1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7079

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1089

Metsakuklaste (Formica s.str.) asurkonnad turismiobjektidena ja sipelgasõbraliku turismi korraldamine Lõuna-Eestis
(2012) Rosin, Jaana; Martin, Ants-Johannes; Voolma, Kaljo
Metsakuklased (Formicas. str.) kuuluvad alates 1994. aastast III kategooria kaitsealuste liikide nimistusse. Üha populaarsemaks muutuva loodusturismi tagajärjel on suurenenud kuklaseasurkondade pidev ohustav häirimine ja tallamine. Tallamiskoormuse mõju laanekuklasele on uuritud kõrge külastuskoormusega Akste looduskaitsealal ja madala turismikoormusega Padakõrve looduskaitsealal, mis oma metsade koosseisult ja boniteedilt on sarnased. Seetõttu on kuklaseasurkonnad neis hästi võrreldavad. Alasid võrreldi taimestiku kulumise ja asurkondade seisundi muutuste järgi. Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade metsakuklaste elukorraldusest, sipelgaturismi arengust Lõuna-Eestis ja analüüsida tallamiskoormusest tulenevaid muutusi looduslikes kuklaseasurkondades ning leida lahendusi jätkusuutliku sipelgaturismi korraldamiseks. Antud töö baseerub nende alade kohta ilmunud kirjandusel. Analüüsil kasutatakse 2002.-2006. aastatel Akste ning 2005. ja 2006. aastal Padakõrve kohta kogutud seire andmeid. Laanekuklase asurkondade seire tulemuste põhjal selgub, et suur turismikoormus avaldab negatiivset mõju. Tallamine põhjustab eelkõige suuri varujate kaotusi, mille tagajärjel alaneb üldaktiivsus sipelgaradadel, väheneb pesade elujõulisus ja radade arv pesade ümber. See võib pikemaajalisel tallamise jätkumisel avaldada mõju tervele kolooniale, sest radade mahajätmisega kaotatakse ka toidubaas. Metsakuklaste kaitsel keskendutakse kuklastele sobivate elupaikade ja elutingimuste säilitamisele ja soodustamisele. Loodusturismi korraldamise peamine eesmärk on inimestes loodussäästliku hoiaku kujundamine ning asurkondade kaitsmine liigse tallamise eest. Turismigruppe on vaja hajutada erinevate õpperadade vahel kaitseala piires ja suunata Lõuna-Eesti erinevatesse kuklaseasurkondadesse. Turismi käivitamisel maakondades oleks kindlasti vajalik nendel aladel seire tallamiskoormuse mõjude selgitamiseks ja vajadusel turismikoormuse hajutamiseks. Kuna töö on koostatud kirjanduse põhjal, siis kajastab see eelnevate tööde peamisi järeldusi. Antud töös hinnati kuklaseasurkondade seisundit taimestiku kulumise ja pesade aktiivsuses toimuvate muutuste järgi. Edaspidi oleks vajalik välja töötada metoodika, mis arvestaks ka mulla tiheduse muutuseid, taimestiku liigilist koosseisu ja kulumist seoses tallamiskoormusega ning selle mõjukuklaseasurkondade seisundile.
Maakaabli teostusmõõdistamine
(2012) Pehlak, Anna-Liisa; Pau, Vesta; Ilves, Ene
Üha rohkem uuendatakse ja rajatakse uusi maa-aluseid kaabelliine. Liinide renoveerimise projektile eelnevad geodeetilised tööd. Töö eesmärk on uurida maa-aluste kaabelliinide reaalse paiknemise vastavust projekteeritule. Selleks on teostatud kolme kaabelliini teostusmõõdistamine. Objektideks on Laeva valla reoveepumpla elektrivõrguga liitumine, Luunja valla Veskimetsa korteriühistu elektrivõrguga liitumine ja Tartu valla Taabri küla alajaama pingeprobleemide lahendamine. Mõõtmistel kasutati elektrontahhümeetrit Trimble 3603 DR ja GPS EPOCH 50. Mõõdetud punktidele määrati koordinaadid. Saadud koordinaate võrreldi projekteeritutega. Andmetöötlus on tehtud Excelis ja joonised on koostatud AutoCad-is. Uurides trasside paiknemise vastavust projekteeritule tuli välja, et koordinaatide vahed kõiguvad 0,024 meetrist kuni 4,351 meetrini. Koordinaatide vahed tulenevad sellest, et projektis on liin joonistatud täisnurga all. Reaalselt ei saa trassi rajamisel torusid täisnurga all vedada, vaid käänupunktid lahendatakse kõveratega.
Elektrienergia tootmise ja ülekandmise väliskulude hindamise metoodika alused
(2012) Tuksam, Jaak; Annuk, Andres; Kalle, Heikki
Väliskulude hinnang uurib keskkonnaseisukohalisi ja sotsiaal- ehk ühiskonnapoliitilisi huve ja arvestab nendega seoses tekkivaid kaudseid, kuid mitte arvestamatuid kulusid. Kulude kokkuarvestamine, arvestades erinevaid stsenaariume annab ka investorile selge signaali millisesse tootmise meetodisse on otstarbekas investeerida, arvestades, et suurema mõjuga tootmine on väliskulude maksumuse poolest kulukam. Arvestades käesolevas bakalaureuse lõputöös käsitletud teemasid, seadusi ning olemasolevat vajadust väliskulude õiglase arvestamise järele, on kavandatava jätkutegevuse vajalikkus autori arvates piisavalt tõestatud. Tegelemine käsitletud probleemiga annaks ühiskonnale võimaluse tõsta jätkusuutlikust ja osapooltel saada õiglast, kuludest lähtuvat tasu (hüvitist). Sektori investeerimisvajadustesse lisanduks läbipaistvust ja selgust. Taastuvenergeetika muutuks seeläbi investoritele ahvatlevamaks ning arusaadavamaks. Energeetika üldises plaanis muutuks läbipaistvamaks ja läbi õiglase tasustamise korral näeks ühiskonnas senini keskkonna suhtes passiivsed grupid keskkonnasäästliku energeetikat mitte ainult alternatiivi vaid põhisuunana. Põhijärelduseks on see, et ainuüksi elektri tootmise ja ülekandmise väliskulude hindamise metoodika on vajalik ja toob kaasa positiivse jätkutegevusteplaani ning alused innovatsioonile. Protsess on pikaajaline ja ressursimahukas, sõltumata sellest peaks tegutsema kohe ja kaalutletult. Kokkuvõttes on autor seisukohal, et väliskulude hindamise metoodika väljatöötamine on põhjendatud ja käesoleva bakalaureusetöö praktiline rakendamine edasiste magistriõpingute käigus omab väljavaadet kulmineeruda magistritööna metoodika näol. Uuringute ja projekti täideviimise tarbeks vajaminevate ressursside taotlemiseks on vajalik teostada eelarvestamine, mis sõltuvalt teostatavate uuringute mahust koosneb peamiselt uuringute teostajate hinnapakkumistest.
Atrade kinemaatika katsestendi eskiisprojekt
(2012) Prost, Hendrik; Aan, Aare
Saha kinemaatika ja kivikaitse katsetamiseks ning tulemuste mõõtmiseks on erinevaid võimalusi. Antud töös käsitletakse kahte võimalikku lahendust: kett-taliga ning hüdroajamiga. Hüdroajam tagab parema saha liikumise reguleeritavuse, täpsema jõu mõõtmise ning tera siirde registreerimise. Kett-tali ajamiga katsestend osutub kompaktsemaks, millel väiksem materjali kulu ning maksumus. Mõlemad katsestendi lahendused pakuvad võimalust katsetada sahku Kverneland ning Lemken. Antud töö tulemusena pakub töö autor välja hüdroajamiga katsestendi, midavõiks tuevikus kasutada atrade kinemaatika ja kivikaitsete uurimisel. Stendi tehnilised joonised on toodud lisades. Enne katsestendi ehitamist tuleb veel teostada mahukad tugevusarvutused ning kasutada selleks ka arvutiprogramme (FEMAP, CAE). Kuna saha liikumine tekitab raamis erinevaid momente ning väändeid, tuleb arvestada suurte varuteguritega, samas ei tohi viia raami omahinda liialt kalliks. Hüdroajami projekteerimisel peab teostama täiendavad arvutused ning uurima kataloogidest sobivaid komponente. Juhtsiinide puhul tuleb kasutada kataloogides pakutavat arvutusmetoodikat ning leida sobivad juhtsiinid koos kelkudega. Jõu ja siirde registreerimiseks tuleb leida sobivad andurid ning need arvutiga integreerida, et oleks tagatud andmete sujuv jälgimine ning töötlemise võimalus.
Prismata mõõtmise rakendused tahhümeetriga Trimble S6 DR300+
(2012) Vares, Ilona; Äär, Helerin; Jürgenson, Harli
Prismata mõõtmine ei ole mõõdistustööde puhul alati esimene valik. Bakalaureusetöö raames on uuritud, milliste tööde puhul leiab kasutust prismata mõõdistamine ning millised on antud mõõdistusmeetodi plussid ja miinused. Töö eesmärgiks on uurida prismata mõõtmise erinevaid tehnoloogiaid, ohutust ja kasutusvaldkondi. Praktilises osas on uuritud laserskaneerimise meetodeid ning ajakulu, kasutades tahhümeetrit Trimble S6 DR300+. Lähtuvalt objektist on skaneerimisel oluline valida sobiv mõõdistusmeetod ja –intervall. Sellest sõltub mõõdistuseks kuluv aeg ja lõpptulemuseks saadava 3D kujutise detailsus. Oluline roll on laserskaneerimise puhul ka järeltöötlusprogrammil. AutoCAD 2012 võimaldab mõõdetud punktipilvest eraldada ebaolulised punktid ning saavutada reaalne joonis, võrreldes mõõdetud objektiga. Programm võimaldab joonist vaadelda ka 3D kujutisena. Prismata mõõtmine on kasulik ka üksikmõõtmiste puhul, kus kauguse täpsus võrreldes prismaga on minimaalne või puudub. Praktilises osas teostatud test näitab, et prismaga ja prismata mõõtmisel tuleb kauguse erinevuseks ainult üks millimeeter. Prismata mõõtmine ja laserskaneerimine leiavad üha enam kasutust. Kui algselt kasutati antud mõõtmismeetodit põhiliselt geodeetiliste tööde sooritamiseks, siis tänapäeval leiab prismata mõõtmine kasutust nii arhitektuurimälestiste dokumenteerimisel kui ka kriminalistikas. See annab alust arvata, et prismata mõõtmist rakendatakse tulevikus erinevates valdkondades järjest rohkem.
