Konverentsid

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/8661

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 21

Komplekssed kestvuskatsed toidu säilimisaja määramiseks
(Eesti Maaülikool, 2022) Koskar, Julia; Roasto, Mati; Laikoja, Katrin; Meremäe, Kadrin; Rätsep, Reelika
Käesoleva artikli eesmärgiks on anda ülevaade toidukäitlemisega alustavale ettevõtjale toidu säilimisaja määramiseks vajalike kestvuskatsete planeerimisest, sealhulgas laboratoorsete analüüside valiku põhimõtetest ja võimalustest Eestis. Mitmetele toidugruppidele ei ole õigusaktidega kehtestatud toiduohutuse ja protsessi hügieenikriteeriume ega toidu säilitamisnõudeid. Sellisel juhul tuleb need kehtestada toidukäitlejal (Toiduseadus, §22). Kestvuskatse puhul on tegemist toidu valmistaja ja/või pakendaja poolt planeeritud ning laboratooriumis läbiviidud analüüsitegevustega, mille tulemuste põhjal määratakse toidu säilitamisnõuded (sh toidu säilimisaeg ja säilitamistingimused), hinnates toidu ohutust ning toidu vastavust teistele nõuetele (Roasto & Laikoja, 2019). Toidu säilimisaeg on ajaperiood, mille jooksul määratletud säilitamistingi- musi rakendades püsib toit ohutu, säilitab soovitavad kvaliteediomadused ja on inimtoiduks kasutuskõlblik (Roasto & Laikoja, 2019). Kestvuskatsete eesmärk on kinnitada, et toit vastab kogu säilimisaja jooksul nii mikrobioloogilistele, keemilistele kui ka muudele toidule kehtestatud nõuetele. Seega tuleb toidu säilimisaja määramisel arvesse võtta nii toi- duohutuse kui kvaliteedi indikaatoreid ning sageli ka toidu organoleptilisi omadusi.
Covid-19 mõju mikrobioloogilisele toiduohutusele Euroopa Liidus ja Eestis
(Eesti Maaülikool, 2022) Roasto, Mati; Laikoja, Katrin; Mäesaar, Mihkel
Käesolev artikkel annab ülevaate zoonoossete toidupatogeenide toidus levimuse ning toidutekkeliste haigusjuhtumite suundumustest Euroopa Liidus (EL) k.a. Covid-19 pandeemia võimalikust mõjust toidutekkeliste mikrobioloogiliste haigusjuhtumite esinemisele. Zoonoos on otseselt või kaudselt loomulikul teel looma ja inimese vahel edasikanduv haigus või nakkus (PTA, 2022). Toidutekkelised haigused on infektsioonid või intoksikatsioonid, mis on põhjustatud saastunud toidu või vee kaudu organismi sattunud bakteritest, viirustest, parasiitidest või keemilistest ainetest. Toidu saastumine võib aset leida toidu (esma)tootmise, töötlemise ja tarbimisahela mis tahes etapis ning tuleneda keskkonnasaastest, sealhulgas vee, pinnase või õhu saastumisest, aga ka toidu mitte nõuetekoha- sest ladustamisest, töötlemisest või muul viisil käitlemisest (Roasto, 2019). Salmonellad, kampülobakterid ja enterohemorraagiline Escherichia coli on kõige levinumad toidupatogeenid, põhjustades igal aastal miljonitele inimestele kerge või raske kuluga haigusi, enamasti soolenakkusi, kuid mõnikord võivad need haigused põhjustada ka inimeste surma (WHO, 2022). Kõige sagedamini esinev zoonoos EL-is on juba alates 2005. aastast kampülobakterioos (Whitworth, 2021). Eestis registreeriti inimestel kam- pülobakterioosi rohkem kui salmonelloosi esimest korda 2013. aastal. Nii on see olnud ka järgnevatel aastatel Eestis.
Polüfenoolid tomati pressjääkides
(Eesti Maaülikool, 2022) Anton, Dea; Rusalepp, Linda; Meremäe, Kadrin; Bleive, Uko; Rätsep, Reelika; Kaldmäe, Hedi; Roasto, Mati; Püssa, Tõnu
Tomatit tarbitakse nii värskelt kui töödelduna. Mahla valmistamisel tuleb aga arvestada, et umbes 5-30% (Szabo jt, 2019) tooraine massist jääb jääkidesse, mis põhiliselt koosneb koortest, seemnetest ja vähesel määral viljalihast. Tomati seemned sisaldavad palju õli ja valku, koored omakorda rikkali- kult kiudaineid, lükopeeni,mineraalaineid ning inimese tervisele kasulikke antioksüdantseid ühendeid, sealhulgas vitamiine ja polüfenoole (Elbadrawy & Sello, 2016; Lu jt, 2019). Kuivatatud ja peenestatud tomatijahu saab kasutada liha- või teraviljatoodetes, võib lisada putrudele, jogurtile, liha- marinaadidele ning küpsetistesse. Lihatoodetesse lisatud tomatijahu tõstab nende toiteväärtust, parendab tekstuuri, värvust ja sensoorset kvaliteeti (Lu jt, 2019). Polüfenoolid (kahe või enama benseenituumaga fenoolsed ühendid) on taimsed sekundaarsed metaboliidid, mis kuuluvad suurde fütokemikaalide rühma. Varasemad teadusuuringud on näidanud, et tomatis leiduvad polüfe- noolid on olulised antioksüdantsete ja/või antimikroobsete omadustega ühendid (Reguengo jt, 2022). Mahla pressjääkide edasisel töötlemisel on oluline valida meetodid, mis võimaldavad kasulike ühendite maksimaalse säilimise ja samas ka tagavad töötlemisel efektiivse energiakasutuse. Lüofiliseerimist ehk külmkuivatamist kasutatakse mitmete toiduainete (sh marjad, seened, puu- ja aedviljad, maitsetaimed) säilivusaja pikendami- seks. Kuna külmkuivatamisel kasutatakse madalaid miinustemperatuure ja sügavvaakumit, säilivad toiduainete maitse ja välimus ning kuivatamine ei põhjusta temperatuuritundlike ühendite lagunemist. Külmkuivatatud toodete suurimaks puuduseks on nende kõrge maksumus, olles tingitud kuivatus- meetodi suurest energiakulust ja külmkuivatite kõrgest maksumusest. Alternatiivsel kondensatsioonkuivatuse meetodil kuivatatakse materja- lid suhteliselt madalatel temperatuuridel, s.o 35-50 °C juures, kasutades ringlevat kuivatusõhku, millest materjalidest aurunud vesi eemaldatakse kuivati kondensaatori külmal pinnal. Kondensatsioonkuivatid võrreldes külmkuivatitega on odavamad ning väiksema energiavajadusega tagades madalamad tootmiskulud (Bleive, 2011). Käesolevas artiklis võrreldakse külmkuivatatud tomati vilja ja kondensat- sioonkuivatatud pressijääkidest valmistatud etanooliekstraktide fenoolsete ainete sisaldust ning tomatipulbrite antioksüdatiivseid ja antimikroobseid omadusi lihamaatriksis.
Hakklihatoodete riknemise pidurdamine taimsete tootmisjääkidega : [esitlus]
(Eesti Maaülikool, 2022) Püssa, Tõnu; Anton, Dea; Rusalepp, Linda; Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Kaldmäe, Hedi; Bleive, Uko; Rätsep, Reelika
Ettekandes käsitleme: käimasoleva ResTA 14 projekti TAIMLOOMTOIT ühte suuremat katset •Projekti TAIMLOOMTOIT eesmärgiks o n teaduslikult põhjendatud suurima liha ja kala keemilise ja bakterioloogilise riknemise põhiprotsesside pidurdamise võimega bioaktiivsete lisandite väljaselgitamine taimse tootmise jääkides , nende jääkide võimalikult täielikuks ning eesmärgipäraseks kasutamiseks (Rätsep jt , 2021). •NB! Paljudel juhtudel on taimse tootmise jäägid hoopis rikkamad bioaktiivsete ainete poolest kui põhitooted , näiteks mahlad •Kokku tehti projekti raames 2021. aasta jooksul neli erineva suurusega katset, milleks valiti välja sea hakkliha ja taimsete materjalide segud, mis meie varasemate katsete tulemuste põhjal võisid anda parimaid tulemusi, arvestades erinevaid toime mehhanisme.
Hakklihatoodete riknemise pidurdamine taimsete tootmisjääkidega
(Eesti Maaülikool, 2022) Püssa, Tõnu; Anton, Dea; Rusalepp, Linda; Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Kaldmäe, Hedi; Bleive, Uko; Rätsep, Reelika
Kuna lihas on palju erinevaid keemilisi ja biokeemilisi (ensümaatilisi) aktiiv- susi, siis on liha, eriti peenestatud kujul, üks kõige kiiremini riknevaid toiduaineid. Teisalt on liha suurepärane kompleks ainetest, mida vajavad kasvuks mitmesugused mikroorganismid, lihal on ka kõrge veesisaldus ja mõõdukas pH. Ensümaatiline autolüüs, oksüdatsioon ja mikroobide kasv on kolm liha riknemise eest vastutavat põhiprotsessi (Iulietto jt, 2016). Mida tugevamini on nimetatud protsessid pidurdatud, seda pikem on liha ja lihatoodete säilimisaeg. Liha riknemine algab juba looma tapmise ajal, kui lihaskoe verevarustus katkeb, seni tasakaalustatud ainevahetusprotsessid blokeeritakse ning lihase enda ensüümide toel algab autolüüs, mis puudutab nii valke, rasvu kui ka glükosiide (Amaral jt, 2018). Jättes autolüüsi eraldi uurimise objektiks, on just oksüdatsiooni ja bakterite kasvu pidurdamine taimsete lisandite abil käesoleva artikli põhiteemadeks. Artiklis käsitletava töö eesmärgiks oli ResTA 14 projekti raames teaduslikult põhjendatud suurima liha riknemise põhiprotsesside pidurdamise võimega bioaktiivsete lisandite väljaselgitamine taimse tootmise jääkides viimaste võimalikult täielikuks ning eesmärgipäraseks ärakasutamiseks (Rätsep jt, 2021). Paljudel juhtudel on taimse tootmise jäägid hoopis rikkamad bioak- tiivsete ainete poolest kui põhitooted, näiteks mahlad (Fierascu jt, 2020).
Taimsete lisandite mõju verivorstide säilivusele ja kvaliteedile
(Eesti Maaülikool, 2023) Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Anton, Dea; Tepper, Marek; Elias, Terje; Kerner, Kristi; Rätsep, Reelika; Püssa, Tõnu
Kuna verivorstid on eestlaste toidulaual olulisel kohal, siis pakub huvi nende koostise tootearendus naturaalsemate toodete suunas. Üks võimalus on verivorstide koostises kasutada taimseid lisandeid, millel on teaduslikult tõestatud rikkalik bioaktiivsete ainete sisaldus. Näiteks aroonia (Borowska & Brzóska, 2016), mustsõstar (Raudsepp jt, 2010) ja õun (Biedrzycka & Amarowicz, 2008) sisaldavad märkimisväärses koguses polüfenoolseid ühendeid, mis toimivad inimorganismis võimekate antioksüdantidena (Zhang & Tsao, 2016). Lisaks on polüfenoolidel leitud ka antimikroobseid (Paunović jt, 2022) ja põletikuvastaseid omadusi (Yahfoufi jt, 2018). Samuti on taimsed ekstraktid ja pulbrid lihapõhistes mudelites tõestanud lipiidide oksüdatsiooni pidurdavat efekti (Burri jt, 2020). Eelmainitud põhjustel pakuvad toidutehnoloogias huvi ka tootmise kõrvalsaadusena tekkivad taimsed pressjäägid, mis sisaldavad väärtuslikke bioaktiivseid aineid (Rätsep jt., 2022; Fierascu jt, 2020; Klavins jt, 2018) ning millega saab parandada toodete maitseomadusi, tekstuuri, pikendada säilivust ja vähendada sünteetiliste lisaainete kasutamist toidus (Calderón- Oliver & López-Hernández, 2022). Pressjääkide kasutusele võtmine on heas kooskõlas ka ring- ja biomajanduse eesmärkide täitmisega. Taimsete lisandite optimaalsete kombinatsioonidega on võimalik anda verivorstidele lisandväärtus, millega tagatakse stabiilse mikrobioloogilise kvaliteedi ja heade organoleptiliste omadustega lõpptoode. Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade taimsete lisanditena kasutatud õuna-, mustsõstra- ja arooniamahla pressjääkide mõjust verivorstide mikrobioloogilistele, füüsikalis-keemilistele ja organoleptilistele näitajatele.
EMÜ VLI toiduhügieeni ja –ohutuse üksuse teadustöö ning koostöövõimalused ettevõtetega : [esitlus]
(Eesti Maaülikool, 2023) Roasto, Mati
Toiduhügieen ja selle eesmärgid: • Toiduhügieen on kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides – Codex Alimentarius, Food Hygiene, Fourth Edition, Rome 2009. • Toiduhügieeni eesmärk on kaitsta toitu saastumisohu eest e. toidu kaitsmine mikrobioloogilise, füüsikalise ja keemilise saastumise eest – toidu kontaminatsiooni ennetamine või minimaliseerimine. • Takistada mikroobide paljunemist tasemeteni, mis võivad põhjustada tarbijate haigestumist või toidu liiga kiiret riknemist: – hävitada toidus esinevad patogeenid täielikult või tasemeteni, mis ei ületa seadusandluses kehtestatud piirmäärasid. – termolabiilsete toksiinide hävitamine. • Teada on ~200 toidutekkelist haigust.
Growth potential of L. monocytogenes in ready-to-eat minced meat samples enriched with plant powders
(Faculty of Pharmacy, University of Helsinki, 2023) Koskar, Julia; Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Elias, Terje; Mäesaar, Mihkel; Rätsep, Reelika
Listeriosis is the fifth most frequently recorded human zoonosis in the European Union and one of the most serious foodborne diseases. Regulation (EC) No 2073/2005 lays down the microbiological criteria for Listeria monocytogenes in ready-to-eat (RTE) foods. In case a food business operator wants to apply the numeric criterion of 100 cfu/g to RTE food, a challenge test needs to be performed in accordance with the European Union Reference Laboratory for Listeria monocytogenes (EURL Lm) technical guidance document on challenge tests and durability studies regarding L. monocytogenes. The aim of this research is to provide an overview of the possibilities of inhibiting the growth of L. monocytogenes in minced meat products enriched with plant powders.
Listeria monocytogenes’e kasvu pidurdamise võimalused taimsete lisanditega hakklihatoodetes
(Eesti Maaülikool, 2023) Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Koskar, Julia; Elias, Terje; Rätsep, Reelika
Listerioos on Euroopa Liidus (EL) viies kõige sagedamini registreeritud zoonoos inimestel ja üks tõsisemaid toidutekkelisi haigusi. 2021. aastal vajas EL-s 96,5% listerioosi haigestunutest haiglaravi ning 13,7% listerioosi haigusjuhtudest lõppes surmaga (EFSA, 2022). Listerioosi riskigruppi kuuluvad rasedad, vastsündinud, vanurid ja immuunpuudulikkusega inimesed. 2021. aastal teatati kõige sagedamini L. monocytogenes´e infektsioonidest vanuserühmades „üle 64-aastased“ ja „üle 84-aastased“ (EFSA, 2022). Valmistoitudele1 on EL-s kehtestatud toiduohutuskriteeriumid. Valmistoitudes, milles L. monocytogenes võib paljuneda, ei tohi patogeeni esineda 25 grammis tootes enne selle tootnud toidukäitleja vahetu kontrolli alt väljaviimist (enne toidu turustamist)2. Valmistoitudele, milles L. monocytogenes ei paljune, on kehtestatud arvuline kriteerium 100 pmü/g ehk kogu toidu säilimisaja vältel peab patogeeni arvukus grammi toidu kohta jääma alla 100 bakteri. Juhul, kui toidu valmistaja suudab pädevale asutusele piisavalt tõendada, et kogu säilimisaja jooksul kriteerium 100 pmü/g ei saa ületatud, kuid samas on tegemist toiduga, milles L. monocytogenes võib teatud määral paljuneda, kehtib nõue, et L. monocytogenes´e arvukus ühes grammis valmistoidus ei tohi ületada 100 pmü-d kogu toidu säilimisaja vältel2. Juhul, kui toidukäitleja soovib rakendada valmistoidule, milles L. monocytogenes võib paljuneda, kriteeriumi 100 pmü/g, tuleb teostada nõuetekohane3 nakatamiskatse. Viimane eeldab laboratoorseid analüüse, et hinnata toitu tahtlikult viidud (inokuleeritud) L. monocytogenes´e võimet toidus konkreetsetes säilitamistingimustes ellu jääda ja/või paljuneda (Roasto ja Laikoja, 2019). Tingituna L. monocytogenes´e olulisusest valmistoitude toiduohutust mõjutava tegurina ning toidukäitlejate toiduohutuse tagamise kohustusest4 on vajadus hinnata toidu sisemiste, väliste ja kaudsete tegurite mõju L. monocytogenes´e kasvule selles, eriti valmistoitudes, millel on pikk säilimisaeg. Valmistoite, mille säilimisaeg on kuni 5 päeva, peetakse toitudeks, milles L. monocytogenes ei paljune ohtliku määrani. Käesoleva artikli eesmärgiks on anda ülevaade L. monocytogenes’e kasvu pärssimise võimalustest taimsete lisanditega rikastatud hakklihatoodetes.
Valmistoidu nakatamiskatsed Listeria monocytogenes´ga : [poster]
(Eesti Maaülikool, 2023) Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Koskar, Julia; Elias, Terje; Rätsep, Reelika
Listeria monocytogenes´t peetakse jahutatud valmistoitude puhul üheks kõige ohtlikumaks toidupatogeeniks, kuna ta on võimeline kasvama ka külmkapi temperatuuridel ning võib põhjustada inimestel raskekujulist haigust - listerioosi. Tingituna L. monocytogenes´e olulisusest valmistoitude toiduohutust mõjutava tegurina ning toidukäitlejate toiduohutuse tagamise kohustusest on vajadus hinnata toidu sisemiste, väliste ja kaudsete tegurite mõju L. monocytogenes´e kasvule selles, eriti valmistoitudes, millel on pikk säilimisaeg ning mille koostis võib võimaldada patogeeni kasvu. Uurimustööd finantseeris Eesti Teadusagentuur (projekt PRG1441). Projekti TAIMLOOMTOIT (F200143PKPA) elluviimist toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Teadusagentuur läbi „Ressursside väärindamise alase TA-tegevuse toetamise” programmi ResTA14.
Time method and my competences : [presentation]
(Estonian University of Life Sciences, 2023) Sünter, Alar; Raudsepp, Piret; Püssa, Tõnu; Kuznetsov, Artur
Rahvusvahelise projekti INTEREST ("Uuenduslikud tehnoloogiad väärtuslike ühendite saamiseks põllumajandussaaduste ja mereandide tootmise kõrvalproduktidest ja nende toidutoodetes kasutamiseks"; projekti kirje: V230113PKANPA) seminaril nooremteadur Alar Sünteri suuline ettekanne „Time method and competences“
Growth potential of Listeria monocytogenesin ready-to-eat minced meat samples enriched with plant powders : [poster]
(Estonian University of Life Sciences, 2023) Koskar, Julia; Meremäe, Kadrin; Elias, Terje; Mäesaar, Mihkel; Rätsep, Reelika; Roasto, Mati
Listeriosis which is one of the most severe foodborne illnesses, ranks as the fifth most commonly reported zoonosis among humans in the European Union To ensure the safety of ready to eat ( foods, Regulation ( No 2073 2005 has established microbiological criteria for Listeria monocytogenes If a food business operator intends to use the numeric criterion of 100 cfu/g for RTE food, a challenge test must be conducted in compliance with the technical guidance document issued by the EU Reference Laboratory for L monocytogenes (EURL Lm Numerous plants have been shown to be effective in inhibiting microbial growth in food The use of plant powders with antimicrobial properties in food manufacturing requires compliance with consumer demands for microbiological safety, nutritional value, and sensory properties The aim of this study was to assess the growth potential of L monocytogenes in minced meat products enriched with plant powders.
Ülevaade RESTA14 projekti TAIMLOOMTOIT tulemustest – liha- ja kalatoodetele lisandväärtuse andmine aiandustootmises tekkivate mahlapressjääkidega
(Eesti Maaülikool, 2023) Rätsep, Reelika; Roasto, Mati; Anton, Dea; Meremäe, Kadrin; Tepper, Marek; Kaldmäe, Hedi; Bleive, Uko; Kerner, Kristi; Sünter, Alar; Aluvee, Alar; Rusalepp, Linda; Koskar, Julia; Sarv, Viive; Venskutonis, Petras Rimantas; Püssa, Tõnu
Toidu tootmise kõrvalsaaduste väärindamine ja teaduspõhiste tervislike toidutoodete teadus- ja arendustegevus on viimastel aastatel hoogustunud ning ring- ja biomajanduse kontekstis väga oluline. Tarbijate usaldus ja nõudmised seoses teaduspõhiste naturaalsete ja tervislike toidutoodetega pidevalt tõusevad, mistõttu on mõistlik otsida keskkonnasõbralikke ja lisandväärtust loovaid lahendusi, seda nii kohaliku taimse kui ka loomse toidutoorme kui ressursi täielikumaks ärakasutamiseks. Aiandus- ja põllukultuuride kasvatamisel tekib põhitoodete kõrval märkimisväärne kogus (30‒50%) tervisele kasulikke aineid (nt polüfenoole, karotenoide) sisaldavaid taimseid jääke või kõrvalsaadusi (kestad, seemned, pressjäägid jne), mis võiksid leida kasutust loomset päritolu toiduainetele lisandväärtuse andmiseks ja nende kvaliteedi tõstmiseks. Taimse bioaktiivsete ühendite rikka materjali lisamisega on võimalik oluliselt pidurdada mikroorganismide kasvu ning rasvhapete ja kolesterooli oksüdatsiooni liha- ja kalatoodetes, millega pikeneb ka toodete säilivusaeg. Taimsete lisandite funktsionaalsuse ja kasutamise alased uuringud on aktuaalsed üle maailma, kuid siiski on seni jõutud uurida vaid suhteliselt väikest osa nii maailmas kui ka Eestis saadaolevast potentsiaalsest taimsest materjalist. Seetõttu on väga oluline sellealase teadus- ja arendustööga jätkamine, kaasates aktiivselt ka põllumajandus- ja aiandustootjaid, kelle ettevõtetes nimetatud saadusi tekib ning toiduettevõtteid, kus valmivates toodetes on võimalik kõrvalsaadusi ära kasutada. Käesolevaga anname ülevaate RESTA14 programmi teadus- ja arendusprojekti TAIMLOOMTOIT tegevustest ja tulemustest taimsete kõrvalsaaduste väärindamisel liha- ja kalatoodetes. Tegevused viidi läbi EMÜ PKI Polli aiandusuuringute keskuse ning VLI veterinaarse biomeditsiini ja toiduhügieeni ning toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli teadlaste vahelises koostöös.
Toores lihas toimuvate protsesside jaotus perioodideks energiarikaste nukleotiidide (ATP) laguproduktide sisalduste muutumise alusel
(Eesti Maaülikool, 2023) Sünter, Alar; Kuznetsov, Artur; Püssa, Tõnu
Toidu valmistamiseks valime toore liha eelkõige välimuse ja lõhna järgi. Need näitajad on enamasti kasutusel ka liha kvaliteedi määramise nn sensoorikameetodi põhikomponentidena. Tihti saame pidada toitu kõlbmatuks alles vastava lõhna, välimuse ja maitse tekkel s.o kui autolüüsi ja bakteriolüüsi tagajärjed on lihas ilmselged. Ennustada liha konkreetset säilivusaja lõppu saame aga siis, kui jälgime liha seismisel toimuvaid protsesse aja jooksul, kasutades selleks mõõdetavaid parameetreid nagu lenduvate ühendite teke, oksüdeerumisprotsesside käik, mikroobide hulk. Kahjuks esineb kõigi nimetatud näitajate puhul lag faas ehk periood mille jooksul markerid ei ole veel selgelt jälgitavad. Kõige adekvaatsemateks värskuse hindamise markereiks peetakse seetõttu adenosiintrifosfaadi (ATP) laguprodukte järjekorras ATP → adenosiin- difosfaat (ADP) → adenosiinmonofosfaat (AMP) → inosiinmonofosfaat (IMP) → inosiin (ino) → hüpoksantiin (Hx) kuna nende hulga muutused on nähtavad liha seismise kogu aja jooksul väga värskest kuni kasutuskõlbmatuni. (Augustini jt, 2001). Kõige sagedamini on kasutatud ATP laguproduktide baasil arvutatud värskuse indekseid kala värskuse hindamisel (Hong jt, 2017). Nende markerite abil on võimalik iseloomustada liha hetke seisukorda ja pakkuda välja valemit kala või liha kvaliteedi languse arvutamiseks igal ajahetkel. Tihti on aga vajalik täpsemate mõõtmiste jaoks kasutada keerulisi ja kalleid meetodeid ning seadmeid (Hong jt, 2017). Tartu Teaduspargis tegutsev AS Ldiamon on juba mõni aasta tagasi töötanud välja odava ja lihtsa seadme toore liha ja kala kvaliteedi määramiseks energiarikka nukleotiidi, adenosiintrifosfaadi (ATP) laguproduktide sisalduste muutumise baasil (joonis 1). Käesolev töö on 2019 aastal konverentsil Terve loom ja tervislik toit ettekantu järg (Püssa jt, 2019). Siis oli põhitähelepanu suunatud AS Ldiamon poolt välja töötatud aparaadi tööpõhimõtte ja värskuse indeksi tutvustamisele.. Meetodi põhimõtteid ja vastava seadme kasutamist on hiljuti põhjalikult kirjeldatud ajakirjas Chemometrics avaldatud artiklis (Kuznetsov jt, 2023). Käesoleva uuringu eesmärk oli välja tuua nimetatud seadme abil määratud liha vananemise erinevad perioodid.
The Effect of Pasteurized Milk Extracellular vesicles on Bacterial Growth : [poster]
(Estonian University of Life Sciences, 2023) Sapugahawatte, Dulmini Nanayakkara; Midekessa, Getnet Balcha; Godakumara, Kasun; Prasadini, Madhusha; Kodithuwakku, Suranga; Roasto, Mati; Andronowska, Aneta; Fazeli, Alireza
Milk-derived extracellular vesicles (mEVs) have gained attention for their potential biological activities, including antibacterial properties and they can carry bioactive molecules. The mEVs can survive high temperatures and digestion processes while retaining their biological activity. Studies of mammalian EVs are increasingly attracting the interest of researchers; however, there are only a few studies of mEVs’ antimicrobial effect.
Toores lihas toimuvate protsesside jaotus perioodideks ATP laguproduktide sisalduse muutumise alusel : [esitlus]
(Eesti Maaülikool, 2023) Sünter, Alar; Kuznetsov, Artur; Püssa, Tõnu
Konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2023" slaidiesitlus.
Valmistoidu nakatamiskatsed L. monocytogenes´ga
(Eesti Maaülikool, 2023) Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Koskar, Julia; Elias, Terje; Rätsep, Reelika
Stendiettekande kokkuvõte. Stendiettekanne annab ülevaate Listeria monocytogenes´e olulisusest valmistoitude toiduohutuse tagamisel ning taimsete lisandite mõjust tema kasvule küpsetatud hakklihatoodetes.
Food hygiene and –safety research in EMU : [presentation]
(Estonian University of Life Sciences, 2023) Roasto, Mati
Rahvusvahelise projekti INTEREST ("Uuenduslikud tehnoloogiad väärtuslike ühendite saamiseks põllumajandussaaduste ja mereandide tootmise kõrvalproduktidest ja nende toidutoodetes kasutamiseks"; projekti kirje: V230113PKANPA) seminaril prof Mati Roasto suuline ettekanne „Food hygiene and safety research in EMU“.
The effect of pasteurized milk extracellular vesicles on bacterial growth
(Estonian University of Life Sciences, 2023) Sapugahawatte, Dulmini Nanayakkara; Midekessa, Getnet Balcha; Godakumara, Kasun; Prasadini, Madhusha; Kodithuwakku, Suranga; Roasto, Mati; Andronowska, Aneta; Fazeli, Alireza
Extracellular vesicles (EVs) are released by cells and have a lipid bilayer structure. EVs harbor various molecules, including proteins, RNAs, and DNAs. Studies of mammalian EVs are increasingly attracting the interest of researchers; however, there are only few studies of nanoparticles in food. Milk-derived EVs can survive high temperatures and digestion process, while retaining their biological activity. This study investigated the effect of pasteurized cows’ milk derived EVs on growth of five different bacteria. Staphylococcus aureus ATCC 25923, Escherichia coli ATCC 53868, Bacillus subtilis, Bacillus cereus and Pseudomonas aeruginosa with a concentration of 1x107 CFU/ml were separately co-cultured with pasteurized milk derived EVs (1x109 EVs/μl) in Muller Hinton broth. The bacterial growth was monitored as absorbance at 620 nm over 24 hours. Bacteria treated with phosphate buffer solution (PBS) were considered negative control throughout the experiment. The percentage bacterial growth difference was COMBIVET & OH-BOOST JOINT CONFERENCE 2023 55 determined with respect to negative control and results expressed as mean ± standard error of mean. All analyses were performed in three biological triplicates and each biological replicate consisted of three technical replicates. Co-culture of bacteria with milk EVs demonstrated that EVs could decrease the growth of S. aureus, B. subtilis, B. cereus and P. aeruginosa. Highest growth inhibition was observed for B. subtilis (33.9% ± 2.4) followed by B. cereus (18.1% ± 3.7) at 6 hours of incubation. S. aureus and P. aeruginosa growth were inhibited by 12.9% ± 1.3 and 9.9% ± 3.5 respectively after 9 hours incubation. Only the S. aureus growth inhibition at 9 hours was statistically significant (P=0.022) according to T-test. However, E. coli growth was not affected by milk EVs compared to the control. In conclusion, the dietary EVs can be absorbed by bacteria and pasteurized milk derived EVs has a selective inhibitory activity on the growth of some bacteria.
Screening for new natural food additives with antibacterial properties against pathogenic bacteria : [poster]
(Estonian University of Life Sciences, 2023) Kapp, Karmen; Cruz, Cristina D.; Chic Lorente, Helena; Laakso, Riina; Nicoletti, Anita; Raudsepp, Piret; Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Tammela, Päivi
• Due to increasing customer awareness, there is a trend to seek new natural food additives that can be used as antibacterial and/or antioxidative agents in food products [1] • Plant-based extracts consist of compounds that can possess antibacterial properties and may extend the shelf-life and enhance food safety [2] Aim: Find potential natural antimicrobials for food industry by testing antimicrobial properties of plant extracts against pathogenic bacteria.

Sirvi

Sirvi Konverentsid Kuupäev järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud