EMÜ mahekeskus
Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/3641
Sirvi
Sirvi EMÜ mahekeskus Kuupäev järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 26
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Miks eelistada mahetoitu? : [piim ja liha](Eesti Maaülikool, 2011) Eesti MaaülikoolLisaks tootmisviisile sõltub piima ja liha kvaliteet suurel määral looma tõust, vanusest, söötmisest, laktatsioonifaasist, keskkonnateguritest (kliimast, lüpsitehnoloogiast ja ajast). Tähtsal kohal on karjatamine, mis mahetootmises on kohustuslik ja mis suurendab kasulike ainete hulka piimas.Kirje Miks eelistada mahetoitu? : [köögiviljad ja puuviljad](Eesti Maaülikool, 2011) Eesti MaaülikoolInimese tervisele on väga tähtsad bioaktiivsed ühendid, nagu nt polüfenoolid (sh. flavonoidid), karotenoidid ja C-vitamiin. Nad toimivad antioksüdantidena, immuunsüsteemi tugevdajatena, samuti kaitsevad infektsioonide eest ning aitavad ära hoida vähi teket. Polüfenoolidel ja karotenoididel on südame-, veresoonkonna- ja närvihaiguste vastane toime. C-vitamiin osaleb mitmetes ainevahetusprotsessides rasvapõletajana ja kolesterooli sünteesijana. Bioaktiivseid ühendeid võrdlevaid uuringuid mahe ja tava taimesaadustes on läbi viidud alates 1980-test.Kirje Mahe- ja tavatoidu kvaliteet ja mõju tervisele(Eesti Maaülikool, 2011) Eesti Maaülikool; Vetemaa, AiriMahepõllumajanduslikke meetodeid peetakse keskkonnasõbralikeks peamiselt selle tõttu, et nende aluseks on kooskõla loodusega ja sünteetiliste kemikaalide kasutamise vältimine. Tänaseks päevaks on palju tõendeid selle kohta, et mahepõllumajandus parandab keskkonna-, mulla- ja põhjavee kvaliteeti (Haas et al., 2000), samuti saagi kvaliteeti. Mahepõllumajanduslikku taime- ja loomakasvatust sätestavad määrused on väga ranged ning nende järgimine tagab toodangu kõrge kvaliteedi. Ka mahetoodangu töötlemine on rangelt reguleeritud. Võrreldes tavatöötlemisega, kus on kasutamiseks lubatud mitusada erinevat tüüpi lisaainet (toiduvärvid, stabilisaatorid, parendajad jne), on mahetöötlemises lubatud vaid mõnikümmend lisaainet, mis on valdavalt looduslikku päritolu. Lisaainete kasutamise piiramine on mahetoidutöötlejatele väljakutse, kuna toidu pikaaegne säilitamine ilma kemikaalideta on keerulisem, kui tavatootmises.Kirje Miks eelistada mahetoitu? : [lisaained](Eesti Maaülikool, 2011) Eesti MaaülikoolSünteetilisi pestitsiidide ehk taimekaitsevahendeid mahepõllumajanduses ei kasutata – see on ka üks olulisemaid erinevusi mahe- ja tavatoidu vahel. Igal aastal korraldatakse Euroopa riikides (sh Eestis) taimekaitsevahendite jääkide seiret toidust. Proove võetakse kauplustest, turult, ladudest, põldudelt jm. Taimekaitsevahendite jääkide uuringud Eestis nii taimsetes kui ka loomsetes saadustes on näidanud, et sünteetiliste pestitsiidide kasutamise tõttu sisaldavad tavapõllumajandusest pärit saadused enam kui pooltel juhtudel pestitsiidijääke (joonis 1). Sageli võib üks toode sisaldada mitme eri toimeaine jääke korraga ja isegi üle maksimaalselt lubatud piirnormi. Kõige saastatuimad toiduained Euroopa Liidus on olnud must pipar 29 erineva pestitsiidijäägiga, viinamari 26, pirn 22 ja tomat 20 jäägiga (joonis 2). Väga saastunud on olnud ka tsitruselised, õunad, maasikad ja muud Euroopa lõunapoolsetest piirkondadest pärit viljad.Kirje Mahetoit : loomulik ja kasulik(Eesti Maaülikool, 2011) Matt, Darja; Peetsmann, Elen; Luik, Anne; Pehme, SirliMahe- ehk ökoloogiline (bioloogiline, looduslik) põllumajandus levib kiirelt kogu maailmas. Üks kasvu põhjus on kindlasti see, et looduslike vahenditega ning loodusega kooskõlas majandamine on oluliselt keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus. Teisalt on aga toodetav mahetoit üha nõutum. Euroopa mahetoodete turg on jõudsalt arenenud alates 1990ndate algusest: 2010. aastal oli Euroopa mahetoiduturu käive juba üle 20 miljardi euro. Kõige suurem mahetoidu turg Euroopas on Saksamaal, järgnevad Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia maheturud. Ühe elaniku kohta kulutavad mahetoidule kõige rohkem aga taanlased, šveitslased ja austerlased. Eestis, kus mahetoidu turg on alles arenemas, ületab nagu mujalgi Euroopas, nõudlus pakkumise. Tarbijauuringute põhjal on peamiseks mahetoidu eelistamise põhjuseks tervis, maitse ja tootmisviisi keskkonnasõbralikkus. Nii mahepõllumajanduslikule tootmisele kui ka töötlemisele on Euroopa Liidu määrustega kehtestatud kindlad reeglid, mille täitmist kontrollivad põhjalikult järelevalveasutused. Võib täiesti kindel olla, et mahetoit on usaldusväärne: kontrollsüsteem tagab mahenõuete järgimise. Mahetoidu kvaliteeti tehakse kindlaks teadusuuringutega: toodete kvaliteedi, ohutuse ja tervisemõjude usaldusväärne võrdlus peab põhinema terviklikul lähenemisel. Tavaliselt on uuringute põhirõhk vaid toiteväärtusel, kuid oluline on mõista, et paljud põllumajanduses ja toidutootmises kasutatavad kemikaalid võivad olla tervisele kahjulikud ja seda tuleb toidu kvaliteedi hindamisel arvestada. Seepärast hinnatakse mahetoitu uurides toiteväärtuse kõrval ka teisi toidus olevaid ja tervist mõjutavaid aineid nagu näiteks taimekaitsevahendite jäägid, nitraadid, kunstlikud lisaained jms. Eesti Maaülikoolis analüüsiti rohkem kui 150 maailma eri paigus tehtud mahe- ja tavatoidu kvaliteeti võrdlevat teadusuuringut ning koostati selle põhjal ülevaatlik aruanne (Quality of Organic vs. Conventional Food and Effects on Health), mis on elektroonselt kättesaadav www.pickfi ber.eu ja mahekeskus.emu.ee. Analüüs tehti Innovation for Welfare alaprojekti PICKFIBER raames. Projekti kaasrahastajaks oli Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) INTERREG IVC programmi kaudu. Järgnevalt on toodud lühike kokkuvõte analüüsi peamistest tulemustest.Kirje Liisi’s Farm(Estonian University of Life Sciences, 2012) Luik, Anne; Estonian University of Life Sciences. Research Centre of Organic FarmingLiisi is a five year old farmer’s daughter, with fair hair in cheerful little plaits. She lives in the large yellow farmhouse of Mäe farm, together with her mother and father, her older sister Krõõt and older brother Tõnu. Behind the house is an apple orchard and fruit bushes. Opposite the farmhouse is a cattleshed with a small dairy and a large haystack as well as a barn for farm machinery, in which stand a tractor and other bits of equipment.Kirje Liisi talu(Eesti Maaülikool, 2012) Luik, Anne; Eesti Maaülikool. MahekeskusLiisi on heledapäine kahe rõõmsa kikkis patsiga viieaastane talutüdruk. Mäe talu avaras kollases elumajas elab ta koos oma ema ja isa, vanema õe Krõõda ning vanema venna Tõnuga. Maja taga on õuna- ja marjaaed. Üle õue elumaja vastas paiknevad loomalaut koos väikese meiereiga, suur heinaküün ning masinakuur, kus seisavad traktor ja muu masinavärk.Kirje Teaduselt mahepõllumajandusele : konverentsi "Mahepõllumajanduse arengusuunad - teadlaselt mahepõllumajandusele" toimetised : [2012 : Tartu](Eesti Maaülikooli Mahekeskus, 2012) Eesti Maaülikool. Mahekeskus; Metspalu, Luule (toimetaja); Luik, Anne (toimetaja)Mahepõllumajanduse arendamine parandab Läänemere ökoloogilist seisundit. Läänemerd ähvardab ökoloogiline katastroof, milles juhtivat rolli mängib ümbritsevatest piirkondadest mitmesuguste ühendite leostumine merre. Juba praegu esineb merevees ulatuslikke vetikate õitsemisi, mis viib erinevate veeorganismide hukkumisele ning meres on juba kujunenud surnud piirkondi. Linnadest ja tööstusettevõtetest tulevat reostust on heitvete puhastamisega suudetud küll tunduvalt vähendada, kuid endiselt kestab hajareostus põllumajanduslikust tegevusest. Eriti intensiivse tootmisega