Ilmastiku mõju kase radiaalsele juurdekasvule naadi kasvukohatüübis
(2012) Dubolazov, Evar; Hordo, Maris; Korjus, Henn
Käesoleva lõputöö eesmärk on analüüsida ilmastiku mõju kase radiaalsele juurdekasvule naadi kasvukohatüübis ning võrrelda, kas kahe mõõtja poolt (Ando Lilleleht ja Evar Dubolazov) tehtavad aastarõngaste mõõtmised LINTAB’iga on süstemaatiliselt erinevad proovialade kaupa. Töös kasutatud kliima andmed on saadud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Viljandi ja Jõgeva meteoroloogiajaamadest. Selleks, et ilmastiku mõju kase radiaalsele juurdekasvule välja tuleks tehti viiel proovialal regressioonianalüüs ja korrelatsioonianalüüs. Kahe mõõtja vaheliste süstemaatiliste erinevuste leidmiseks kasutati t-Test: Keskmiste võrdlemine paarikaupa. Käesoleva lõputöös tehtud korrelatsioonanalüüsi ja regressioonanalüüsi tulemusel selgus, et kliimanäitajate ja radiaalse juurdekasvu vahelise seost mõjutasid enamasti statistiliselt oluliselt keskmine temperatuur suvekuudel või sademed kasvule eelneva aasta augustikuul. Käesolevas töö t-testi keskmiste võrdlemine paari kaupa, võrreldi kahe mõõtja poolt mõõdetud keskmisi aastarõngaste laiusi proovialade kaupa, tulemusel selgus, et nõutava mõõtmistäpsuse (0,01mm) tõttu on mõõtjate poolt tehtavad mõõtmised süstemaatiliselt erinevad.
Elektrimasinate õppelabor
(2012) Aare, Priit; Peets, Tõnis
Käesoleva töö eesmärk oli tutvustada Eesti Maaülikooli uuenenud elektrimasinate laborit. Bakalaureusetöö esimeses osas tutvustas autor vana labori puuduseid ning uue labori ehitamise vajadust. Vana labori suurimateks probleemideks olid ruumipuudus ning masinate, seadmete ja muu tehnika vanus, mis omakorda muutsid selles laboris töötamise ohtlikuks. Töö teises osas tutvustati uues laboris ellu viidud muudatusi valguse, ventilatsiooni ja elektriohutuse alal, mis kõrvaldasid vana labori puudujäägid. Lisaks tutvustati detailselt kõiki uusi mõõteriistu ning katseseadmeid, esitades mitmesuguseid neid iseloomustavaid parameetreid. Kolmandas osas pakkus bakalaureusetöö autor välja mõned lahendused olemasolevate labortööde (nt esimene, teine, kolmas ja neljas labortöö) täiendamiseks ja tutvustas uute katseseadmete visualiseerimise ning salvestamise võimalust. Bakalaureusetöö neljandas osas pakuti välja uusi, autori arvates aktuaalseid ning vajalikke, labortöid: 1) müra mõõtmine, 2) tundmatu transformaatori uurimine, 3) harmooniliste mõõtmine. Esmalt kirjeldati konkreetse labortöö tegemiseks vajalikku teoreetilist tausta ning seejärel esitati detailsed tööülesanded. Töö viimases osas tutvustas autor elektrimasinate labori elektriohutusalaseid nõudeid.
John Deere metsalangetusmasina jõudluse parendamise analüüs TimberLinkTM tarkvara abil
(2012) Kitsing, Dimitri; Kurvits, Vahur
Käesolevas bakalaureusetöös on tutvustatud John Deere metsamasinates kasutuses olevat uuenduslikku tarkvara TimberLinkTM ning analüüsitud põhjalikumalt metsalangetusmasina tootlikkuse tõstmise võimalusi ja tehtud katse tulemusi selle programmi abil. Metsatehnika jõudluse tõstmine optimaalsele tasemel ning selle võimalikult efektiivne kasutamine on aluseks edukale metsaülestöötamisettevõttele. Sellest tulenevalt üritatakse uurimustöös välja selgitada, kas ja kuidas mõjutab TimberLinkTM programmi võimaluste sihipärane kasutamine masinaomaniku, operaatori ja hoolduspersonali poolt harvesteri tootlikkust. Töös on analüüsi aluseks Eestis töötav uuendusraie harvester John Deere 1270E, millelt on kogutud elektroonilised andmed. Eelnevalt on TimberLinkTM näitajatest juhindudes masinale spetsiaalselt efektiivsuse tõstmise eesmärgil tehtud tehniline häälestus, mille tulemuslikkust hinnatakse peale mõningast masinatööd samas programmis. Uudse TimberLinkTM-i kasutus laiemalt on hetkel veel harv ja see on esimene analoogne uurimus Eestis. Samuti ei leidu ametlikke avaldatud uuringuid ka teistest maadest, mistõttu ei olnud võimalik lõpptulemusi teistega võrrelda. Uurimuse lõpuks jõutakse järeldusele, et TimberLinkTM on õige kasutuse korral tõhus abiprogramm jälgimaks ja parandamaks metsamasina jõudlust kõigis tööetappides. Parima tulemuse saavutamiseks on vajalik õigeaegne reageerimine ohumärkidele ning masina asjatundlik häälestus vastavalt tööoludele ja operaatori oskustele.
Maareformi andmete analüüs Võnnu, Rõngu, Meeksi, Konguta, Alatskivi ja Rannu vallas
(2012) Piik, Reelika; Taremaa, Liis; Jürgenson, Evelin
Maareformi elluviimise ning edukuse kohta on mitmeid arvamusi. On neid, kes peavad reformi edukaks, kui ka neid, kes arvavad, et reform on olnud ebaõnnestunud. Uurimistöö eesmärk on leida seoseid maareformi tegevuste ja maareformi teostamise kiiruse vahel uuritavates omavalitsustes. Uuritud on vastavalt maarerormi teostamise kiiruse alusel reastatud kahte kiiret, kahte keskmist ja kahte aeglast omavalitsust. Töös kasutatud algandmed on väljastanud Maa-amet ning andmete analüüsiks on kasutatud peamiselt kvantitatiivset meetodit. Töö teema valiku on tinginud aastatel 2009‒2011 Eesti Maaülikooli õppejõudude koostatud artiklite tulemused. Töö aitab kaasa uue teadmise loomisele, sest käesoleva tööga antakse parem ülevaade maareformi tulemustest. Tööst saavad kasu need inimesed, kes puutuvad kokku maade administreerimise küsimustega ja peavad selles valdkonnas tegema otsuseid. Huvi peaks see töö pakkuma ka nendele, kes on ise kokku puutunud maareformiga või kes on huvitatud maareformi käigust Eestis ning nende tulemustest põhjalikumalt. Antud uurimistööd on võimalik tulevikus jätkata. Näiteks on võimalik suurendada uuritavate objektide arvu ning leida kinnitust käesolevas uurimuses toodud seostele.
Tulekindlate toodete otstarve ja nende võrdlev analüüs
(2012) Korotkov, Aleksandr; Toropov, Stanislav
1. Tehes antud diplomitööd selgus, et tänapäeva maailmas tulekindlus on suureks probleemiks, kuna nii ehitised kui ka ehitiste konstruktsioonid, materjalid, millest on tehtud need ehitised, ventilatsioon, nendes ehitistes olevad esemed ja elavad inimesed vajavad tulekaitset 2. Igale konstruktsioonile valitakse oma tulekindluse viis, vastavalt sellele tüübile (kas on valmistatud metallist või puidust). 3. Maailmas on tulekindluse küsimus ammu uurimisel ning on tehtud igasuguseid eeldusi, mismoodi käitub tule korral üks või teine materjal ja konstruktsioon. 4. Uute tuletõkkevahendite loomisel tehakse katseid standardite järgi ning sertifitseeritakse erinevate tulepüsivuse klasside järgi. 5. Antud töös on käsitletud ja tehtud tulepüsivuse kontrollimiseks oma katse. 6. Sooritades katset, sai selgeks, et väga palju sõltub katsekehade materjali valikust, kvaliteedist, katsekehade valmistamise tehnoloogiast, täpsusest jne. Samuti sõltub sellest, kuidas on kaetud katsekeha tuletõkkevahendiga, kas on kaetud juhendi järgi, kui palju on kihte jne. 7. Tulemustest järeldub, et antud katse puhul tulekindel värv on kõige efektiivsem (kolme kihiga kaetud männist katsekeha pidas vastu 7,56 min, mis on 2,5 korda kauem, kui sama katsekeha ilma katteta). Samuti katsetulemustest nähtub, et on olemas vahe, kas konstruktsioon on kaetud ühe, kahe või kolme kihiga. Immutusvahendite puhul sõltub tulepüsivus sellest, kas on tehtud pinnapealne või sügavimmutus. 8. Antud töös on kõige realistlikumad katsetulemused, mis on saadud männi katsetamisel, kuna kase katsekehi oli piiratud arv (6 tk) ning kuuse materjal ei olnud kvaliteetne (ei saanud teha paindetugevuse katset, et määrata kuuse kriitilist paindetugevust). 9. Katsetulemuste suurema usaldusväärsuse kättesaamiseks tuleb teha juurde uued katsed, kasutades erinevaid kvaliteetseid katsematerjale, selle töötlemist ning katteid. Tulekindlate katete võrdlusanalüüsiks viidi läbi katse. Katse eesmärgiks oli näidise töötlemine ja selle kuumendamine hetkeks, mil see kaotab oma kandevõime ja puruneb. Analüüsi tulemus näitas, et materjali klassist olenevad paljud iseloomustused, nende hulgas ka tulekindluse. Mõned olid praaknäidised ja seetõttu oodatud tulemus jäi saamata. Männipuidust valmistatud näidiste katsete tulemused olid kõige realistlikumad. Ka nähtub katsest, et tulekindel värv on immutusest kindlam. Tehtud tööd analüüsides võib kinnitada, et tehes tulekindla materjali valikut ehk tuletõkke liiki tuleb toetuda järgmistele teguritele: kui kindel on tuletõkkega kaetav konstruktsioon, milleks seda kasutatakse, millest on see valmistatud, kas see on kandev konstruktsioon, kui mitu kaitsekihti sellele kantakse jne. Ka tuleks tähele panna kui otstarbekas on kaitsekihti peale kandmise talitus majanduslikult ja kas see annab reaalse tuletõkke tulemuse
Parkide ja haljasalade külastatavus ja külastajate hinnangud Keilas
(2012) Angerjas, Inge; Sibul, Ivar
Töö eesmärk oli uurida Keila rohealade külastatavust ja külastajate rahulolu ning koondada ettepanekud Keila linna puhkealade planeerijatele. Külastajaseiret Keila parkides ei ole enne läbi viidud. Uuringu käigus küsitleti 124 pargikülastajat ajavahemikul 3.veebruar 2012 -25.veebruar 2012. Iga küsitletav täitis küsitluslehe ja vastas kirjalikult 7 küsimusele, kokkuvõtete tegemisel ja andmete analüüsimisel on kasutatud andmetöötlusprogrammi SPSS. Kogutud andmeid ja töö tulemusi kasutab Keila Linnavalitsus trükise „Keila roheline pärand” koostamisel, mis ilmub 2013.a. septembriks.
Metsa kõrvalsaaduste eksport ja import aastatel 2006-2011
(2012) Punt, Liis; Paal, Taimi
Antud uurimuse eesmärk on saada ülevaade metsa kõrvalsaaduste impordist ja ekspordist aastatel 2006-2011 ning võrrelda saadud andmeid eelnevate aastate andmetega. Töö kirjutamiseks on kasutatud Statistikaameti poolt registreeritavaid metsa kõrvalsaaduste kohta käivaid andmeid. Töös puudub spetsiaalne metoodika. Andmed on esitatud tabelite ja tööst parema ülevaate saamiseks Exceli graafikutena. Aastatel 2006-2011 olid metsa kõrvalsaadustest enim eksporditavaks ja imporditavaks kaubaks metsmarjad. Metsamarju eksporditi selle aja vältel kokku 17 753,8 tonni ja imporditi 18 102,4 tonni. Kõige olulisem eksportartikkel oli mustikas. Hariliku mustika värskeid marju eksporditi aastatel 2006-2011 152,9 tonni, mis moodustas kogu viimase kuue aasta metsamarjade ekspordist 0,9% ja külmutatud hariliku mustika marju viidi välja 17 370,1 tonni, mis moodustas 97,8% kõigist eksporditavatest marjadest. Rahalises vääringus väljendatuna on metsamarjade eksporti aastatel 2006-2011 hinnatud 44 937 092 euro suuruseks ja importi vastavalt 38 717 770 euro suuruseks. Seente osas oli populaarseim kaubaartikkel kukeseened. Aastatel 2006-2011 eksporditi 254,8 tonni ja imporditi 94,3 tonni kukeseeni. Võrreldes eelnevate uuringutega kaubaartiklite olulisuse järjekord on vähe muutunud. Ka kaubanduspartnerid on olulises osas jäänud samaks, suurenenud on väljaveopartnerite osas vaid Hiina tähtsus. Põhilised kaubanduspartnerid on endiselt lähiriigid.
Ülevaade männikute valgustamisraietest Põhjamaades
(2012) Muzakko, Tamar; Aosaar, Jürgen; Varik, Mats
Käesolev töö annab ülevaate valgustusraiete alasest kirjandusest Soomes ja Rootsis. Töö eesmärk oli tuua välja põhilised tulemused männikute hooldamisel. Selleks töötati läbi erinevaid Põhjamaade valgustusalaseid teaduslikke artikleid. Leitud tulemuste põhjal tehti kokkuvõtted ja kirjutati töö kokku. Mitmed tulemused näitasid, kui soovitakse kasvatada produktiivset ja samas kvaliteetset männimetsa, tuleks puistut valgustada puude keskmisel kõrgusel 2-3 meetrit tihedusele 2000-3000 puud hektarile. Antud tihedus on piisav, et suurendada puude diameetri kasvu ja tagada ka puude laasumise protsess. Kõrgus 2-3 meetrit valgustamise ajal vähendab kahjustuste ohtu puudel, suurendab oluliselt puude diameetrit ja annab rohkem tulu järgnevatel harvendusraietel. Kui eesmärk on kasvatada kõrgekvaliteedilist männipuitu, tuleb puistut valgustada hiljem ja jätta tihedam, et puude oksad oleksid väiksemad ja laasumine intensiivsem. Valgustusraieid ja nende mõju puudele Eestis on uuritud vähe. Samas on Põhjamaade metsamajandus vägagi sarnane Eesti metsandusele, antud tulemusi saaks edukalt rakendada ka Eesti metsakasvatuses.
Nõuded velobussile ja selle võimalikud marsruudid
(2012) Ula, Egon
Velobussi konstrueerimisel ja ehitamisel tuleb järgida palju erinevaid nõudeid ja direktiive. Lihtsaim moodus on konstrueerida sõiduk standardsetest osadest ja seadmetest, kuna vastasel juhul tuleb osadele ning seadmetele hakata taotlema nõuetele vastavuse sertifikaate. Muidugi ei saa kõik osad ja seadmed olla sobivad ning neid tuleb muuta, kuid muutmiseks on vaja vaid tootja nõusolekut. Velobussile on kõige sobilikum M1 kategooria. Tartu linnas sobiks velobussile algselt kaks marsruuti, mis oleks eelkõige tudengitele. Üheks on Eesti Maaülikooli marsruut, mis kulgeb ülikooli linnakust kuni Riia tänaval asuva õppehooneni. Marsruudil on neli peatust. Pikkuseks on 7 km ning velobuss läbib selle 20 minutiga. Esimese ja viimase peatuse kõrguste vahe mere pinnast on 36 m ning seega terve marsruudi tõus on 0,5%. Teine on Tartu ülikooli marsruut, mis kulgeb Raatuse tänava ja Narva maantee ristmiku juures asuvatest ühiselamutest kuni Riia tänava lõpus asuva TÜ Füüsikainstituudini. Sellel marsruudil on 10 peatust. Pikkuseks on 8,6 km ning velobuss läbib marsruudi 30 minutiga. Esimese ja viimase peatuse kõrguste vahe on 45 m ning seega marsruudi tõus on 0,5%.
Kasvavate puude kahjustamine harvendusraiel
(2012) Šagalova, Irina; Kurvits, Vahur
Käesoleva bakalaurusetöö eesmärgiks on uurida kasvavate puude kahjustused harvendusraiel. Töös on kirjeldatud peamised kahjustused, mis on seotud harvendusraiega. Lisaks inimeste ja raskete masinate kahjustusele on kirjeldatud ka sekundaarsed kahjustused. Metsakahjustusteks on putukate, ilmastikutingimuste, seente ja inimeste kahjustused. Puude kahjustused mootorsaega ja harvesteriga. Pinnase tihenemine kokkuveoteede puhul. Töö eesmärgiks on uurida puude ja metsakahjustusi ning nende tagajärgi, mis tekivad harvendusraiete käigus. Sisaldab allikaid, mis pärinevad erinevatelt paberkandjatelt saaadud materjalidest ning andmeid, mis on kogutud Järvseljal Õppe- ja Katsemetskonna neljal proovialal. Kogutud andmed töödeldud ja andmete põhjal on tehtud järeldused kahjustuste kohta kasvavatele puudele harvendusraiel. Kasutatud materjal on võtnud erinevatest kirjanduse allikatest, internetist ja 2012. a. kogutud andmetest.
Metsa kõrvalsaaduste kasutamine Võru maakonnas aastatel 2010 ja 2011
(2012) Karro, Alis; Paal, Taimi
Metsarikastel aladel on mets toitnud ja katnud inimesi juba aastatuhandeid. Metsa kõrvalsaaduste varumine ja müük on osale elanikkonnast lisateenimise võimaluseks ja seetõttu on teema aktuaalne ka käesoleval ajal, mil tööhõive maapiirkondades on väike ja töötute arv suur. Käesoleva töö eesmärgiks oli koguda andmeid Võrumaa elanike harjumuste kohta varuda metsa kõrvalsaaduseid 2010. ja 2011. aastal. Töö on koostatud Eesti Põllumajandusülikooli ja Joensuu Ülikooli Metsandusteaduskondade koostööl valminud ankeedi põhjal. Uuringu raames jagati laiali 150 ankeeti, millest tagasi saadud 109 ankeedi põhjal on koostatud analüüs. Analüüs näitas, et Võrumaal olid varutuimad metsamarjad 2010. ja 2011. aastal mustikas ja jõhvikas. Keskmiselt varuti 9,5 liitrit mustikaid ja 8,4 liitrit jõhvikaid ühe marju korjanu kohta, üldvalimi kohta on vastavad arvud järgmised: 5,5 liitrit mustikaid ning 2,3 liitrit jõhvikaid. Keskmiselt varuti ühes majapidamises 2010. aastal 92,4 liitrit seeni ning 2011. aastal 56,9 liitrit seeni, üldvalimi kohta on vastavad arvud järgmised: 25,1 liitrit 2010. aastal ja 2011. aastal 20,5 liitrit. Liigiliselt korjati kõige enam kukeseent. Võrdluses 2003. aastal koostatud samalaadse bakalaurusetööga Võrumaal on metsamarjade ja seente varumine muutunud populaarsemaks. Uurimuse ulatus ja valim ei luba teha suuri üldistusi antud töö põhjal, kuna arvestama peab ka ilmastikutingimusi. Marja- ja seeneaastad vahelduvad tihti ikaldusaastatega. Arvan, et vajalik oleks antud valdkonda tulevikus uurida veelgi põhjalikumalt.
Tahvelarvuti ja e-lugeri ergonoomika
(2012) Tamm, Rauno
Poelettidele tuleb iga päev uusi seadmeid, millest tarbijad veel kuulnud ei ole. Tahvelarvutid ja elugerid on järjest rohkem igapäevaelus kasutatavad seadmed ja sõnad. Antud seadmete populaarsus on tingitud e-raamatute kiire kasvuga. E-raamatute müügile aitab kaasa nende kättesaadavus internetis, soodsam hind võrreldes paberraamatuga ja tahvelarvutite ning e-lugeritega on võimalus talletada seadmesse korraga tuhandeid raamatuid. Tahvelarvuteid on erinevaid, nii ehituse, tehnoloogia kui ka mõõtmete poolest. Tahvelarvutid on ehitatud vedelkristallekraanidega ning nende hulka ei kuulu e-lugerid, millel on elektroforeesil põhinev ekraan. Kui inimesel on soov lugeda raamatuid ja saada maksimaalne lugemiselamus, siis selle jaoks on mõeldud e-lugerid. Tänu kahele erinevale ekraani tehnoloogiale on e-tindi tehnoloogiaga mõeldud kasutajate peale, kes soovivad raamatut lugeda nagu tavaliselt paberilt. Tahvelarvuti eesmärgiks on personaalse arvuti asendamine ning meelelahutuslik osa. Uurimistöö põhjal võib tõdeda, et: 1) e-lugeri ja tahvelarvuti puhul on tegemist kahe erineva seadmega, erinevus on tingitud ekraani tehnoloogiast – e-tint ja vedelkristallekraan; 2) kahest erinevast ekraani tehnoloogiast tulenevad seadmete iseärasused, 3) e-tindi tehnoloogia seadmete aku kestus on kuni kaks kuud, kuid seadme võimalused on piiratud; 4) e-tindi tehnoloogiaga e-lugerid on silmale tervislikumad ja seda on lihtsam jälgida, 5) vedelkristallekraaniga seadmetel on funktsioone rohkem ja täiendav lisarakenduste (programmide) installeerimise võimalus; 6) vedelkristallekraanidega seadmete värvid on selgemad ja erksamad, kuid selline ekraani tehnoloogia mõjub rohkem tervisele; 7) tahvelarvuti ja e-lugeri kasutamisel tuleb jälgida seadme hoidmise asendit, et säilitada korrektne kehahoiak. Uurimistööst võib teha järgnevad järeldused: 1. Inimesed on teadlikud kahe erineva seadme olemasolust. 2. Vastajatest enamikul puudub huvi seadmete vastu, kuid olemasolevatest seadmetest on tahvelarvuti populaarsem kui e-luger. 3. Uurimistööst selgus, et küsitletavad kasutavad/kasutaksid seadet kõige enam interneti veebilehtede lehitsemiseks. Küsimustiku tulemuste põhjal võib oletada, et üldine lugemus on vastajate seas väike. 4. Vastajate jaoks on tähtis, et seadmel oleks puutetundlik ekraan ja ekraan oleks suurem kui 7''. 5. Seadmete funktsioonide olemasolust peetakse olulisemaiks interneti tuge. Vastajate eelistused ühtivad kõige enam vedelkristallekraaniga seadme võimalustega. 6. Seadmete kasutamisega kaasneb mõju tervisele ja uurimistööst selgus, et vastajad on teadlikud seadmetest tulenevatest terviseriskidest. Kõige rohkem mõjutavad seadmed silmade väsimist, millest on ka teadlikud küsitluse osalejad. Uurimistöö põhjal teeb autor järgmised soovitused: 1. Parima lugemiselamuse saamiseks on e-tindi tehnoloogiaga e-luger. E-lugeri ekraan ei tohiks olla alla 6'' (paberi suurus ISO B7), vastasel korral muutub ekraanilt teksti lugemise raskeks. 2. Kõige rohkemate võimalustega ja funktsioonidega - kõige universaalsemad on vedelkristallekraaniga seadmed. Tahvelarvuti sobib, kui on vaja kasutada pidevalt internetti ja erinevate tekstifailide loomist ning redigeerimist. 3. Raamatukokku autor soovitab e-tindi tehnoloogiaga e-lugereid, sest tähtsal kohal on parima lugemiselamuse saamine. E-lugeril peaks olema kindlasti audio funktsiooni olemasolu, et saaks kuulata audioraamatuid. Kindlasti peaks seadmel olema ka klahvistik, kuid puutetundlik ekraani olemasolu ei ole tähtis, sest on kasutajaid, kes ei ole puutetundliku ekraaniga varem kokku puutunud ja võib tekkida kahtlus, et seadme kasutamine on keerukas. 4. Autor soovitab tootmisettevõttesse kasutada paberi kokku hoidmiseks suure ekraaniga etindi tehnoloogiaga e-lugerit. E-lugerist on lihtne vaadata koosteejooniseid ja kasutusjuhendeid. 5. Autor soovitab üliõpilastele tahvelarvutit, sest õliõpilaste jaoks on tähtis ka tekstifailide loomine ja redigeerimine ning kaaskandmise võimaluse lihtsusest meelelahutusliku funktsioonide olemasolu. Üliõpilased, kes kasutavad seadet ainult õppimiseks ja lugemiseks, siis tuleb valida e-tindi tehnoloogiaga seade. 6. Palju on arutletud seadmete kasutusele võtmisest koolidesse. Koolidesse sobib kõige paremini e-tindi tehnoloogiaga e-luger. E-luger ei sobi igasse ainesse paberraamatu asendamiseks, sest paberraamatu korral saab korraga keerata mitu lehte ja leida vajatav lehekülg, kuid e-lugeri tehnoloogiast tulenevalt on seade aeglane ja õige lehe leidmine võtab kaua aega.
Kõlvikute ja maakatte tüüpide klassifikatsioonide suhe Eestis
(2012) Birk, Annika; Sikk, Kristiin; Maasikamäe, Siim
Antud teema kohta ei ole õnnestunud leida varasemaid uuringuid. Siiski on teema aktuaalne, sest maafondi kohta on erinevaid klassifikatsioone ning nende omavaheline suhe ei ole alati selge. Erinevate ülesannete lahendamisel tuleb kasutada erinevaid klassifikatsioone. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada kahe erineva maafondi iseloomustava klassifikatsiooni (kõlvik ja maakattetüüp) omavaheline suhe, nende klassifikatsioonide erinevused ja ühisjooned. Töö koostamiseks vajalikud andmed olid CORINE maakatte tüüpide ja ETAKi kõlvikute jaotuse klassifikatsiooniskeemid. Eesmärgid töö edukaks koostamiseks olid järgmised: selgitada teoreetilises plaanis klassifitseerimise olemust ja eesmärke, defineerida kõlviku ja maakatte mõiste sisu, koostada maatriks CORINE maakatte tüüpide ja ETAKi kõlvikut jaotuste võrdlemiseks ning analüüsida koostatud maatriksit. Klassifikatsioonide võrdluse käigus selgus, et leidub küll sarnaseid ja mõningaid kattuvaid nähtusi, kuid klassifikatsioone ei ole võimalik üks ühele vastavusse viia. Seega on mõlemad klassifikatsioonid vajalikud ning üks ei saa asendada teist. Kuna antud teema on huvitav, on võimalik bakalaureusetööd edasi arendada magistri tasemes.
Birketeerimise tehnoloogiad ja tahkete biokütuste standardid
(2012) Rooni, Vahur; Menind, Andres
Töös on käsitletud erinevaid tehnoloogiaid muundamaks tootmises tekkivaid jäätmeid kasutuskõlbulikuks kütuseks tavatarbijatele. Töö käigus sooritatud katsete järgi on arvutatud MWh-i soojusenergia maksumus. Esitatud on ka tahkete biokütuste standardid, mida peavad järgima kõik Euroopa Liidu liikmesriikide ja kandidaatriikide standardiseerimisametid. Vastavalt standardites EVS-EN15210-2:2010 ja EVS-EN 15103:2010 esitatud tingimustele on valminud ka mehaanilise vastupidavuse katsestendi ja puistetiheduse määramise konteineri eskiisjoonised. Praegusel hetkel on müügil brikette, mis on toodetud nii põhust kui ka saepurust, kuid nendest saadava soojusenergia MWh-i maksumus on vastavalt 29,5 % ja 35,8 % kallim kui tavalisel halupuidul. Suurest hinna erinevusest tingituna eelistatakse siiski kütteks kasutada halupuitu või turbast toodetud briketti, mis on peaaegu sama hinnaga. Katsetes kasutatud materjalidest pressitud briketid sobivad tavatarbijale kasutamiseks nii pliidi kui ka ahju kütmiseks. Ainukese materjalina ei sobi tavatarbijale koduseks kasutamiseks rehvi pürolüüsi jääde, kuna see oli väga määrivate omadustega. Briketid ja pelletid võimaldavad kasutada automatiseeritud küttesüsteeme erinevalt halupuidust ja kivisöest. Viimaste puhul pole automatiseerimine eratarbija puhul suuresti võimalik. Läbi viidud briketeerimis katsetest selgus, et tavatarbija jaoks oleks majanduslikult parimaks lahenduseks kasutada küttematerjalina siiski kivisütt või halupuitu, kuna nende puhul tuleks ühe MWh soojusenergia maksumus tavatarbijale madalaim. Samas oleks briketeerimine erinevate tööstusjääkide kütuseks väärindamisel küllalt perspektiivikas, mistõttu tasuks edasistes uuringutes kindlasti keskenduda ka briketeerimisele, kui ühele tööstusjääkide utiliseerimise võimalusele.
Erineva intensiivsusega uuendusraie mõju elustikule
(2012) Soolmann, Erko; Rosenvald, Raul
Lageraie on maailma metsanduses kõige domineerivam metsauuendusviis. Paraku kaasnevad lageraietega kõige drastilisemad häiringud metsa ökosüsteemis ning see omakorda põhjustab kahju metsa elustikule. Samas turberaiete ning säilikpuude jätmisega raielangile võib olla võimalik vähendada raietegevuse negatiivset mõju elustikule. Antud töös analüüsitakse ülemaailmsete uuringute tulemusi ning antakse ülevaade alternatiivsete raiemeetodite omapärast ning nendega kaasnevast mõjust olulisematele elustiku rühmadele. Kuigi alustaimestiku mitmekesisus ja katvus enamasti tõusis raieintensiivsuse kasvuga, siis näiteks niisket ja varjulist keskkonda vajavad kahepaiksed ei suuda säilitada oma raie-eelset liigilist koosseisu ning satuvad ebasoodsasse keskkonda. Säilikpuude meetodi abil, jättes nii elus kui surnud püstiseid puid ning lamapuitu peale raiet alles, säilivad mitmed liigid, kes otseselt või kaudselt sõltuvad nendest struktuurilistest elementidest. Eelkõige on mitmesuguse läbimõõduga ja erivanuselised säilikpuud kasulikud lindudele ning väikeimetajatele. Samas krüptogaamide kaitse eesmärgil tuleks pigem vältida intensiivseid raied ja kasutada metsamajandamisel valikraieid. Selgus, et kuigi raiete poolt tekitatud mõju elustikule sõltub liigi bioloogilistest iseärasustest, siis on ka turberaietega võimalik säilitada ökoloogiline jätkusuutlikkus. Siiski tuleb mõju uurida veel süstemaatilisemalt, järjepidevamalt ning võimalikult erinevates geograafilistes asukohtades.

Sirvi

Sirvi 1. Bakalaureusetööd Kuupäev järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud