Sirvi Autor "Visnapuu, Katriin (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 13 13
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Eesti Maaülikooli ärinduse-ja halduse õppekavagrupi õppekavade üliõpilaste hinnanguline sotsiaal-majanduslik olukord ja selle mõju õppimisele õppeaastal 2023/2024(Eesti Maaülikool, 2024) Ojala, Dianna; Visnapuu, Katriin (juhendaja)Seoses erinevate majandustsüklitega muutub ka inimeste sotsiaal-majanduslik olukord. Üliõpilase akadeemilised saavutused on seotud tema sotsiaal-majandusliku olukorraga. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada Eesti Maaülikool ärinduse- ja halduse õppekavagrupi õppekavade üliõpilaste hinnanguline sotsiaal-majanduslik olukord ja selle mõju õppimisele õppeaastal 2023/2024. Töö teoreetilises osas kirjeldati sotsiaal-majanduslikku staatust, tutvuti seni koostatud uuringutega seoses õppimise ajal töötamise mõjuga õpingutele, samuti tutvuti Eesti sotsiaal-majanduslike muutuste näitajatega ja Euroopas läbiviidud üliõpilaste sotsiaal-majanduslike muutuste uuringu tulemustega. Töö eesmärgi saavutamiseks koostati ankeetküsitlus, millele vastas 54 üliõpilast. Empiirilises osas analüüsiti saadud tulemusi. Ankeedis olevate küsimustega küsiti üliõpilaste eluaseme, sissetulekute, väljaminekute, töötamise mõju õpingutele ja saavutatud õpitulemuste kohta. Samuti sooviti teada üliõpilase hinnangut enda ja enda vanemate majanduslikule olukorrale. Tulemustest selgus, et üliõpilased täheldavad seost üliõpilase sotsiaal-majandusliku olukorra ja akadeemilise edu vahel. Üliõpilased hindavad enda majanduslikku olukorda rahuldavaks või pigem heaks. Mida vanem on üliõpilane, seda parem on tema sotsiaal-majanduslik olukord. Mida parem on üliõpilase sotsiaal-majanduslik olukord, seda paremad on õpitulemused. Uuringu tulemusi saab kasutada poliitikate kujundamisel, mille eesmärgiks on parandada üliõpilaste võrdseid võimalusi omandada kvaliteetset kõrgharidust.Kirje Eesti Maaülikooli esmakursuslaste kõrgkooli valiku ajendite ning rahulolu valitud eriala ja õppega välja selgitamine 2023. aastal sisseastunud üliõpilaste näitel(Eesti Maaülikool, 2024) Meikar, Eliisa Carita; Visnapuu, Katriin (juhendaja)Rahulolevad üliõpilased toetavad ülikooli mainet ja levitavad positiivset tagasisidet. Seetõttu on oluline mõista, millised parandustegevused on vajalikud, et vastata üliõpilaste ootustele ja vajadustele. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on olnud 2023/2024 Eesti Maaülikooli sisseastunud esmakursuslaste kõrgkooli valiku ajendid ning, kuidas nad hindavad Eesti Maaülikooli, selle õppekavasid ning õppimiskogemust. Uuring põhineb veebipõhisel ankeetküsitlusel, mis viidi läbi Google Forms keskkonnas. Küsitlus koosnes 13 küsimusest, millest kümme olid valikvastustega ja kolm avatud küsimused. Andmeid koguti ja analüüsiti kvantitatiivsete meetoditega ning küsimustikus esinevaid avatuid küsimusi analüüsiti kvalitatiivselt. Tulemustest selgus, et Eesti Maaülikooli õppima asumise peamiseks põhjuseks oli kindel teadmine, mida õppida soovitakse. Esmakursuslaste vastustest selgus, et Eesti Maaülikooliga ollakse üldiselt rahul. Enim toodi välja õppejõudude meeldiv suhtumine ja olek, lisaks kiideti mõnusat ja hubast keskkonda ning praktilise õppe osakaalu. Samuti toodi esile mugav ning roheline ülikoolilinnak. Enim kriitikat andsid esmakursuslased õppekavadele, õppekorraldusele ning õppeinfosüsteemile. Muret tegid ka õppejõudude kättesaadavus ning osade õppejõudude vananenud õppemeetodid ja materjalid. Võrreldes varasemate uuringutega on tulemused sarnased, viidates jätkuvale probleemile. Tulemustele tuginedes tegi töö autor Eesti Maaülikoolile parendusettepanekuid üliõpilaste rahulolu tõstmiseks ning leiab, et uuringut tuleks korrata iga paari aasta tagant.Kirje Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe ärinduse- ja halduse päevaõppe õppekavadele sisseastunute eriala valiku põhjuste analüüs(2024) Aasa, Sandra; Visnapuu, Katriin (juhendaja); Moor, Argo (juhendaja)Kõrgkooli ja eriala valik on üks olulisemaid otsuseid inimese elus, kes soovib omandada kõrgharidust. Tänapäeval üha keerulisemaks muutuv tööturg ja kiire tehnoloogiline areng on muutnud selle valiku tegemise veelgi olulisemaks. Haridusvaliku otsustusprotsessis seistakse silmitsi mitmete mõjuteguritega, alates isiklikest eelistustest ja perekonna ootustest kuni ühiskondlike trendide ja majanduslike võimalusteni, mis võivad tugevalt mõjutada iga otsustusprotsessi etappi. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada, milliste tegurite või mõjurite alusel on valinud ärinduse- ja halduse õppekavagrupi üliõpilased majanduse eriala Eesti Maaülikoolis või Tartu Ülikoolis. Uurimiseesmärgi saavutamiseks kasutati kombineeritud uurimismeetodit ning koguti selle jaoks andmeid ankeetküsitluse abil, mis koosnes valikvastustega küsimustest ning avatud küsimustest. Ankeetküsitlusest saadud valikvastuste analüüsimiseks kasutati kvantitatiivset ja statistilist meetodit ning avatud küsimuste analüüsimiseks kasutati kvalitatiivset meetodit. Peamisteks eriala valikut mõjutavateks teguriteks oli üliõpilaste seas, huvi pakkuv ja informatiivne õppekava sisu ning kui on lai võimalus teha karjääri sellel erialal. Ülikooli valimisel lähtusid uuringus osalenud tudengid enamasti ülikooli mainest.Kirje Kaugtöö mõju töötajate töömotivatsioonile ettevõtte X näitel(Eesti Maaülikool, 2024) Zaviyalova, Iren; Visnapuu, Katriin (juhendaja)Kaugtöö, mida kunagi peeti ebatavaliseks võimaluseks, on muutunud tänapäeva töömaastikul peamiseks tööviisiks ja mõnikord isegi elustiiliks. Kaugtöö kontseptsioon tähendab töötamist tavapärastest kontoritingimustest, näiteks kodust või erinevatest kohtadest eemal, kasutades tehnoloogiat, mis võimaldab võrgus rääkida ja ülesandeid lõpetada. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli ettevõtte X näitel välja selgitada kaugtöö mõju töötajate töömotivatsioonile ning anda soovitusi motivatsiooni tõstmiseks. Selle saavutamiseks vaatas autor läbi erinevad motivatsiooniteooriad ning motivatsiooni ja kaugtööga seotud uuringud. Seejärel viidi ettevõtte X töötajate seas läbi ankeetküsitlus. Autor viis läbi küsimustiku eestikeelsete töötajate seas, kes moodustavad ligikaudu 75% ettevõtte tööjõust, kokku ligikaudu 435 töötajaga. Küsimustik põhineb peamiselt Maslow’i, Herzberg’i ja Vroom’i motivatsiooniteooriatel. Tulemustest võib järeldada, et kaugtööl on positiivne mõju ettevõtte X töötajate töömotivatsioonile. Lisaks eelistab enamik töötajaid kaugtöö vormis töötamist kontorikeskkonna asemel. Lisaks näitavad uuringutulemused, et töötajate motivatsiooni mõjutavad tegurid on erinevad, kusjuures mõned tegurid, nagu inimeste vahelised suhted ning töö- ja eraelu tasakaal, on olulisemad kui teised. Lisaks leidudele annab bakalaureusetöö praktilisi soovitusi ettevõttele X ning samuti aitavad tulemused kaugtööd kaaluvatele või juba kasutavatele ettevõtetele.Kirje Kliendikeskse organisatsioonikultuuri seos kliendirahuloluga Bigbank AS näitel(Eesti Maaülikool, 2025) Jablukovitš, Valeria; Visnapuu, Katriin (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetoolKliendikeskne kultuur mõjutab kliendikogemust ning selle kaudu ka organisatsiooni üldist edukust. Organisatsiooni eduka toimimise eelduseks on, et kõik tegevussüsteemid oleksid hoolikalt planeeritud, struktureeritud ja kooskõlastatud. Varasemate uuringute tulemustest on võimalik järeldada, et kliendikeskne kultuur omab positiivset seost kliendirahuloluga. Magistritöö eesmärk on kirjeldada Bigbank AS-i organisatsioonikultuuri kliendikesksuse avaldumist E. Scheini mudeli alusel ning selgitada välja, kuivõrd kajastub deklareeritud kliendikeskne kultuur klientide rahulolu tulemustes. Uurimismeetodina kasutati nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset lähenemist, et saada põhjalikum ülevaade uuritavast teemast ning tagada mitmekülgsem analüüs. Eesmärgi saavutamiseks vaadeldi Bigbank AS-i organisatsioonikultuuri nähtavaid ilminguid füüsilise, digitaalse keskkonna ja dokumentatsiooni põhjal. Vaadeldi Kantar Emori poolt läbi viidud töötajate rahulolu-uuringu kahe väite tulemusi, mis keskendusid töötajate arusaamale kliendikesksusest, et uurida väljendatud väärtusi. Organisatsiooni baasarusaamade tuvastamiseks viidi läbi viie Bigbanki juhiga intervjuud, mis keskendusid kliendikesksuse teemadele. Tuginedes olemasolevale uuringuandmestikule kirjeldati Bigbank AS-i soovitusindeksi tulemusi aastatel 2020–2024. Andmete põhjal selgus, et kliendikeskne kultuur Bigbankis ei ole üksnes dokumenteeritud sisedokumentides, vaid on ka praktikas kasutatav lähenemisviis, mis peegeldub igapäevastes tööprotsessides ja töötajate hoiakutes. Tulemuste põhjal võib eeldada, et kliendikesksel organisatsioonikultuuril ja kliendirahulolul on seos. Selle täielikuks mõistmiseks tuleb põhjalikumalt uurida klientide vajadusi ja muid mõjufaktoreid.Kirje Muudatuste juhtimine vanglate tugiteenuste tsentraliseerimisel(Eesti Maaülikool, 2024) Sarapuu, Jaanika; Visnapuu, Katriin (juhendaja)Justiitsministri määruste muutmisel jõustus vajalik muudatus ellu viia riigireformi 2019-2023 tegevuskavas sisalduv vanglate tugiteenuste tsentraliseerimine. Ümberkorraldamise käigus liitis Justiitsministeerium vanglate tugiteenuste ülesanded ning teenistuskohad Viru vangla haldusosakonda, luues seeläbi kümne uue alamüksusega muudetud tööstruktuuri. Vanglate tugiteenuste tsentraliseerimine oli üks paljudest selle tegevuskava raames rakendatud meetmetest. Riigireformi (2021) ettepaneku kohaselt oli tsentraliseerimine tingitud eelkõige vajadusest tekitada vanglateenistuses ühtlustatud ning tugevamad tugiüksused. Magistritöö autori eesmärk on analüüsida muudatuste juhtimise protsessi vanglateenistuses kolme vangla ümberkorraldamisel ja tuua esile parendusvaldkonnad tulevaste muudatuste jaoks. Empiirilise uuringu raames viidi läbi ankeetküsimustik ümberkorraldatud töötajate hulgas ja intervjuu Viru vangla haldusosakonna juhatajaga. Uuringu tulemused kajastavad, kuidas on õnnestunud ellu viia muudatusi töökohtade ümberstruktureerimisel ning mil määral esines valmisolekut või vastuseisu muudatuse suhtes. See hõlmas organisatsioonilisi ja tööprotsesside muudatusi, olles vanglateenistuse üldise tõhususe parandamiseks olulised. Magistritöö esitab praktilisi soovitusi muutuste juhtimise ning töötajate arengu toetamiseks suunatud kommunikatsiooni parendamiseks. See hõlmab strateegiaid, mis aitavad töötajatel kohaneda muutustega, ja meetodeid, mis võimaldavad juhtidel muutusi juhtida. Need nõuanded on kasulikud kõikidele organisatsioonidele, kes seisavad silmitsi muutustega, aidates neil esilekerkivate väljakutsetega edukamalt toime tulla.Kirje Tartu Ülikooli Kliinikumi juhtide hinnang organisatsiooni värbamisprotsessile(Eesti Maaülikool, 2025) Nikiforova, Kätlin; Visnapuu, Katriin (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetoolTervishoiutöötajate puudus on pikaaegne süvenev probleem, mis mõjutab tervishoiuteenuste kättesaadavust. Tervishoiutöötajad on tihedalt seotud grupp inimesi, kes on omavahel tihedas suhtluses, seega on töötajatel suur roll asutuse maine loomisel. Tööandja maine kujundamisel on oluline osa ka värbamisprotsessil, mis jätab kandidaatidele asutusest esmamulje ja mõjutab nende tööle asumist. Magistritöö eesmärk on analüüsida läbi juhtide hinnangu Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajate värbamisprotsessi ning analüüsile tuginedes teha ettepanekuid värbamisprotsessi parendamiseks. Magistritöö empiirilises osas kasutati esmaseid andmeid, mis koguti ankeetküsimustike tulemusena. Uuringu tulemused kajastavad, kuidas juhid hindavad asutuse praegust värbamisprotsessi, milles nad tunnevad vajadust enesearendamiseks ning millistes värbamise valdkondades ootaksid nad värbajatelt rohkem tuge. Töö tulemusena selgus, et värbamisprotsessi haldamine vajaks paremat korraldust, värbamisprotsessid võiksid olla selgemalt kajastatud, juhid sooviksid värbamisalaseid koolitusi ja tihedamat suhtlust värbajatega. Magistritöös tehakse ettepanekud värbamisprotsesside täpsemaks lahti selgitamiseks, värbamistarkvara kasutuselevõtuks, erialaste koolituste korraldamiseks ning kommunikatsiooni suurendamiseks juhtide ja värbajate vahel. Magistritöö aitas välja selgitada murekohad värbamisprotsessis ning autori soovitusi on võimalik asutuses kasutusele võtta. Sarnaselt tavaotsingutele hinnangute andmisega saaks Tartu Ülikooli Kliinikumi uurida sarnaselt ka konkursside korraldamist.Kirje Tartumaa alushariduse õpetajate ettevalmistused pensionieaks(Eesti Maaülikool, 2024) Orav, Helena; Visnapuu, Katriin (juhendaja)Uurimus keskendub Tartumaa alushariduse õpetajate pensioniks ettevalmistustele ja finantskirjaoskusele, mis on olulised teemad seoses elanikkonna vananemise ja pensionisüsteemi muutustega Eestis. Varasemad uuringud on näidanud, et finantsalane teadlikkus ja varajane planeerimine aitavad tagada parema elukvaliteedi pensionipõlves. Töö eesmärk on selgitada välja õpetajate teadmised praegusest pensionisüsteemist ning analüüsida, kuidas finantskirjaoskus mõjutab nende pensioniks ettevalmistust. Uurimustöös kasutati andmete kogumiseks kirjalikku ankeetküsitlust, mis võimaldas saada struktureeritud ja mõõdetavat teavet vastajatelt. Tulemused näitasid, et õpetajate finantskirjaoskust ja teadlikkust pensioniplaanide osas mõjutavad peamiselt vanus, haridustase ja senine töökogemus. Leiti, et varasemad uuringud on kinnitanud sarnaseid mustreid. Edasised uuringud võiksid keskenduda erinevate elukutsete võrdlusele ning uurida, kuidas täiendav finantsalane haridus saaks parandada pensioniks valmistumise strateegiaid.Kirje Toimiva majandustegevusega ühingu äriregistrist kustutamine majandusaasta aruande mitteesitamise tõttu: tagajärg ja tegevused registrisse ennistamiseni(Eesti Maaülikool, 2024) Voog, Katre; Visnapuu, Katriin (juhendaja)Majandusaasta aruande esitamine on juriidilisele isikule seadusest tulenev kohustus. Aruande eesmärk on anda teavet ühingu finantsseisu kohta ning selle õigeaegne ja nõuetekohane esitamine on oluline äriühingu usaldusväärsuse tagamiseks ja ühingu enda tegevuse planeerimiseks. Erinevatel põhjustel jäetakse aruanded äriregistrile esitamata, mistõttu leidis seadusandja, et ühingute juhatuse liikmeid tuleb efektiivsemalt distsiplineerida. 01.02.2023 jõustus äriregistri seadus, millest tulenevalt on nüüd võimalik kiiremini ja lihtsamalt juriidiline isik äriregistrist kustutada, kui majandusaasta aruanne on jäetud esitamata, kuid kolme aasta jooksul on võimalik taotleda registrisse ennistamist ja oma tegevust jätkata. Magistritöö autori eesmärk on selgitada välja, millised on ühingule tekkivad tagajärjed seoses majandusaasta aruande mitteesitamise tõttu äriregistrist kustutamisega ning mis toimub ühingu tegevusega perioodil, mis jääb vahemikku äriregistrist kustutamisest kuni registrisse ennistamiseni. Uurimiseesmärgi saavutamiseks kasutati segameetodit: esmalt teostatati kvalitatiivne analüüs ehk viidi läbi poolstruktureeritud intervjuu ja seejärel kvantitatiivne analüüs ehk ankeetküsitlus, mille küsimused koostati intervjuude tulemuste põhjal. Valim on moodustatud juriidilistest isikutest, kes on äriregistrist kustutatud majandusaasta aruande mitteesitamise tõttu ning kes on seejärel omal soovil registrisse ennistatud. Tulemustest selgus, et suurem osa ühingutest suutis peale kustutamist jätkata oma tavapärase majandustegevusega. Samas tekkis kustutamise tagajärjel ühingule ka negatiivseid tagajärgi, sealhulgas majandustegevuse osaline või täielik peatumine, põhitegevuse takistamine, usalduse ja maine langus koostööpartnerite hulgas, piirangud seoses pangakonto haldamisega, koostöövõimaluste vähenemine ja nende lõpetamine, mis võivad mõjutada ühingu toimimist, jätkusuutlikkust ja usaldusväärsust. Üldjuhul oli ajavahemik registrist kustutamisest kuni registrisse ennistamiseni 1-7 päeva, mis näitab, et ühingud ennistatakse kiiresti registrisse tagasi, et majandustegevus kannataks võimalikult vähesel määral. Autor tegi ka ettepaneku ühingu registrist kustutamisel viia läbi täiendav kontroll ühingu majandustegevuse osas, sealhulgas deklaratsiooneide esitamine, riigile makseude tasumine ning töötajate olemasolu. Kui see nii on, tuleks määrata sellisele ühingule majandusaasta aruande mitteesitamise eest trahv. Autori hinnangul on oleks mõne aja möödudes võimalik viia läbi sarnane uuring ning moodustada valim juriidilistest isikutest, kes ennistavad end registrisse 1-3 aastat pärast kustutamist. Seejärel saab analüüsida, millises seisus on ühing oma tegevuse jätkamisel, kui vahepealne aeg on sedavõrd pikk.Kirje Töötajate rahulolu ja motivatsioon Savekate OÜ näitel(Eesti Maaülikool, 2025) Vooder, Maili; Visnapuu, Katriin (juhendaja)Käesolev magistritöö käsitleb töötajate töörahulolu ja motivatsiooni ehitusettevõtte Savekate OÜ näitel. Uurimistöö vajadus tuleneb ettevõtte soovist saada süsteemset ja tõenduspõhist ülevaadet töötajate rahulolust ning töötajaid motiveerivatest ja demotiveerivatest teguritest. Teoreetilises osas käsitletakse töömotivatsiooni ja rahulolu olemust ning tuntumaid motivatsiooniteooriaid, sh Herzbergi kahefaktoriteooriat ja Maslow vajaduste hierarhiat. Empiirilises osas viiakse läbi töötajate seas ankeetküsitlus, millele vastas 80,6% ettevõtte töötajatest. Uuringus selgus, et töötajad peavad kõige olulisemaks konkurentsivõimelist töötasu, lisatasusid ja head meeskonnatööd. Kõige madalamalt hinnati töötajate kaasatust otsustusprotsessidesse ja premeerimissüsteemi läbipaistvust. Sugude ja ametigruppide võrdlus näitas mõningaid statistiliselt olulisi erinevusi, näiteks tajuvad naised tööd tähenduslikumana kui mehed. Ametipositsioonide lõikes ilmnes enim erisusi tasustamisega seotud hinnangutes. Avatud vastustes rõhutati vajadust parema kommunikatsiooni, juhendamise ja tunnustuse järele. Töö tulemused viitavad vajadusele täiustada tasustamise ja premeerimise süsteemi, arendada juhtide oskusi ning tugevdada sisekommunikatsiooni. Uuring annab praktilisi soovitusi töötajate rahulolu ja motivatsiooni suurendamiseks, aidates ettevõttel kujundada teadlikumat ja töötajakesksemat personalipoliitikat.Kirje Uue töötaja sisseelamisprogrammi välja töötamine AS Terminal näitel(Eesti Maaülikool, 2024) Moora, Laima; Visnapuu, Katriin (juhendaja)AS- i Terminal kiire laienemine on kaasa toonud tööjõu voolavuse kasvu, ületades 2023. aastal Eesti Statistikaameti andmete järgi ca 12%, kaubandussektori keskmist voolavus määra. Kõrgem tööjõu voolavus suurendab organisatsiooni koolitus- ja värbamiskulusid ning lisaks pidevad muutused põhjustavad olemasolevates töötajates stressi, mis omakorda mõjutab nende heaolu, lojaalsust ja raskendab meeskonna tööd. Üheks võimaluseks tööjõu voolavuse vähendamiseks on luua uue töötaja sisseelamisprogramm. Magistritöö autori eesmärgiks on analüüsida AS Terminal uue töötaja sisseelamisprotsessi ja töötajate ootusi protsessile ning saadud tulemustele tuginedes teha ettepanekuid uue töötaja sisseelamisprogrammi koostamiseks. Magistritöö empiirilises osas kasutati esmaseid andmeid mis saadi poolstruktureeritud intervjuude ning kirjaliku ankeetküsitluse tulemusena. Magistritöö tulemusena selgus, et käesoleval hetkel on AS Terminal keskendunud uute töötajate vastu võtmisel ainult lühiajalisele kasule, ehk uue töötaja kiirele integreerimisele meeskonda. Olulisem on tagada pikaajaline kasu, mis aitab vähendada organisatsiooni voolavust, värbamis- ja koolituskulusid. Hinnates AS- i Terminal paigutust 6C raamistiku järgi, selgus, et ettevõte asetseb uute töötajate kaasamisel esimesel tasemel ehk nõuetele vastuse tasemes ilmnesid esimesed puudujäägid. Magistritöö tulemusena andis töö autor AS- ile Terminal soovitusi uue töötaja sisseelamisprogrammi koostamiseks ja koostati soovituslik programmi ajakava tegevustega. Peamise soovitusena toob magistritöö autor välja, et parendamist vajab kontori ja jaamade vaheline kommunikatsioon. Lisaks soovitab magistritöö autor välja töötada või üle hinnata mudel organisatsiooni kultuuri arendamiseks.Kirje Võõrtööjõu kasutamisega seotud probleemid ja väljakutsed Eesti põllumajandussektori näitel(Eesti Maaülikool, 2024) Aljaste, Johanna-Elisabeth; Visnapuu, Katriin (juhendaja)Eesti tööturgu iseloomustab tööjõupuudus, palgasurve, vananev rahvastik ning elanikkonna vähenemine. Sealjuures on Eesti põllumajandussektoris aastate jooksul tööhõive langenud ning hinnatakse, et see trend jätkub ka edaspidi. Seetõttu vajavad põllumajandussektori ettevõtted lahendusi tööjõupuudusega toimetulekuks, mille üks võimalus on võõrtööjõu värbamine. Sealjuures leidub ettevõtteid, kes ei soovi mingitel põhjustel võõrtööliste kasutamisega seotud nõudeid täitma ja on valmis võõrtöölisi enda huvides ära kasutama. Sellise käitumise tulemusena rikutakse aga võõrtööliste õigusi. Magistritöö eesmärk on välja selgitada, millised on võõrtööjõu kasutamisega seotud probleemid ja väljakutsed Eesti põllumajandussektoris ning koostada ettepanekud nende ennetamiseks. Magistritöös kasutatakse kombineeritud uurimismeetodit, mis koosneb kvalitatiivsest ja kvantitatiivsest uurimismeetodist. Andmekogumise meetodina kasutatakse põllumajandusettevõtjate seas tehtud küsitlust ning Tööinspektsiooni ekspertidega tehtud intervjuud. Lõputöö teoreetilises osas käsitletakse erialast kirjandust, mitmeid uuringuid ja teadustöid. Eesti põllumajandussektori ettevõtted kasutavad võõrtööjõudu tööjõupuudusest tingituna, sektoris esineb võõrtööjõu kasutamisega seotud nõuete rikkumisi vähem võrreldes teiste sektoritega. Peamised probleemid ja väljakutsed on seotud võõrtööliste puuduliku keeleoskuse, töö- ja puhkeaja nõuete ning töölepingu seadusest tulenevate nõuete mittetäitmisega. Samuti on ettevõtete seisukohast võõrtööjõu värbamisel ja kasutamisel peamised väljakutsed seotud liigse bürokraatia ning keskmise töötasu nõude täitmisega. Analüüsides nii teooria, küsitluse kui ka intervjuu materjali esitas autor kaks ettepanekut võõrtööjõu kasutamisega seotud probleemide ennetamiseks. Esimese ettepanekuna toob autor riigiasutuste järelevalve ja koostöö suurendamise ettevõtete osas, kes kasutavad oma majandustegevuses võõrtöölisi. Autori hinnangul aitaks tõhusam järelevalve ja koostöö vähendada võõrtöölistega seotud probleeme. Teise ettepanekuna toob autor võõrtööjõu värbamise ja kasutamisega seotud informatsiooni lihtsustamine ning teavitustöö tegemisega jätkamine erinevates sihtrühmades.Kirje Y- ja Z-generatsioonide ootused tööandjatele Eesti Maaülikooli üliõpilaste näitel(Eesti Maaülikool, 2024) Seliste, Helena; Visnapuu, Katriin (juhendaja)Tööturul on esindatud erinevad põlvkonnad ning tööandjad peavad töötajate hoidmiseks ja ligimeelitamiseks pidevalt kohanduma nende ootustega. Y-generatsiooni peetakse üheks olulisemaks demograafiliseks rühmaks töökohal, samas kui Z-generatsioon on alles alustamas või sisenemas töömaailma. Nende põlvkondade tööootuste uurimine on aktuaalne teema, kuna võrreldes varasemate põlvkondadega on neil suurim kalduvus töölt lahkuda, kui ettevõtte väärtused ei vasta nende omadele. Üldvalimisse kuulusid Eesti Maaülikooli Y- ja Z-generatsiooni üliõpilased, kellest Y-generatsiooni esindajad on sündinud aastatel 1981 kuni 1996 ning Z-generatsiooni esindajad alates 1997. aastast. Uurimisviisiks valiti kvantitatiivne uurimismeetod. Andmekogumise meetodina kasutati kirjalikku ankeetküsitlust ning uurimisvahendina ankeetküsimustikku. Tulemuste analüüsimiseks kasutati aritmeetilist keskmist ja standardhälvet. Empiirilise uuringu tulemused näitasid, et väga suur osa üliõpilastest on kaalunud töökoha vahetamist, Y-põlvkonnast 69,39% ning 68,33% Z-põlvkonnast, kui ettevõtte ootused ei vasta nende omadele. Kõige enam hinnati oluliseks tasakaalu töö- ja eraelu vahel, võimalust pidevalt areneda ja õppida, võrdset kohtlemist, ettevõtte vastavust oma väärtustele, toetavaid kolleege ning kaasaegsete tehnoloogiate kasutamise võimaldamist töö tegemisel.