teguritele: kui kindel on tuletõkkega kaetav konstruktsioon, milleks seda kasutatakse, millest on see valmistatud, kas see on kandev konstruktsioon, kui mitu kaitsekihti sellele kantakse jne. Ka tuleks tähele panna kui otstarbekas on kaitsekihti peale kandmise talitus majanduslikult ja kas see annab reaalse tuletõkke tulemuse

Sirvi

Sirvi 1. Bakalaureusetööd Kuupäev järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud