Uuringute aruanded

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/5495

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 178

Saaremaa tingimustele sobivate sööda- ja ravimtaimede agrotehnika : lepingulise teadusliku uurimistöö nr. 78 1989. a. aruanne
(Eesti Põllumajanduse Akadeemia, 1990) Heintalu, Aleksander; Reimets, Evald; Karolin, Meeme
Põhiliste põllukultuuride, mis enamikus on ka söödakultuurideks, kõrval on kerkinud vajadus ka sööda- ja ravimtaimede järele. Seda tingib loomakasvatuse intensiivistamine, samuti ka loomade võimalus omale vabalt sööta valida. Eestis on küllaldaselt väikese viljakusega ja kiviseid põlde, mis on sageli sobivad sööda- ja sööda-ravimtaimede kasvatamiseks. Uurimistöö ülesandeks oli ravimsöödakultuuride bioloogiliste iseärasuste, kasvutingimuste nõuete väljaselgitamine, uute kultuuride ja sortide kasutusvõimaluste uurimine, samuti ka kultuuride kooskasvatamise uurimine. Detailsema uurimise all oli aruandeaastal muguljumikas. Teaduslikku uudsust pakub kuldjuure agrotehnika. Kuldjuur kuulub uute väärtuslike põllumajandustaimede hulka. Ta on vitamiinide ja proteiini perspektiivne allikas, teda kasutatakse söödalisandite toniseerijana looma- ja linnukasvatuses. Uudsed kultuurid on ka muguljumikas, ženšenn, araalia, anžuur jt. Uurimistöö tulemusena on antud soovitusi ravim-söödakultuuride agrotehnika kohta, rajatud katsepõlde. Uurimistöö tulemustest on ette kantud EPA Agronoomiateaduskonnas ja majandeis. Valmimisel on artikkel muguljumika kohta.
Rohtsete energiakultuuride uuringud
(Eesti Maaülikool, 2007) Noormets, Merrit; Raave, Henn; Viiralt, Rein; Kuusemets, Valdo; Alaru, Maarika; Kuht, Jaan; Talgre, Liina; Makke, Arvo; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Senised uurimistööd nii Euroopas kui USA-s on olnud suunatud potentsiaalsete energia tootmiseks sobilike heintaimede väljaselgitamisele. Valiku tegemisel on lähtutud eelkõige liikide produktiivsusest. Uurimistööde tulemusena on USA-s valitud välja 35 ja Euroopas 20 liiki , mis võiksid energiaheina tootmisel omada potentsiaali. Valitud liikide hulgast otsustati pöörata edaspidises uurimistöös rohkem tähelepanu vitshirsile (Panicum virgatum), päideroole (Phalaris arundenacea), harilikule hiidroole (Arundo donax) ja siidpöörisele (Miscanthus spp.)(Lewandowski et. al. 2003). Neist neljast, võiksid Eesti klimaatilistesse tingimustesse sobida, tänu nende C3 fotosünteesi rajale, päideroog ja harilik hiidroog. Viimati nimetatud liik on seni Eestis vähetuntud ja selle kasvatamise kohta siin puuduvad andmed. Päideroogu on Eestis seni uuritud peamiselt sööda tootmise eesmärgil.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.2 “Külade uuendamine ja arendamine” investeeringuobjektide kasulikkus ja vajalikkus maapiirkondades : taotluste osaline analüüs
(2009) Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Maapiirkonnas tühjaks jäänud, otstarbe kaotanud või alakoormatud objektide tänapäevastamine, neile uue otstarbe leidmine ning lisafunktsioonide andmine loob võimaluse elukvaliteedi parandamiseks ja aitab suurendada maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet. Meetme 3.2 üldeesmärk on parandada maapiirkonna elukeskkonna atraktiivsust ja elukvaliteeti läbi kohaliku aktiivsuse suurendamise ja mittetulundussektori arendamise. Meede aitab leevendada maapiirkonna sotsiaalset ja majanduslikku mahajäämust ning pidurdada rahvaarvu vähenemisest tingitud negatiivseid arenguid. Meede on suunatud mittetulundusühingute, sihtasutuste, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Analüüsi aluseks on Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetme 3.2 I ja II taotlusvooru toetuse saajad. Esimese taotlusvooru investeeringutoetuste taotlusi võeti vastu 26.11.2007- 19.12.2007 ja teise taotlusvooru taotlusi 22.12.1008-28.01.2009 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA). Esimeses voorus oli toetuse saajaid 270 ja teises voorus 359. Uuringu eesmärgiks on saada ülevaade investeeringuobjektide kasutajatest ja vajalikkusest maapiirkonnas ning arengukavade lühikokkuvõtetest, et täpsustada meetme 3.2 sotsiloogilise uuringu (küsitluse) eesmärki. Antud uuringu kaudne eesmärk on seega teada saada, kas vaatluse all olevate näitajate analüüs annab vastuseid Euroopa Komisjoni poolt püstitatud hindamisküsimustele (lisa 1). Antud uuring puudutab meetme 3.2 seire koondtabelis märgitud seitset siseriiklikku indikaatorit. Kokku on seiretabelis 13 siseriiklikku indikaatorit. Analüüsi aluseks on võetud toetuse taotlemisel taotleja poolt täidetud 1. arengukava lühikokkuvõtte andmed: • küla, alevi, aleviku või linna nimi, mida piirkondlik arengukava hõlmab; • piirkondliku arengukava kehtivuse pikkus ja lõpp; • maapiirkonna tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri olude kirjeldus; • eelisarendatavate valdkondade loetelu tähtsuse järjekorras. 2. avalduse andmed: • investeeringuobjekti kasutajad (teenuste parandamisest kasusaavate inimeste arv maapiirkonnas); • investeeringuobjekti vajalikkus; • investeeringuobjekti kultuurilis-ajalooline väärtus maapiirkonnas. Nimetatud näitajaid PRIAs kohustuslikus korras ei sisestata ehk PRIA elektroonilises andmebaasis neid pole ning need on kättesaadavad üksnes paberkandjal arhiivis. Uuringu otstarbeks moodustati esimese vooru kõigist ja teise vooru esmakordselt toetuse saajate seast 215 suurune valim. Valimisse kuulunud toetuse saajate uuringuks vajalikud andmed taotlusvormidelt sisestati elektroonilisse andmebaasi 2009. aasta oktoobris-novembris. Andmete sisestus toimus PRIAs MS Wordi keskkonda. Andmesisestaja oli Eesti Maaülikooli (EMÜ) majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja. Kuna nimetatud näitajad olid taotlusvormidel tekstina vabas vormis (tähemärkide arv ei olnud ette antud), siis kasutati andmete analüüsimisel tekstianalüüsi (teksti kodeerimist). Teksti kodeerimisjuhend asub lisas 2. Aruandes on tulemused esitatud kogu valimi kui terviku kohta ning võrreldud arengukava kolme rakenduspiirkonna tasandil (piirkondlik arengukava, kohaliku omavalitsuse arengukava ja arengukava rakenduspiirkond on määramata). Uuringu aruanne koosneb valimi ja analüüsi metoodika kirjeldusest, analüüsi põhitulemustest ning järeldustest ja ettepanekutest. Aruande juurde kuulub kaks lisa: Euroopa Komisjoni poolt püstitatud meetme 3.2 hindamisküsimused ja kodeerimisjuhend. Teksti kodeerimisel ja graafikute vormistamisel kasutati MS Excelit ning andmetöötlusel statistikaprogrammi SPSS for Windows 13,0. Uuringu algandmebaas tekstilisel kujul säilitatakse MS Wordi formaadis ning kodeeritud kujul MS Exceli ja SPSS for Windows 13.0 formaadis EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonnas. Analüüsi aruande koostas EMÜ maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Kersti Aro.
Põllumajandustootmise investeeringutoetuste taotlejate finantsolukord ja väljavaated 2009. aastal : analüüs on teostatud MAK 2007-2013 püsihindamise raames
(2009) Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut; Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut
Eesti põllumajandusettevõtetes tekkis 1990ndatel aastatel ühest majandussüsteemist teise üleminekul suur investeeringute puudujääk. Alates 2001. aastast, mil käivitus SAPARD programm, on Eesti põllumajandustootjatel olnud hea võimalus kasutada investeeringute tegemisel EL kaasfinantseeritud investeeringutoetuste abi. Kuna toetuste andmisel on oluliseks kriteeriumiks ettevõtja jätkusuutlikkus, ehk võime investeeringuobjekti sihipäraselt kasutada, siis on toetuse saamiseks kehtestatud ettevõtjatele teatud finantsnäitajate miinimumkriteeriumid.2008 ja 2009 aasta on põllumajandustootjatele keerulised mitmel põhjusel –2008 aasta ilmastikuolude tõttu jäi kasinaks ja kvaliteedilt kehvaks teraviljasaak, samas algas kiire põllumajandussaaduste hindade langus ning üldise majanduskeskkonna kiire jahenemine, koos krediidivõimaluste ahenemisega. Käesolevas aruandes analüüsitakse Eestipõllumajandustootjate finantsnäitajate arengut viimastel aastatel ning väljavaateid lähitulevikus, et välja tuua põllumajandustootjate peamised probleemid, analüüsida, kas investeeringutoetuste kriteeriumide muutmine võiks tootjate keerulist majanduslikkuolukorda leevendada ning pakkuda välja täiendavaid võimalusi sektori aitamiseks.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.1 „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ rakendamistulemuste ja ettevõtjate finantsolukorra analüüs
(2009) Aro, Kersti (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Kangur, Toomas (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eestimaaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.1 rakendamistulemuste ja ettevõtjate finantsolukorra analüüsi eesmärk on: hinnata 2008. aastal toetust taotlenud ettevõtjate põhitegevusalade ja tootmise mitmekesistamise eesmärgil planeeritud kõrvaltegevusalade jaotust; selgitada, kas lubatud investeeringuobjekti tegevusvaldkonnad, mille kohta saab toetust taotleda, on piisavad;analüüsida taotlejate tegevusalade ja meetme 3.1 abil toetatud ehk heakskiidetud investeeringutegevuste seoseid; analüüsida ettevõtjate finantsolukorda toetuse taotlemisel aluseks olnud andmete põhjal ning võrrelda seda statistiliste keskmiste näitajatega. Eesti maaelu arengukavameetme 3.1 eesmärgiks on maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine läbimaapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamise (eelkõige keskustest eemalejäävates piirkondades) ning sellega uute ja paremate töökohtade loomisele kaasaaitamine. Suurprojektide eesmärk on põllumajandustootmise mitmekesistamine ja maaettevõtluse arendamine läbi bioenergiaalaste ja muude innovaatiliste investeeringute, mille kaudu soodustatakse muuhulgas ka keskkonnasõbraliku ettevõtluse arengut ja meetme üldeesmärgist tulenevalt paremate töökohtade loomist. Vaata ka http://www.agri.ee/mak.Käesoleva analüüsi objektiks on nii väike-kui ka suurprojektide toetuse taotlejad. Juhtumid, mil analüüsi on hõlmatud vaid toetuse saajad, on kirjas majandusnäitajate analüüsi metoodika peatükis. Väike-ja suurprojekti määratlemise ning eristamise kriteeriumiteks on toetussumma suurus ja erinevad finantsmajanduslikud kriteeriumid, milledest üks on ettevõtja müügitulu. Müügitulu miinimumsuurus on kehtestatud meetme 3.1 määrusegaja on väga asjakohane projektide eristamiseks analüüsi seisukohalt. Väikeprojekti toetuse taotleja müügitulu taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal peab olema suurem kui 37552 krooni. Suurprojekti toetuse taotlemise korral peab taotleja müügitulu taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal olema suurem kui 500000 krooni. Majandustegevuse mitmekesistajate investeeringutoetuse väikeprojektide taotlusi said maapiirkonnas tegutsevad mikroettevõtjad esitada 14. aprillist kuni 30. aprillini 2008. Suurprojektide taotlusi võeti vastu 01. detsembrist kuni 18. detsembrini 2008. Meetme3.1 kogu eelarve programmiperioodiks 2007–2013 on 1,116 miljardit krooni, mille abil on planeeritud aidata 2013. aasta lõpuks1000 ettevõtjat (500 põllumajandustootjat, 500 muud mikroettevõtjat). Meetme 2008. aasta kahe taotlusvooru eelarve kokku oli 509,4 miljonit krooni, millest väikeprojektide eelarveks oli ette nähtud 388 miljonit krooni ning suurprojektide taotlusvooruks 121,4 miljonit krooni. Sama aasta kahe taotlusvooru aluselmääratud ehk heakskiidetud toetussumma oli 433,3 miljonit krooni. Esimeses ehkväikeprojektide taotlusvoorus võeti vastu 359 taotlust, milledest heakskiidu otsuse said 306 taotlust.Suurprojektide taotlusvoorus võeti vastu 114 taotlust, milledest rahuldati 38 taotlust. Toetuse saajate arv kajastub tabelis 2. Oluline on märkida, et 12 ettevõtjat sai toetust nii väike-kui ka suurprojekti jaoksehk 1/3 suurprojektide ettevõtjatest klassifitseerus mõlemas grupis toetuse saajaks. Analüüsi viis läbi Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond (püsihindaja). Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi. Vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007-2013 püsihindamist Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009.a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Aruande koostasid EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad. Kersti Aro ja Mati Mõtte teostasidtegevusvaldkondade analüüsining Toomas Kangur majandusnäitajate analüüsi.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest 1.6 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmine“ toetust saanud ettevõtete konkurentsivõime ja arenguperspektiivid : uuringu aruanne
(2009) Mõtte, Mati; Räisa, Risto; Kangur, Toomas; Aro, Kersti; Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Põllumajandusministeeriumi korraldusel hindab Eesti Maaülikool (EMÜ) Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) esimese, kolmanda ja neljanda telje tegevusi. Esimese telje hulka kuulub ka meede 1.6. Meede 1.6 on suuantud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes põhitegevusena töötlevad ja turustavad põllumajandustooteid või mittepuidulisi metsasaadusi ja nimetatud toodetega seotud tooteid. Eesmärgiks on parandada nende ettevõtete konkurentsivõimet ja üldist tulemuslikkust (üldiste majandusnäitajate paranemine, keskkonnakoormuse vähenemine, ekspordi kasv jms) ning tagada nende ettevõtete jätkusuutlikkus. MAK meetme 1.6 I taotlusvooru investeeringutoetuse taotlusi võeti vastu 05. maist kuni 11. juulini 2008. aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA). Kokku võeti vastu 49 taotlust. Investeeringutoetus määrati 36 ettevõttele, millele hiljem lisandus veel kaks ettevõtet. Küsitluse alguse momendiks (seisuga 4.08.2009) oli investeeringutoetus välja makstud 18 ettevõttele. Kuna ettevõtete konkurentsivõime hindamine on suhteliselt komplitseeritud ülesanne, peeti otstarbekaks lisaks MAK meetmest 1.6 investeeringutoetust saanud ettevõtete majandusnäitajate analüüsile korraldada sotsioloogiline küsitlus ettevõtjate arvamuse ja suhtumise teada saamiseks. Uuringu lähteülesanne kinnitati 2009. aasta juunis. Lähteülesandes seati eesmärkideks 1. analüüsida sektorite (liha-, piimatoodete tootja jne) lõikes investeeringutoetust saanud ettevõtete konkurentsivõimet, samuti tegutsemisvaldkonna sektori konkurentsivõimet tervikuna ettevõtjate hinnangute alusel. Analüüsida tegureid, mis ettevõtjate hinnangul kõige enam pärsivad nende konkurentsivõimet võrreldes turul tegutsevate konkurentidega ning seda, milliste nimetatud tegurite kõrvaldamiseks oleks ettevõtjatel enam vaja avaliku sektori abi ja 2. hinnata meetmete asjakohasust ning leida vastused Euroopa Komisjoni poolt püstitatud viiele hindamisküsimusele. Need on: (1) Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud uute tehnoloogiate ja uuenduste juurutamisele? (2) Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllu- ja metsasaaduste kvaliteedi parandamisele? (3) Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllu- ja metsasaaduste töötlemise ja turustamise tõhususe parandamisele? (4) Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllumajandus- ja metsandusettevõtete turulepääsu ning suurendanud nende turuosa, ka taastuvenergiasektor? (5) Mil määral investeeringutoetused on parandanud põllumajandus- ja metsandusettevõtete konkurentsivõimet? Küsimustiku esialgse kava pani kokku EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond. Küsimustiku koostamisel tekkinud kitsaskohtade lahendamisel küsiti nõu EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi ettevõtete konkurentsivõimega tegelevatelt õppejõududelt. Järgnevalt saadeti küsimustik põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna töötajatele, kes lisasid küsimustikku hulgaliselt parandus- ja täiendusettepanekuid (parandati ja lisati peamiselt küsimuste vastuste variante). Suurem osa ettepanekutest võeti ankeedi täiendamisel ja parandamisel arvesse. Küsimustik valmis juuli lõpuks. Ankeedis oli 37 küsimust, millest 12 olid avatud küsimused, kus vastusvariante polnud ette antud (lisa 1) ning ülejäänud küsimused olid suletud. Kogu küsimustiku lõikes oli vastajatel võimalus lisada ka kinniste küsimuste vastuste juurde oma arvamus, neid põhjendada ja teha ettepanekuid. Küsimustiku viimase lehe täitis intervjueerija, mis sisaldas ettevõtte üldisi näitajad ja küsitlemist sisaldavaid andmeid. Intervjueerijatel oli kasutada küsitlusjuhend (lisa 2), mille eesmärgiks oli ennetada ja vältida teisitimõistmisi küsitlemisel ja ankeedi täitmisel. Küsitlusjuhend sisaldas küsitlemise ja ankeedi täitmise põhimõtteid ning mõistete selgitusi ja kahte kaarti, mida vastajad said intervjuu käigus küsimustele vastamisel kasutada. Valimisse kaasati kõik MAK meetmest 1.6 toetust saanud 38 ettevõtet. Küsitlus toimus 4. augustit kuni 18. septembrini 2009. aastal. Uuringu aruandes on esitatud järgmised peatükid: ettevõtete üldiseloomustus, toodete reklaamimine ja turustamine, koostöövõime, konkurentsivõime, MAK meetme 1.6 investeeringutoetuse kasutamine ja selle mõju ettevõtetele ning järeldused ja ettepanekud. Aruande juurde kuulub kolm lisa: küsitluse ankeet, küsitlusjuhend ja lahtiste küsimuste vastused. Tulemused on esitatud nii üldjaotusena kui ka viie tegevusvaldkonna (lihatoodete, piimatoodete, valmistoitude tootmine, puu- ja köögivilja töötlemine ning muud valdkonnad) lõikes. Aruande tekstilisse ossa lisati intervjueeritute ütlused. Andmete sisestamisel ja graafikute vormistamisel kasutati MS Excelit ning andmetöötlusel statistikaprogrammi SPSS 13,0. Tuleb märkida, et antud uuring põhineb sotsiloogilisel küsitlusel ehk ettevõtete esindajate arvamustel ja hinnangutel, mis tähendab uuringutulemuste tõlgendamist üksnes sotsiaal-majanduslikus, mitte finants-majanduslikus tähenduses. Uuringugruppi kuulus neli EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna inimest: Mati Mõtte, Risto Räisa, Toomas Kangur ja Kersti Aro. Uuringu aruande koostas Kersti Aro.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.4.1 „Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks“ rakendamistulemuste ja ettevõtjate finantsolukorra analüüs
(2009) Räisa, Risto (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 hõlmab I telje raames ulatuslikke meetmeid põllumajandusliku tootmise konkurentsivõime suurendamiseks ja nõuetele vastava põllumajanduse edendamiseks. Meetme 1.4 „Põllumajandusettevõtete ajakohastamine“ alameede 1.4.1 „Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks“ on otseselt ette nähtud põllumajandusettevõtjate tehnoloogilise taseme tõstmiseks, keskkonna ja loomade heaolu parandamiseks ning tööhõive säilitamiseks maapiirkondades. Käesoleva analüüsi eesmärk on anda ülevaade meetme 1.4.1 rakendamise senistest tulemustest 2008–2009. aastal toetust saanud ettevõtjate ja nende majandusnäitajate analüüsimise kaudu. Analüüs keskendub eesmärgi saavutamisel järgmistele näitajatele: •meetme rakendamise tulemused ettevõtjate tegutsemise ajast lähtuvalt; •ettevõtjate müügitulu ja jaotus; •investeeringute suurus; •müügitulu, töötajate arvu ja toetatava investeeringu summa vahelised seosed; •turulepääsu ja turuosa; •tööviljakus; •ettevõtjate kasumi suurus; •hinnatakse toetust saanud ettevõtjaid analüüsitavate andmete kaudu Eesti Statistikaameti poolt avaldatud keskmiste näitajatega ja meetme vastavust sihtrühmale. Meetme rakendusskeemid valmisid 2007. aasta lõpuks ning toetustaotluste menetlemine toimus põhiliselt 2008. aasta jooksul. Oluliseks nii toetuse saajate arengu kui ka meetme tulemuste hindamise seisukohalt tuleb pidada toetuse määramise aegasid. Alates toetuse määramise otsusest saab tootja kindlustunde oma ettevõtte struktuuri täiendamiseks ning eeldatavasti avalduvad toetuse mõjud otseselt tootmises. Meetme rakendamisega ja toetuste määramise teostas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Meetme 1.4.1 toetuse määramised toimusid 17.06.-11.08.2008. aastal ja 23.-24.04.2009. aastal. Lisaks on tehtud seoses vaiete ja rahaliste vahendite muutumisega täiendavaid määramisi üksikutele taotlustele. Meetme kasutusele võetud eelarve perioodil 2007-2008. aasta on 903,7 miljonit krooni, millest määratud toetuse summa on 890,1 miljonit krooni. Käesoleva analüüsi viis läbi Eesti Maaülikooli (EMÜ) majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi. Vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAKi püsihindamist EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut (püsihindaja). Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Analüüsi aruande koostas EMÜ maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Risto Räisa.
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetme 1.4.2 „Investeeringud loomakasvatusehitistesse“ rakendamistulemuste ja ettevõtjate finantsolukorra analüüs
(2009) Räisa, Risto (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 hõlmab I telje raames ulatuslikke meetmeid põllumajandusliku tootmise konkurentsivõime suurendamiseks ja nõuetele vastava põllumajanduse edendamiseks. Meetme 1.4 „Põllumajandusettevõtete ajakohastamine“ alameede 1.4.2 „Investeeringud loomakasvatusehitistesse“ on otseselt ette nähtud loomakasvatusega tegelevate ettevõtjate konkurentsivõime suurendamiseks, sh uute tehnoloogiate ja innovatsiooni kasutuselevõtmise soodustamiseks, samuti keskkonna- ja tööohutuse ning loomade heaolu parandamisega kaasnevate nõuete täitmisele kaasaaitamiseks. Käesoleva analüüsi eesmärk on anda ülevaade meetme 1.4.2 rakendamise senistest tulemustest 2008.–2009. aastal toetust saanud ettevõtjate ja nende majandusnäitajate analüüsimise kaudu. Analüüs keskendub eesmärgi saavutamisel järgmistele näitajatele: •meetme rakendamise tulemused ettevõtjate tegutsemise ajast lähtuvalt; •ettevõtjate müügitulu ja jaotus; •investeeringute suurus; •müügitulu, töötajate arvu ja toetatava investeeringu summa vahelised seosed; •turulepääsu; •tööviljakus; •keskmine loomakoha maksumus; •hinnatakse toetust saanud ettevõtjaid analüüsitavate andmete kaudu Eesti Statistikaameti poolt avaldatud keskmiste näitajatega ja meetme vastavust sihtrühmale. Meetme rakendusskeemid valmisid 2007. aasta lõpuks ning toetustaotluste menetlemine toimus põhiliselt 2008. aasta jooksul. Oluliseks nii toetuse saajate arengu kui ka meetme tulemuste hindamise seisukohalt tuleb pidada toetuse määramise aegasid. Alates toetuse määramise otsusest saab tootja kindlustunde planeeritava investeeringu elluviimiseks ning eeldatavasti avalduvad toetuse mõjud otseselt tootmises. Meetme rakendamise ja toetuste määramise teostas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Meetme 1.4.2 toetuse määramised on toimunud 15.07.–11.08.2008. aastal ja 30.06.2009. aastal. Lisaks on tehtud seoses vaiete ja rahaliste vahendite muutumisega täiendavaid määramisi üksikutele taotlustele. Meetme kasutusele võetud eelarve perioodil 2007.–2008. aasta oli 748,41 miljonit krooni. Meetme alusel taotles toestust 238 ettevõtjat. Nõuetele vastavaid taotluseid oli 221. Seisuga 31.08.2009 oli toetus määratud 215-le toetuse taotlejale. Meetme 1.4.2 alusel said toetust taotleda veise-, sea-, lamba-, kitse-, hobuse- või linnukasvatusega tegelevad põllumajandustootjad, põllumajandustootjate ühistegevuse organisatsioonid või omavahel lepingulist koostööd tegevad iseseisvad põllumajandustootjad. Käesoleva analüüsi viis läbi Eesti Maaülikooli (EMÜ) majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi. Vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAKi püsihindamist EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut (püsihindaja). Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Analüüsi aruande koostas EMÜ maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Risto Räisa ja Mati Mõtte (punktis 6 teostatud analüüs).
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus” rakendamistulemuste ja ettevõtjate majandusliku struktuuri analüüs
(2009) Mõtte, Mati (koostaja); Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Käesoleva programmperioodi Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) hõlmab I telje raames ulatuslikke meetmeid põllumajandusliku tootmise konkurentsivõime suurendamiseks ja nõuetele vastava põllumajanduse edendamiseks. Eestil on võimalik MAKi raames toetada põllumajandust ning maaelu arengut ligikaudu 14,63 mld Eesti krooni ulatuses. Otseselt tehnoloogilise taseme tõstmiseks, keskkonna ja loomade heaolu parandamiseks ning tööhõive säilitamiseks maapiirkondades on programmeeritud meetmed 1.4.1 ja 1.4.2. Lisaks on programmeeritud meede 1.2, mis on suunatud noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamisele ja põlvkondade vahetusele kaasaaitamisele. Noorte tootjate toetuse meetme mõju on oluline ka noorte kaasamiseks maapiirkonna kogukonna arendamisse. Meetmele omased eesmärgid on järgmised: •noorte põllumajandustootjate abistamine põllumajandusliku majapidamise sisseseadmisel; •noorte põllumajandustootjate ettevõtte edaspidine struktuuriline kohandamine; •tööhõivevõimaluste laiendamine noortele; •noorte kaasamine maakogukonna arendamisse.Käesolevas analüüsis keskendutakse meetme 1.2 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuserakendamistulemuste ja ettevõtjate majandusliku olukorra analüüsimisele toetuse taotlemisel esitatud andmete alusel. Analüüsi eesmärgid on järgmised: •hinnata meetmete 1.2 rakendamise senistest tulemusi 2008. aastal kahes taotlusvoorus toetust taotlenud ettevõtjate kaudu; •anda ülevaade ettevõtjate tegutsemise ajast ja olemasoleva tootmise ülevõtmise osakaalust. Teostada analüüs tegevusalade lõikes; •toetuse taotlejate erialase ettevalmistuse olemasolu uurimine, kuna meede 1.2 kuulub teadmiste suurendamisele ja inimpotentsiaali parandamisele suunatud meetmete hulka; •analüüsida noorte tootjate struktuuri kasutusele võetud/võetava põllumajandusmaa pindala, töötajate arvu ja müügitulu alusel; •analüüsi tulemuste alusel on võimalik teha järeldused meetmekvaliteedi ja vastavuse osas sihtgruppidele. Samuti on võimalik määrata kindlaks meetmete kriteeriumite ümberkujundamine, mis võib osutuda vajalikuks meetmete ja programmi eesmärkide täitmisel. Analüüsi käigus ei teostatud võrdlusi Eesti keskmiste näitajatega (Eesti Statistikaameti ega ka FADN andmebaasiga), kuna lähteülesandes püstitatud eesmärk oli suunatud meetme 1.2 ettevõtjate struktuuri analüüsimisele. Võrdlused on teostatud toetuse saajate ja mittesaajate vahel. Meetme 1.2 rakendusskeem valmis 2007. aasta lõpus ning toetustaotluste menetlemine toimus 2008. aasta jooksul. Oluliseks nii toetuse saajate arengu kui ka meetme tulemuste hindamise seisukohalt tuleb silmas pidada toetuse määramise aegasid. Alates toetuse määramise otsusest saab ettevõtja kindlustunde oma ettevõtte struktuuri täiendamiseks ning eeldatavasti avalduvad toetuse mõjud otseselt tootmises. Toetuse määramised on toimunud järgmiselt: •I taotlusvooru lõpetav toetuse määramine 30.06.2008; •II taotlusvooru lõpetav toetuse määramine 13.02.2009-04.03.2009. Meetme eelarve oli nimetatud toetuste määramiste puhul 112 mln krooni. MAKi kohaselt on meetme 1.2 eelarve kokku 185,5 mln krooni. Seega analüüsitavate taotlusvoorude osakaal eelarve alusel moodustab 60,4%, mis rõhutab meetme 1.2 vahehindamise etappi jõudmist ning toetuse taotlejate analüüsimise olulisust. Toetuse määramise järgselt maksti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt toetused 30 tööpäeva jooksul ettevõtjatele välja. Käesoleva analüüsi viis läbi Eesti Maaülikooli (EMÜ) majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi. Vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAKi püsihindamist EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut (püsihindaja). Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Analüüsi aruande koostas EMÜ maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Mati Mõtte ja Kersti Aro.
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.5.2 rakendamistulemuste analüüs I ja II taotlusvooru alusel
(2010) Prants, Jaana (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje „Metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus“meetme (edaspidi meede 1.5.2) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli Majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2010. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö.Meede 1.5.2 kuulub Eesti maaelu arengukava (edaspidi MAK) 2007–2013 1. telge. Telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Meede on ellukutsutud vajadusestedendada puiduliste metsandussaaduste töötlemisega tegelevate mikroettevõtete konkurentsivõimelistarengut, soodustada innovaatilise ja mikroettevõtja jaoks uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõttu ja toote sortimendi laiendamist, tagades puiduliste metsandussaaduste ökonoomse ja tõhusa kasutamise. Meetme 1.5.2 taotlusvoorud olidavatud kakskorda:1)29. september 2008 kuni 24. oktoober 2008;2)24. august 2009 kuni 11. september 2009. Edaspidi nimetatakse vastavalt I taotlusvoor ja II taotlusvoor. Käesolev rakendusanalüüs on teine meetme 1.5.2 rakendamist hindav dokument, milles keskendutakse kahetaotlusvooru toetuse määramise tulemuste hindamisele. Aasta 2010 esimesel poolel valmis „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2009. aasta aruanne“. Tegemist on dokumendiga, mis sisaldab muuhulgaskokkuvõtet meetme 1.5.2 rakendamise tulemuste kohta ning kokkuvõtvaid hinnanguid. Käesoleva rakendusuuringu eesmärgid on järgmised:1)võrrelda I ja II taotlusvooru tulemusi;2) hinnata korduvtaotlejate hulka ja korduvtaotluste rahastamise tõenäosust;3) anda ülevaade ettevõtjate planeeritavatesttegevustest jaolemasolevatest kogemustest;4) hinnata investeeringute teostamise aktiivsust;5) analüüsida toetuse saajate finantsmajanduslike näitajate võimalikke seoseid;6) analüüsida meetme eesmärkide täituvuse tõenäosust. Analüüsi käigus võrreldakse vastavalt analüüsi spetsiifikast lähtuvalt I ja II taotlusvooru ettevõtjaid. Meetme 2010. aasta rakendusanalüüsi koostasid EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad: Jaana Prants ja Mati Mõtte.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.2 „Külade uuendamine ja arendamine“ mõju maapiirkonnale ning selle elanikele : uuringu aruanne
(2010) Prants, Jaana (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti külaelu iseloomustab hõreasustus, mis on iseloomulik kogu Eestile. Kui suurimas linnas Tallinnas elab 30% Eesti rahvastikust, siis Eesti 4433 külas elab vaid 20% elanikest. Teenuste osutamise vähenemine maapiirkondades on seotud madala asustustihedusega ning seetõttu on maapiirkonnad alalise elukeskkonnana väheatraktiivsed. Elukvaliteedi parandamine on maaelanike arvu säilimise ja ka kasvu seisukohast olulise tähtsusega.Viimastel aastatel on suurenenud mittetulundusühingute tähtsus –need ei ole enam muude sektorite kõrval marginaalsed ühendused. Kindlasti peaks mittetulunduslikku majandustegevust soodustama, et anda kolmandale sektorile suuremat iseseisvust, sest need tegevused seovad inimesi ka rohkem kodukohaga. Küla sotsiaalse infrastruktuuri parandamise seisukohalt on oluline eelnevate programmide raames alustatud, külaelanike ühiseks tegevuseks mõeldud ühiskondlike ehitiste ja muude rajatiste kordategemise jätkamine. See suurendab elanikkonna võimalusi teha koostööd ning korraldada ühisüritusi, võimaldab ligipääsu informatsioonile, parandab välisilmet ja üldist elukeskkonna kvaliteeti. Kultuuripärandi väärtustamine suurendab elukeskkonna atraktiivsust ning kogukond saab sellesosas oma õla alla panna. Külaelu arendamise toetuse eesmärk on toetada maapiirkonna elukeskkonna ja kultuuripärandi säilimist ning sotsiaalse infrastruktuuri arendamist. Toetus on eelkõige mõeldud mittetulundussektorile, kuid samuti saavad toetust ettevõtjad, kes arendavad avalikuks kasutamiseks mõeldud objekte. Käesoleva uuringu esimeseks eesmärgiks onsaada tagasisidet Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetmest 3.2 „Külade uuendamine ja arendamine“toetuse saajatelt (mittetulundusühingutelt, sihtasutustelt, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatelt), kohalike omavalitsuste esindajatelt, valla elanikelt ja maakondlike hindamiskomisjoni esimeestelt ja liikmeteltnimetatud meetme rakendumise kohta ning meetme mõjust maapiirkonna elukeskkonna arengule ja kogukonnale. Uuringu teiseks eesmärgiks on analüüsida meetmest 3.2 toetuse taotlemise aluseks oleva (küla, külade, alevi vms) arengukava mõju maapiirkonnale. Andmete kogumise aluseks oli küsitlus. Küsitluse korraldamisel lähtuti triangulatsiooni põhimõttest, mille kohaselt tuli iga väite jaoks (ühe ja sama küsimuse jaoks) koguda infot vähemalt kahest, soovitavalt kolmest infoallikast. Erinevaid väiteid omavahel võrreldes kasutatianalüüsis seda väidet, mis leidiskinnitust vähemalt mitme allika poolt. Kirjeldatud seisukohast küsitleti 1) toetuse saajaid (mittetulundusühingud, sihtasutused, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad), kellele oli Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 2009. aasta lõpu seisuga toetuse välja maksnud(va ettevalmistavad tööd), 2) kohaliku omavalitsuse ametnikke, 3) valla elanikke ja 4) maakondlike hindamiskomisjonide esimehi jaliikmeid. Valimisse kaasatijärgmised maakonnad ja vallad: Ida-Virumaa Alajõe vald, Järvamaa Albu vald, Läänemaa Hanila vald, Pärnumaa Are vald ja Võrumaa Antsla vald. Andmete kogumine toimus standardiseeritud küsitluse vormis. Neli erinevat küsimustikku valmistas ette kooskõlastatult Põllumajandusministeeriumiga MAK I, III ja IV telje püsihindaja (püsihindaja) vastavalt eelnevalt kirjeldatud sihtgrupile. Küsitlus toimus 2010. aasta maist juulini. Küsitluse korraldas püsihindaja. Uuringu aruanne koosneb valimi ja analüüsi metoodika kirjeldusest, küsitluse põhitulemustest, kokkuvõttest, järeldustest, kasutatud kirjanduseloetelust ning lisadest. Lisas asuvad küsitluste ankeedid. Aruande koostas EMÜ maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Jaana Prants.
Nõuandeteenuste mõju põllumajandus- ja metsandussektorile : uuring Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.3 Nõuandesüsteemi ja –teenuste toetamine tarbeks : uuringu aruanne
(2010) Aro, Kersti (koostaja); Prants, Jaana (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Kvaliteetse ja nõudlusele orienteeritud nõuandeteenuse laiem levik on Eesti põllumajanduse arenemise seisukohast väga oluline. Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (edaspidi MAK) meetme 1.3 Nõuandesüsteemi ja –teenuste toetamine eesmärgiks on toetada põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele ettenähtud nõuandeteenuse kättesaadavust. Küsitluse momendil jagunesmeede kaheks tegevuseks. Meetme esimese tegevusega toetataksepõllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele nõuandeteenuse võimaldamist (tegevustrakendatakse alates 2008. aastast), mille eesmärgiks onnõuande pakkumise soodustamine ettevõtjate tegevuse vastavusse viimiseks kohustuslikke majandamisnõudeid, häid põllumajandus-jakeskkonnatingimusi ning töötervishoiu ja tööohutusnõudeid silmas pidades ning et ettevõtjad saaksid oma ettevõtet või tegevusi paremini majandada majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte arvestades. Seega ontegevuse sihiks aidata põllumajandusettevõtjatel ja erametsaomanikel katta kulusid, mis tekivad nõuandeteenusekasutamisest, et arendada ettevõtete üldist toimimist ning ühtlasi tõsta põllumajandustootjate teadlikkust erinevatest nõuetest. Tegemist on investeeringutoetusega, st taotleja saab toetuse kätte peale nõuande eest tasumist. Meetme teise tegevusega toetataksenõuandesüsteemi arendamist nõuandeteenuse hea kättesaadavuse tagamisel. Tegevust rakendatakse alates 2007. aastast. Põllu-ja maamajanduse nõuandesüsteemi kuulub Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandesüsteemi koordineeriv keskus (edaspidi koordineeriv keskus) ja 15 maakondlikku nõuandekeskust, mis on oma olemuselt iseseisvad üksused ning tulenevalt maakonna spetsialistide aktiivsusest ja ajalooliselt väljakujunenud olukorrast on kas iseseisvad juriidilised isikud või seotud talu-või tootjate liitudega. Nõuandeteenust osutavad nõuandekeskusega lepingulises suhetes olevad konsulendid. Iga keskusejuures tegutsevadvähemalt taimekasvatuse, loomakasvatuse ja finantsmajanduse valdkondades kutseomandanud konsulendid. Varasemates nõustamisvajadust, nõuandeteenust ja –süsteemi puudutavates uuringutes on analüüsitud nõuandeteenuse kasutajate rahulolu ja vajadust nõuandeteenuse järele, kuid samas pole selget ülevaadet teenuse mõjust ettevõtjate majandustegevusele. Antud uuringu eesmärgiks on saada tagasisidet põllumajandustootjatelt, erametsa valdajatelt ja nõuandeteenuse pakkujatelt meetme 1.3 kohta ning analüüsida, millist mõju avaldab meetme 1.3 nõuandetoetus (edaspidi nõuandetoetus) põllumajandus-ja metsamajandusettevõtjate majandustegevusele. Uuring annab ülevaate nõuandeteenuse kvaliteedist, pakkumisest ning kasutamisest ettevõtjate seas, teenuse perspektiividest ning vajadusest teenuse järele. Uuringu ülesanne on: 1. Hinnata meetme vastavust sihtrühmale (põllumajandustootjad ja erametsa valdajad) ning hinnata meetme rakendamise vastavust meetme eesmärkidele; 2.Hinnata meetme rakendamise mõju toetuse saajate majandustegevusele; 3.Anda ülevaade nõuandeteenuse kvaliteedist, kasutamisest, efektiivsusest ning selle vastavusest vajadusele; 4.Hinnata nõuandeteenuse vajadust tulevikus. Uuringu valimisse kuulusid kõik meetme 1.3 põllumajandustootjatest ja erametsa valdajatest toetuse taotlejad, kes olid seisuga 30.04.2010 toetust taotlenud (siia kuulusid 02.01.2008–30.11.2008 ja 02.01.2009–30.11.2009 toimunud taotlusvooru ning osaliselt ka 02.01.2010-30.11.2010 toimuva taotlusvooru toetuse taotlejad) ning 2010. aasta kevade seisuga koordineeriva keskuse andmebaasisolevad kutse omistanudnõuandeteenuse pakkujad (edaspidi konsulendid). Kuna üldjuhul kõikidele meetmest 1.3 toetuse taotlejatele ka toetus määratakse, nimetatakse edaspidi toetuse taotlejaid toetuse saajateks. Andmete kogumine toimus standardiseeritud küsitluse vormis veebiküsitlusena eFormulari küsitluskeskkonnas. Kaks erinevat küsimustikku valmistas ette kooskõlastatult Põllumajandusministeeriumiga (edaspidi PM) MAK esimese, kolmanda ja neljanda telje püsihindaja Eesti Maaülikool (edaspidi püsihindaja), vastavalt eelnevalt kirjeldatud sihtgrupile, arvestades seejuures MAK vahehindaja (Ernst & Young Baltic AS) ettepanekute ja arvamustega. Küsitlus toimus 04.06.2010-06.07.2010. Küsitlemise korraldas püsihindaja. Hinnangute andmisel lähtusid küsitletavad oma kogemustele nõuandetoetuse ja muu nõuandeteenuse kohta, mille olid aastatel 2007-2010 toetuse saajad saanud ning konsulendid pakkunud. Majandusnäitajate analüüsil kasutati lisaks küsitlusandemetele äriregistrist toetuse saajate 2008. ja 2009. aasta majandusaasta aruannetest kogutud andmeid. Tulenevalt uuringu eesmärgist analüüsiti nõuandetoetust saanud ettevõtjate hinnanguid aastatel 2007-2010 saadud nõuandeteenuse mõjude kohta ning toetatud ettevõtjate 2008. ja 2009. aastate majandusnäitajaid. Saadud tulemusi võrreldi püsihindamise aastaaruandes kajastatud näitajatega ning põllumajandussektori keskmiste vastavate näitajatega Statistikaameti (edaspidi ESA) andmetele tuginedes.Peale selle kasutati võrdlusandmetena alates 2007. aastast PM tellimusel valminud nõustamisvajadust, nõuandeteenust ja –süsteemi puudutavate uuringute tulemusi. Aruandes on tulemused esitatud kogu Eesti kui terviku kohta ning lisaks võrreldud erinevate sihtgruppide lõikes (toetuse saajad ja konsulendid ning toetuse saajad on omakorda jagatud peamise tegevusala alusel viide gruppi: piimatootja, segatootja, loomakasvataja, taimekasvataja ja muu). Jälgimise hõlbustamiseks varustati alapeatükid võrdlevate andmetega tabelkujul, andmete võrdlusmomendid varasemate uuringutulemustega tähistati tekstis tumeda kirjaga ning vahejäreldused toodi välja iga peatüki lõpus. Uuringu aruanne jaguneb kolmeks osaks. Esimene osa puudutab uuringu valimi kujunemist, andmete kogumise ja analüüsi metoodikat. Teises osas kajastub toetuse saajate üldiseloomustus. Kolmas osa puudutab nõuandeteenuse kasutamist praegu ja tulevikus. Neljas osa käsitleb nõuandeteenuse mõju toetuse saajate majandustegevusele. Aruande lõpus on toodud kokkuvõte, järeldused, ettepanekud, kasutatud materjalide loetelu ning lisa. Lisas asuvad küsitluse ankeedid ja küsimustikuga saadud lahtiste küsimuste vastused. Aruande koostasid EMÜ maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad Kersti Aro (küsitlusandmete analüüs) ja Jaana Prants (toetuse saajate majandusnäitajate analüüs).
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.4.3 „Bioenergia tootmise investeeringutoetus“ rakendamistulemuste analüüs
(2010) Mõtte, Mati (koostaja); Simmo, Sirje (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje „Bioenergia tootmise investeeringutoetuse“ meetme (edaspidi meede 1.4.3) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2010. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. Meede 1.4.3 kuulub MAK 2007–2013 1. telge ja on meetme 1.4 „Põllumajandusettevõtete ajakohastamise“ alameede. MAK 2007–2013 1. telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Meede 1.4.3 on ette nähtud põllumajandusettevõtete tootmise mitmekesistamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks bioenergia kasutusele võtmise kaudu. Meetme 1.4.3 alusel saavad toetust taotleda maapiirkonnas tegutsevad põllumajandustootjad, kelle põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu moodustab vähemalt 50% ettevõtja kogu müügitulust. Meetme 1.4.3 taotlusvoorud on olnud avatud kaks korda: 1) 18.08.2007–17.09.2008; 2) 24.08.2009–14.09.2009. Edaspidi nimetatakse vastavalt I taotlusvoor ja II taotlusvoor. Käesolev rakendusanalüüs on teine meetme 1.4.3 rakendamist hindav dokument. 2010. aasta esimesel poolel valmis „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2009. aasta aruanne“. Tegemist on dokumendiga, mis sisaldab muuhulgas meetme 1.4.3 kahe taotlusvooru kokkuvõtlikku ülevaadet. Käesoleva rakendusanalüüsi eesmärgid meetme 1.4.3 I ja II taotlusvooru taotluste ning ettevõtjate analüüsimisel on järgmised: 1) hinnata toetuse saajate varasemat kogemust investeeringutoetuste saamisel; 2) analüüsida meetme 1.4 toetuse piirmäära täituvust 1.4.3 toetuse saajatel; 3) kaardistada meetme sihttaseme – toetust saanud ettevõtjate arv – täitumise tõenäosus; 4) uurida, millised seosed on valitud investeeringu ja toetuse saaja senise tegevuse vahel. Käesoleva rakendusanalüüsi 2010. aasta II kvartalis koostasid EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad: Mati Mõtte ja Sirje Simmo.
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.4.1 „Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks“ rakendamistulemuste analüüs : III taotlusvoor
(2010) Simmo, Sirje (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme 1.4 „Põllumajandusettevõtete ajakohastamise“ alameetme 1.4.1 „Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks“ püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2010. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. MAK 1. telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõimeparandamisele. Meede 1.4.1 on ette nähtud põllumajandusettevõtjate tehnoloogilise taseme tõstmiseks, keskkonna ja loomade heaolu parandamiseks ning tööhõive säilitamiseks maapiirkondades. Meetme 1.4.1 alusel saavad toetust taotleda mikropõllumajandusettevõtjad, kelle omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu moodustab vähemalt 50% ettevõtja kogu müügitulust. Meetme 1.4.1 taotlusvoorud on olnud avatud kolm korda:1)17.12.2007–07.02.2008; 2)24.10.2008–15.12.2008; 3)16.11.2009 –30.11.2009. Edaspidi nimetatakse vastavalt I taotlusvoor, II taotlusvoor ja III taotlusvoor. Käesolev rakendusanalüüs on kolmas meetme 1.4.1 rakendamist hindav dokument. Esimene dokument, miskäsitleb meetme 1.4.1 rakendamistulemusi, on 2009.aastal koostatud „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetme 1.4.1 „Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks“ rakendustulemuste ja ettevõtjate finantsolukorra analüüs“. Analüüsi eesmärgiks oli anda ülevaade meetme 1.4.1 rakendamise senistest tulemustest 2008–2009.aastaltoetust saanud ettevõtjate ja nende majandusnäitajate analüüsi kaudu. 2010. aasta esimesel poolel valmis „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2009. aasta aruanne“. Tegemist on dokumendiga, mis sisaldab muuhulgas meetme 1.4.1 rakendustulemuste kokkuvõtet.Käesoleva rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised:1)hinnata meetme sihttasemete täituvust;2)analüüsida toetuse saajate hulka läbi meetme piirmäära täituvuse;3)uurida ettevõtjate eelnevat investeeringutoetuste saamise kogemust;4)võrrelda toetuse saajate tegevusala ja kavandatavate investeeringute omavahelist seotust;5) analüüsida hindamiskriteeriumite mõju. Käesoleva rakendusanalüüsi koostasid 2010. aasta III kvartalis EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna täiendav ekspert Sirje Simmo ning töötaja Mati Mõtte
Lihtsustatud hankemenetlusega riigihanke „Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analüüs ja pärandmaastike tsoneering“ lõpparuanne
(Eesti Maaülikool, 2010) Semm, Maaria; Sepp, Kalev; Tomson, Pille; Kull, Anne; Kikas, Tambet; Jagomägi, Jüri; Kokk, Anne
Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analüüsi ja pärandmaastike tsoneeringu üldeesmärgiks on koostada Lahemaa rahvuspargi maastike tsoneering ajaloolise maakasutuse/maakatte püsivuse ja muutuste alusel ning koostada soovitused määratletud tsoonide edaspidiseks korralduseks ja kaitseks. Maakasutuse/katte tsoonide kirjeldused peavad sisaldama soovitusi, missugust maastikumustrit ja maakasutust peab antud tsoonis kaitsma, säilitama või taastama lähima 50 aasta jooksul ning väärtusklassi. Uuring on toeks uue Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõule ja aluseks kaitsekorralduskava väljatöötamisele. Töö koostamisel on lähtutud riigihanke „Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuringud: Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse inventuuri ja pärandmaastike tsoneering“ lähteülesandes (lisa 1) sätestatud tingimustele. Eestis on pärandmaastik ja pärand-kultuurmaastik vastena kasutatud ka traditsioonilise maastiku terminit. Traditsioonilise ehk pärandmaastike mõiste sisaldab viiteid pikaajalisele inimmõjule ja traditsioonilisele maakasutusele ning mõistet selgitatakse poollooduslike koosluste kaudu, kuid üldjuhul ei anta kindlat ajalist määrangut, millisest perioodist traditsiooniliseks või pärandmaastikuks peetav maastik peaks pärinema (Tomson, 2007). Pärandmaastike ehk traditsiooniliste maastikena väärtustatakse Eestis tihti just enne 1940. aastat eksisteerinud talumaastikke (Kasepalu, 1991; Korge, 1995; Sinijärv, 2005 jpt). Põhja- ja Lääne-Eesti maastike käsitlemisel on see ka põhjendatud, kuna maastikes toimunud muutused 19. sajandil olid väiksemad kui näiteks Lõuna-Eestis. K. Hellström (2007) liigitab pärandmaastikuks ka maastiku, kus on teineteise kõrval (all, peal) säilinud selgeid jälgi erinevatest ajaperioodidest muinasajast tänapäevani. Vastuse küsimusele, millise perioodi maakasutust ja vastavat maastikupilti tuleks Lahemaal hoida või taastada, peaks andma Lahemaa maastikes viimase 100−150 aasta jooksul toimunud põhiliste muutuste ning maakasutuse mõju väljaselgitamine Lahemaa iseloomulike koosluste ja maastike kujunemisele. Peamised näitajad, mille alusel maastikke iseloomustada ja muutusi hinnata saab, on põllumajandusliku maa (sh künnimaa ja loodusliku rohumaa) ja metsa vahekord (Palang ja Mander, 2000). Seega käsitletakse kultuurmaastikku laiemalt, kuid siiski erilise tähelepanuga pärandmaastikele (enne 1940. aastat väljakujunenud maakasutus, selged jäljed erinevatest ajaperioodidest). Uuringu töögruppi kuulusid prof. Kalev Sepp, Maaria Semm, Anne Kull (Eesti Maaülikool), Jüri Jagomägi, Anne Kokk (Regio AS) ja Tambet Kikas (Põllumajandusuuringute Keskus). Konsultandina osales protsessis Pille Tomson (Eesti Maaülikool). Projekti täitmise perioodil toimus tellijaga kolm töökoosolekut (17.08, 9.11 ja 9.12.2010, lisa 2). Projekti täitjad tutvustasid käimasolevat uuringut kultuuripärandi valdkondlikule töögrupile 5. oktoobril 2010. aastal ja kohalikele elanikele Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi inventuure tutvustaval infopäeval 6. novembril 2010. aastal (lisa 3). Uuringu lõpparuanne sisaldab metoodika kirjeldust digitaliseerimise ja probleemsete kohtade väljatoomise kohta, metoodika kirjeldust maakasutuse/maakatte muutuste analüüsimise kohta ja maastike tsoneeringut koos soovitustega. Lõpparuande osadeks on kaardikihid MapInfo formaadis: • Alad.TAB • Jooned_LM_korret.TAB (teed) • Hooned.TAB • Moisak_alad.TAB • Ajaloolised_oued.TAB • Piirkonnad.TAB
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 neljanda telje „Leader“ projektitaotluste rakendamistulemuste analüüs seisuga 30.06.2010.a.
(2010) Simmo, Sirje (koostaja); Kangur, Toomas (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Leader on Euroopa Liidu algatatud programm maaelu arengu ja kohaliku initsiatiivi toetuseks. Eesti alustas Leader programmi põhimõtete rakendamist RAK meetme 3.6 Kohalikul initsiatiivil põhinevate arendusprojektide elluviimine –Leader kaudu. Taotlusvoor oli avatud 2006. aasta sügise alguses, mil Leader meetme raames taotles toetust 24 kohalikku tegevusgruppi, hõlmates 181 omavalitsusüksust ning ligi 93% kogu maapiirkonnast. RAK meetme 3.6 tegevustes osalemine andis kohalikele tegevusgruppidele võimaluse koostada oma piirkondlik maaelu arengustrateegia, et taotleda rahalisi vahendeid MAK programmist selle rakendamiseks. Sama programmi raames kolm tegevusgruppi teostasid lisaks oma arengustrateegia täiendamisele ka väikeses mahus projekte. MAK programmiperioodi alguses loodi jubaeksisteerivale 24 tegevusgrupile lisaks kaks uut tegevusgruppi. Leader meetme üldeesmärgiks on kohaliku algatuse edendamine, põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamine läbi maapiirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise. Leader meetme rakendamine koosneb kahest osast –Leader tegevusgruppide arendamine ja Leader tegevusgruppide strateegiate rakendamine. Käesolev rakendusuuring puudutab vaid strateegiate rakendamise uuringut ehk projektitaotluste põhjalikku analüüsi. MAK perioodil projektitaotlusi võtavad vastu Leader tegevusgrupid alates 2009. aasta algusest. Skeem on järgmine:1)Leader tegevusgrupp kuulutab välja strateegia rakendamise meetmete või meetme taotlusvooru;2)Leader tegevusgrupi tegevuspiirkonda kuuluvad kohalikud omavalitused, tegevuspiirkonnas tegutsevad ettevõtjad ja mittetulunduslikud ühendused esitavad taotlused kohalikule tegevusgrupile;3)Leader tegevusgrupp kontrollib ja hindab taotlusi ning strateegia rakendamist kõige enam mõjutavad projektid kiidetakse heaks (eelarve piires), mis annab ühtlasi õiguse taotluse esitamiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA);4)PRIA kontrollib heakskiidetud taotlused ja annab omapoolse otsuse, millele tuginedes on projekti teostajal kindlus projektinõuetekohaseks elluviimiseks. Käesolevas rakendusanalüüsis on fookusesse võetud taotlused, mis on esitatud PRIA-sse. Antud rakendusanalüüs on teine püsihindaja poolt koostatud ja Leader rakendamist hindav dokument. Esimene dokument oli 2010. aasta esimesel poolel valminud „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2009. aasta aruanne“. Tegemist on dokumendiga, mis sisaldab muuhulgas Leader rakendustulemuste kokkuvõtet. Käesoleva rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised:1)hinnata projektitaotluste mõju meetme sihttasemete täitumisele;2)uurida toetuse saajate kogemusi teistest MAK programmi telgedest toetuse saamisel;3)analüüsida erinevate juriidiliste ja tegevusvormide aktiivsust Leader programmis maakondade ja tegevusgruppide lõikes;4) hinnata planeeritavate investeeringute jaotust. Käesoleva rakendusanalüüsi koostasid 2010. aasta III kvartalis EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna täiendav ekspert Sirje Simmo ning töötaja Toomas Kangur.
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.6.1 rakendamistulemuste analüüs I ja II taotlusvooru alusel
(2010) Simmo, Sirje (koostaja); Kangur, Toomas (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ (edaspidi meede 1.6.1) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007-2013 raames Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2010. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. Meede 1.6.1 on suunatud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes põhitegevusena töötlevad ja turustavad põllumajandustooteid või mittepuidulisi metsandussaaduste tooteid ja nimetatud toodete töötlemisest saadud tooteid. Meetme eesmärgiks on parandada töötleva tööstuse konkurentsivõimet ja üldist tulemuslikkust ning tagada ettevõtete jätkusuutlikkus. Üldise tulemuslikkuse all peetakse silmas majandusnäitajate paranemist, keskkonnakoormuse vähendamist ja ekspordi suurenemist. Meetme 1.6.1 taotlusvoorud on olnud avatud kaks korda: 1)5. mai kuni 11. juuli 2008.a; 2)3. august kuni 14.august 2009.a. Edaspidi nimetatakse vastavalt I taotlusvoor ja II taotlusvoor. Käesolev rakendusanalüüs on kolmas meetme 1.6.1 rakendamist hindav dokument, milles keskendutakse peamiselt II taotlusvooru tulemuste võrdlemisele I taotlusvooruga. Aastal 2009 (august-september) koostati püsihindaja poolne lõpparuanne uuringule „„Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ toetust saanud ettevõtete konkurentsivõime ja arenguperspektiivid““. Uuring käsitleb I taotlusvooru toetuse saajate konkurentsivõimet, konkurentsivõimet mõjutavaid tegureid, avalikult sektorilt abivajadust ning meetmega seatud eesmärkide täitmist ettevõtjatelt intervjuude käigus kogutud andmete alusel. 2010 aasta esimesel poolel valmis „Eesti maaelu arengukava 2007-2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2009. aasta aruanne“. Tegemist on dokumendiga, kus käsitletakse muuhulgas meetme 1.6.1 rakendamist. Dokumendi peamine eesmärk oli siiski välja tuua meetme kaudu saavutatud tulemused 2009. aasta lõpuks ning ettevõtjate baasnäitajad taotlemise hetkel. Aruandes on analüüsitud nii I kui ka II taotlusvooru toetuse saajaid. Vaatluse alla on võetud investeeringud, erinevad majandusnäitajad ning ettevõtete jätkusuutlikkus. Käesolevas rakendusanalüüsis hinnatakse teemavaldkondi, mida pole eelpool nimetatud dokumentides käsitletud. Rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised: 1)välja selgitada toetuse saajate eelnev investeeringutoetuste saamise kogemus; 2)toetuse saajate omanikud, omanike muutus ja trendid; 3)toetuse saajate ettevõtluse tulemuslikkus ettevõtjate suuruse järgi; 4)töötlemist puudutavate investeeringute tegemiseks teiste MAK 2007–2013 meetmete võimaluste kasutajate arv ja iseloom; 5)meetme sihttasemete saavutamise tõenäosus; 6)toetuse saanud taotluste vastavus meetme spetsiifilistele eesmärkidele. Rakendusanalüüsi eesmärkide täitmiseks võetakse aluseks mõlema taotlusvooru toetuse saajad. Tegemist on 54 ettevõtjaga, kes esitasid kokku 62 heakskiidetud taotlust. Meetme 2010. aasta rakendusanalüüsi koostasid EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna täiendav ekspert Sirje Simmo ning töötajad Mati Mõtte ja Toomas Kangur.
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ rakendamistulemuste analüüs III taotlusvooru alusel
(2010) Mõtte, Mati (koostaja); Simmo, Sirje (koostaja); Kangur, Toomas (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ meetme (edaspidi meede 1.2) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2010. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. Meede 1.2 kuulub Eesti maaelu arengukava (edaspidi MAK) 2007–2013 1. telge. Telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Meede on ellukutsutud vajadusest suurendada alla 40-aastaste põllumajandustootjate osatähtsust Eesti põllumajandustootjate koguarvus. Üldeesmärgiks on hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist ning põlvkondade vahetusele kaasa aitamist. Meetme 1.2 taotlusvoorud on olnud avatud kolm korda: 1) 18. veebruar kuni 10. märts 2008; 2) 15. september kuni 06. oktoober 2008; 3) 21. september kuni 12. oktoober 2009. Edaspidi nimetatakse vastavalt I taotlusvoor, II taotlusvoor ja III taotlusvoor. Käesolev rakendusanalüüs on kolmas meetme 1.2 rakendamist hindav dokument, milles keskendutakse peamiselt III taotlusvooru toetuse määramise tulemuste hindamisele. Aastal 2009 koostati püsihindaja poolt rakendusuuring „„Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ rakendustulemuste ja ettevõtjate majandusliku struktuuri analüüs““. Uuring käsitleb meetme 1.2 tulemuste hindamist läbi I ja II taotlusvooru taotlejate ja toetuse saajate erialase ettevalmistustaseme, tegutsemisaja, olemasolevate ressursside ning tegevusalade analüüsi. 2010. aasta esimesel poolel valmis „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2009. aasta aruanne“. Tegemist on dokumendiga, mis sisaldab muuhulgas kokkuvõtet 2009. aastal koostatud meetme 1.2 rakendusuuringust. Käesoleva rakendusuuringu eesmärgid on järgmised: 1) hinnata korduvtaotlejate hulka ja korduvtaotluste rahastamise tõenäosust; 2) anda ülevaade ettevõtjate planeeritavatest tegevustest, olemasolevatest kogemustest ja ressurssidest; 3) uurida toetuse taotlejate erialast ettevalmistuse taset, kuna meede 1.2 kuulub teadmiste suurendamisele ja inimpotentsiaali parandamisele suunatud meetmete hulka; 4) hinnata olemasoleva hindamissüsteemi toimimist; 5) analüüsida meetme eesmärkide täituvuse tõenäosust. Analüüsi käigus võrreldakse vastavalt analüüsi spetsiifikast lähtuvalt III taotlusvooru ettevõtjatele lisaks ka I ja II taotlusvooru ettevõtjaid. Meetme 2010. aasta rakendusanalüüsi koostasid EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad: Mati Mõtte, Sirje Simmo ja Toomas Kangur.
Pinnavee seisundi hindamine, võrdlusveekogumid ja pinnavee seisundi klassipiirid bioloogiliste kvaliteedielementide järgi : Keskkonnaministeeriumiga sõlmitud lepingulise uurimuse aruanne
(2010) Ott, Ingmar; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Limnoloogiakeskus
Aruanne koondab hetkel olemasolevat kompetentsi ja teavet siseveekogude seisundi hindamisest. Materjal täiendab olemasolevat Keskkonnaministri määrust (Pinnaveekogumite…, 2009). Aruande lisades, eraldi failides, esitatakse ka algandmete tabelid. Praeguseks hetkeks saavutatu ei täida kahjuks igakülgselt ülesannet, hinnata kõrge usaldatavusega siseveekogude seisundit. EL Balti/Keskökoregiooni riikides toimuv veekogude ökoloogilise klassifikatsiooni võrdlemine, harmoniseerimine ja klassipiiride interkalibreerimine on üldine protsess, millega peab arvestama. Selle tähtaeg on 2011. a. lõpus, seepärast liikmesriigid ei kiirusta lõplike ökosüsteemide klassifikatsioonide kinnitamisega. Nii Eestis kui ka teistes EL riikides on klassifikatsioonis kasutatavate elustikurühmade ja abiootiliste näitajate kasutamine ebaühtlaselt väljatöötatud. Varem interkalibreerimisprotsessis kasutatud näitajad on paremini läbitöötatud ja klassifikatsioon katsetatud (järvede suurtaimed, väikejärvede põhjaloomad, järvede fütoplankton, jõgede fütobentos, jõgede põhjaloomad, jõgede ja järvede vee omadused). Aruandes esitatakse klassifikatsiooni täiendused väikejärvede kalade, Võrtsjärve peaaegu kõikide näitajate, jõgede suurtaimede, Peipsi põhjaloomade ja kalade kohta. Jõgede kalade kohta on antud ülevaade seire metoodikast ja kasutatavatest meetoditest teistes riikides, kuid klassifikatsiooni ei suuda eksperdid veel esitada. Ekspertidel on teatavaid eriarvamusi Peipsi järve kalade ja põhjaloomade kasutamise kohta. Pidades silmas arvamuste mitmekesisuse säilitamist, on lisatud lepingulise uurimuse vastutava täitja seisukohad, kuid otsuse näitajate kasutamise võimalikkuse kohta teevad keskkonnaametnikud.
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 3.1 „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ rakendamistulemuste analüüs : III taotlusvoor
(2010) Mõtte, Mati (koostaja); Simmo, Sirje (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) kolmanda telje meetme „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ (edaspidi meede 3.1) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2010. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. Eesti maaelu arengukava meetme 3.1 eesmärgiks on maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine läbi maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamise ning seeläbi uute ja paremate töökohtade loomisele kaasa aitamine. Meetme 3.1 taotlusvoorud on olnud avatud kolm korda: 1)11.04.2008 – 30.04. 2008.a ; 2)01.12.2008 – 18.12.2008.a; 3)31.08.2009 – 21.09.2009.a. Edaspidi nimetatakse vastavalt I taotlusvoor, II taotlusvoor ja III taotlusvoor. I ja III taotlusvoor olid väikeprojektide voorud, kus maksimaalne toetuse summa ühe ettevõtja kohta ei tohtinud ületada 1 546 660 krooni programmperioodi jooksul. II taotlusvoor oli suurprojektide voor, kus maksimaalne toetussumma ettevõtja kohta võis olla kuni 4 693 980 krooni programmperioodi jooksul. Samal ajal ei välistata ettevõtja kattumist nii suur- kui ka väikeprojektide voorus. Käesolev rakendusanalüüs on kolmas meetme 3.1 rakendamist hindav dokument. Esimene dokument – „„Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.1 „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ rakendustulemuste ja ettevõtja finantsolukorra analüüs““ – valmis 2009 aasta detsembris. Nimetatud analüüsi käigus hinnati I ja II taotlusvooru taotlejate ning toetuse saajate põhi- ja kõrvaltegevusalade mitmekesisust ja omavahelist seotust ning ettevõtjate finantsolukorda võrreldes keskmiste statistiliste näitajatega. 2010. aasta esimesel poolel valmis „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2009. aasta aruanne“. Tegemist on dokumendiga, mis sisaldab muuhulgas meetme 3.1 esimese ja teise taotlusvooru koondülevaadet. Käesoleva rakendusuuringu eesmärgid on järgmised: 1) hinnata III taotlusvooru taotlejate ja toetuse saajate põhi- ja kõrvaltegevusalade mitmekesisust ning omavahelist seotust; 2) analüüsida meetme sihttasemete eeldatavat täitumist kolme taotlusvooru tulemuste alusel; 3) uurida kolme taotlusvooru toetuse saajate eelnevat investeeringutoetuste saamise kogemust ja selle mõju investeeringutoetuste elluviimisele; 4) anda ülevaade III taotlusvooru üksikute hindamiskriteeriumite mõjust paremusjärjestusele; 6) hinnata investeeringute elluviimise intensiivsust. Analüüsi põhirõhk on III taotlusvooru tulemustel, kuid erinevates analüüsides kasutatakse ka I ja II taotlusvooru andmeid. Meetme 2010. aasta rakendusanalüüsi koostasid EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Mati Mõtte ja lepinguline töötaja Sirje Simmo.

Sirvi

Sirvi Uuringute aruanded Kuupäev järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud