Rakenduskõrgharidusõppe lõputööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7082

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 229

Kuni 3,5 tonni kaaluva sõiduauto esiraua mehaanilise katsetuse stend
(2012) Englas, Karl; Laatsit, Toomas (juhendaja)
Käesoleva lõputöö tulemusel valmis analoog katsestendi (AS) projekt koos tähtsamate graafiliste joonistega (29 lk A4 formaadis; 7 lk A3 formaadis), mis asuvad lisas A. Valminud projektis kirjeldatud katsestendil on mitmeid positiivseid omadusi, millest olulisemad on toodud järgnevalt. 1. Katsestend on universaalne – seda saab kasutada kõigi kuni 3,5 tonni kaaluvate sõiduautode esikaitseraudade testimiseks, sõltumata margist. 2. Katsestendi kasutamine on ettevõttele kokkuhoidu tagav, kuna võimaldab sooritada proovikatsed kohapeal, et selgitada välja sertifitseerimiskatse valmidust. Samuti on projektis kasutatud raskusjõu põhimõttel töötamist, mis tagab väiksema lisavarustuse ning vajaliku tehnika hulga. Lisaks ei ole loodud katsestendi kasutamiseks esikaitseraudade testimisel vajalik auto kaasamine. 3. Katsestendil on palju regulatsioonivõimalusi , mille tagab detailide liigutamisvõimalus 3-teljeliselt, mis ühtlasi tagab suure paindlikkuse kasutamisel. Analoog katsestendi praktilisel kasutamisel võib potentsiaalselt ilmneda probleem samaväärse jõu saavutamisega KLS-le. Selle probleemi lahenduseks on käesolevas lõputöös välja pakutud lahendus survevedrude rakendamiseks katsestendi konstruktsioonis, alg-kiiruse suurendamiseks, mis tagab määruses toodud massiga katsejala mudeli kasutamisel samaväärse kokkupõrkejõu, mis KLS-il. Käesolevas töös on kajastatud ka mitmeid Euroopa Liidu (EL) määruseid autode esikaitsesüsteemide valmistamise, paigaldamise ning testimise reguleerimiseks, mida kasutatakse tagamaks sertifitseerimissüsteemi EL-i siseselt. Nimetatud määrustest on olulisim välja tuua järgmist: 1. Jalamudeli mass 13,4 kg, sealhulgas reiemass 8,6 kg sääreosa 4,8 kg. 2. Katse teostatakse kiirusel 11,1 m/s. 3. Katse mõõdetakse jalamudeli põlveliigendi murdepinna nihet, põlveliigendi paindenurka ning sääreluu ülaosale mõjuvat aeglustus kiirendust, mis ei tohi ületada vastavalt auto mudelile määratletud suurusi. Loodud katsestendi olulisimaks kitsaskohas ning samas ka arendusvaldkonnaks on kasutamis ohutus. Ohutuse ning sihipärase kasutamise tagamiseks koostatakse valmivale AS-le kasutusjuhend. Käesolevas lõputöö eesmärgiks oli projekteerita Analoog katsestend ning püstitatud eesmärk täideti koos tekkivate probleemide võimalike lahenditega.
Elektriseadmete ülekoormuse ja lühise kaitse
(2012) Loorits, Maarja-Liisa; Peets, Tõnis (juhendaja)
Käesolevas töös on uuritud erinevat tüüpi kaitseseadmete sobivust nii ülekoormuse, kui ka lühise kaitseks. Täpsemalt oli käsitlusel Enics Eesti AS-is tekkinud probleem, kus mooduli testris olevad kaitseseadmed ei suutnud tagada piisavat kaitset, mis omakorda kätkeb tihtipeale intensiivse tulemänguga. Probleemi täpsemalt uurides sai leitud, et probleemseks kohaks ei ole niivõrd ülekoormus, vaid olukord mis võib tekkida halbade ühenduste tõttu jootumisel või konstrueerimisel. Seega sai leitud, et praegune ülekoormuse kaitseks mõeldud kaitselüliti on sobiv antud seadme kaitseks, kuid lühisekaitseks mõeldud sulavkaitsmed peaks välja vahetama sobivamate vastu. Uurides erinevate kaitsmete rakendumist lühise korral sai leitud 5 kõige sobivamat varianti. Antud juhul parimaks seadme kaitseks oleks siiski endiselt sulavkaitse. Samas mitte üldotstarbeline gG tüüpi sulavkaitse vaid gR tüüpi, mis on otseselt mõeldud pooljuhtseadmete kaitseks. Seadme ehituslike eripärade tõttu pole võimalik transistoreid endid kaitsta, küll aga ülejäänud moodulit lühisel vabaneva energia eest. Leitud sulavkaitsmetest oleks parimaks variandiks SIBA 000 DIN 80, mis on nendest kõige kiiremini rakenduv.
Toorepere "Dimmer" kvaliteedi parandamine Enics AS näitel
(2012) Raimla, Konstantin; Jõgi, Erkki (juhendaja); Kiisel, Mari (juhendaja)
Käesolevas lõputöös uuriti tootepere „Dimmer“ kvaliteedi parendamise võimalust. Uurimustöö eesmärk oli anda kliendile kui ka ettevõttele soovitusi, kuidas kvaliteeti tõsta. Antud eesmärgi täitmiseks tuli autoril tutvuda kvaliteedijuhtimise põhiprintsiipidega, ettevõttes toote protsessidega, kui ka läbi viia katseid ja analüüsida katsetulemusi. Esmalt uuriti automaatse optilise kontrolli üldehitust. Seejärel teostati AOI-le katsetulemuste stabiilsuse test ja operaatori stabiilsuse test. Katseandmetest tehti järeldused ja toodi välja võimalikud lahendused kvaliteedi parendamiseks. Töös analüüsiti inimfaktori mõju mõõtetulemustele kui ka automaatse optilise kontrolli stabiilsust mõõtetulemuste esitamisel. Toetudes testi tulemustele tehti ettevõttele ettepanek veelgi parendada automaatse optilise kontrolli programmi. Kliendile tehtud ettepanek muuta trükkplaadil jooteala kujundust ning juhiti tähelepanu protsessimuudatuse võimalusele. Tehtud töö oli arendava ja õpetava iseloomuga. Töö käigus tutvus autor tuntumate kvaliteedijuhtimise meetoditega, viis ennast kurssi automaatse optilise kontrolli ehitusega, jootekvaliteedi nõuetega ja ettevõtte ideoloogiaga. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks tegi autor ettevõttes aktiivselt koostööd oma ala spetsialistidega.
Süsinikdioksiidi mõõtesüsteemi arendus
(2012) Viira, Henry; Šor, Valdimir (juhendaja); Jõgi, Erkki (juhendaja)
Peamine eesmärk lõputöö koostamisel oli välja arendada koostöös ettevõttega Jeko Disain süsinikdioksiidi mõõteseade. Mõõteseade oli tellmistööna mõeldud ventilatsiooni väljatõmbe torusse paigutatuna mõõtma suurte ruumide õhus olevat süsihappegaasi. Kogu lõputöö projekt koosneb kolmest osast Esimeses osas on kirjeldatud süsinikdioksiidi füüsikalisi ja keemilisi omadusi, levikut atmosfääris ning ohtlikkust inimesele ja nõuetest töökohale. Teises osas tutvustatakse mõõteseadmes kasutatud IRC-A1 optilist gaasiandurit. On kirjeltatud antud gaasianduri tööpõhimõtet, toodud välja selle tehnilised omadused ning soovitused anduri paigutamiseks ruumi. Viimases, kolmandas osas tuuakse välja tellija poolt kehtestatud nõuded ning võimalused nende täitmiseks. Nõueteks olid ADuC814 mikrokontrolleri kasutamine, kiire ühendamine arvutiga tagamaks mugavat kasutamist ja parameetrite muutmist ning väljundid elektriajami jaoks, millega oleks võimalik õhusiibreid liigutada. Lisaks on ka välja toodud tulemused mõõteseadme katsetustest süsinikdioksiidiga. Kõik tellija poolt esitatud eesmärgid said edukalt täidetud. Peale seadme testimist ja kontrollimist võib väita, et mõõteseade koos elektriajamiga töötab korrektselt vastavalt tellijapoolsetele nõudmistele.
FPGA-l baseeruv sagedusmõõtja
(2012) Müürsepp, Hans; Peets, Tõnis (juhendaja)
Kogu töö eesmärgiks oli konstantse pingenivooga sageduste mõõtmine sagedusvahemikus 1 – 50 MHz ning sellega saab projekteeritud [2, lk 44] seade hakkama. Valitud lahendusmeetod tugines autori huvile omandada uusi teadmisi programmeeritava loogika valdkonnas. Projekteeritud konfiguratsiooni puhul ei ole võimalik mõõta erinevate pingenivoodega signaalide sagedusi, aga vajadusel saab SFP pessa lisada ülemineku, mis seda võimaldaks. Mõõdetav signaal suunatakse valitud lahenduse puhul seadme sisendist otse integraallülitusse. Sellise lahenduskäigu puhul võib juhtuda, et piisavalt suure välise häiringu puhul saab loogikalülituse sisendaste kahjustada. Siin aitaks SFP pesasse konstrueeritud eraldi üleminek, mis sisaldaks endas signaalipuhvrit. Seda pole keeruline konstrueerida, sest toitepinged on SFP pesas juba olemas. Konstrueeritud seadme puhul on tegemist üsna universaalse platvormiga. Kuna olemas on lülitus, mis võimaldab saata andmeid suhteliselt suure kiirusega arvutisse, siis võib seadme otstarbeks olla ka lihtsalt erineva funktsiooniga SFP adapterite ühendamine arvutiga. Näiteks on olemas SFP – LAN adapterid aga põhirakendused jäävad siiski optilise andmeedastuse valdkonda. Antud töö käigus omandasin palju uusi teadmisi programmeeritava loogika valdkonnas. Eriti huvipakkuvad on loogika poolt pakutavad võimalused võrrelduna mikrokontrolleri poolt pakutavaga. Olgugi, et loogikalülitused on pigem korpustes, mis lihtsate prototüüpide ehitamist ei soosi, on olemas lahendused, mis võimaldavad neid kasutada üsnagi väheste vahenditega, ehk siis erinevate tootjate poolt pakutavad adapterlahendused.
Sisekliimat reguleeriv kontroller AVR mikrokontrolleri baasil
(2012) Tamm, Mauno; Palge, Veli (juhendaja)
Lõputöö tulemusel valmistati reaalne juhtseade, mille abil saab mõjutada sisekliimat reguleerivaid seadmeid nii, et ruumi temperatuur ja niiskustase püsiksid ligikaudu konstantsetena. Kuna sisekliima hubasus sõltub suuresti ruumis viibivate inimeste tegevusest, on jäetud juhtseadme kasutajal temperatuuri ja niiskustaseme reguleerimisel küllaltki suur reguleerimisala. Juhtseade võimaldab lisaks sisekliimat mõjutavate seadmete reguleerimisele ka andmete salvestamist ja kuvab reaalajalist informatsiooni LCD ekraanil. Juhtseadme valmistamisel uuriti regulaatorite erinevaid reguleerimisseadusi, projekteeriti seadmele elektroonikaskeem ning kirjutati töötav tarkvara, mida kõike ka hiljem testiti. Lisaks koostati SciosLab modelleerimise keskkonnas regulaatorite tööd simuleerivad mudelid ning uuriti soojusprotsesse saunamaja ruumides. Koostatud mudelite põhjal selgus, et positsioonreguleerimine tagab soojusprotsesside juhtimisel piisava täpsuse, kus sauna leiliruumi soovitud temperatuuritase (90 °C) kõikus ±2,5 °C ulatuses. Kuna positsioonreguleerimisel tagati piisava täpsusega protsesside juhtimine ning antud regulaator ei nõua keerulist juhtsüsteemi, pidas lõputöö koostanud autor otstarbekaks kasutada oma konstrueeritud seadme juhtimiseks positsioonreguleerimist. Valmistatud seadme testimisel, viidi end esmalt kurssi sisekliima nõuetega. Sellest lähtuvalt teostati korterelamu vannitoas katsed niiskustaseme mõõtmisel ning reguleerimisel. Katse tulemustest selgus, et kontroller avaldas märkimisväärset mõju vannitoa niiskustaseme viimisel normaalväärtusele, kus parimal reguleerimise katsel toimus niiskustaseme stabiliseerumine 30 minutit rutem kui reguleerimata olukorras. Edukalt sooritatud katsete tulemuste põhjal võib järeldada, et lõputöös püstitatud eesmärgid said saavutatud ning antud juhtimissüsteem on võimeline sisekliima parameetreid reguleerima. Kuna antud töö katsed piirdusid vaid niiskustaseme reguleerimise ja analüüsiga, tuleks edaspidi sooritada katsed ruumi temperatuuri reguleerimiseks. Lisaks tuleks teostada ning analüüsida katseid sõltuvalt andurite ja täiturite paigutusest ruumis.
Autonoomne manussüsteem LED-valgustusele
(2012) Väljaots, Taavi; Valk, Fred (juhendaja)
Käesoleva töö eesmärgiks oli projekteerida töötav autonoomne manussüsteem LEDvalgustusele. Selleks uuriti meetodeid, kuidas projekteerida päikeseenergial töötavat manussüsteemi. Uurides kirjandust, koguti piisavalt teadmisi manussüsteemide projekteerimisest, mille alusel valiti mikrokontroller ATxmega32D4. Otsus tehti mikrokontrolleri madala voolutarbe ja suure arvu pulsilaius-modulatsiooni kanalite tõttu. Kogutud informatsioonist selgus, et Eestis on kevadest sügiseni päikeseenergial potentsiaali ning päikesepaneelide kasutamine akude laadimiseks on igati õigustatud. Süsteemi projekteerimiseks sai uuritud LED’ide juhtimist pulsilaius-modulatsiooniga ning kuidas seda kohendada inimese silmale. Peale riistvaraliste probleemide sai uuritud tarkvara projekteerimist, kus tehti valik multitegum töötluse algoritmile. Kõige sobivamaks algoritmiks osutus esiplaani ja tagaplaani süsteem, sest see võimaldas ajakriitilised protsessid panna töötama katkestustega ning vähem tähtsad protsessid jätta täitmiseks muul ajal. Töö eesmärgi saavutamiseks püstitati täpsed tehnilised nõuded, mille alusel projekteeriti edukalt töötav elektroonikaskeem. Elektroonikaskeemi alusel projekteeriti edukalt ka töötav tarkvara, mis oli kohandatud täpselt Atxmega32D4 mikrokontrollerile. Töö peamine eesmärk, milleks oli projekteerida autonoomne manussüsteem LED-valgustusele, saavutati edukalt. Süsteemi analüüsides selgus, et selle tarbitav vool on mitu korda väiksem nõutud voolutugevusest 4 mA. Selle põhjuseks on pideva unerežiimi kasutamine. Analüüsides süsteemi poolt sooritatud mõõtmisi selgus, et tulemused kalduvad tegelikust väärtusest suuresti kõrvale. Selle probleemi parendamiseks sai uuritud 20 manussüsteemi eksemplari mõõtmisel tekkivaid vigu ning koostatud nende parendamiseks vastavad funktsioonid. Pärast funktsioonide rakendamist selgus, et süsteemi mõõtemääramatus ei vastanud ikkagi esitatud nõuetele. Usaldusnivoo jäi kõikidel juhtudel ligikaudu 15 % madalamaks nõutust, mis võib vähendada aku eluiga. Probleemi analüüsides selgus, et ebatäpsuse allikaks on liiga madala täpsusega takistid mõõteahelates ning ADC liiga madala võrdluspinge kasutamine. Samuti sai analüüsitud seadmele programmeeritud laadimisalgoritmi, millest selgus, et see on sobiv meetod. 65 Edaspidi tuleks täpsemalt uurida, kuidas käituvad erinevad akud, kui neid loodud kontrolleriga tühjendada ja laadida. Sellest uuringust selguks, kui suurt mõju avaldavad odavad ja ebatäpsed takistid mõõteahelas akudele. Kui akud ei pea sellistes oludes vastu, peab uurima analüüsis mainitud lahenduste rakendamist süsteemi mõõtmisel esineva täpsuse tõstmiseks.
Alalisvoolu elektrimootorite juhtimine mikrokontrolleri abil
(2012) Kruus, Kristo
Käesolevas töös uuriti alalisvoolu elektrimootorite tööprintsiipe ja mootorite juhtimisseadme jaoks vajaminevaid komponente. Töö eesmärk oli valmistada seade, kus alalisvoolu elektrimootoreid juhitakse mikrokontrolleris tekitatava pulsilaiusmodulatsiooni abil. Töö käigus projekteeriti ja katsetati seadet. Selleks pidi autor väga täpselt selgeks tegema erinevate komponentide tööpõhimõtted. Kasutusel oli mitmesuguseid tarkvaralisi lahendusi. Juhtseade on funktsionaalne ning võimaldab juhtida erinevaid ajameid. Juhtimissüsteemi väljatöötamisel on püütud leida kõige soodsam lahendus, kuid seejuures ei ole piiratud juhtimisvõimalusi ega töökindlust. Töös kasutatud tarkvaraprogrammi Eagle abil koostati seadme skeem ja trükkplaat. Järgnevalt valmistati trükkplaat praktiliselt ning joodeti juhtseadmele komponendid. Seejärel püstitati eesmärk, kuidas elektrimootoreid katsetada. Vastavalt katse eesmärgile koostati programm, milleks kasutati tarkvaraprogrammi AVR Studio. Tehtud töö oli hariv ja õpetlik. Õpiti juurde programmeerimiskeelt ja erinevate tarkvaraprogrammide kasutamist. Sooritatud katsete tulemusena selgus, et elektrimootorid töötavad vastavalt püstitatud eesmärgile ning juhtseadmega on võimalik alalisvoolu elektrimootoreid edukalt juhtida.
Sädesüütega mootori juhtseadme Megasquirt-II seadistamine töötamaks bioetanooliga
(2012) Laanelepp, Mart; Madissoo, Marten (juhendaja)
Käesoleva töö käigus on uuritud sädesüütega sisepõlemismootorite toitesüsteemide arengut ning erinevate toitesüsteemide tööpõhimõtet, samuti uuriti bioetanooli kasutusvõimalusi sädesüütega mootorites. Konkreetsemalt tutvuti seadistatava mootorijuhtsüsteemiga MegaSquirt-II. Töö käigus paigaldati Eesti Maaülikooli mootorite katselaboris olevale Gaz-21 mootorile MegaSquirtiga töötamiseks vajalikud andurid ja täiturid. Mootor paigutati seadistamiseks katsestendi. Mootori stendi paigaldamiseks projekteeriti ja valmistati vajalikud detailid, detailide joonised on näha lisas A. Stendis mootorit koormates koostati juhtseadmele kütuse- ja süütekaardid töötamaks bensiiniga. Kahjuks jäi aja puudusel tegemata seadistus MS-le töötamaks bioetanooliga. Töös on uuritud ja antud ülevaade muudatustest, mis tuleks seadistuses teha töötamaks etanooliga.
Arvjuhtimisega puidufreespink
(2013) Särki, Janno; Nõmm, Peeter (juhendaja); Allas, Jaanus (juhendaja)
The topic of this thesis was chosen in order to design and build a CNC wood milling machine. Also it helps to understand better the construction and working methods of a CNC machine. Main working material is considered to be wood of different kind. Thesis contains analyses and calculations that are needed to construct the machine. The general structure contains parts which each one presents main construction parts that are important in designing a CNC. Different spindles, guides, drive elements and frame design types are being analysed during the design process. In the end of each chapter there is an analysis and the conclusion about covered subject or construction feature. As a result of current thesis a proper 4-axis CNC wood milling machine can be built.
Hürdopumpade katseseadme mõõtesüsteem
(2013) Lensment, Indrek
Antud lõputöös loodud mõõteprogramm on kasutajasõbralik, digitaalne andurite lugemine on tänapäevane ja täpsusklass piisavalt suur. Kasutajamugavust lisab see, et kõik andmed jooksevad ühele ekraanile ja see annab hea ülevaate. Suhtlusaknas näidikute ja mõõtevahemikkude muutmine on tulevikus võimalik. Lisaks sellele annab suure eelise analoogseadmete ees andmete automaatne logimine tekstifaili. Tekstifailist on omakorda mugav tekitada graafikuid mis annavad hea ülevaate läbiviidud testist. Analoogsignaali mõõteahelad on tehtud võimalikult lühikesed, et välistada erinevaid väliseid segajaid nagu lähedal paiknevad elektriseadmed. Samuti on see vajalik, et pingelangud juhtmetes oleksid minimaalsed. Seade ühendub operaatori arvutiga USB kaabli kaudu, mis on maksimaalselt viis meetrit pikk. Lisades vahevõimendi (hub) on võimalik seda vahemaad pikendada. Stendi tööorganiks olev diiselmootor võimaldab koormata hüdraulikapumpasid täisvõimsusel ja seda vabalt valitud kohas. Võrreldes seda elektri peal põhinevate stendidega, kus täisvõimsuse saavutamiseks on vaja võimekat võrguühendust koos sinna kuuluva elektrimootoriga, on tulemuseks paindlikum asukohavalik.
Väikebussi lisapakiruumi eskiisprojekt
(2013) Sander, Rauno; Madissoo, Marten (juhendaja)
Antud töö eesmärgiks oli leida lahendus 19 reisija pagasi mahutamiseks väikebussides. Lahendustena oli välja pakutud nii järelhaagise kui ka bussi sisese pakiruumi võimalikkust, kuid lõpptulemusena leidis autor, et kuna lisaseade võimaldas ära mahutada kõigi reisijate pagasi on parim lahendus kasutada välist lisaseadet. Töö tulemusena on valminud toode, mida on võimalik turustada ning paigaldada erinevatele bussidele, muutes vaid vajalikke kinnitus detaile. Kuna reaalne nõudlus pakiruumidele on Eesti bussiturul olemas, leiab autor, et tegu on kasuliku ja vajaliku tootega, mille miinuseks on vaid esialgne suur kulutus tootmiseks.
Raskeveoki külgmise allasõidutõkke katsestend
(2013) Kirs, Tanel; Vänni, Rainer (juhendaja); Nõmm, Peeter (juhendaja)
Käesolevas töös projekteeriti raskeveoki allasõidutõkke katsestend. Projekti koostamisel lähtuti Euroopa Liidu direktiividest, mis määrasid ära peamised kriteeriumid antud katsele. Esmalt koostati hüdrauliline skeem, kuid arvutustest tuli välja, et rõhk ja voolu hulk, mida hüdrauliline silinder vajaks direktiivides määratud jõu saavutmiseks, on liialt väikesed. Selle tulemusena koostati pneumaatiline süsteem, mis on oluliselt odavam ja samas ka lihtsam, kuna suruõhk on tehase hoones juba olemas ning selleks pole vaja enam lisaks pumpa või kompressorit seadmele lisada. Lisaks tehti raami olulisemate sõlmede kohta läbipainde arvutused, mis näitasid, et kasutatavate materjalide puhul on läbipaine minimaalne ning lisatugesid raam ei vaja, kui katsestendis peab arendama jõudu 1000 N. 8.8 kg kaaluva vavasara pea toestamiseks kasutati DryLin W juhikut, mis ühtlasi ka suunab vaivasarat otse suunas ja ei lase silindri kolvi vart väänata. Mõõteseadmeks valiti laserlood, mille abil saab täpselt ära mõõta allasõidutõkke deformatsiooni, kuna laserlood on oma enda kolmikjala peal ning raamist mitte sõltuv. Käesoleva töö eesmärgiks oli projekteerida raskeveoki külgmise allasõidutõkke katsestend ning antud eesmärk sai täidetud koos probleemi lahendustega.
Trükkplaadi osaliselt automatiseeritud kooste kontrollseade väiketootjale
(2013) Eisler, Lauri; Frorip, Aleksandr (juhendaja); Jõgi, Erkki (juhendaja)
lõputöös projekteeriti poolautomaatne kvaliteedikontrolli koordinaatlaud väikeettevõttele, koostöös ettevõtetega Jeko Disain OÜ ja Ldiamon AS. Projekteeritud koordinaatlaud on mõeldud kasutamiseks elektroonikakoostete kvaliteedikontrolli protsessis soovitatavalt koos digitaalmikroskoobiga, kuid vajadusel on kastatav ka mitte digitaalse väljaulatuva statiiviga tavalise mikroskoobiga. Enne koordinaatlaua projekteerima asumist tutvuti erinevate kvaliteedikontrolli süsteemidega ja analüüsiti autonoomse AOI sobivust Jeko Disain OÜ ja Ldiamon AS tootmismahtude korral. Tulemuseks oli AOI mitte sobivus ja otsus jätkata koordinaatlaua disainimist. Projekteerimise käigus valmistati prototüüp, millel katsetati tehnilisi lahendusi ning juhtseadme seadistusi, kasutatades projektis ette nähtud samm-mootoreid. Projekteerimise käigus arvestati eelnevalt soetatud digitaalmikroskoobi mõõtmetega, tagamaks ühilduvus disainitava seadmega. Seadme ehituses on arvestatud ESD nõuetega ning on tagatud maandus kogu seadme ulatuses. Lisaks arvestati kvaliteedikontrolli töötaja soovitustega. Kasutades prototüüpi, viidi seadme ehituses sisse parendused, näiteks korrigeeriti juhikute kuju ning asendati õli määre kuivmäärdeainega. Prototüübil katsetati juhtseadet ning leiti sobivaim seadistus, mille juures oli korduvteostatavuse ehk positsioneerimise korratavuse tulemus rahuldav. Koordinaatlaua programmeerimiseks loodi programmi plokkskeem, millel põhinedes koostatakse järgmise etapina koordinaatlaua juhtimiseks programm. Kasutajaliideses vigade sisestamiseks koostati koostöös kvaliteedi kontrolli töötajaga märgitavate vigade loetelu ning kirjeldati kasutajaliidese tööpõhimõte. Projekteerimise käigus arvutati välja seadme maksumus, milleks on 475 €. Lõputöö raames püstitatud eesmärk projekteerida väikeettevõttele osaliselt automatiseeritud koordinaatlaud täideti. Järgmiste etappidena on tarvis projekteerida lightbox ja programmeerida kasutajaliides ning seadme juhtprogramm. Juhtprogrammi koostamisel on soovitatav kasutada Stallguard funktsiooni.
Kuni kümne meetri sügavusele sukelduva kaugjuhitava allveesõiduki eskiisprojekt
(2013) Laun, Toomas; Palge, Veli (juhendaja); Aan, Aare (juhendaja)
Käesolevas töös uuriti kaugjuhitavate allveesõidukite disaini aspekte ning projekteeritivastavalt püstitatud eesmärkidele allveesõiduk. Uurimistöö eesmärk oli valmistada esialgne eskiisprojekt allveesõidukile, mis on võimeline sukelduma kuni kümne meetri sügavusele, et sooritada nõutud vaatlusoperatsioone enamikes Eesti järvedes. Allveesõiduk pidi minimaalselt olema varustatud kaamera ning valgustitega ning allveesõiduki opereerimiseks pidi kasutama kaugjuhtimispulti. Uurimistöö läbiviimine jagati kahte etappi: a) olemasolevate allveesõidukite disainiga tutvumine, b) kaugjuhitava allveesõiduki projekteerimine. Seoses püstitatud ülesande täitmisega sooritati vajalikud arvutused sukeldumissügavuse saavutamiseks ning lähtuvalt arvutustest valiti allveesõidukile vajalikud komponendid. Projekteerimise tulemusena selgus, et nõutud parameetritega allveesõiduki projekteerimine on võimalik, kuid allveesõiduki juhtimiseks ning videopildi edastamiseks on vaja kavandada ka veepinnal asuv ujuvpoi, mis on ühendatud allveesõidukiga. Eskiisprojektist lähtuvalt projekteeriti allveesõiduk, ujuvpoi ja juhtkonsooli alus. Nende projekteerimise eesmärgiks oli lihtsus, universaalsus ja isevalmistamise võimalus. Kavandatud süsteemi juures on võimalik kasutada detaile, mida on võimalik omandada kaubandusvõrgust.
Raskuste kandmise abimehhanism
(2013) Pertsev, Anton; Olt, Jüri (juhendaja)
Given task of this thesis was to build a mechanism that would support the weight of a backbag by taking most of the load onto the structure. This type of mechanism is widely known as exoskeleton. For that I had to build a prototype for testing and further development. Before starting to build that prototype I made myself more familiar with the exoskeletons, then took some measures off myself and made details and different assemblies in SolidEdge. After that with the help of the craftsmen from workshop we started building this mechanism. Later with the help of some students from Ergonomics third course we took some field tests.
Antennisüsteemi kooste- ja katsestend
(2013) Siht, Tõnis; Ohakas, Mikk (juhendaja); Nõmm, Peeter (juhendaja)
Käesolevas lõputöös täideti projekteeritud rakisele püstitatud eesmärgid: 1) Projekteeritud rakise kinnitust on võimalik pöörata 180 kraadi ulatuses. 2) Projekteeritud rakist on võimalik liigutada erinevates suundades ja seda vajadusel stabiliseerida, kuna rakisel on kolm pööratavat ja lukustatavat ratast. 3) Projekteeritud rakist on võimalik juhtkruvi pööramiseks mõeldud käepidet kasutades liigutada horisontaalselt 650 mm kuni 1000 mm maapinnast. 4) Projekteeritud rakist on võimalik võtta alamkoostudeks ja hoiustada. 5) Projekteeritud rakisele on tehtud tugevusarvutusi ja lähtutud pakutavate detailide andmetest, et tagada rakisele vajalik tugevus, mis on vajalik antennisüsteemi koostamiseks ja testimiseks. 6) Projekteeritud rakise kinnitusmehhanismi on võimalik hõlpsalt demonteerida, et oleks tagatud võimalus kasutada sama rakise alust, tõste- ja pööramismehhanismi teistel sarnastel toodetel. 7) Projekteeritud kolmnurkrakise puhul on antennisüsteemile tagatud ligipääs nii külgedelt, pealt kui ka eest. 8) Projekteeritud rakise maandamiseks on kasutatud ESD kaitsega rattaid, mis tagavad maanduse tootmisala ja rakise vahel. Samuti on ESD kaitsega randmepaela kasutades rakise kaudu maandatud koostaja või testija. Rakise projekteerimise käigus tehti rakisele vajalikud tugevusarvutused, et oleks tagatud kindel ja turvaline koostamisprotsess. Samuti valiti erinevate variantide vahelt lihtsamad ja koostamissõbralikumad. Projekteeritud rakis vastab ootustele.
Mitmeotstarbeline mahuti
(2013) Mõtsla, Fredi; Kukk, Hannes (juhendaja); Nõmm, Peeter (kaasjuhendaja)
Given theme of this thesis comes from AS Paide Masinatehas as an offer of interest to design and produce the given project. The aim of the thesis was to give a short overview of the Paide Masinatehas. Find out the prices and field of application of existing tankers by doing market analysis. Prepare the project of the multifunctional tanker with substantive calculations and analysis, take biddings and determine the price of the mobile tanker. Compare the acquired results of prototype tankers with given tanker for the required expenses for production and the needs of users. During the thesis the prototype of this multifunctional tanker, that allows to suck water from a water body and to transport drinking water to the cattle on the pasture or to supply plant protection sprayer with additional water, was being designed. Accordingly to the tasks the drawings were made, also necessary calculations for hydraulic motor, clutch and frame’s hardiness accordingly to the specifications were made. Also the power of tractors and their hydraulic pump‘s productivity at nominal power were analyzed.
Päikeseenergial töötav bussipeatuse autonoomne energiavarustusüsteem
(2013) Ansip, Lauri; Pikk, Priit (juhendaja)
Antud lõputöös keskenduti Fr. R. Kreutzwaldi tänava Tartu näituste bussipeatuse valgustuse ja infoekraani energiatarbe katmisele autonoomse päikeseenergiasüsteemiga. Antud teema on päevakorras, kuna juba sel suvel paigaldatakse bussipeatustesse infotahvlid, mis näitavad busside saabumiseks kuluvat aega reaalajas. Probleem aga seisneb selles, et bussiootepaviljonid saavad valgustuseks vajaliku elektri linnavalgustuse süsteemist ning päevasel ajal on valgustus välja lülitatud. Selleks, et süsteemi dimensioneerimine õnnestuks, loodi Tiit Pika magistritöö raames pilootseadeldis ning leiti, et pilootpaigaldisena süsteem rahuldavalt töötab. Käesoleva töö raames täiustati olemasolevat pilootpaigaldist ning täiendati loodud tarkvaramudeli energiatoodangu ja -tarbe arvutusi. Paljude täpsustuste käigus õnnestus leida väiksem akude mahtuvus kui algselt oli planeeritud; leiti optimaalne päikesepaneeli kaldenurk, mis võimaldab valida süsteemi väikseim aku. Lisaks tuli uue asukoha tõttu üle vaadata varjutuse arvutused ning teha selles osas mudelisse täiendusi. Tulemusena leiti, et autonoomse bussipeatuse energiavajaduse tagamiseks piisab täiesti 245 W päikesepaneelist ning kahest 12V, 84Ah AGM tüüpi akust. Järgnevalt telliti tuulekoormuse arvutused ning planeeriti päikesepaneeli kinnitused. Leiti, et lihtsaim on kasutada laialt saadaval erineva läbimõõduga torukinnitusi ning rajada täiendavad tugevdused. Kinnitused tuleb koostada eritööna. Samuti tuleb erilahendusena rajada ekraani ümbritsev karp ning pesad valgustuse jaoks, mis otsustati kokku liimida 5 mm paksusest pleksiklaasist. Ehitatud on ka ekraani karp ja kinnitused bussipeatuse raamile. Akude paigutamise osas otsustati kaevata need maa alla ning paigaldada niiskus- ja õhukindlalt prügikastilaadsesse konteinerisse, mis pakub survet maapinna surve vastu ning kõrget niiskuspidavust. Maa-alune osa lisasoojustatakse, et vältida akude temperatuuri langemist. Lõputöö raames on autonoomne süsteem 90% ulatuses valmis ehitatud ja paigaldatud, kuid ekraani paigalduse osas on vajalik täiendavalt oodata ning peagi saab kogu süsteem koostöös ehitusliku järelvalvega ka paigaldatud.
Robotexi reeglitele vastava pallihoidja väljatöötamine
(2013) Väljaots, Mihkel; Jõgi, Erkki (juhendaja); Aan, Aare (juhendaja)
Käesoleva töö eesmärk, töötada välja Robotexi reeglitele vastav pallihoidja ning seda testida, sai täidetud. Seade tehti valmis ning paigaldati robotile ja viidi läbi katsed ja häälestati pallihoidjat reguleeritavate parameetrite muutmise teel. Pärast testimisi ja mõõtmisi sai öelda, et robot koos välja töötatud pallihoidja vastab kõigile Robotexi reeglitele. Praktilist kinnitust sai hüpotees, et väiksema diameetriga rulliga suureneb jõud, millega pall vastu robotit surub. Selgus ka, et palli liiga kõvasti vastu alust surumine võib takistada roboti liikumist küljelt küljele, mistõttu on soovitav rulli allasurumise jõud teha reguleeritava väärtusega. Kuna alusvaibal võib olla ebatasasusi ning roboti kiirused ja pöörded võivad erineda, on soovitav teha pallihoidjatel reguleeritavaks ka rulli minimaalne kõrgus, kus rull ja pall esimest korda kokku puutuvad. Käesoleva töö raames töötati välja pallihoidja kummirullide universaalne tootmistehnoloogia ning vorm, mille abil erineva diameetriga kummirulle ümber metallist võllide valada. Vormi abil toodeti edukalt Robotexi nõuetele vastavad kummirullid kuid nende tarvis oli vaja kasutada sanitaarsilikoonidest mitmeid kordi kallemaid kahekomponentseid kumme. Käesoleva töö raames töötati välja idee, kuidas odava sanitaarsilikooni ning tualettpaberi abil kummirulle toota. Töö autor soovitab edasistes käsitlustes välja arendada ja töötade tehnoloogia, mille abil saab ka ühekomponentsetest sanitaarsilikoonidest Robotexile sobivaid kummirulle valmistada.

Sirvi

Sirvi Rakenduskõrgharidusõppe lõputööd Kuupäev järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud