Uuringute aruanded
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7090
Sirvi
Sirvi Uuringute aruanded Kuupäev järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 95
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Puittaimede kasutusvõimalused energiakultuurina Eestis(Eesti Maaülikool, 2007) Tullus, Hardi (koostaja); Tullus, Hardi; Koppel, Andres; Uri, Veiko; Tullus, Arvo; Pärn, LinnarVastavalt Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Eesti Maaülikooli vahel sõlmitud töövõtulepingule uuring peab: 1) Andma võrdleva ülevaate Eestis viljelemiseks sobivatest ning soovituslikest energiakultuuride liikidest ja sortidest (sh geneetiliselt muundatud) vastavalt kasutuseesmärgile; 2) Analüüsima energiakulutuuride viljelemiseks vajaminevat tehnikat ja agrotehnoloogia olemasolu kohta ning täiendavast vajadusest või olemasoleva kohendamisvajadusest potentsiaalset tootmismahtu silmas pidades; 3) Analüüsima ja kirjeldama eri energiakultuuride viljelemise mõju mulla viljakusomadustele; 4) Andma hinnangu eri energiakultuuride sobivuse ja kasvatamise võimaluste kohta piirkonniti tulenevalt EL ühise põllumajanduspoliitika jõustuvatest ristvastavusnõuetest; 5) Analüüsima energiakultuuride kasvatamist piiravaid ja soodustavaid tegureid (sh keskkonnakaitselisi nõudeid); 6) Analüüsima oodatavaid keskkonnamõjusid; 7) Andma soovitused energiakultuuride laialdasema viljelemise korraldamiseks Eestis. Viiakse läbi varemkogutud erinevate puuliikide erinevate biomassifraktsioonide kalorsuse uuringud. Tulemuseks peab olema analüüs, mis annab ülevaate, milliseid kultuure konkreetsetes oludes on võimalik ja otstarbekas viljelda, milliseid keskkonnakaitselisi ja agrotehnoloogilisi nõudeid (sh ristvastavusnõudeid) tuleb viljelemisel arvestada, toob välja energiakultuuride kasvatamist piiravad ja soodustavad tegurid ning esitab vajadusel ettepanekud ametliku korralduse (õigusaktid, fiskaalinstrumendid jms) muutmiseks, et soodustada energiakultuuride viljelemist soovitataval määral.Kirje Maaressurss : MES uuringu lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2007) Muiste, Peeter; Astover, Alar (koostaja); Padari, Allar (koostaja); Roostalu, Hugo (koostaja); Kukk, Liia (koostaja); Suuster, Elsa (koostaja); Ostroukhova, Alyona (koostaja); Melts, Indrek (koostaja)2007. a. lepingus sätestatud ülesanded 1) Määratakse kasutusest väljasoleva maa suuruse lähtudes PRIA, Statistika, Maaameti, RMK, Metsaregistri jt. andmebaaside andmetest; 2) Koostatakse kasutusest väljasoleva maa suurust ja paiknemist kajastav kaardimaterjal; 3) Kirjeldatakse kasutusest väljasoleval maal energiakultuuride kasvatamiseks maa kasutuselevõtuga seotud mõjuvaid tegureid, sh: a. kasutusest väljasoleva maa jaotus sihtotstarbe järgi; b. anda ülevaade toetusõigusliku ja toetusõiguseta kasutusest väljasoleva maaressursi kohta (maakonna tasemel); c. anda ülevaade kasutusest väljasoleva maa struktuurist põllumassiivide suurusklassi alusel (maakonna tasemel); d. lähteandmete kogumine kasutusest väljasoleva maa omandisuhetest ja kasutuspiirangutest; e. lähteandmete kogumine ülevaate koostamiseks kasutusest väljasolevate maade viljakusomadustest, looduslikust seisundist ning maaparandussüsteemide olukorrast; f. lähteandmete kogumine ülevaade koostamiseks kasutatud turbaväljade asukohtade ja suuruste ning, turbatootjate rekultiveerimiskohustuste kohta; g. lähteandmete kogumine ülevaate koostamiseks reoveehoidlate asukohtade ja võimsuste kohta; h. lähteandmete kogumine ülevaate koostamiseks märgaladel biomassi tootmise potentsiaali ja piirangute kohta; i. lähteandmete kogumine ülevaate koostamiseks kasutusest väljasoleva maa kasutuselevõtu võimalustest biomassi- ja energiakultuuride kultiveerimiseks 2007. aasta tulemuseks peab olema analüüs, mis annab esialgse ülevaate maakondade lõikes ülevaate potentsiaalsest maaressursist biomassi ja energiakultuuride tootmiseks: milline on hetkel kasutuses oleva metsa- ja põllumajandusmaa potentsiaal biomassi ja energiakultuuride tootmiseks, kui palju on tegelikult kasutusest väljasolevat maad, millised oleksid selle maa kasutuselevõtu peamised piirangud ja soodustavad tegurid, millistel eeldustel võiks jõude seisva maa taaskasutuselevõtt juhtuda, missuguseid ettepanekuid õigusaktide täiustamiseks on selle eeldusena vaja esitada.Kirje Eesti pikaajaliste metsanduslike katsealade inventeerimine ja taastamine : Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 09. november 2007. a. sõlmitud lepingu 07-07-8/1239 lõpparuanne(2007) Kiviste, Andres; Kangur, Ahto; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutLähtuvalt sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 07. novembril 2007. a. sõlmitud lepingule nr. 07-07-8/1239 „Eesti pikaajaliste metsanduslike katsealade inventeerimine ja taastamine“ on EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakorralduse osakonna töörühm koosseisus: Andres Kiviste, Ahto Kangur, Henn Korjus, Diana Laarmann, Allan Sims ja Allar Padari täitnud täies mahus lepingu lähteülesandes ettenähtud välitööde mahu, sisestanud välitööde käigus inventeeritud ja taastatud katsealade koondandmed ühtsesse andmebaasi ning esitanud need NOLTFOX infosüsteemis avaldamiseks. Projekti raames eel-inventeeris töögrupp üle Eesti kokku 58 endist metsanduslikku püsikatseala, millest 2 katseala osutusid looduslike häiringute ja metsamajanduse tulemusena hävinuks. NOLTFOX koostööprojekti metsanduslike püsikatsealade kriteeriumitele inventeeriti ja tähistati looduses 56 püsikatseala, millel ühtekokku paikneb 1295 eraldiseisvat püsiproovitükki.. Proovitükid tähistati looduses proovitüki tsentrisse või nurkadesse paigutatud immutatud puidust postidega ning võimalusel katseala tähistati ühe metsanduslikku püsikatseala tähistav infotahvliga. Püsikatsealade inventeerimise tulemusel saadud katsealade koondandmed sisestati arvutisse. Projekti täitmise tulemusena inventeeritud ja tähistatud katsealade nimistu esitati avaldamiseks veebipõhises NOLTFOX projekti püsikatsealade infosüsteemis.Kirje Eestis olemasoleva, praeguse või juba kavandatud tootmise-tarbimise juures tekkiva biomassi ressursi hindamine : MES uuringu lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2007) Muiste, Peeter; Padari, Allar (koostaja); Roostalu, Hugo (koostaja); Kriipsalu, Mait (koostaja); Astover, Alar (koostaja); Mitt, Risto (koostaja); Pärn, Linnar (koostaja); Melts, Indrek (koostaja)Uuring peab: 1) Koostama puidu biomassi bilansi eri liikide lõikes, mis toob välja biomassi arvestusliku ja hetkel tarbitava ressursi sh: a. Andma ülevaate puidu biomassi eri liikide varust maakondade lõikes; ülevaade peab hõlmama vähemalt raiet ja raiejäätmeid, puidutööstuse jäätmeid ning võsa biomassi võsastunud aladel ja kommunikatsiooniliinide teenindusalas kasvavat biomassi; b. Koostama puiduressursi (halupuit ja notid; puiduhake ja -jäätmed, puidugraanulid, puitbrikett ja puusüsi) energiatoormena Eestis kasutamise esialgse bilansi soojuse ja elektri tootmisel ja tarbimisel. Mahud esitada tihumeetrites ja teradžaulides, analüüsina tuleb tuua välja trendid; 2) Andma esialgse hinnangu puidu biomassi kasutamise perspektiivile energiamajanduses Eestis; 3) Analüüsima puidumassi kasutamist piiravaid ja soodustavaid tegureid (sh keskkonnakaitselisi); 4) Andma esialgsed soovitused puidumassi otstarbekamaks kasutamiseks Eestis. 2007. aasta tulemuseks peab olema analüüs, mis annab ülevaate puidu biomassi arvestuslikust ja hetkel tarbitavast ressursist, esitab esialgsed andmed ning hädavajalikud tingimused energiamajanduse praktilise planeerimise tarbeks ning toob välja biomassi kasutamist piiravad ja soodustavad tegurid. Uuringu tulemusena tuleb esitada ettepanekud „Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava 2007-2013” teise etapi rakendamiseks, vajalike meetmete rakendamise põhjendused ja hinnanguline eelarve ning vajadusel juriidiliselt korrektsed ettepanekud õigusaktide muutmiseks.Kirje Bioenergeetikas tekkivate jäätmete utiliseerimine metsakasvatuslikel eesmärkidel(2008) Pärn, Henn; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutMaavarade säästlikust majandamisest ja keskkonnakaitselistest aspektidest tingitult on viimastel aastatel eriti Skandinaaviamaades, aga ka Eestis tähelepanu orbiiti tõusnud taastuvate ressursside kasutamine energia tootmiseks. Võrreldes 1990. aastaga oli küttepuidu tarbimine Eestis energia saamiseks 2001. aastal ligemale 3 korda suurem (Eesti…, 2002). Arvestades, et tuhasisaldus puidus on keskmiselt 0.6%, tekib energiatootmise jäägina praegu teoreetiliselt kuni 10000 tonni puutuhka aastas. Seoses sellega kerkivad üles ja muutuvad tõsiseks probleemid tekkiva puidutuha kasutamisvõimalustest ja utiliseerimisest. Teisest küljest viiakse raiejäätmete massilisel koristamisel traditsiooniliste raieviisidega raiutud raielankidelt ning metsa ülestöötamisel nn. kogupuu meetodil metsaökosüsteemidest välja suur hulk puude kasvuks vajalikke toitaineid põhjustades niiviisi metsamuldade viljakuse languse. Puutuhk sisaldab taimedele vajalikke toitaineid enam-vähem samades vahekordades, kui esineb kasvavates puudes. Seega oleks üks lahendus tekkivatele probleemidele viia puutuhk tagasi metsa. Niiviisi kompenseeritaks metsamuldades raiejäätmetega eemaldatavad taimetoitained ja tuhk utiliseeritaks. Metsade väetamine puutuhaga on praktiline metsamajanduslik võte, mida kasutatakse maailmas, eriti Skandinaaviamaades, seoses biokütuste suureneva tarvitamisega üha rohkem. Puutuha kasutamisega metsade väetamisel kaasneb mitmesuguseid (ökoloogilisi, majanduslikke jt.) probleeme, millest üks olulisemaid on metsamuldade saastamine puutuha koostises leiduvate raskmetallidega (Bramryd, Fransman, 1995). Viimased, eriti Cd, on potentsiaalselt ohtlikud metsa floorale ja faunale, ladestudes toitumisahelatesse ning leostudes põhjavette (Nieminen jt., 2005; Pitman, 2006). Nimetatud arvukate probleemide tõttu on viimasel ajal intensiivistunud sellealane teaduslik uurimistöö nii rahvuslikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Metsamuldade neutraliseerimiseks ja puude toitesubstraadi rikastamiseks Eestis puutuhka seni kasutatud pole ning seega puuduvad kogemused metsade kasvu ja produktsiooni mõjutamiseks puutuha kasutamisega.Kirje Puutuha kasutamisvõimalused metsanduses : aruanne(2008) Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutViimastel aastatel on Põhjamaades ja ka Eestis tähelepanu orbiiti tõusnud taastuvate energiaallikate kasutamine. Rohkem kui 25% üle 50 MW võimsusega katlamajadest Eestis on juba üle läinud puidu ja hakkepuidu kasutamisele. Enamik farme ja ettevõtteid maarajoonides kasutavad aga ainult puitu soojusenergia saamiseks. Kuigi puiduküte majanduslik efektiivsus sõltub paljudest asjaoludest (Tullus, Muiste, 1994), on puit kui taastuv ja keskkonda vähesaastav energiaallikas leidnud poolehoidjaid ja kasutamist Eestis, Taanis, Rootsis ja Soomes. 1996. aastal, võrreldes 1995. aastaga suurenes ligi 10% biokütuste, peamiselt puidu ja turba kasutamine. Kui aga võrrelda 1980. aastaga, suurenes puidu kasutamine kütteks kuni 64% (Eesti Statistika Aastaraamat 1997, 1998). Pärast 1970-ndate aastate energiakriisi on järk-järgult suurenenud puidu ja hakkepuidu osatähtsus energia tootmisel ka Eestis. Vastavalt RE Eesti Energia andmetele kasutati meil 1998. a. 13 288 TJ (1 757 000 m3 ) küttepuid ja 8 152 TJ (1 330 000 m3 ) puidujäätmeid, kokku 21 444 TJ (3 087 000 m3 ) ulatuses (Eesti Statistika Aastaraamat 1998, 1999). Arvestades, et tuhasisaldus puidus on keskmiselt 0,6%, tekib energiatootmise jäägina praegu teoreetiliselt ligi 13 000 t ja enam tuhka aastas. Kaugemale ette vaadates võib öelda, et puidu osa soojusenergeetikas suureneb tulevikus veelgi ja TTÜ teadlaste Liigi ja Landsbergi (1996) poolt teostatud energiasüsteemide modelleerimise (MARKAL) tulemused näitasid, et kuni aastani 2033 kasvab Eestis puidu kasutamine energia tootmiseks 10– 13%. Puidu kasutamine soojusenergeetikas suureneb. Seoses sellega kerkivad üles ja muutuvad tõsiseks probleemid tekkiva puidutuha kasutamisvõimalustest ja utiliseerimisest nii, nagu on praegu probleem industriaalse tolmu ja tuha kasutamisega, mis tekivad põlevkivi kasutavatest ettevõtetest. Skandinaaviamaades ja Kesk-Euroopas, kus tekkivad tuhakogused on märkimisväärsed, on puutuhka kasutatud metsade väetamiseks ja selgelt positiivseid tulemusi puude juurdekasvu suurenemise osas on saadud soomuldade puhul (Demeyer et al., 2001; Arvidsson, Lundkvist, 2003; Saarsalmi et al., 2004). Mineraalmuldade väetamisel on tulemused olnud tihti vasturääkivad. Üldiselt ollakse üksmeelel põhimõtte “mets tagasi metsa” keskkonnakaitselises ja ökoloogilises väärtuses. Teaduslikud uuringud puutuha kasutamisvõimaluste kohta metsamuldade väetamiseks ja mulla pH reguleerimiseks Eestis seni puudusid. Arvestades Eesti mullastiku kirjusust, on probleem keeruline ja nõuab mitmekülgseid uuringuid erinevate mullaja metsatüüpide jaoks. Metsamuldade neutraliseerimiseks ja puude toitesubstraadi rikastamiseks Eestis puutuhka teadaolevalt seni kasutatud pole. Küll on põlevkivituhka koos mineraalväetistega kasutatud katseliselt Lõuna-Eesti liivmuldadel kasvavate männikute toitumistingimuste parandamiseks (Terasmaa, Sepp, 1994; Terasmaa, Pikk, 1995), mille tagajärjel paranes katse- 2 puistute seisund ja vähenes haigestumine juuremädanikku ning võrsevähki. Kuid põlevkivituhk on erakordselt kõrge Ca-sisaldusega ja selle kasutamisel on täheldatud ka negatiivseid ilminguid. Näiteks saadi ebasoovitavaid tulemusi või puudus efekt rabamännikute väetamisel põlevkivituhaga (Tälli, Veermets, 1982; Valk, 1982). Kuna puutuhk sisaldab toiteelemente enam-vähem samades suhetes, mis kasvavas puuski, siis võib oletada, et puutuha kasutamine okaspuude, mis vajavad oma elutegevuseks suhteliselt palju K (Driessche, 1991), väetamiseks oleks tunduvalt perspektiivsem. Informatsiooni puutuha kasutamise kohta metsade väetamiseks võib leida põhjanaabrite Rootsi (Nilsson, Lundin, 1996), Soome (Mälkonen, Kukkola, 1991) ja USA (Ohno, 1992) teadlaste artiklitest, kuid nende tulemused piirduvad puutuha väetava efekti ja mulla neutraliseerimisvõimaluste kirjeldamisega. Puutuha kasutamiskogemusi meie vabariigi teadlastel metsade kasvu ja produktsiooni mõjutamiseks pole. Küll aga teavad aiapidajad, et puutuhk võib vähendada taimede haigestumist seenhaigustesse ja olla sobiv K-väetis aiakultuuridele (Kärblane, 1996). Nagu selgub, sisaldab puutuhk üsna rohkesti K ja P, mis on taimedele hästi omastatavad ja seetõttu sobiv ka puistute aineringesse taaslülitumiseks. Samuti on klinkritolmul ja puutuhal väetisena rida häid omadusi: nad on peened, suure neutraliseerimisvõimega (Kärblane, 1996), klinkritolmu vesilahuse pH on 12,3–12,6 ja puutuhal pH 11,7–12,1.Kirje Ahtme mk ammendatud jääksoode ökoloogiline analüüs selgitamaks perspektiivseid rekultiveerimisvõimalusi : sisuline aruanne(2008) Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutVeel pool sajandit tagasi kaevandati turvast võrdlemisi väikeses koguses ja valdavalt rabade servast pätsidena (Karofeld, 2006). Et sood enne ei kuivendatud ja turbaaukude kõrval säilis sootaimestik, taastus loodus sellistel kaevandamisaladel üsna kiiresti. Olukord muutus drastiliselt 1950. aastatel, kui turba tootmiseks võeti kasutusele freestehnoloogia. Nüüdisaegse turbakaevandamise tulemusena jäävad soodest järele suhteliselt tiheda kraavivõrgustikuga, taimkatteta ning õhema või tüsedama turbakihiga (jääkturbaga) tasased alad, mida nimetatakse jääksoodeks (Paidla, 1975). Praeguseks ei ole täit ülevaadet, kui palju Eestis jääksoid üldse on. Tõenäoliseks peetakse nende kogupindalaks ligikaudu 10 000 ha, millele lähima kümnekonna aastaga lisandub veel niisama palju (Karofeld, 2006). EL liikmesmaade ammendatud jääksoodest on ainult 36% rekultiveeritud (Lode, 1997). Käesoleva projekti eesmärgiks oli ammendatud jääksoode ökoloogilise seisundi hindamine ja rekultiveerimisvõimaluste analüüsimine. Teostatud pilootuuringu käigus selgitati substraadi sobivus rekultiveerimiseks ja limiteerivad toitained, et rekultiveerimisel tasakaalustada substraadi toitainete bilanssi. Projekti käigus väljatöötatud rekultiveerimisvõimalus(t)e rakendamisel tuleks metsamajanduslikku käibesse tagasi momendil kasutusest väljasolevad ammendatud freesturbaväljad IdaVirumaal ja suureneks antud ala bioloogiline mitmekesisus. Saadud teadmistelekogemustele tuginedes on võimalik hinnata teistes Eesti piirkondades ammendatud jääksoode rekultiveerimisvõimalusi. Mahajäetud freesturbaväljade edukas rekultiveerimine vähendab õhku lenduva kasvuhoonegaasi kogust, mis omab väga suurt lokaalset ja globaalset tähtsust.Kirje Hariliku männi järglaskatsete ja geograafiliste katsekultuuride mõõdistamine : aruanne(2008) Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutVälitööde käigus inventeeriti ja mõõdistati aastatel 1964-1968 rajatud katsekultuurid. Igal katseruudul mõõdeti klupiga 1 cm astmega kõigi järglaspuude rinnasdiameeter (1,3 m kõrgusel) ja üheksa puu kõrgus laserkõrgusmõõtjaga Vertex. Vastavalt olemasolevale kaardimaterjalile hinnati reaalse olukorra vastavust skeemidele ning tehti märkmeid katseruutudel olevate puude arvu kohta. Skeemidel märgiti ära katseruudud, millel kasvavad puud olid erinevatel põhjustel täiesti hävinenud. Samuti märgistati värviga puutüved kõikide katseruutude nurkades. Kahel aastal rajatud järglaskatsetest saadud mõõtmisandmetega tehtud statistilise andmetöötluse põhjal saadud tulemused publitseeriti ajakirjas “Metsanduslikud Uurimused”. Nimetatud üllitisest võiks välja tuua peamised järeldused: 1. emapuude vanus mõjutab oluliselt järglaspuude kõrguskasvu; 2. kõrguse osas täheldati plusspuude järglaste olulist erinevust juhuslikult valitud üksikpuude järglastest; 3. kohalikud eri regioonide emapuud jagunesid kõrguse põhjal vastavalt Tukey testile kahte gruppi, mis oluliselt teineteisest erinesid: rannikuäärsed alad ja sisemaa. 4. Rinnasdiameetri päritavuskoefitient osutus madalaks, kuid statistiliselt oluliseks, kuid kõrguskasvu päritavus oli väga tugev. Käesoleva projekti käigus tehtud välitööde põhjal saadud andmed on olulise tähtsusega KIK- i projekti nr 57 „Hariliku männi järglaskatsete ja klooniarhiivide rajamise metoodika väljatöötamine” täitmiseks. Mõõtmisandmete analüüsi tulemused võimaldavad määratleda, millistest piirkondadest võiks seemnematerjali Eestisse tuua ja millistest mitte. Samuti selgitada, missugustest kasvukohatüüpidest pärit männiseemet on mõistlik kasutada kultiveerimismaterjalina teistes kasvukohatüüpides.Kirje Noorte puistute kasv ja biomass ammendatud põlevkivikarjääri puistangutel : aruanne(2008) Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutIgal aastal tekib Eestis hulgaliselt karjääripuistanguid, mis vajavad rekultiveerimist. Üks võimalus antud alade taastamiseks on jätta nad sellisteks nagu nad on, lootes, et looduslik suktsessioon teeb aja jooksul oma töö. Kuid looduslik suktsessioon on kaevandusaladel pikaaegne protsess (Wali 1987). Alternatiivne ja kiirem viis on taastada kaevandusjärgsed alad bioloogiliselt. Taastamise eesmärk on tavaliselt saada antud piirkonnale, kus kaevandamine on toimunud, võimalikult sarnane pikaajaline jätkusuutlik ökosüsteem (Chambers jt. 1994). Karjääripuistangute rekultiveerimisega vähendatakse maavarade kaevandamisega kaasnenud looduskeskkonna kahjusid, taastatakse keskkonna taimkate ja mulla viljakus (Kaar 1998). Arvestades, et tekkinud puistangud on kivised ja heterogeensed, ei sobi nad põllumajanduslikuks kasutamiseks, küll aga sobivad nad metsastamiseks (Kaar 2002). Vaatamata edukale metsastamisele on tänaseks üles kerkinud kaks probleemi, millele tuleb tähelepanu pöörata. Esiteks, rekultiveeritud aladel on kujunenud suur okaspuude osatähtsus, üle 90% aladest. Erinevate puuliikide kasvatamine suurendab rekultiveeritavate alade bioloogilist mitmekesisust, vähendades seal monokultuuride osatähtsust. Lehtpuu- või segapuistute rajamine on keskkonnakaitselistest ja sotsiaalmajanduslikest aspektidest lähtudes efektiivsem, võrreldes okaspuupuistutega, kuna lehtpuud on kiiremakasvulised, suurema haiguskindlusega ja väiksema tuleohuga (Kaar 2002; Vares jt. 2004; Lõhmus jt. 2006). Kiirekasvuline sanglepp on Eestis ökoloogilise ja majandusliku väärtusega. Tänu õhulämmastiku sümbiontsele sidumisele juuremügarates on sanglepa lehed lämmastikurikkad (Mikola 1958) ja lehevaris laguneb soodsates tingimustes kiiresti, rikastades seejuures mulda lämmastikuga (Vares 2001). Vares jt. (2004) leidsid, et sanglepa kasv põlevkivikarjääri puistangutel oli sarnane kasvuga viljakatel muldadel Eestis. Teiseks probleemiks puistangute rekultiveerimisega seoses on tehnogeense mulla kvaliteedi halvenemine. Seoses sügavama põlevkivikihi kaevandamisega suureneb puistangumulla kivisus ja võib halveneda kultuuride kasvamaminek ja puistute edasine areng. Lahendamaks neid probleeme on vajalik välja selgitada nii ökoloogilisest kui majanduslikust seisukohast otstarbekad rekultiveerimisviisid. Tähtis on ka sobivate puuliikide valik. Käesoleva projekti eesmärgiks oli uurida ja võrrelda kasvu ja biomassi produktsiooni dünaamikat põlevkivikarjääripuistangutel kasvavates sanglepa, arukase ja hariliku männi puistute vanusereas (1-7 a.). Samuti analüüsiti mulla-ja juureparameetreid ning leheparameetreid ja nende muutusi sõltuvalt puistu vanusest. Käesoleva töö tulemused on uue väärtusega, kuna biomassi produktsioon ja juurte ning lehtede morfoloogilised adaptatsioonid, samuti aineringe karjääripuistangute puistutes on senini olnud Eestis suhteliselt väheuuritud teema. Samuti projekti raames uuritakse põlevkivikarjääri puistangutel kasvavatel mändidel ja lehtpuudel okaste ja lehtede anatoomiat, mis on innovatiivne ja seni uurimata teema sel alal. Adapteerumist keskkonnafaktoritega on seni uuritud okaste füsioloogiliste protsesside või morfoloogiliste muutuste kaudu (Nilsen & Orcutt, 1996; Jokela et al., 1997; Sallas et al., 2003) ja alles viimastel aegadel on rõhutatud vajadust teostada uuringuid anatoomiliste struktuuride tasemel (Sutinen et al., 1998; Luomala et al., 2005), mis aitaks oluliselt kaasa puude stressitolerantsuse olemuse mõistmisele. Kuna karjääridega rikutud alade pindala üha kasvab, on nende taastamine muutunud oluliseks looduskaitsealaseks küsimuseks. Seetõttu on oluline hinnata rikutud alade taastamise võimalusi ökoloogilistest aspektidest, näiteks CO2 kogumuse (või biomassivarude) potentsiaalist lähtuvalt. 2 Seega kaevandusjärgsete alade metsastamine on üks võimalus tasakaalustada antropogeenset CO2 emissiooni, mis omab suurt lokaalset ja globaalset tähtsust. Samuti erivanuseliste puistute biomassi hindamine võimaldab täiendada teadmisi puistute kasvukäigust. Tulemused võimaldavad anda soovitusi puuliikide valikul põlevkivikarjääride metsastamiseks muutuvates ökoloogilistes ja majanduslikes tingimustes.Kirje 21. sajandi alguse erakordsed haigusprotsessid Eesti metsades diagnoosituna okkajälje meetodil (NTM) hariliku männi (Pinus sylvestris L.) kui mudel-puuliigi käitumise baasil 20. sajandil : täitmise aruande lühikokkuvõte(2008) Hanso, Märt (koostaja); Drenkhan, Rein (koostaja); Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutEesti Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudilt tellitud lepingulise uurimistöö „21. sajandi alguse erakordsed haigusprotsessid Eesti metsades diagnoosituna okkajälje meetodil (NTM) hariliku männi (Pinus sylvestris L.) kui mudel-puuliigi käitumise baasil 20. sajandil” eesmärgiks oli 1) kontrollida okkajälje meetodil hüpoteesi, mille kohaselt 21. sajandi alguses väga mitmetel puuliikidel, eriti aga introdutseeritud liikidel ning nendel kodumaistest liikidest, mille levila põhjapiir asub Eestile lähedal (saar, tamm, jalakas), ilmnenud haigusnähud on tingitud viimase aastakümne jooksul toimunud muutustest meie kliimas, ja 2) uurida lisaks männi reageerimisele nendele klimaatilistele muutustele ka nendesamade muutuste lainel meile saabunud ja meie poolt esmakordselt Eestist avastatud haigusi ning hinnata ka nende võimalikku edaspidist rolli meie metsa-looduses.Kirje Metsa kasvukäigu Eestit katva püsiproovitükkide võrgustiku kordusmõõdistamine : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 12. mail 2008. a. sõlmitud lepingu nr. 08‐08‐8/485 lõpparuanne(2009) Kiviste, Andres; Laarmann, Diana; Sims, Allan; Hordo, Maris; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondMetsanduse arengukava metsateaduse ja -hariduse valdkonnas on üheks prioriteetseks teadustöö valdkonnaks metsa- ja puidusaaduste mõõtmise, hindamise ja inventeerimise (s.h. monitooringu), metsa kasvu modelleerimise ning metsade kasutamisega seotud rakendusuuringud. Selle valdkonna probleemistike edukaks lahendamiseks on vaja teha mahukaid välimõõtmisi metsa proovitükkidel ja statistiliselt usaldatavaid andmeanalüüse. Eesti puistute ehituse ja kasvukäigu modelleerimise eesmärki silmas pidades on Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas jõutud seisukohale, et Eestile sobiva puistute kasvukäiku prognoosiva mudeli loomiseks tuleks luua vähemalt 600 proovitükist koosnev Eestit kattev püsiproovitükkide võrgustik, mida tuleks mõõta 5-aastase ajavahemiku järel. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 12. mail 2008. a. sõlmitud lepingu nr. 08-08-8/485 kohaselt pidi EMÜ metsakorralduse osakond 2008. a. kordusmõõdistama 101 puistu kasvukäigu püsiproovitükki. Metsa püsiproovitükkide võrgustiku andmeil saadud uurimistulemuste esitlemiseks tuli korraldada teadusseminar. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena kordusmõõdistati 2008. a. 73 püsiproovitükki, mille eelmisest mõõtmisest oli möödunud 5 aastat. Suurt tähelepanu pöörati varasemate mõõtmisandmete kontrollimisele. Selleks tuli 2008.a. kordusmõõtmisel need puud, mille 2003. a. mõõtmine oli kontrollprogrammi poolt kahtlaseks tunnistatud, erilise hoolikusega üle mõõta. 26 proovitükki mõõdeti põllumaadelt, mida varasemalt oli mõõdetud põllumaade metsastumise uurimiseks satelliidipiltidelt. 2008-ks aastaks olid need põllumaa proovitükid kasvanud piisavalt suureks, et mõõta saama metoodikaga nagu on mõõdetud kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku proovitükke. Kahel proovitükil oli tehtud lageraie, mistõttu neid üle mõõta ei saanud.Kirje Metsade mitmekülgne kasutamine ja selle mõju metsanduse konkurentsivõimele : lõpparuanne(2009) Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutKäesoleva töö eesmärk oli anda ülevaade metsade mitmekülgse kasutamise hetkeseisust, seda mõjutavatest teguritest ning tulevastest võimalustest. Toetust kasutati olemasoleva ning projekti käigus tekkinud informatsiooni analüüsimiseks ja tulemuste esitamiseks ning avalikustamiseks. Projekti üheks eesmärgiks oli selgitada välja loodussaaduste varumise ennekõike seente ja marjade trendid ning analüüsida majandusliku väärtust. Selleks viidi läbi küsitlus, mille valim oli üle 500 vastaja, selgitati mis on loodussaaduste varumist mõjutavad olulisemad sotsiaalmajanduslikud tegurid. Tulemused vormistati rahvusvaheliselt publitseeritavaks teadusartikliks. Teine teema, mida uuriti oli puhkemajandus ja loodusturism. Selgitati puhkemajanduse arendamise kriitilised tegurid erasektoris. Kolmas oluline valdkond, mida uuriti oli jõulukuuskede kasvatamise tehnoloogia ja turg. Selle teema raames koostati ka infomaterjal jõulupuude kasvatamisest. Viimase teemana keskenduti looduskaitse rahalisele väärtusele, selleks tehti metsa- ja looduskaitse rahavoogude analüüs. Kasutati rahvusvaheliselt tunnustatud tingliku hindamise metoodikat.Kirje Metsade pindala muutumise ja raiete jälgimine kaugseire meetoditega : SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Eesti Maaülikooli vahel 24. aprillil 2008.a. sõlmitud lepingu nr. 08-08-8/392 lõpparuanne(2009) Korjus, Henn; Peterson, Urmas; Kardakov, Anton; Lang, Mait; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutLõppenud Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseeritud uurimisprojekti eesmärgiks oli metsade kaugseire meetodi arendamine metsaga alade pindala muutuste jälgimiseks.Kirje Hariliku männi järglaskatsete ja klooniarhiivide rajamise metoodika(2009) Maaten, Tiit (koostaja); Kurm, Malle (koostaja); Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutHarilik mänd on Eesti kõige levinum puuliik, männikud moodustavad metsamaa pindalast 35%, männikute tagavara osatähtsus Eesti metsades on 39,5% (Pärt jt., 2009). Meie riigi olulisima puuliigi puistud on erinevad kahe olulise aspekti tõttu – kasvukohatingimuste ja geneetiliselt determineeritud omaduste tõttu. Nagu erinevad üksteisest puistud, nii erinevad metsakasvatuslikelt omadustelt ka üksikud puud. Erinevusi täheldatakse eelkõige kasvukiiruses, võra kujus, okste jämeduses, tüve vormis, koore välisilmes, seemnekandvuses ja paljudes teistes tunnustes (Pihelgas, 1994). Kuna praktilise metsakasvatuse üheks peamiseks eesmärgiks ja ülesandeks läbi aegade on olnud püüe, et järgnev metsapõlv oleks parem kui eelmine – puistud oleksid tootlikumad, puud sirgema tüvega, haigustele ja kahjuritele vastupidavamad tuleb metsakultiveerimismaterjali valikul eelkõige tähelepanu pöörata geneetiliselt determineeritud omadustele, sest metsakultiveerimise efektiivsust mõjutab väga oluliselt kasutatav algmaterjal – enamasti seeme. Algmaterjalist sõltub nii tulevaste metsaökosüsteemide stabiilsus ja koosseis, puistute produktsioon kui ka neist lähtuvad hüved nagu majanduslik tulu ja metsade rekreatiivsed väärtused. Tulundusmetsade efektiivsuse tõstmiseks on lisaks hooldusraietele olemas kaks väga olulist meetodit, mis on üksteisega tihedalt seotud – metsakultiveerimine ja metsaselektsioon. Metsakultiveerimise peamised eelised raiestike looduslikule uuenemisele jätmise ees on lühenev raiering (samalt alalt saadakse lühema aja jooksul sama kogus puitu), võimalus lähtuvalt konkreetse kasvukoha tingimustest valida kasvatamiseks sobiv puuliik ja võimalus tagada uuenduse ühtlane paiknemine. Metsaselektsioon on metsamajandusliku tsükli ahelas metsakasvatusprotsessi üks osa, mille abil on võimalik märgatavalt tõsta, ja selle puudumisel langetada tulundusmetsade efektiivsust, kitsamas tähenduses metsakultiveerimise oluline osa. Hinnangut metsaselektsiooni olukorra kohta riigis on kõige objektiivsem anda lähtudes EU direktiivis 1999/105 (Metsapaljundusmaterjali turustamise kohta) ja selle Eesti tingimustele kohandatud versioonis - Keskkonnaministri määruses nr 45 “Kultiveerimismaterjali kategooriad, kultiveerimismaterjali algmaterjalile ning kultiveerimismaterjali kvaliteedile esitatavad nõuded” (RTL 2006, 55, 999; RTL 2009, 11, 131) esitatud kategooriatesse kuuluva metsakultiveerimismaterjali kasutamise põhjal. Nimetatud õigusaktides toodud kategooria “katsetatud” metsakultiveerimismaterjali Eestis pole. Seega on metsaselektsioon Eestis olematu ja teiste Euroopa riikidega võrreldes küllaltki ainulaadne. Metsaselektsioon tähendab metsakultiveerimismaterjali kogumiseks kasutatavate plusspuude ja nende kloonide hindamist katsekultuurides ehk järglaskatsetes (on vanemate ja järglaste kasvu, arengu ja tootlikkuse võrdlemiseks ning liigi levikuala populatsioonide erinevuste selgitamiseks tehtavad välikatsed (Kurm, 2009)). Süstemaatiline hariliku männi selektsioon ja järglaskatsete rajamine sai alguse 20. sajandi alguses enamikes riikides, kus oli esindatud männi looduslik areaal. Eriti suurt tähelepanu on männi plusspuude valikule pööratud Skandinaaviamaades. Järglaskatsete alane uurimistöö võimaldas kindlaks teha praegusel ajal hästi teada olevaid suuri kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid erinevusi suure areaali eri piirkondadest pärinevate järglaste vahel (Kohlstock, Schneck, 1992). Eestis alustas erineva tootlikkusega männipuistute järglaskatsete rajamist tolleaegses EPA Järvselja õppe-katsemajandis prof E. Pihelgas. Saamaks vastust küsimusele, kas erinevused puistute vahel tulenevad ökoloogiliste tingimuste erinevustest, või on olulised ka erinevused populatsioonide geenifondis, rajati aastatel 1959 – 1970 katsekultuurid kokku 11-le katsealale. Selleks otstarbeks koguti aastatel 1957 – 1966 vabariigis esindatud kasvukohatüüpidest ja erinevatest populatsioonidest käbisid 144 puistust ja 235 üksikpuult. Rajatud kultuuride eesmärk ei olnud klassikalisel teel hinnata seemlates esindatud plusspuude ja nende kloonide väärtust vaid hinnata emapuude kasvukoha ja vanuse mõju järglaste kasvule ja teisalt võrrelda erineva tootlikkusega puistute kasvu. Kuna ka ainsad arvestatavad hariliku männi selektsioonilise eesmärgiga rajatud katsekultuurid ei võimalda hinnata seemlates kasvatatavate kloonide headust, puudub meil tegelikult informatsioon selle kohta, millise geneetilise väärtusega hariliku männi metsakultiveerimismaterjali me metsauuendusel kasutame.Kirje Eesti puitkütuste potentsiaali hindamine mudelpuude meetodil : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt finantseeritud 2008. aasta metsandusprogrammi uurimisprojekti nr.25 aruanne (lühikokkuvõte)(2010) Muiste, Peeter; Padari, Allar; Paas, Tauro; Kütt, Silver; Moor, Kalle; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutPikka aega on räägitud taastuvate energiaallikate kasutuselevõtust sooja ja elektrienergia tootmistel. Varem arvutatud raiejäätmete mahtusid tuginedes metsade takseerkirjeldustele ning kirjandusest leitud okste mahu hinnangutele. Käesoleva projekti raames teostati metsas mitmeid mõõtmisi ja andmeanalüüse, et selgitada metsadest saadavate raiejäätmete (peenike ladvaots ja oksad) mahtusid.Kirje Elektriliinide trassidelt saadava võsa energeetiline potentsiaal : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt finantseeritud 2008. aasta metsandusprogrammi uurimisprojekti nr.48 aruanne(2010) Pärn, Linnar; Mitt, Risto; Muiste, Peeter; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutPikka aega on räägitud taastuvate energiaallikate kasutuselevõtust sooja ja elektrienergia tootmistel. Varasemate uuringute tulemused on võimaldanud anda küll esialgse hinnangu, kuid ei kirjelda piisavalt täpselt elektriliini trassidel kasvava võsa koguseid ning paiknemist. Käesoleva projekti raames rajatakse proovitükid ning antakse hinnang elektriliini trassidel kasvava biomassi (võsa) energeetilise potentsiaali ning selle paiknemise kohta, mille tulemusi saaks kasutada üle Eesti taastuva energiaressurssi (elektriliinide trassidel kasvava võsa) hindamisel, lähteandmetena kütteks kasutatava hakke nõudluse-pakkumise modelleerimisel, võsa koristuse kasutuse ja majandamise tasuvusarvutustel ning maamajanduse, energeetika, metsa- ja põllumajanduspoliitika jt. riiklike programmide koostamisel.Kirje Metsa kasvukäigu Eestit katva püsiproovitükkide võrgustiku kordusmõõdistamine : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 2. aprillil 2009. a. sõlmitud lepingu nr. 09‐08‐8/223 lõpparuanne(2010) Kiviste, Andres; Laarmann, Diana; Sims, Allan; Hordo, Maris; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondVastavalt sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 02.04.2009 sõlmitud teadusuuringu lepingule nr. 09‐08‐8/223 “Metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku kordusmõõdistamine”, teostas EMÜ metsakorralduse osakonna töögrupp lepingu lähteülesandes ettenähtud välitööd täies mahus, sisestas andmed arvutisse ja teostas esmase andmeanalüüsi.Kirje Erinevates kasvukohatingimustes kasvanud haabade puidu biomassi formeerumine ja omadused : kokkuvõte(2011) Pärn, Henn; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutKäesolev uurimistöö teostati kahes osas: 1) Estonian Cell´i laoplatsile ladustatud puidu uuringud ja 2) värskelt langetatud puidu uuringud. Tehase laoplatsile ladustatud haavapuidu omaduste ja nende dünaamika uuringud tehti Ida-Eestist (proovide tähistus IE), Kesk-Eestist (KE) ja Lätimaalt (LA) tarnitud puidu baasil. Peale selle uuriti ka Lääne-Virumaalt tarnitud puidu seast valitud jämesortimendi (läbimõõt kuni 60 cm) vastavaid parameetreid. Värske langetuse proovideks langetati puud kahes kohas: Harju maakonnas Kanamaal asuvas erametsas (kastikuloo lasvukohatüüp, proovide tähistus VL-K) ja Harjumaa metskonna Saku metsandiku kvartalil SK138 (mustika kasvukohatüüp, proovide tähistus VL-S). Keemiliste analüüsidega määrati haavapuidu Fe, Mn, ligniini, tselluloosi ja hemitselluloosi sisaldus. Füüsikalistest parameetritest mõõdeti niiskusesisaldus, märg- ja kuivtihedus. Uuriti nende parameetrite muutusi laduatamise käigus aasta jooksul.Kirje Eesti hall-lepikud bioenergiaressursina : SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse lepingu nr. 11-10-8/196 KIK metsanduse programmi 2010.a. projekt nr. 27 tulemuste kokkuvõte(2011) Uri, Veiko; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutJärjest suurenev nõudlus energiapuidu järele muudab aktuaalsemaks kiirekasvuliste puude kasvatamise ja majandamise Eestis. Üheks kiirekasvulisemaks ning vastupidavamaks puuliigiks meie looduses on hall lepp (Alnus incana (L.) Moench) ning ta on perspektiivne puuliik ka lühikese raieringiga metsanduse (energiametsanduse) seisukohalt. Hetkel on Eestis kasvavate hall-lepikute tagavara 31 miljonit m3 (Aastaraamat Mets 2010) ja see ressurss on tugevalt alamajandatud. Kuid kahanev fossiilsete kütuste varu maailmas ja suurenev nõudlus bioenergia järele lubavad oletada, et lähitulevikus hakatakse Eestis hall-lepikuid senisest rohkem majandama. Biomassi, sealhulgas puidu kasutamine energia tootmiseks võimaldab oluliselt vähendada CO2 emissiooni ja seeläbi leevendada ka võimalikke kliimamuutusi. Euroopa Liit on seadnud aastaks 2020 energia sektorile eesmärgiks suurendada taastuvenergia kasutamist 20%-ni (Directive 2009/28/EC). Sellest tulenevalt võib lähitulevikus oodata intensiivsemat ja ulatuslikumat hall-lepikute majandamist, mis aga eeldab paremaid teadmisi nende puistute kasvukäigust, produktsioonivõimest, aga ka majandamise mõjust keskkonnale, eelkõige lämmastikuringele. Kuigi Eestis on uuritud hall-lepikute biomassi ja kasvudünaamikat viimasel kümnendil üsna intensiivselt (Uri et al. 2002, 2009, 2010), pärinevad esimesed ning seni ainukesed Eestis koostatud hall-lepikute kasvukäigutabelid aastast 1930 (Raukas 1930). Samas peaks metsade jätkusuutlik ning looduslähedane majandamine põhinema adekvaatsetel teadusuuringutel ning nende põhjal koostatud puistute kasvumudelitel. Käesolevas projektis on püütud katta mõningaid olulisi seni uurimata hall-lepikute kasvatamise ning majandamisega seotud aspekte Eestis.Kirje Monograafia "Mänd Eestis" käsikirja koostamine ja toimetamine(2011) Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut1. HARILIKU MÄNNI ÜLDISELOOMUSTUS Ivar Sibul Esimese peatükis antakse lühike ülevaade perekonna süstemaatikast (alamperek.-d, alamsekts.-d) ning Euroopas ja Eestis kasvavatest ning kasvatatavatest liikidest. Samuti antakse üldülevaade h. männi areaalist, morfoloogiast, fenoloogiast, nõudlustest ning kasutamisest. Kirjeldatakse peamisi h. männi alamliike, teisendeid, vorme ja kultivare. 2. MÄNNIKUTE UUENEMISEST JA UUENDAMISEST Heino Seemen, Andres Jäärats Antakse ülevaade mänikute uuendamisest läbi aegade. Kirjeldatakse männikute uuendamise võimalusi ja viise (Sobivad kasvukohatingimused; seos uuendusraie viisidega; uuendamise viisid, nende eelised ja puudused). Analüüsitakse männikute uuendamise tulemusi. (Looduslik uuenemine ja sellele kaasaaitamine; raiestike uuenemine; turberaiealade uuenemine) 3. MÄNNI SELEKTSIOONIST Malle Kurm, Tiit Maaten, Andres Kiviste Sissejuhatuseks on väike ülevaade metsaselektsiooni olemusest ja vajadusest. Eesmärgiks on teha kokkuvõte plusspuude valikust Eestis, analüüsida kogutud andmete põhjal nende olemit ja seisundit, anda hinnang nende nõuetele vastavuse kohta ning käsitleda järglasi. Antakse ülevaade männiseemlatest, analüüsitakse seemnekandvuse suurendamise võimalusi nii väetamisega kui ka bioaktiivsete ainetega töötlemise teel. Mikrosatelliitsete markerite abil hinnatakse hariliku männi geenireservaatide ja Saaremaa männi populatsiooni geneetilist varieeruvust.. Selgitatakse, millisel määral sõltuvad järglaskultuuride kasvuomadused emapuude päritolust kultuuride erinevas vanuses, kuidas mõjutab emapuistute vanus järglaste kasvuomadusi ja kas on võimalik leida mereäärsetest regioonidest ning sisemaalt pärit emapuistute järglaspuistute vahel kasvuerinevusi. Analüsitakse seemnete päritolupiirkonna mõju hariliku männi takseertunnustele. 4. MÄNNIPUIDU EHITUS JA OMADUSED Jaak Pikk, Regino Kask Uurimuses on põhjalikult käsitletud männipuidu makroskoopilist ja mikroskoopilist ehitust ning puidu keemilist koostist. Analüüsitakse nii puidu füüsikalisi kui ka mehhaanilisi omadusi. 5. HOOLDUSRAIED JA TURBERAIED MÄNNIKUS Hardi Tullus Põhjalikus ülevaates analüüsitakse hariliku männi bioloogilisi ja ökoloogilisi iseärasusi, mida tuleb arvestada männikute kasvu suunamisel ja puistute uuendamisel erinevate raieviisidega. 6. MÄNNIPUISTUTE VÄÄRTUSEST JA MAJANDAMISE TASUVUSEST Paavo Kaimre Uurimuses leiavad käsitlemist männikute majandamise tasuvust mõjutavad tegurid, männipuidu hind ja puistute majandamise tulusus. Selgitatakse ka männikute küpsusvanust. 7. MÄNNIKUTE EHITUSE JA KASVU SEADUSPÄRASUSI Artur Nilson Selles peatükis vaadeldakse Eesti mände ja männikuid dendromeetria ehk traditsioonilise nimega metsatakseerimise vaatenurgast kasutades vastavaid vahendeid ja termineid. Analüüsitakse põhjalikult männikute kasvu ja ehituse seaduspärasusi ja esitatakse männikute kasvu mudelid. Käsitletakse Eesti mändide tüve kuju. 8. HARILIKU MÄNNI RADIAALKASVU JA KLIIMA VAHELISED SEOSED Henn Pärn Puude radiaalkasvu mõjutavad paljud välised ja sisemised tegurid. Esimeste hulka kuuluvad kliima mõju, puudevahelised mõjud koosluses, toitainete ja vee omastatavus, inimmõju, teiste hulka aga puude pärilikud omadused, vananemisega kaasnevad muutused puudes toimuvates füsioloogilistes protsessides ja sellega seotud kasvumuutused. Puud talletavad nende tegurite mõju nähtaval ja mõõdetaval kujul aastarõngastes. Aastarõngaste laiuste muutumise analüüsi ehk dendrokronoloogiliste uuringute eesmärgiks on leida nende tegurite konkreetne mõju puude radiaalkasvule vastavate statistiliste seoste kindlakstegemisega. Peatükis antakse ülevaade hariliku männi radiaalkasvu ja meteoroloogiliste tegurite vaheliste seoste uurimisest Eestis ning peatutakse põhjalikumalt uuemate uuringute tulemustel ning seoste analüüsil. Hilisemate uuringute käigus on selgunud mändide radiaalkasvu ja kliimategurite vaheliste seoste varieeruvus ajas. Peatükis antakse ülevaade nende seoste muutumisest olenevalt seoste määramiseks kasutatava ajavahemiku pikkusest, puistu vanusest, kasvukohast ja geograafilisest asukohast. Nende muutuste seaduspärasused ei ole paraku ühesed kõikide uuritud puistute puhul. Siiski püütakse muutuste tõenäolisi põhjusi analüüsida. 9. MÄNNIKUD JA LOODUSKAITSE Henn Korjus, Ahto Kangur Käsitletakse männikuid kui looduskaitse objekti läbi aja ja samuti analüüsitakse männikuid looduskaitse aladel 10. METSAPÕLENGUTE ÖKOLOOGILINE MÕJU HARILIKULE MÄNNILE Kalev Jõgiste Mänd peapuuliigina levib Eestis mitmes kasvukohatüübis. Vastavalt kasvukohatüübi mull veerežiimile on määratav ka tuleoht. Kindlasti on mõjutajaks ka sademetemäär ja õhuniiskus ning teised meteoroloogilised näitajad. Üheks faktoriks põlengute iseloomus on põlengumaterjali kogus ja selle süttimistemperatuur. Puistu vanus mõjutab põlengu kulgemist. Kirjutises on toodud põlenguliigid ja neid kirjeldatud. Organogeensetel mudadel võib põleng protsess kulgeda väga keeruliselt. Turba põlemisprotsess sõltub ka selle koostisest. Hariliku männi uuenemine on põlengute järgselt üsna varieeruv. Metsamajanduses kasutatavatest võtetest on meil levinud lankide ülepõletamine. Põhjanaabrid on viljelnud alepõllundust. See loob teatava ajaloolise tausta tulega ümberkäimisele. Põlengute statistika väärib lähimat käsitlust. Looduslikkuse taastamine (võimalik, et liiga marginaalne teema. . 11. MÄNNIKUTE SEISUNDIST METSASEIRE ANDMETEL Kalle Karoles, Heino Õunap, Enn Pilt, Vladislav Apuhtin Antakse ülevaade metsaseire eesmärkidest ja hinnatakse vaatlusaluste puude seisundit Eestis. Analüüsitakse äärmuslike ilmastikuolude, seenhaiguste ja putukkahjurite osakaalu metsade seisundit mõjutavate teguritena vaatlusaastate jooksul. 10. MÄNNIUUENDUSE OLULISEMAD PUTUKKAHJURID Ivar Sibul Peatükis tuleb juttu istutatud männitaimede olulisematest putukkahjuritest - männikärsakatest ning juureüraskitest. Antakse ülevaade kahjustuste iseloomust, samutikahjuritemorfoloogiast, bioloogiast, levikust ja populatsioonidünaamikast. Käsitletakse peamisiennetus- ja kaitseabinõusidning tõrjeviise. 11. PUTUKAD MÄNNIL JA MÄNNIMETSAS Kaljo Voolma Peatükis käsitletakse männiga seotud entomofaunat alates seemnete ja tõusmete kahjustajatest ja lõpetades männipuidus elavate putukatega. Suuremat tähelepanu pööratakse meie oludes arvukatele ja metsamajanduslikult olulisematele liikidele. Antakse ammendav ülevaade männiga seotud entomoloogilistest ja metsakaitselistest uuringutest Eestis. Peatükk sisaldab arvukalt viiteid nii kodu- kui välismaisele kirjandusele ning seega kaasneb sellega ulatuslik bibliograafiline nimestik. 14. MÄNNIGA SEOTUD HAIGUSED JA OKASTIKU UURINGUD Rein Drenkhan Peatükis on koostatakse ülevaade haigustest männil ning tutvustatakse okkajälje meetodil saadud okastiku ja sellest tingitud kasvu sõltuvusi. 15. MÄND JA ULUKID Tiit Randveer Selles peatükis antakse ülevaade mitmete linnuliikide, näriliste ja hirvlaste võimalikest kahjustustest männikutes, selgitatakse ulukikahjustuste vähendamise võimalusi ja käsitletakse mehhaanilisi ja keemilisi kaitsevahendeid. 16, MÄND JA MÄNNIKUD UURIMISOBJEKTINA Toivo Meikar Peatükis on esitatud ülevaade männi uurimist alates 19. sajandist kuni 20. sajandi 40- ndate aastateni.