piirkondadest, nagu näiteks Lõuna-Rootsi, Soome, Taani ja Poola, läheb merevette nii taimekaitsevahendite jääke kui ka väga suurtes kogustes lämmastikku ja fosforit, viimastega luuakse soodsad tingimused vetikate vohamiseks. Kui taoline protsess jätkub endises ulatuses, suureneb kahjulike ühendite hulk vees, merevesi kaotab läbipaistvuse, organismid hukkuvad ning meri sureb. Seetõttu on väga oluline muuta otsustavalt tegevusi mere valgaladel. Põllumajanduslikku reostust on üleminekuga mahetootmisele võimalik usaldusväärselt vähendada. Eeltoodu on analüütiliselt kindlaks tehtud EL Interreg projektis „Läänemere piirkonna ökoloogiline taaskasutav põllumajandus ja ühiskond“ (Baltic Ecological Recycling Agriculture and Society (BERAS) Implementation, 2010-2013) (www.beras.eu). Projekt hõlmab 25 partnerit kõigist üheksast Läänemerd ümbritsevast riigist ning Norrast. Partnerite seas on nii ülikoole, uurimisinstituute, kohalikke omavalitsusi kui ka valitsusväliseid organisatsioone. Projekti juhib Rootsi Södertomi ülikool. Eestist on partnereiks Eesti Maaülikool Mahekeskusega ning Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus. Projekti kohaselt pakub parima arenduslahenduse mahe- ehk ökoloogiline kohalikel taastuvatel ressurssidel põhinev segatootmine, kus taimekasvatus põhineb mahekülvikorral ning loomad saavad vajadusepäraselt toituda karjamaadel ja kogu vajalik loomasööt toodetakse kohapeal. Nii tagatakse looma- ja taimekasvatuse tasakaalustatud areng. Kompostitud sõnnik ja muu orgaaniline materjal viiakse põllule, suunates toitained sel moel taasringlusse. Printsiibiks on olla isevarustav, välistest ressurssidest sõltumatu. Toodang töödeldakse ja turustatakse võimalikult kohapeal. Nõnda kujundatakse kohalikud jätkusuutlikud toiduvõrgustikud, mis talitlevad suhteliselt suletud tsüklitena põhinedes kohalikel taastuvatel loodusressurssidel ühendades tihedalt tootjad tarbijatega. Kuivõrd kogu toiduahel tootjast tarbijani on omavahel tihedalt seotud, kõik lülid toetavad üksteist olles keskkonnateadlikud, siis tarbitakse loodusressursse väga säästlikult. Projekti eesmärgiks ongi mahepõllumajanduse ja sellele toetuvate kohalike toiduvõrgustike arendamisele kaasa aitamine. Projekti jooksul koostatakse hariduslikke materjale talunikele, töötlejatele, turustajatele ning erinevatele tarbijate gruppidele, tehakse vastavaid seminare ning koolitusi. Tähtis on anda teadmisi, kuidas minna üle ökoloogilisele tootmisviisile. Et tootmist toetaks turg on vajalik kõigi järgnevate toiduahela lülide teadlikkuse ning tegutsemise võimekuse tõstmine. Oluline on leida ka poliitilisi mehhanisme, mis toetaksid ökoloogilisema eluviisi arendamist. Nii ongi projekti üheks lõppeesmärgiks teha ettepanekuid Läänemere hea seisundi eest seisvale Läänemere riikide ühendusele – HELCOM-ile. Projekti eesmärkide elluviimiseks on kõigis Läänemere riikides juba käivitunud nn kohalikud jätkusuutliku toiduvõrgustiku keskused, mis moodustavad omavahel tiheda suhtlusvõrgustiku nii kogemuste kui materjalide vahetuseks. Keskused peaksid jätkama oma tegevusi ka peale projektiperioodi. Meie tingimustes on Eesti Maaülikooli Mahekeskus selliseks kohaliku mahetoidu edendamise keskuseks. Käesolev kohalikke mahepõllumajanduslikke teadusuuringute tulemusi tutvustav kogumik on mõeldud eelkõige mahetootjate teadlikkuse tõstmiseks ning on antud välja BERAS projekti toel. EMÜ professor Anne LuikKirje Ökoloogiline taaskasutav põllumajandus : juhend tootjatele ja nõustajatele(Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, 2013) Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus; Stein-Bachinger, Karin (toimetaja); Reckling, Moritz (toimetaja); Hufnagel, Johannes (toimetaja); Granstedt, Artur (toimetaja); Vetemaa, Airi (toimetaja); Peetsmann, Elen (toimetaja)Vaatamata paljudele meetmetele ei vähene Läänemere eutrofeerumine ja meie ökosüsteemide vastupanuvõime on ohus. Sellises olukorras pole lahenduseks tavapärased meetmed, tarvis on uut lähenemist. BERAS (Baltic Ecological Recycling Agriculture and Society) projekti raames töötatakse välja soovitused, mis tagavad ökoloogiliselt kestliku majandamise kogu toiduahelas põllumehest tarbijani. BERASe põhimõtted on väljatöötatud kahe rahvusvahelise projekti raames, mida on osaliselt rahastanud Euroopa Liit ja Norra (Läänemere piirkonna programm), BERAS (2003–2006) ja BERAS Implementation (2010–2013). Projektid on üheksa Läänemere-äärse riigi (Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Valgevene, Leedu, Läti, Eesti ja Soome), Venemaa ja Norra ühine jõupingutus, kuhu on kaasatud riiklikud ja kohalikud ametivõimud, ülikoolid ja uurimisinstituudid, nõuandeteenistused, mahepõllumajanduse ja keskkonnakaitsealased MTÜd, tootjaorganisatsioonid ja teised institutsioonid. Ökoloogiline taaskasutav põllumajandus (ÖTP) põhineb mitmeaastastel uuringutel, kus on välja selgitatud meetmed ja tegevused, kuidas maheettevõtteid majandada nii, et need oleksid tõeliselt kestlikud ja keskkonnasõbralikud. BERAS on tõestanud oma potentsiaali vähendada toitainete leostumist, suurendada mulla süsinikusidumise võimet/vähendada kliimamõjusid ning suurendada elurikkust ja mullaviljakust. BERASe raames on edukalt käivitunud piirkondlikud jätkusuutlikud toidukogukonnad kõigis Läänemere-äärsetes riikides. Tarbijaid kaasav „Puhta Läänemere menüü“ pakub võimalust tarbida head toitu ohustamata seejuures Läänemerd ja Maa taluvuspiire. Ökoloogilise taaskasutava põllumajanduse juhend keskendub põllumeeste tegevusele. See on valminud Läänemere-äärsete riikide põllumeeste, nõustajate ja teadlaste koostöös. Juhendiga loodame innustada tavatootjaid ÖTPle üle minema ja toetada mahetootjaid tootmise jätkusuutlikumaks ümberkorraldamisel. Täname kõiki autoreid panuse eest ja Dr. Karin Stein-Bachingeri Saksamaa Leibnizi keskusest koordineerimise eest.Kirje Meie ühine meri(Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus; Eesti Maaülikool, 2013) Skovsbøl, Ulla; Vetemaa, Airi; Pehme, Sirli; Peetsmann, ElenSimon läks just uude kooli, kus tema klassikaaslased ja õpetajad räägivad palju toidust ja ”Puhta Läänemere menüüst”. Simoni arvates on see teema veidi imelik, kuid tema ja ta klassikaaslased saavad põneva ülesande. Nad peavad minema uurimisretkele, et teada saada, kuidas igapäevane toit on seotud keskkonna ja Läänemerega. Nad külastavad mahetalunikku ja kalameest. Nad toovad kaasa suure kotitäie kala ja köögivilju, millest valmib koolis ”Puhta Läänemere menüü” põhimõtteid järgiv lõuna. Raamatut ”Meie ühine meri” saab kasutada loodusainetes ja kodundustundides. Raamatu teemad on: mahepõllumajandus, taime- ja loomakasvatus, toitainete ringlus, toitainete leostu- mine mullast, mahetoit ja ökoloogia, hapnikusisalduse vähenemine meres ja selle mõju mereelustikule. Raamatule on lisaks juhend õpetajale ja töölehed õpilastele. Raamatut saab eesti, inglise ja taani keeles tasuta alla laadida: www.weshareasea.eu.Kirje Organic Farming Research in Estonia(Estonian University of Life Sciences, 2013) Pehme, Sirli; Peetsmann, Elen; Matt, Darja; Luik, Anne; Veromann, EveThe growth of organic farming in Estonia has been rapid in recent decades. To support this development various research projects have been conducted but still a lot of new knowledge is needed to improve the performance of organic sector. Organic agriculture is based on nutrient recycling and it uses a variety of practices that are also valuable for conventional farming because resources of non-renewable synthetic fertilizers are limited and food should be produced more sustainably. Holistic perspective that connects ecological, economic and social aspects is needed in organic farming research and future projects should target these issues more thoroughly.Kirje Teaduselt mahepõllumajandusele : konverentsi "Eesti mahepõllumajandus täna ja tulevikus" toimetised : [2014 : Tartu](Eesti Maaülikooli Mahekeskus, 2014) Eesti Maaülikool. Mahekeskus; Metspalu, Luule (toimetaja); Luik, Anne (toimetaja)Teaduse tulek mahepõllumajandusse. Teadusuuringud mahepõllumajanduse tarvis algasid üksikute teadlaste initsiatiivina möödunud sajandi 90-ndate keskel erinevate Eesti Teadusfondi ja teaduse sihtfinantseerimise projektide toel. Aastast 1993 uurisid tollases Eesti Põllumajandusülikoolis (praeguses Eesti Maaülikoolis (EMÜ-s) taimekaitse grupi teadlased Anne Luik, Külli Hiiesaar, Luule Metspalu ja Aare Kuusik erinevate kodumaiste taimede ekstraktide mõju ja kasutusvõimalusi taimekahjurite arvukuse piiramiseks. Arenes ka koostöö firmaga Trifolio-M GmbH Saksamaal troopilise neemipuu toimeainete katsetamiseks kahjuritõrjes, mis viis preparaadi NeemAzal T/S registreerimiseni mahetaimekaitse tarvis Eestis. Sama grupi liikmed uurisid ka erinevate taimede kooskasvatamise/segaviljeluse võimalusi erinevate kahjurite kahjustuse vältimiseks. Tulemustest lähtuvaid soovitusi levitati nii tootjatele (sh Mahepõllumajanduse Lehes) kui ka üliõpilastele õppetöös. Taimekaitse grupist Marika Mänd ja Ants-Johannes Martin asusid uurima tolmeldajate esinemist sõltuvalt maastikust ja taimekasvatusviisist, mis viis tänapäevase tolmeldajate seire väljakujunemiseni. 1998. a alustati taimekahjurite looduslike vaenlaste uuringuid erinevates kultuurides ja viljelusviisides. Esimene uuring tehti Maarjaheina talus Tartu lähedal Laevas, kus uuriti kasurputukate esinemist odrapõllul sõltuvalt ääreala taimkattest. Esimene otseselt mahepõllumajanduslik uurimisprojekt viidi läbi Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse eestvedamisel Põllumajandusministeeriumi poolt rahastatuna aastal 2000 kolmes mahetalus - Hartsmäe, Saidafarm ja Lauri-Antsu, kus Maaülikooli teadlaste kaasabil uuriti odra- ja nisusortide saagikust, alustati talude külvikordade sobivuse uurimist mullaviljakuse ja saagikust mõjutavate tegurite osas. Kahjuks jätkus sellele projektile rahastust vaid aastaks. Alates 2007. a on maheprojektide rahastamine Põllumajandusministeeriumi rakendusuuringute programmist hoogustanud mitmekesisemat teadustegevust Maaülikoolis. Projektides on selgitatud mullaomaduste parandamise võimalusi haljasväetiste, biosöe jt orgaaniliste väetistega, võrdlevalt mahe- ja tavatoorme (piim, aedviljad) kvaliteeti, eri kultuuride sortide kahjustuskindlust, lammaste ja lüpsilehmade söötmise optimeerimist, marja- ja puuviljakasvatuse tehnoloogiate jms täiustamist. 2008. a alustati pikaajalise viieväljase mahe- ja tavaviljelussüsteemide võrdluskatsega, mis on haaratud rahvusvahelistesse uurimisprojektidesse. 2008. a asutati Eesti Maaülikooli Mahekeskus koondamaks ülikoolis erinevate valdkondade teadlasi süsteemsete maheuuringute läbiviimiseks ja maheuuringute tulemuste laiaulatuslikumaks levitamiseks ning oma nõukodade kaudu ka uuringute suunamiseks Eestis. Innustamaks ja ergutamaks mahepõllumajanduslikku teadustööd EMÜ-s loodi keskuses Anne Luige algatusel ja esmapanusel mahestipendiumi fond. Stipendiume jagatakse parima bakalaureuse- ja magistritöö autoritele ning noorteadlasele avaldatud teadusartiklite eest. Jõgeva Sordiaretuse Instituudis alustati maheuuringutega köögiviljanduses Ingrid Benderi ning teraviljade sordikatsetustes Ilmar Tamme eestvedamisel uue aastatuhande esimestel aastatel. Esimene otseselt maheuuringuteks määratud projekt saadi alles 2008. a selgitamaks tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride sorte mahepõllumajanduse tarbeks. Käesoleval ajal ollakse partnerid rahvusvahelistes mahesordiaretuse projektides. Eesti Maaviljeluse Instituut koostöös Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga alustas 2007. a mahe- ja tavakülvikorra katsega, kus Malle Järvani juhtimisel uuritakse nii mullaomadusi kui ka kultuuride saagikust. Lisaks sellele on instituudis erinevate teadlaste poolt selgitatud maheviljelusse sobivaid agrotehnoloogilisi võtteid. Praegu on Jõgeva Sordiaretuse Instituut ja Eesti Maaviljeluse Instituut ühinenud Eesti Taimekasvatuse Instituudiks, kus jätkub senine töö. Põllumajandusuuringute Keskus rajas Karli Sepa juhendamisel Kuusikul 2003. a külvikorrakatsed põllumajandusliku keskkonnatoetuse hindamise meetme tarvis. Katsetulemused on väärtuslikud ka tootjatele oma kasvatustehnoloogiate hindamisel. Kõiki uurimistulemusi on pidevalt tutvustatud nii koolituste kui ka erinevate ürituste ja publikatsioonide kaudu. 2009. a korraldasid NJF (Põhjamaade Põllumajandusteadlaste Ühendus), Eesti Maaülikool, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Põllumajandusministeerium Eestis I rahvusvahelise mahepõllumajanduse teaduskonverentsi „Fostering healthy food systems through organic agriculture - Focus on Nordic-Baltic Region“, kus viiendik 126 ettekandest tuli juba Eesti teadlastelt. Konverentsi artiklid avaldati ajakirja Agronomy Research kaheköitelises mahepõllumajanduse väljaandes. 2012. a konverents „Teaduselt mahepõllumajandusele“ oli suunatud otse tootjatele nende teadlikkuse tõstmiseks, ka selle konverentsiga kaasnes ülevaatlik maheteadusuuringute kogumik. Mahepõllumajanduse alaste teadusuuringute kohta on koondatud info EMÜ Mahekeskuse veebilehele mahekeskus.emu.ee. Siiani on teadustugi mahepõllumajandusele olnud siiski liialt napp, kattes vaid põgusalt üksikud valdkondi. Edasine arendamine eeldab laialdasemat teadustuge, sest kogu põllumajandus vajab jätkusuutlikkuseks ökoloogilist intensiivistamist. Ökosüsteemi kõiki erinevaid teenuseid hõlmavad kompleksuuringud on vajalikud kestliku põllumajandustootmise tarvis, selleks on eriti olulised igakülgsed uuringud pikaajalistes põldkatsetes. Anne Luik, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituutKirje Vali maheteraviljatooted : hea sinule, hea loodusele(Eesti Maaülikool, 2015) Peetsmann, Elen; Matt, Darja; Vetemaa, Airi; Mikk, Merit; Udeküll, AngelicaMahetootmise tähendus on palju laiem kui puhta toidu tootmine – see on tervist toetav eluviis. Maheviljakasvatajad elavad ja töötavad loodusega kooskõlas. Maheviljelus ei kurna meid ümbritsevat keskkonda ja aitab säästa loodust. Mahetootmine on hea nii tootjale, loodusele kui ka sinule, kes sa ostad mahetooteid ning valmistad oma perele ise maitsvaid mahetoite. Eestlastele on teraviljasaadused olnud olulised aastasadu. Me oskame hinnata, missugune jahu või helves on hea ja missugu-sest saab maitsva pudru, küpsetise, hommikuhelbe, müsli või maiustuse. Eesti mahetalust pärit vili ja väikesest Eesti veskist pärit jahu on hea ja värske. See on nimega vili ja nimega jahu – on teada tema kasvataja, kasvutingimused ja töötleja. Seda võib usaldada. Loodan, et leiate siit häid mõtteid, kuidas rikastada ja mitmekesistada oma pere toidulauda, parima tooraine selleks leiate mahepoest või maheletist. Guido Unger, MTÜ Eesti MaheteraviliKirje Mahetoit : loomulik, kasulik ja keskkonnasõbralik(Eesti Maaülikooli Mahekeskus, 2015) Peetsmann, Elen (koostaja); Matt, Darja (koostaja); Luik, Anne (koostaja); Pehme, Sirli (koostaja)Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus levib kiirelt kogu maailmas. Üks kasvu põhjusi on kindlasti see, et looduslike vahenditega ja loodusega kooskõlas majandamine on tunduvalt keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus. Teisalt on aga mahetoit tarbija poolt üha nõutum tervislikkuse seisukohast. Toidutootmise puhul on oluline jätkusuutlikkus – lisaks tervislikule ja kvaliteetsele toidule tuleb kogu tootmisprotsessi etappide juures arvestada ka keskkonna-, sotsiaal- ja majanduslikke mõjusid. Mahepõllumajandus lähtub just neist printsiipidest, mis tagavad mahetoidu kestlikkuse: tervis, ökoloogilisus, õiglus ja hoolivus. Euroopa mahetoidu turg on jõudsalt arenenud 1990ndatest peale. 2013. a oli selle käive üle 24 miljardi euro. Euroopa suurim mahetoidu turg on Saksamaal, järgnevad Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia. Suurima maheturu osakaaluga riigid on Taani (2013. a 8%), Šveits (6,9%) ja Austria (6,5%), kus suurem osa mahetoidust müüakse supermarketites. Ühe elaniku kohta kulutavad mahetoidule kõige rohkem šveitslased (2013. a 210 eurot aastas) ja taanlased (163 eurot). Eestis, kus mahetoidu turg on alles arenemas, ületab nõudlus pakkumise nagu mujalgi Euroopas. Tarbijauuringute põhjal on peamisteks mahetoidu eelistamise põhjusteks selle tervislikkus, maitse ja tootmisviisi keskkonnasõbralikkus. Nii mahepõllumajanduslikule tootmisele kui ka töötlemisele on Euroopa Liidu määrustega kehtestatud kindlad reeglid, mille täitmist kontrollivad põhjalikult järelevalveasutused. Seega võib kindel olla, et mahetoit on usaldusväärne. Toidu kvaliteeti tehakse kindlaks teadusuuringutega. Toiduohutuse ja tervisemõjude usaldusväärne hinnang peaks põhinema terviklikul lähenemisel, kahjuks keskendutakse uuringutes aga enamasti vaid toiteväärtusele. Oluline on mõista, et paljud põllumajanduses ja toidutootmises kasutatavad kemikaalid võivad olla tervisele kahjulikud ja ka seda tuleb toidu kvaliteedi hindamisel arvestada. Seepärast uuritaksegi mahe- ja tavatoitu võrdlevates teadustöödes toiteväärtuse kõrval ka teisi toidus olevaid ja tervist mõjutavaid aineid, nagu näiteks taimekaitsevahendite jäägid, nitraadid, kunstlikud lisaained jms. Käesolev väljaanne on koostatud teadusartiklite ja raportite põhjal, mis on loetletud kasutatud kirjanduses lk 18.Kirje Teaduselt mahepõllumajandusele : konverentsi „Mahepõllumajandus ja keskkond“ toimetised : [2017 : Tartu](Eesti Maaülikooli Mahekeskus, 2017) Eesti Maaülikool. Mahekeskus; Metspalu, Luule (toimetaja); Luik, Anne (toimetaja); Peetsmann, Elen (toimetaja)See on kolmas mahetootjatele suunatud eelretsenseeritud artiklite kogumik. Toimetised antakse välja mahekonverentsi raames ja selles tutvustatakse aastatel 2014–2017 läbi viidud mahepõllumajanduse alaste uuringute tulemusi.Kirje Abiks väiketootjale. Elurikkuse suurendamine ja loodushoidlik taimekaitse(SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, 2018) Luik, Anne (koostaja); Peetsmann, Elen (toimetaja)Kohaliku aineringe tagamiseks on põllu- ja aiakooslustes taimedega seotud palju organisme – putukaid, lesti, baktereid, seeni jt. Arvuka esinemise korral võib osa neist põhjustada saagikadu. Käesolev trükis annab ülevaate, kuidas koosluste elurikkuse suurendamine aitab hoida tasakaalus organismide arvukust, arvestades nii põllumajandusmaastikku, erinevate organismide bioloogilisi omadusi kui ka taimekasvatussüsteeme. Samuti saab ülevaate, kuidas reguleerida probleemsete organismide arvukust loodust säästvate tõrjemeetmetega.Kirje Teaduselt mahepõllumajandusele : toimetised : [2019 : Tartu](SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, 2019) Eesti Maaülikool. Mahekeskus; Eesti Maaülikool. Mahekeskus; Metspalu, Luule (toimetaja); Luik, Anne (toimetaja)Eesti mahepõllumajandus tähistab tänavu oma kolmekümnendat tegevusaastat. Praeguseks katab mahemaa juba pisut enam kui viiendikku meie põllumajandusmaast. Iga algus on raske, kuid alustajad alati südid. Nii on olnud ka aastal 1989 mahepõllumajandusliikumisele alusepanija Eesti Biodünaamika Ühinguga (EBÜ), milles ühe asutajaliikmena ning ideoloogilise isana on olnud väga suur ja tänuväärne roll Arvo Purgal. Tema kõrval samuti Juhan Särgaval. Nende toel sündis 1997. aastal ka Eesti esimene mahepõllumajanduse seadus. Teadmisi toodi sisse välismaal õppides ja välismaiste konsulentide abiga siin kohapeal koolitusi tehes ning mahetootjate arvukus tõusis. EBÜ lõi vajalikud regulatsioonid ja kontrollsüsteemi. Kohalike tootjate baasil kujunesid paikkondlikud tootjate ühendused. Uue suure hoo andis arengusse mahetoetuse riikliku süsteemi rakendamine 2000. aastal. Mahetootmise ja -toodete usaldusväärsust tõstis riikliku kontrollsüsteemi paikapanek 2001. aastal. Selle loomises mängis olulist rolli Eve Ader. Nii tootmise kui maheturu arendamine nõuab kogu aeg uusi teadmisi. Alates 1996. aastast on järjepidevalt tootjateni viinud nii välis- kui kodumaist mahepõllumajanduse alast teavet Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse poolt väsimatu püsitoimetaja Merit Miku toimetatav „Mahepõllumajanduse Leht“. Aastast 2000 on nii kirjasõnas kui erinevate koolituste, õppereiside jms kaudu laiaulatuslikult teadmisi levitanud Airi Vetemaa energilisel eestvedamisel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus. Teavitustegevused on olnud rahastatud nii põllumajandusministeeriumi (maaeluministeeriumi) kui erinevate projektide toel. Aastal 2008 loodud Eesti Maaülikooli Mahekeskus püüab nii ülikooli sees kui ka eri teadusasutuste vahel tuua kokku teaduse tegijaid mahepõllumajanduse vallas ning viia nende loodud teadmisi erinevatel viisidel nii mahevaldkondades tegutsejateni kui laiema publikumini, saades samas tagasisidet ka teaduse poolele. Neid tegevusi on enam kui kümme aastat südilt juhtinud Elen Peetsmann, kes on ka teadmussiirde pikaajalise programmi juhiks mahepõllumajanduse valdkonnas. Käesolev teadusartiklite kogumik on alates 2012 aastast juba neljas, kus tutvustatakse aastatel 2017–2019 läbi viidud mahepõllumajanduse alaste uuringute tulemusi, näidates, et nendega on kaetud üksnes osa valdkondi. Tegijad vajavad aga laiemat pilti. Loodame selleks teadustegevuse edasist, senisest ulatuslikumat rahastamist. Anne Luik, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituutKirje Porgand Piia seiklused(Eesti Maaülikooli Mahekeskus, 2021) Luik, Anne1. Miks on taimedel seemneid vaja? 2. Mis on seemnest tulev idu, mis sellest areneb? 3. Kes on taime abilised mullas? 4. Mis on kompost, millest seda saab teha ja miks see oluline on? 5. Miks on looduses tähtsad mesilased, liblikad, lepatriinud, jooksiklased ja ämblikud? Mõned ülesanded. 1. Värvi raamatus piltidel valgeks jäetud osad. 2. Uuri kuidas seemnest saab alguse taim. Pane seeme, nt hernes, märja riide vahele sooja kohta ning jälgi seemnest idu moodustumist. Kasta vahetevahel, et riie ära ei kuivaks. 3. Pane idanenud seeme mullaga täidetud potti, hoolitse kasvava taime eest, jälgi selle arengut. 4. Kui on olemas kodu- või suvilaaed kasvata endale köögivilja! 5. Kogu alati kõik orgaanilised jäätmed kompostimiseks, võimalusel tee ise komposti!Kirje Põllumajandus ja keskkond : toimetised 2021(Eesti Maaülikooli Mahekeskus, 2021) Eesti Maaülikool. Mahekeskus; Metspalu, Luule (toimetaja); Luik, Anne (toimetaja); Talgre, Liina (toimetaja)Kogumik ilmub konverentsi „Põllumajandus ja keskkond 2021“ raames.Kirje Mahetoidu eelised ja mõju tervisele(Eesti Maaülikool, 2022) Peetsmann, Elen; Luik, AnneTarbijad ostavad mahetoitu peamiselt tervislikkuse pärast. Paljud põllumajanduses ja toidutootmises kasutatavad kemikaalid võivad olla tervisele kahjulikud ja ka seda tuleb toidu kvaliteedi hindamisel arvestada. Seepärast uuritaksegi mahe- ja tavatoitu võrdlevates teadustöödes toiteväärtuse kõrval ka teisi toidus olevaid ja tervist mõjutavaid aineid, nt taimekaitsevahendite jäägid, nitraadid jms. Käesolev teabeleht on koostatud teadusartiklite ja raportite põhjal.