Sirvi Autor "Visnapuu, Katriin (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 35

Arusaamad riskijuhtimisest ning riskide juhtimise praktikad Võrumaa kaubandussektori mikroettevõtjate näitel
(Eesti Maaülikool, 2021) Nesenko, Kariina; Visnapuu, Katriin (juhendaja)
Mikroettevõtetel on majanduses märkimisväärne roll, varustades sissetulekutega hulgaliselt inimesi üle kogu maailma. Ühtlasi on teada, et mikroettevõtetes on sagedaseks probleemiks ressursinappus, mis muudab ettevõtte arendamise keerukaks ning võib mõjutada jätkusuutlikkust. Üheks võimaluseks ettevõtte tulemuslikkuse tõstmisel on riskijuhtimise protsesside rakendamine, mis on suurettevõtetes laialdaselt kasutusel. Mõningad allikad väidavad, et riskijuhtimine võib olla eriliselt oluline just väikeettevõtete, sh mikroettevõtete omapärasid arvestades. Autorile teadaolevalt ei ole riskijuhtimise alaseid uurimusi Eesti mikroettevõtetes varasemalt teostatud. Sellest tulenevalt on magistritöö eesmärk selgitada välja Võrumaa kohalike kaubandussektoris tegutsevate mikroettevõtjate arusaamad, tegevuspraktikad ja hoiakud riskijuhtimise osas. Käesoleva kvalitatiivse uurimuse tulemused tuginevad primaarsetele algandmetele, mis koguti intervjuude käigus, analüüsiti ning võrreldi teoreetilise käsitlusega. Selgus, et intervjueeritud ettevõtjad olid teadlikud mitmetest nende ettevõtteid puudutavatest riskidest, kuid ei toonud eduteguritena välja kaalutletud juhtimisotsuseid, oskust riskidega toime tulla ega haridust, mille olulisele on viidanud varasemad uurimused maailma eri paigus. Riskijuhtimise nägemuse kirjeldamine ning protsesside määratlemine valmistas intervjueeritavatele raskusi, kuid riskide väljaselgitamise ja nende negatiivsete mõjude minimaliseerimisega mitmes ettevõttes sellegipoolest tegeleti. Kõik intervjueeritavad olid seisukohal, et praegustes majandustingimustes on riskidega seotud stsenaariumiteks valmistumine põhjendatud ning nad peaksid vastavaid toiminguid läbi viima regulaarselt. Enamik uurimuses osalenutest väljendasid valmisolekut riskijuhtimisega aktiivsemalt tegeleda juhul, kui teadmised antud teemal paranevad või kui töötatakse välja spetsiaalselt mikroettevõtetele suunatud riskijuhtimise abimaterjal. Edasiste uurimisvõimalustena näeb autor kvantitatiivseid uurimusi, et peegeldada laiema üldsuse seisukohti, ning eestikeelse riskijuhtimise juhendmaterjali loomist mikroettevõtetele. Autor usub, et antud uurimust saavad abimaterjalina kasutada teistestki sektorites tegutsevad väikeettevõtted, kus riskijuhtimist kaalutakse ühe võimalusena konkurentsivõime tõstmisel, kuid vastavad kogemused või teadmised puuduvad.
Eesti Maaülikooli ärinduse-ja halduse õppekavagrupi õppekavade üliõpilaste hinnanguline sotsiaal-majanduslik olukord ja selle mõju õppimisele õppeaastal 2023/2024
(Eesti Maaülikool, 2024) Ojala, Dianna; Visnapuu, Katriin (juhendaja)
Seoses erinevate majandustsüklitega muutub ka inimeste sotsiaal-majanduslik olukord. Üliõpilase akadeemilised saavutused on seotud tema sotsiaal-majandusliku olukorraga. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada Eesti Maaülikool ärinduse- ja halduse õppekavagrupi õppekavade üliõpilaste hinnanguline sotsiaal-majanduslik olukord ja selle mõju õppimisele õppeaastal 2023/2024. Töö teoreetilises osas kirjeldati sotsiaal-majanduslikku staatust, tutvuti seni koostatud uuringutega seoses õppimise ajal töötamise mõjuga õpingutele, samuti tutvuti Eesti sotsiaal-majanduslike muutuste näitajatega ja Euroopas läbiviidud üliõpilaste sotsiaal-majanduslike muutuste uuringu tulemustega. Töö eesmärgi saavutamiseks koostati ankeetküsitlus, millele vastas 54 üliõpilast. Empiirilises osas analüüsiti saadud tulemusi. Ankeedis olevate küsimustega küsiti üliõpilaste eluaseme, sissetulekute, väljaminekute, töötamise mõju õpingutele ja saavutatud õpitulemuste kohta. Samuti sooviti teada üliõpilase hinnangut enda ja enda vanemate majanduslikule olukorrale. Tulemustest selgus, et üliõpilased täheldavad seost üliõpilase sotsiaal-majandusliku olukorra ja akadeemilise edu vahel. Üliõpilased hindavad enda majanduslikku olukorda rahuldavaks või pigem heaks. Mida vanem on üliõpilane, seda parem on tema sotsiaal-majanduslik olukord. Mida parem on üliõpilase sotsiaal-majanduslik olukord, seda paremad on õpitulemused. Uuringu tulemusi saab kasutada poliitikate kujundamisel, mille eesmärgiks on parandada üliõpilaste võrdseid võimalusi omandada kvaliteetset kõrgharidust.
Eesti Maaülikooli esmakursuslaste kõrgkooli valiku ajendite ning rahulolu valitud eriala ja õppega välja selgitamine 2023. aastal sisseastunud üliõpilaste näitel
(Eesti Maaülikool, 2024) Meikar, Eliisa Carita; Visnapuu, Katriin (juhendaja)
Rahulolevad üliõpilased toetavad ülikooli mainet ja levitavad positiivset tagasisidet. Seetõttu on oluline mõista, millised parandustegevused on vajalikud, et vastata üliõpilaste ootustele ja vajadustele. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on olnud 2023/2024 Eesti Maaülikooli sisseastunud esmakursuslaste kõrgkooli valiku ajendid ning, kuidas nad hindavad Eesti Maaülikooli, selle õppekavasid ning õppimiskogemust. Uuring põhineb veebipõhisel ankeetküsitlusel, mis viidi läbi Google Forms keskkonnas. Küsitlus koosnes 13 küsimusest, millest kümme olid valikvastustega ja kolm avatud küsimused. Andmeid koguti ja analüüsiti kvantitatiivsete meetoditega ning küsimustikus esinevaid avatuid küsimusi analüüsiti kvalitatiivselt. Tulemustest selgus, et Eesti Maaülikooli õppima asumise peamiseks põhjuseks oli kindel teadmine, mida õppida soovitakse. Esmakursuslaste vastustest selgus, et Eesti Maaülikooliga ollakse üldiselt rahul. Enim toodi välja õppejõudude meeldiv suhtumine ja olek, lisaks kiideti mõnusat ja hubast keskkonda ning praktilise õppe osakaalu. Samuti toodi esile mugav ning roheline ülikoolilinnak. Enim kriitikat andsid esmakursuslased õppekavadele, õppekorraldusele ning õppeinfosüsteemile. Muret tegid ka õppejõudude kättesaadavus ning osade õppejõudude vananenud õppemeetodid ja materjalid. Võrreldes varasemate uuringutega on tulemused sarnased, viidates jätkuvale probleemile. Tulemustele tuginedes tegi töö autor Eesti Maaülikoolile parendusettepanekuid üliõpilaste rahulolu tõstmiseks ning leiab, et uuringut tuleks korrata iga paari aasta tagant.
Eesti Maaülikooli esmakursuslaste kõrgkooli valikul kasutatavate kommunikatsioonikanalite ja ülikooliga rahulolu välja selgitamine 2021. aastal sisseastunud üliõpilaste näitel
(Eesti Maaülikool, 2022) Männistu, Lauri; Visnapuu, Katriin (juhendaja); Maasing, Birgit (juhendaja)
Tänapäevases tehnoloogiapõhises keskkonnas on märkimisväärselt suurenenud kommunikatsioonikanalite hulk ning sellest tulenevalt on kõrgkoolidel aina olulisem analüüsida, milliste kanalite kaudu üliõpilased infot nende kohta leiavad. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, milliseid kommunikatsioonikanaleid kasutasid esmakursuslased info saamiseks erinevate kõrgkoolide kohta ning kuidas on Eesti Maaülikooli 2021/2022 sisseastujad seni enda kogemusega rahul. Uurimistöös on kasutatud ankeetküsitluse teel kogutud esmaseid andmeid ning peamiseks uurimismeetodiks on kvantitatiivne analüüs. Küsimustikus esinevaid avatud küsimusi analüüsiti kvalitatiivselt. Tulemustest järeldub, et üldpildis ollakse Eesti Maaülikooliga rahul. Kõige suuremaks probleemiks on õppejõudude kättesaadavus, kuid õppejõududega kompetentsiga ollakse rahul. Välja tuleks selgitada, milliste õppejõududega kõige keerulisem kontakti saada on ja mis on selle põhjuseks. Samuti soovitakse õppekavade paremat ülesehitust, kuna tuntakse, et tihtipeale ei ole õpitavad ained erialale sobivad. Seetõttu oleks vaja analüüsida õppekavade ja õppeainete ajakohasust ja relevantsust. Kommunikatsioonikanalitest eelistavad esmakursuslased info otsimiseks pigem internetiportaale – kodulehed ja otsingumootorid ning reklaame soovitakse pigem näha sotsiaalmeedias. Eesti Maaülikool peaks rohkem investeerima kodulehe ja reklaamide arendusse/rohkusesse, et Maaülikooli oleks sihtgruppidele sotsiaalmeedias silmatorkavam. Uurimistöö tulemused on kasulikud Eesti Maaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonnale ning õppeosakonnale, kes saavad töö tulemuste põhjal parendada turundus- ja kommunikatsioonistrateegiaid, et jõuda laiema hulga potentsiaalsete tudengiteni.
Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe ärinduse- ja halduse päevaõppe õppekavadele sisseastunute eriala valiku põhjuste analüüs
(2024) Aasa, Sandra; Visnapuu, Katriin (juhendaja); Moor, Argo (juhendaja)
Kõrgkooli ja eriala valik on üks olulisemaid otsuseid inimese elus, kes soovib omandada kõrgharidust. Tänapäeval üha keerulisemaks muutuv tööturg ja kiire tehnoloogiline areng on muutnud selle valiku tegemise veelgi olulisemaks. Haridusvaliku otsustusprotsessis seistakse silmitsi mitmete mõjuteguritega, alates isiklikest eelistustest ja perekonna ootustest kuni ühiskondlike trendide ja majanduslike võimalusteni, mis võivad tugevalt mõjutada iga otsustusprotsessi etappi. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada, milliste tegurite või mõjurite alusel on valinud ärinduse- ja halduse õppekavagrupi üliõpilased majanduse eriala Eesti Maaülikoolis või Tartu Ülikoolis. Uurimiseesmärgi saavutamiseks kasutati kombineeritud uurimismeetodit ning koguti selle jaoks andmeid ankeetküsitluse abil, mis koosnes valikvastustega küsimustest ning avatud küsimustest. Ankeetküsitlusest saadud valikvastuste analüüsimiseks kasutati kvantitatiivset ja statistilist meetodit ning avatud küsimuste analüüsimiseks kasutati kvalitatiivset meetodit. Peamisteks eriala valikut mõjutavateks teguriteks oli üliõpilaste seas, huvi pakkuv ja informatiivne õppekava sisu ning kui on lai võimalus teha karjääri sellel erialal. Ülikooli valimisel lähtusid uuringus osalenud tudengid enamasti ülikooli mainest.
Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi üliõpilaste ootused ja reaalne olukord seoses töörahuloluga
(Eesti Maaülikool, 2021) Vare, Lilli-Mai; Visnapuu, Katriin (juhendaja)
Rahulolev töötaja on produktiivne ja motiveeritud saavutama positiivseid töötulemusi. Töötajate rahulolu saavutamiseks peavad majanduse valdkonna tööandjad teadma, mida üliõpilased töökeskkonnaga seoses ootavad. Magistritöö autori eesmärk on välja selgitada Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi üliõpilaste ootused seoses töörahuloluga ning võrrelda neid reaalse olukorraga. Uurimiseesmärgi saavutamiseks kasutatakse kvantitatiivset uurimismeetodit ning töös kasutatavad arvandmed on saadud ankeetküsitluse kaudu, mis põhineb SERVQUAL mudelil. Küsimustiku koostamisel võeti aluseks Spector’i töörahulolu teooria üheksa dimensiooni, mille abil saab hinnata tulemusi erinevates töörahuloluga seotud valdkondades. Analüüsi tulemusel selgus, et Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi üliõpilastel on suurimad hinnangute erinevused oodatud ja reaalse olukorra vahel eneseteostuse- ja arenguvõimaluste, töö enda ning tasustamisega seotud dimensioonides. Nendes dimensioonides on töötaja ja tööandja vahel nõrgalt positiivne suhe ning seetõttu on vaja seal muudatusi teha. Üliõpilased on rahul töökeskkonna- ja korralduse ning soodustustega. Üliõpilased ootavad töörahuloluga seoses enim töövahendite kättesaadavust, töökoha turvalisust ja mugavust ning tööks vajaliku informatsiooni õigeaegset kättesaadavust. Töö teoreetilises osas selgus, et töötute hulgas on kõige rohkem keskharidusega inimesi. Sellest lähtudes võiks uurida nende ootusi seoses töörahuloluga, et tööpakkujatel oleks võimalik töökeskkonnas selliseid muudatusi teha, mis neid töötute silmis atraktiivsemaks muudaksid.
HACCP põhise toiduohutuse juhtimise süsteemi rakendamine Eesti piimatööstusettevõtete näitel
(Eesti Maaülikool, 2021) Elbrecht, Ethel; Visnapuu, Katriin (juhendaja)
HACCP (Hazard Analysis Critical Control Points), ohtude analüüs ja kriitiliste kontrollpunktide ohje on süsteem, mida laialdaselt kasutatakse toiduainete käitlemise valdkondades toidu ohutuse tagamiseks. Magistritöö eesmärk on välja selgitada HACCP põhise toiduohutuse juhtimise süsteemi olemus ja rakendamine Eesti piimatööstusettevõtete näitel, millised probleemid on rakendamisega kaasnenud. Empiiriliste andmete kogumise meetodiks valiti kvalitatiivne meetod, täpsemalt juhtumianalüüs. HACCP põhist toiduohutuse juhtimise süsteemi saab käsitada praktilise vahendina, mis aitab kontrollida toidutootmiskeskkonda ja -protsessi ning tagada toodete ohutuse. Toiduohutuse juhtimise süsteem on terviklik süsteem, milles on ühendatud ennetus, valmisolek ja enesekontrollitoimingud, et tagada toidukäitlemisettevõttes toiduohutus ja toiduhügieen. Ohutu toit tagatakse HACCP süsteemi rakendamisega, kui on täidetud eeltingimuste programmid ja tagatud toidu jälgitavus. HACCP põhise toiduohutuse juhtimise süsteemi rakendamisega on valimisse kuulunud piimatööstusettevõtetel kaasnenud probleemid. Probleemid on seotud HACCP põhise süsteemi riskijuhtimisega, eeltingimuste programmidega, märgistusega, toidu tagasikutsumisega. Igal piimatööstusel on oma enesekontrolli plaani osas fikseeritud, kuidas toodete tagasikutsumine käib, kui selline olukord tekib ja igal toidukäitlejal on kohustus teavitada pädevat asutust kui ta teab, või kui tal on põhjust arvata, et ta on turule viinud inimese tervisele ohtlikku toitu. Mittevastavuste käsitlemise korral on oluline välja selgitada kõrvalekallete tekkepõhjused, et hoida ära mittevastavuste kordumine. Edaspidistes uuringutes on oluline analüüsida HACCP põhist toiduohutuse juhtimise süsteemi ka teistes toidutööstuse valdkondades.
Hooajatöötajate sotsialiseerumine ja psühholoogiline lepe Kiviõli Seikluskeskust opereerivate ettevõtete näitel
(Eesti Maaülikool, 2021) Teedla, Karin; Visnapuu, Katriin (juhendaja)
Hooajateenuseid pakkuvad ettevõtted palkavad igal hooajal oma eesmärkide täitmiseks ajutist tööjõudu. Hästi toimiva töösuhte kujundamiseks on oluline mõista vastastikuseid ootuseid, et tagada nende täitmine. Magistritöö eesmärk on välja selgitada Kiviõli Seikluskeskust opereerivate ettevõtete hooajatöötajate hinnangud sotsialiseerumisele, psühholoogilises leppes sisalduvatele tajutud kohustustele ja leida seosed sotsialiseerumise, psühholoogilise leppe ning emotsionaalse pühendumise vahel. Empiirilise uuringu eesmärgi täitmiseks viidi läbi ankeetküsitlus Kiviõli Seikluskeskuse hooajatöötajate seas. Uuringu tulemustest selgus, et sotsialiseerumise tulemusel on töötajad mõistnud, millised on ettevõtte eesmärgid, kuidas ettevõte toimib ja mida neilt oodatakse. Tööandja poolt pakutav väljaõpe on olnud tulemuslik ja andnud töötajatele vajalikud teadmised ning oskused oma tööülesannete edukaks täitmiseks. Töötajad on üldiselt rahul ettevõttes pakutavate hüvedega ja sooviksid jätkata töösuhet ka järgnevatel hooaegadel. Kõige olulisemat roll sotsialiseerumisel omavad töökaaslastega suhtlemine ja nende toetus. Psühholoogilise leppe tööandja tajutud kohustuste hinnangutest selgus, et hooajatöötajate jaoks on oluline töö mitmekesisus ja vastavus nende teadmistele ning oskustele. Töötajad tähtsustavad kolleegide vahelisi positiivseid suhteid töökohal, juhtide ja kolleegide toetavat suhtumist, head koostööd tööandjaga, positiivse tööõhkkonna loomist ja uute inimestega tutvumist. Töötajad ootavad tööandjalt avatud suhtlemist ja õigeaegselt olulise informatsiooni edastamist. Karjääriarengu valdkonnas näevad hooajatöötajad tööandja kohustusena kõige enam võimalust arendada teadmisi ja oskusi ning tingimuste loomist edu saavutamiseks oma töövaldkonnas. Hooajatöötajad tunnevad, et nad on kohustatud järgima ettevõtte reegleid ja eeskirju, kaitsma ettevõtte mainet, tegema kolleegidega koostööd, pakkuma klientidele head teenust, abistama oma kolleege nende töös ja keskenduma tööl vaid tööasjadele. Uuringu tulemustest nähtus, et emotsionaalne pühendumine on positiivselt seotud sotsialiseerumise ja tööandja kohustuste täitmisega ning tööandja kohustust täitmine on positiivselt seotud sotsialiseerumisega. Magistritöö uuringu tulemused võimaldavad tööandjal paremini mõista hooajatöötajate ootusi, et tagada tulemusliku töösuhte kujunemine.
Individuaalsed väärtused ja nende võrdlus organisatsiooni väärtustega Lõuna prefektuuri abipolitseinike ja rühmajuhtide näitel
(Eesti Maaülikool, 2022) Agakerimova, Julianna; Titov, Eneken (juhendaja); Visnapuu, Katriin (juhendaja)
01.01.2022 seisuga on Lõuna prefektuuris abipolitseinike 428, kellest aktiivsemaid abipolitseinike on 153 (Abipolitseinike kaasamine…2022). Üks põhjus, miks aktiivsete panustavate abipolitseinike osakaal on madal, võib peituda väärtuskonfliktis individuaalsete ja organisatsiooniliste väärtuste vahel. Lisaks on oluline aru saada, kas keerulistes olukordades on oodata, et abipolitseinikud käituvad Politsei- ja Piirivalveameti väärtuste järgi, kuna abipolitseinike kanda on ka organisatsiooni maine. Rühmajuhid mängivad aga olulist rolli organisatsiooni väärtuste edastamisel, mis väljenduvad igapäevases käitumises ja suhtluses abipolitseinikega. Magistritöö eesmärk oli välja selgitada Lõuna prefektuuri abipolitseinike ja rühmajuhtide individuaalsed väärtused, võrrelda nende omavahelist kattuvust ja seoseid ning anda hinnang abipolitseinike ja rühmajuhtide väärtuste kooskõlale organisatsiooni väärtustega ja soovitusi väärtuspõhise juhtimise tõhustamiseks. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks kasutas autor kombineeritud uurimismeetodit, mis sisaldas kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset andmekogumismeetodit. Kvantitatiivsete andmete kogumisel kasutas autor ankeetküsitlust, mille koostamisel kasutas autor Surveer veebikeskkonda. Ankeetküsitlus põhines tunnustatud väärtuste uurija Schwartz`i poolt väärtuste mõõtmiseks välja töötatud instrumendil Schwartz Value Survey (SVS), mida on laialdaselt kasutatud varasemates uurimustes ning testitud 60 000 inimese peal 64 riigis (Putri, Idriyani 2020: 44). Ankeet saadeti välja e-maili teel Lõuna prefektuuri 428-le abipolitseinikule ja 13-le rühmajuhile. Küsitlusele vastas 121 abipolitseinikku ja 12 rühmajuhti. Kvantitatiivsete andmete analüüsimisel kasutas autor tabelarvutus- ja tabeltöötlusprogrammi Microsoft Excel 2016 ja tekstiredaktorina Microsoft Word 2016. Kvalitatiivsete andmete kogumisel kasutas autor poolstruktureeritud fookusgrupi süvaintervjuud. Intervjuu küsimused koostas töö autor ise, lähtudes intervjuu eesmärgist ja toetudes Schwartz`i väärtuste teooriale. Intervjuul osales kaks Lõuna Prefektuuri ametnikku. Andmete analüüsil kasutas autor kokkuvõtvat sisuanalüüsi. Uuringu tulemused on esitatud kirjeldavalt, mida illustreerivad tabelid ja joonised. Uuringu tulemustest selgus, et Lõuna prefektuuri abipolitseinike ja rühmajuhtide väärtuste vahel on väga tugev ja oluline positiivne seos. Schwartz`i mitmetasandilist väärtusteooriat ja töö eesmärki aluseks võttes selgus, et Lõuna prefektuuri abipolitseinikud ja rühmajuhid hindavad kõrgelt turvalise keskkonnaga seotud väärtusi. Oluliseks peetakse lähedaste inimeste ohutust ning indiviidi vaimset ja füüsilist heaolu. Abipolitseinike väärtusprioriteedid on aga rohkem kooskõlas organisatsiooni väärtustega kui rühmajuhtide omad. Rühmajuhtide demograafiliste karakteristikute lõikes ilmnesid peamised erinevused väärtusprioriteetides. Abipolitseinike kui ka rühmajuhtide seas on organisatsiooni väärtuste prioriteetsus järgmine: inimlik, tark, avatud. Tulemuste põhjal soovitab autor märgata rohkem vanemaealisi rühmajuhte ja pöörata tähelepanu nende väärtusprioriteetidele, et vältida põlvkondade lõhesid; leida vabatahtlike rühma etteotsa õiged inimesed, arvestades inimese tausta, varasemat kogemust (näiteks inimeste juhtimisel) ja haridust; toetada uusi rühmajuhte organisatsiooni väärtuste edastamisel, selgitades väärtuste sisu ja olulisust. Autori hinnangul on oluline väärtuspõhiste lugude jutustamine, kogemuste jagamine ja eeskujuks olemine kõikide organisatsiooni liikmete poolt. Magistritöö tulemusi on võimalik kasutada jätku-uuringutes ja edasi arendada, et uurida, kas ja kuidas abipolitseinike väärtuste kattuvus organisatsiooni väärtustega mõjutab organisatsiooni edukust.
Kaugtöö mõju töö kvaliteedile ABB as finantsteenuste keskuse ostuvõlgnevuste osakonna näitel
(Eesti Maaülikool, 2022) Heidemann, Elis; Visnapuu, Katriin (juhendaja)
Kvaliteedijuhtimine on erineval kujul esindatud igas ettevõttes, sest ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline tagada võimalikult kõrge töö kvaliteet. Olukorras, kus COVID-19 pandeemia tõttu olid paljud ettevõtted sunnitud ellujäämise nimel muutma enda töökorraldust ja võimaldama töötajatel teha kaugtööd, on töö kvaliteedi säilitamise olulisus veelgi tõusnud . Magistritöö eesmärk oli selgitada välja kaugtöö mõju ABB AS ostuvõlgnevuste osakonna töö kvaliteedile ja uurimistulemuste põhjal teha ettevõttele parendusettepanekud. Eesmärgi saavutamiseks teostas autor ettevõtte kahe peamise finantsmõõdiku andmete ja töötajate rahulolu küsitluste tulemustel statistilise analüüsi ning viis töötajate seas läbi küsitluse. Küsitlus viidi läbi ajavahemikus 18.04 – 25.04.2022 ja selles osales 69 vastanut. Statistilise analüüsi ja küsitluse tulemuste põhjal selgitatakse välja kuidas on kaugtööle üleminek mõjutanud osakonna töö kvaliteeti ning tehakse tööandjale ettepanekud kaugtööl olles töö kvaliteedi tõstmiseks. Uuringu tulemustest selgus, et muutused töö kvaliteedis vastavad varasematele erinevatele teoreetilistele lähenemistele ja eelnevalt teostatud sarnaste uuringute tulemustele.
Kaugtöö mõju töötajate töömotivatsioonile ettevõtte X näitel
(Eesti Maaülikool, 2024) Zaviyalova, Iren; Visnapuu, Katriin (juhendaja)
Kaugtöö, mida kunagi peeti ebatavaliseks võimaluseks, on muutunud tänapäeva töömaastikul peamiseks tööviisiks ja mõnikord isegi elustiiliks. Kaugtöö kontseptsioon tähendab töötamist tavapärastest kontoritingimustest, näiteks kodust või erinevatest kohtadest eemal, kasutades tehnoloogiat, mis võimaldab võrgus rääkida ja ülesandeid lõpetada. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli ettevõtte X näitel välja selgitada kaugtöö mõju töötajate töömotivatsioonile ning anda soovitusi motivatsiooni tõstmiseks. Selle saavutamiseks vaatas autor läbi erinevad motivatsiooniteooriad ning motivatsiooni ja kaugtööga seotud uuringud. Seejärel viidi ettevõtte X töötajate seas läbi ankeetküsitlus. Autor viis läbi küsimustiku eestikeelsete töötajate seas, kes moodustavad ligikaudu 75% ettevõtte tööjõust, kokku ligikaudu 435 töötajaga. Küsimustik põhineb peamiselt Maslow’i, Herzberg’i ja Vroom’i motivatsiooniteooriatel. Tulemustest võib järeldada, et kaugtööl on positiivne mõju ettevõtte X töötajate töömotivatsioonile. Lisaks eelistab enamik töötajaid kaugtöö vormis töötamist kontorikeskkonna asemel. Lisaks näitavad uuringutulemused, et töötajate motivatsiooni mõjutavad tegurid on erinevad, kusjuures mõned tegurid, nagu inimeste vahelised suhted ning töö- ja eraelu tasakaal, on olulisemad kui teised. Lisaks leidudele annab bakalaureusetöö praktilisi soovitusi ettevõttele X ning samuti aitavad tulemused kaugtööd kaaluvatele või juba kasutavatele ettevõtetele.
Kliendikeskse organisatsioonikultuuri seos kliendirahuloluga Bigbank AS näitel
(Eesti Maaülikool, 2025) Jablukovitš, Valeria; Visnapuu, Katriin (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Kliendikeskne kultuur mõjutab kliendikogemust ning selle kaudu ka organisatsiooni üldist edukust. Organisatsiooni eduka toimimise eelduseks on, et kõik tegevussüsteemid oleksid hoolikalt planeeritud, struktureeritud ja kooskõlastatud. Varasemate uuringute tulemustest on võimalik järeldada, et kliendikeskne kultuur omab positiivset seost kliendirahuloluga. Magistritöö eesmärk on kirjeldada Bigbank AS-i organisatsioonikultuuri kliendikesksuse avaldumist E. Scheini mudeli alusel ning selgitada välja, kuivõrd kajastub deklareeritud kliendikeskne kultuur klientide rahulolu tulemustes. Uurimismeetodina kasutati nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset lähenemist, et saada põhjalikum ülevaade uuritavast teemast ning tagada mitmekülgsem analüüs. Eesmärgi saavutamiseks vaadeldi Bigbank AS-i organisatsioonikultuuri nähtavaid ilminguid füüsilise, digitaalse keskkonna ja dokumentatsiooni põhjal. Vaadeldi Kantar Emori poolt läbi viidud töötajate rahulolu-uuringu kahe väite tulemusi, mis keskendusid töötajate arusaamale kliendikesksusest, et uurida väljendatud väärtusi. Organisatsiooni baasarusaamade tuvastamiseks viidi läbi viie Bigbanki juhiga intervjuud, mis keskendusid kliendikesksuse teemadele. Tuginedes olemasolevale uuringuandmestikule kirjeldati Bigbank AS-i soovitusindeksi tulemusi aastatel 2020–2024. Andmete põhjal selgus, et kliendikeskne kultuur Bigbankis ei ole üksnes dokumenteeritud sisedokumentides, vaid on ka praktikas kasutatav lähenemisviis, mis peegeldub igapäevastes tööprotsessides ja töötajate hoiakutes. Tulemuste põhjal võib eeldada, et kliendikesksel organisatsioonikultuuril ja kliendirahulolul on seos. Selle täielikuks mõistmiseks tuleb põhjalikumalt uurida klientide vajadusi ja muid mõjufaktoreid.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise analüüs ettevõttes Amello raamatupidamisteenused OÜ
(Eesti Maaülikool, 2021) Kallak, Gerty; Visnapuu, Katriin (juhendaja)
Toodete ja teenuse pakkujaid on aina rohkem ja konkurents muutunud tihedamaks. Kvaliteet on oluliseks võtmeteguriks nii teenuse müümisel kui ka ettevõtte maine kujundamisel. Selleks on vajalik luua hästitoimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, leida pädevad töötajad ja sobivad partnerid, kellega koostöö sujuks. Uurimisobjektiks oli väikeettevõte Amello Raamatupidamisteenused OÜ, kus ei ole kvaliteedijuhtimissüsteemi varem uuritud ega teadlikult rakendatud. Töö eesmärgiks oli analüüsida kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamist uuritavas ettevõttes ja analüüsile tuginedes välja tuua parendamist vajavad valdkonnad. Autor kasutas uurimismeetodina poolstruktureeritud intervjuud ettevõtte juhiga ja tarkvara juhtivspetsialistiga ning viis läbi dokumendianalüüsi. Analüüsist selgus, et uuritavas ettevõttes ei ole kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumenteeritud, kuid tegevused on struktureeritud ja paigas. Ettevõttes on reeglistik, põhimõtted ja tegeletakse protsesside kirjeldusega. ISO nõuetele vastavust esines, kuid mitte nii detailselt kui ISO seda nõuab. Puuduseid esinesid dokumentatsioonis, mis sisaldas vananenud infot. Analüüsile tuginedes tõi autor välja parendamist vajavad valdkonnad. Töötaja rahulolu-uuring aitab ettevõttel saada töötajatelt infot vajaduste ja muutuste kohta ning vähendab värbamiskulusid ja tööjõuvoolavust. Ettevõtte tööd aitab korraldada toimiv dokumentatsioon, mis fikseerib tegevused ja otsused. Sellest tulenevalt toob autor välja ettevõtte dokumentide ülevaatuse, nende uuendamise ja parendamise.
Merit Aktiva klientide rahulolu mõjutavate tegurite analüüs
(Eesti Maaülikool, 2025) Kivimägi, Kelly; Visnapuu, Katriin (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetool
Pilvepõhiste tarkvarateenuste kasv on suurendanud vajadust mõista, millised tegurid mõjutavad kliendirahulolu ja soovitusvalmidust, kuna teenuse kvaliteedi tajumine mõjutab otseselt kliendisuhteid. Kliendirahulolu mõjutavate tegurite mõistmine on oluline, sest see võimaldab pilvepõhiste teenuste pakkujatel kujundada paremat kasutajakogemust, tugevdada kliendisuhteid ning suurendada konkurentsivõimet. Bakalaureusetöö autori eesmärk on välja selgitada, millised tegurid mõjutavad Merit Aktiva klientide rahulolu ning saadud tulemuste põhjal teha ettepanekuid kliendirahulolu parendamiseks. Töö põhineb kvantitatiivsel andmeanalüüsi meetodil ja selleks kasutati Merit Aktiva klientide soovitusindeksi (NPS) hinnanguid ja avatud vastuseid perioodil 01.04.2022-31.12.2024. Analüüsiti nii hinnangute dünaamikat kui ka kommentaaride sisu, et tuvastada rahulolu mõjutavad tegurid. Tulemused näitasid, et kliendirahulolu püsis valdavalt kõrgel tasemel, kuid kõikus ajas. Aastate võrdluses kõrgeim keskmine soovitusindeks saavutati 2023. aastal (70,0%), madalaim 2024. aastal (55,8%). Kommentaaride sisuanalüüsis tuvastati kuus peamist rahulolu mõjutavat tegurit: kasutusmugavus, emotsionaalne väärtus ja usaldusväärsus, funktsionaalsus ja kvaliteet, tehniline töökindlus, klienditoe toimivus ning hind. Tuvastatud tegurid kajastusid vastustes erineva sageduse ja soovitusindeksi tasemega, mis võimaldas tuvastada klientide rahulolu peamised allikad ja kitsaskohad. Töö tulemused on kooskõlas varasemate uuringutega (Shin 2015; Tzafilkou et al. 2015; Benlian et al. 2010), mis kinnitavad, et kliendirahulolu kujuneb erinevate kasutuskogemuste, ootuste ja teenuse kvaliteedi elementide koosmõjul. Käesoleva töö tulemusi saab rakendada Merit Aktiva kliendirahulolu parendamisel, tuginedes otseselt klientide tagasisidele. Edasised uuringud võiksid keskenduda kliendirahulolu hindamisele sihipärase küsitluse abil ning analüüsida, kuidas rahulolu mõjutab pikaajalist kliendisuhet.
Muudatuste juhtimine vanglate tugiteenuste tsentraliseerimisel
(Eesti Maaülikool, 2024) Sarapuu, Jaanika; Visnapuu, Katriin (juhendaja)
Justiitsministri määruste muutmisel jõustus vajalik muudatus ellu viia riigireformi 2019-2023 tegevuskavas sisalduv vanglate tugiteenuste tsentraliseerimine. Ümberkorraldamise käigus liitis Justiitsministeerium vanglate tugiteenuste ülesanded ning teenistuskohad Viru vangla haldusosakonda, luues seeläbi kümne uue alamüksusega muudetud tööstruktuuri. Vanglate tugiteenuste tsentraliseerimine oli üks paljudest selle tegevuskava raames rakendatud meetmetest. Riigireformi (2021) ettepaneku kohaselt oli tsentraliseerimine tingitud eelkõige vajadusest tekitada vanglateenistuses ühtlustatud ning tugevamad tugiüksused. Magistritöö autori eesmärk on analüüsida muudatuste juhtimise protsessi vanglateenistuses kolme vangla ümberkorraldamisel ja tuua esile parendusvaldkonnad tulevaste muudatuste jaoks. Empiirilise uuringu raames viidi läbi ankeetküsimustik ümberkorraldatud töötajate hulgas ja intervjuu Viru vangla haldusosakonna juhatajaga. Uuringu tulemused kajastavad, kuidas on õnnestunud ellu viia muudatusi töökohtade ümberstruktureerimisel ning mil määral esines valmisolekut või vastuseisu muudatuse suhtes. See hõlmas organisatsioonilisi ja tööprotsesside muudatusi, olles vanglateenistuse üldise tõhususe parandamiseks olulised. Magistritöö esitab praktilisi soovitusi muutuste juhtimise ning töötajate arengu toetamiseks suunatud kommunikatsiooni parendamiseks. See hõlmab strateegiaid, mis aitavad töötajatel kohaneda muutustega, ja meetodeid, mis võimaldavad juhtidel muutusi juhtida. Need nõuanded on kasulikud kõikidele organisatsioonidele, kes seisavad silmitsi muutustega, aidates neil esilekerkivate väljakutsetega edukamalt toime tulla.
Parendustegevuse kava väljatöötamine kohtutäituri büroo juhtimissüsteemi vastavusse viimiseks ISO 9001:2015 nõuetele
(2023) Baranova, Tatjana; Visnapuu, Katriin (juhendaja)
Kvaliteedijuhtimissüsteemi aktuaalsus järjest kasvab ja teenuste kvaliteet konkureerival turul omab suurt tähtsust. Kvaliteedijuhtimissüsteemi poole pöörduvad organisatsioonid ja ettevõtted siis, kui konkurents muutub tihedamaks. Uurimisobjektiks oli Pankrotihaldur ja Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei büroo, kus kvaliteedijuhtimissüsteemi ei ole varem uuritud, kuid tekkis tahe rakendada juhtimissüsteemi vastavalt ISO 9001:2015 standardile. Töö eesmärgiks oli viia läbi kohtutäituri büroo toimiva juhtimissüsteemi võrdlusanalüüs kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 nõuetega ning uurimistulemustele tuginedes koostada parendustegevuste kava. Autor kasutas uurimismeetodina dokumendianalüüsi ja poolstruktureeritud intervjuud organisatsiooni tippjuhtidega. Dokumendianalüüsist selgus, et organisatsioonis kvaliteedijuhtimissüsteem vastab ISO 9001:2015 standardile osaliselt, töökorralduslik dokumentatsioon on kohati puudulik. Kohtutäituri büroo juurutab ja kavandab kvaliteedijuhtimissüsteemi protsessi selleks, et ühtlasi saada ka ISO 9001:2015 sertifikaat. Organisatsiooni ISO nõuetele vastavust esines, kuid mitte nii detailselt kui ISO standard nõuab. Puudusi esines tööjuhendites, mis olid uuendamata või puudulikud. Uuringu analüüsile tuginedes tõi autor välja kvaliteedijuhtimissüsteemi parendusettepanekud organisatsiooni juhile.
Piimatoodete tarneahela riskide analüüs Eestis
(Eesti Maaülikool, 2022) Rosenberg, Maarja; Visnapuu, Katriin (juhendaja)
Põllumajandusliku toidutarneahela veatu toimimine on üle-maailmselt väga oluline. Selleks, et Eestis säiliks piimaga ja selle väärindatud toodete isevarustatuse tase, valdkonna püsimajäämine ning eksport ja import, tuleks põhjalikult teha tööd piimatootmis- ja töötlemisettevõtetes. Piimandussektor moodustab ainuüksi juba 21% toidukaupade ekspordist, mis tõendab selle valdkonna olulisust ning päevakohalisust. Samuti on enam kui kümne aasta jooksul toimunud olulised muudatused selles sektoris. Lisaks on selle valdkonna suhtes tehtud arvukaid uuringuid ning diplomitöid nii Eestis kui välismaal. Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, millised riskid esinevad Eesti piimandussektoris ning milline on piimatootjate ja -töötlejate riskikäitumine. Eesti piimatootjatele ja -töötlejatele edastati e-maili teel ankeetküsitlus, mida neil oli võimalik täita vabalt valitud ajal. Vastuste abil selgitati välja riskide esinemise tõenäosus nende ettevõtetes, võimalused nende maandamiseks ning üldine riskikäitumine. Lisaks selgitati välja nende hoiakud ühistute vajalikkuse, keskkonnasäästliku majandamise, riskijuhtimise rakendamise ja piima kvaliteedi tagamise suhtes. Analüüsi käigus selgitati välja, et Eesti piimatootjad- ja töötlejad eelistavad võtta riske, kuid tundlikkus teatud riskide korral on valdavalt üle keskmine. Kõige suuremateks ohtuteks hinnati tootmisriske (heitlikud ilmastikuolud) , personaliriske (kvalifitseeritud tööjõupuudus ja üldine tööjõupuudus) ning finantsriske (ettenägematute kulutuste tekkimine). Kõige kindlamalt tundsid ennast tööstused, kes on piisavalt teinud bioloogiliste, füüsikaliste ja keemiliste riskide ilmnemiste vastu. Käesolevat uurimistööd on võimalik kasutada abistava materjalina analoogsete tööde kirjutamiseks ning uurimuste teostamiseks. Samuti on võimalik seda kasutada piimandussektori ettevõtetes riskijuhtimise alusmaterjalina ning üldise õppematerjalina.
Põllumajandus- ja Toiduameti töötajate töömotivatsioon erinevate generatsioonide lõikes
(Eesti Maaülikool, 2023) Raidsalu, Sandra; Visnapuu, Katriin (juhendaja)
Esimest korda ajaloos töötab kõrvuti viis generatsiooni, selle tõttu on organisatsioonide jaoks oluline teada, kas erinevaid generatsioone motiveerivad erinevad või sarnased tegurid. Motivatsioonitegurid on olulised, et töötjad oleksid motiveeritud ning samas tekitada huvi organisatsiooni vastu potentsiaalsetes töötajates. Magistritöö eesmärk on analüüsida Põllumajandus- ja Toiduameti töötajate töömotivatsiooni mõjutavaid tegureid generatsioonide lõikes ning uuringu tulemustele tuginedes teha asutusele parendusettepanekuid. Uurimustöö eesmärgi saavutamiseks viidi Põllumajandus- ja Toiduameti töötajate seas läbi ankeetküsitlus, millele vastas 48% kogu valimist. Küsimused olid koostatud nii töömotivatsiooni kui ka generatsioonide koostöö kohta. Saadud andmeid analüüsiti ning nende põhjal tehti järeldusi. Uuringu tulemustest selgus, et töömotivatsiooni mõjutavad tegurid on erinevatel generatsioonidel küllaltki sarnased. Saadud tulemusi kinnitas ka teooria, et kõikidele generatsioonidele on olulised nii sisemised kui ka välised motivatsioonitegurid. Põllumajandus- ja Toiduameti töötajad hindasid erinevate generatsioonide koostööd asutuses pigem heaks. Küll aga arvati, et vanemad generatsioonid ei taha uuendustega kaasa minna ning noorematel puuduvad kogemused. Magistritöös saadud tulemuste põhjal tõi autor välja ettepanekud, mida võiks Põllumajandus- ja Toiduameti pakutavas motivatsioonipaketis muuta.
Põllumajandustoodangu- ja elektroonikatootjate töötajatele pakutavate motivatsioonitegurite võrdlus
(Eesti Maaülikool, 2021) Kuum, Francis; Visnapuu, Katriin (juhendaja)
Töös võrreldakse põllumajandus- ning elektroonikatootjate töötajatele pakutavaid motivatsioonitegureid. Teoreetilises osas antakse ülevaade teemakohastest varasematest uurimustest. Bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada ja võrrelda motivatsioonitegurid, mida põllumajandustoodangut ja elektroonikat tootvad ettevõtted kasutavad. Eesmärgi täitmiseks esitati järgnevad uurimisküsimused: „Kas elektroonikat tootvad ettevõtted kasutavad rohkem motivatsioonitegureid kui põllumajandustootjad? Kas motivatsioonitegurite kasutamine erineb ettevõtte töötajate arvu, kapitali päritolu ja käibe puhul? Millised on enam ning millised vähem kasutatavad motivatsioonitegurid? Kas kahe sektori vahel on märkimisväärseid erinevusi?“ Bakalaureusetöö andmete kogumise jaoks koostati ankeetküsitlus, mis koosnes 12. valikvastustega küsimusest. Küsitlus viidi läbi internetis, Google Formsi keskkonnas. Kogutud andmeid analüüsiti kvantitatiivselt MS Excelis. Tulemuste olulisust kontrollis autor dispersioonanalüüsi abil. Saadud tulemustest selgus, et elektroonikaettevõtted kasutavad põllumajandustootjatest rohkem nii rahalisi kui ka mitterahalisi motivatsioonitegureid. Tulemustes selgus, et mitterahaliste motivatsioonitegurite rakendamisel oli kahe sektori vahel oluline erinevus (p=0,014), kuid rahaliste motivatsioonifaktorite kasutamisel olulist erinevust ei avastatud (p=0,52). Tulemustest selgus, et nii erineva kapitali päritolu (p=0,02) kui ka töötajate arvuga (p=0,01) ettevõtetes erineb motivatsioonitegurite rakendamine märkimisväärselt.
Rahaliselt hinnatavad hüved töötajate motiveerimiseks Eesti põllumajandusettevõtetes
(Eesti Maaülikool, 2022) Salumets, Elerin; Visnapuu, Katriin (juhendaja); Ints, Merike (juhendaja)
Põllumajandussektoris valitseva tööjõupuuduse vähendamiseks tuleb ettevõtetel leida sobivad vahendid töötajate motiveerimiseks. Üheks võimaluseks on pakkuda töötajatele rahaliselt hinnatavaid hüvesid. Põllumajandusssektoris ei ole selle teemakohaseid uuringuid varem tehtud. Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, mis eesmärgil ja milliseid rahaliselt hinnatavaid hüvesid pakuvad Eesti põllumajandusettevõtted oma töötajatele ning analüüsida hüvedega kaasnevaid maksuriske ja maksustamise praktikat Eesti põllumajandusettevõtetes. Magistritöö empiirline uuring viidi läbi Eesti põllumajandusettevõtete seas. Uuringus osales 121 ettevõtet ning andmeid koguti veebipõhise ankeetküsitluse tagasiside põhjal. Tulemuste analüüsimiseks kasutati kvantitatiivset analüüsi ning andmete tõlgendamiseks kasutati sagedustabeleid, protsentjaotusi, erinevaid diagramme ja korrelatsioonanalüüsi. Uuringu tulemuste põhjal selgus, et rahaliselt hinnatavaid hüvesid töötajate motiveerimiseks peavad oluliseks 75% põllumajandusettevõtetest ning hüvede andmise kolm olulisemat eesmärki on motiveerimine, premeerimine ja olemasoleva tööjõu hoidmine. Põllumajandussektoris ei ole selle teemakohaseid uuringuid varem tehtud ning seega ei ole võimalik tulemusi varasemate uuringutega võrrelda. Enamlevinud hüved on ettevõtte poolne kingitus tähtpäeval, ühisüritused, ettevõtte omatoodangu pakkumine soodustingimustel ning tasuta sooja joogi võimaldamine tööl. Neid hüvesid pakuvad üle poolte põllumajandusettevõtetest. Enim pakutavad omatoodangu artiklid on piim, liha või lihaproduktid ja teravili. Paljud ettevõtted pakuvad oma töötajatele ka mitmeid teisi rahaliselt hinnatavaid hüvesid. Uuringu käigus ei tuvastatud ettevõtte keskmise töötasu suuruse ega pakutavate hüvede vahel olulist seost. Küll aga selgus uuringust, et paljudes ettevõtetes pakutakse hüvesid üksnes osadele või üksikutele töötajatele. Teatud juhtudel klassifitseerub rahaliselt hinnatav hüve erisoodustuseks, millega kaasneb maksukohustus. Uuringu tulemusena selgus, et 46% põllumajandusettevõtetest ei deklareeri tehtud erisoodustusi. Magistritöö autor tegi ettepaneku teemat edasi uurida ning välja selgitada, millised rahaliselt hinnatavad hüved on põllumajandusettevõtete töötajate jaoks motiveerivad ning milliseid hüvesid töötajad ise eelistaksid.

Sirvi Autor "Visnapuu, Katriin (juhendaja)" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud