Sirvi Autor "Visnapuu, Katriin" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 21
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Arusaamad riskijuhtimisest ning riskide juhtimise praktikad Võrumaa kaubandussektori mikroettevõtjate näitel(Eesti Maaülikool, 2021) Nesenko, Kariina; Visnapuu, KatriinMikroettevõtetel on majanduses märkimisväärne roll, varustades sissetulekutega hulgaliselt inimesi üle kogu maailma. Ühtlasi on teada, et mikroettevõtetes on sagedaseks probleemiks ressursinappus, mis muudab ettevõtte arendamise keerukaks ning võib mõjutada jätkusuutlikkust. Üheks võimaluseks ettevõtte tulemuslikkuse tõstmisel on riskijuhtimise protsesside rakendamine, mis on suurettevõtetes laialdaselt kasutusel. Mõningad allikad väidavad, et riskijuhtimine võib olla eriliselt oluline just väikeettevõtete, sh mikroettevõtete omapärasid arvestades. Autorile teadaolevalt ei ole riskijuhtimise alaseid uurimusi Eesti mikroettevõtetes varasemalt teostatud. Sellest tulenevalt on magistritöö eesmärk selgitada välja Võrumaa kohalike kaubandussektoris tegutsevate mikroettevõtjate arusaamad, tegevuspraktikad ja hoiakud riskijuhtimise osas. Käesoleva kvalitatiivse uurimuse tulemused tuginevad primaarsetele algandmetele, mis koguti intervjuude käigus, analüüsiti ning võrreldi teoreetilise käsitlusega. Selgus, et intervjueeritud ettevõtjad olid teadlikud mitmetest nende ettevõtteid puudutavatest riskidest, kuid ei toonud eduteguritena välja kaalutletud juhtimisotsuseid, oskust riskidega toime tulla ega haridust, mille olulisele on viidanud varasemad uurimused maailma eri paigus. Riskijuhtimise nägemuse kirjeldamine ning protsesside määratlemine valmistas intervjueeritavatele raskusi, kuid riskide väljaselgitamise ja nende negatiivsete mõjude minimaliseerimisega mitmes ettevõttes sellegipoolest tegeleti. Kõik intervjueeritavad olid seisukohal, et praegustes majandustingimustes on riskidega seotud stsenaariumiteks valmistumine põhjendatud ning nad peaksid vastavaid toiminguid läbi viima regulaarselt. Enamik uurimuses osalenutest väljendasid valmisolekut riskijuhtimisega aktiivsemalt tegeleda juhul, kui teadmised antud teemal paranevad või kui töötatakse välja spetsiaalselt mikroettevõtetele suunatud riskijuhtimise abimaterjal. Edasiste uurimisvõimalustena näeb autor kvantitatiivseid uurimusi, et peegeldada laiema üldsuse seisukohti, ning eestikeelse riskijuhtimise juhendmaterjali loomist mikroettevõtetele. Autor usub, et antud uurimust saavad abimaterjalina kasutada teistestki sektorites tegutsevad väikeettevõtted, kus riskijuhtimist kaalutakse ühe võimalusena konkurentsivõime tõstmisel, kuid vastavad kogemused või teadmised puuduvad.Kirje Eesti Maaülikooli esmakursuslaste kõrgkooli valikul kasutatavate kommunikatsioonikanalite ja ülikooliga rahulolu välja selgitamine 2021. aastal sisseastunud üliõpilaste näitel(Eesti Maaülikool, 2022) Männistu, Lauri; Visnapuu, Katriin; Maasing, BirgitTänapäevases tehnoloogiapõhises keskkonnas on märkimisväärselt suurenenud kommunikatsioonikanalite hulk ning sellest tulenevalt on kõrgkoolidel aina olulisem analüüsida, milliste kanalite kaudu üliõpilased infot nende kohta leiavad. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, milliseid kommunikatsioonikanaleid kasutasid esmakursuslased info saamiseks erinevate kõrgkoolide kohta ning kuidas on Eesti Maaülikooli 2021/2022 sisseastujad seni enda kogemusega rahul. Uurimistöös on kasutatud ankeetküsitluse teel kogutud esmaseid andmeid ning peamiseks uurimismeetodiks on kvantitatiivne analüüs. Küsimustikus esinevaid avatud küsimusi analüüsiti kvalitatiivselt. Tulemustest järeldub, et üldpildis ollakse Eesti Maaülikooliga rahul. Kõige suuremaks probleemiks on õppejõudude kättesaadavus, kuid õppejõududega kompetentsiga ollakse rahul. Välja tuleks selgitada, milliste õppejõududega kõige keerulisem kontakti saada on ja mis on selle põhjuseks. Samuti soovitakse õppekavade paremat ülesehitust, kuna tuntakse, et tihtipeale ei ole õpitavad ained erialale sobivad. Seetõttu oleks vaja analüüsida õppekavade ja õppeainete ajakohasust ja relevantsust. Kommunikatsioonikanalitest eelistavad esmakursuslased info otsimiseks pigem internetiportaale – kodulehed ja otsingumootorid ning reklaame soovitakse pigem näha sotsiaalmeedias. Eesti Maaülikool peaks rohkem investeerima kodulehe ja reklaamide arendusse/rohkusesse, et Maaülikooli oleks sihtgruppidele sotsiaalmeedias silmatorkavam. Uurimistöö tulemused on kasulikud Eesti Maaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonnale ning õppeosakonnale, kes saavad töö tulemuste põhjal parendada turundus- ja kommunikatsioonistrateegiaid, et jõuda laiema hulga potentsiaalsete tudengiteni.Kirje Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi üliõpilaste ootused ja reaalne olukord seoses töörahuloluga(Eesti Maaülikool, 2021) Vare, Lilli-Mai; Visnapuu, KatriinRahulolev töötaja on produktiivne ja motiveeritud saavutama positiivseid töötulemusi. Töötajate rahulolu saavutamiseks peavad majanduse valdkonna tööandjad teadma, mida üliõpilased töökeskkonnaga seoses ootavad. Magistritöö autori eesmärk on välja selgitada Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi üliõpilaste ootused seoses töörahuloluga ning võrrelda neid reaalse olukorraga. Uurimiseesmärgi saavutamiseks kasutatakse kvantitatiivset uurimismeetodit ning töös kasutatavad arvandmed on saadud ankeetküsitluse kaudu, mis põhineb SERVQUAL mudelil. Küsimustiku koostamisel võeti aluseks Spector’i töörahulolu teooria üheksa dimensiooni, mille abil saab hinnata tulemusi erinevates töörahuloluga seotud valdkondades. Analüüsi tulemusel selgus, et Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi üliõpilastel on suurimad hinnangute erinevused oodatud ja reaalse olukorra vahel eneseteostuse- ja arenguvõimaluste, töö enda ning tasustamisega seotud dimensioonides. Nendes dimensioonides on töötaja ja tööandja vahel nõrgalt positiivne suhe ning seetõttu on vaja seal muudatusi teha. Üliõpilased on rahul töökeskkonna- ja korralduse ning soodustustega. Üliõpilased ootavad töörahuloluga seoses enim töövahendite kättesaadavust, töökoha turvalisust ja mugavust ning tööks vajaliku informatsiooni õigeaegset kättesaadavust. Töö teoreetilises osas selgus, et töötute hulgas on kõige rohkem keskharidusega inimesi. Sellest lähtudes võiks uurida nende ootusi seoses töörahuloluga, et tööpakkujatel oleks võimalik töökeskkonnas selliseid muudatusi teha, mis neid töötute silmis atraktiivsemaks muudaksid.Kirje HACCP põhise toiduohutuse juhtimise süsteemi rakendamine Eesti piimatööstusettevõtete näitel(Eesti Maaülikool, 2021) Elbrecht, Ethel; Visnapuu, KatriinHACCP (Hazard Analysis Critical Control Points), ohtude analüüs ja kriitiliste kontrollpunktide ohje on süsteem, mida laialdaselt kasutatakse toiduainete käitlemise valdkondades toidu ohutuse tagamiseks. Magistritöö eesmärk on välja selgitada HACCP põhise toiduohutuse juhtimise süsteemi olemus ja rakendamine Eesti piimatööstusettevõtete näitel, millised probleemid on rakendamisega kaasnenud. Empiiriliste andmete kogumise meetodiks valiti kvalitatiivne meetod, täpsemalt juhtumianalüüs. HACCP põhist toiduohutuse juhtimise süsteemi saab käsitada praktilise vahendina, mis aitab kontrollida toidutootmiskeskkonda ja -protsessi ning tagada toodete ohutuse. Toiduohutuse juhtimise süsteem on terviklik süsteem, milles on ühendatud ennetus, valmisolek ja enesekontrollitoimingud, et tagada toidukäitlemisettevõttes toiduohutus ja toiduhügieen. Ohutu toit tagatakse HACCP süsteemi rakendamisega, kui on täidetud eeltingimuste programmid ja tagatud toidu jälgitavus. HACCP põhise toiduohutuse juhtimise süsteemi rakendamisega on valimisse kuulunud piimatööstusettevõtetel kaasnenud probleemid. Probleemid on seotud HACCP põhise süsteemi riskijuhtimisega, eeltingimuste programmidega, märgistusega, toidu tagasikutsumisega. Igal piimatööstusel on oma enesekontrolli plaani osas fikseeritud, kuidas toodete tagasikutsumine käib, kui selline olukord tekib ja igal toidukäitlejal on kohustus teavitada pädevat asutust kui ta teab, või kui tal on põhjust arvata, et ta on turule viinud inimese tervisele ohtlikku toitu. Mittevastavuste käsitlemise korral on oluline välja selgitada kõrvalekallete tekkepõhjused, et hoida ära mittevastavuste kordumine. Edaspidistes uuringutes on oluline analüüsida HACCP põhist toiduohutuse juhtimise süsteemi ka teistes toidutööstuse valdkondades.Kirje Hooajatöötajate sotsialiseerumine ja psühholoogiline lepe Kiviõli Seikluskeskust opereerivate ettevõtete näitel(Eesti Maaülikool, 2021) Teedla, Karin; Visnapuu, KatriinHooajateenuseid pakkuvad ettevõtted palkavad igal hooajal oma eesmärkide täitmiseks ajutist tööjõudu. Hästi toimiva töösuhte kujundamiseks on oluline mõista vastastikuseid ootuseid, et tagada nende täitmine. Magistritöö eesmärk on välja selgitada Kiviõli Seikluskeskust opereerivate ettevõtete hooajatöötajate hinnangud sotsialiseerumisele, psühholoogilises leppes sisalduvatele tajutud kohustustele ja leida seosed sotsialiseerumise, psühholoogilise leppe ning emotsionaalse pühendumise vahel. Empiirilise uuringu eesmärgi täitmiseks viidi läbi ankeetküsitlus Kiviõli Seikluskeskuse hooajatöötajate seas. Uuringu tulemustest selgus, et sotsialiseerumise tulemusel on töötajad mõistnud, millised on ettevõtte eesmärgid, kuidas ettevõte toimib ja mida neilt oodatakse. Tööandja poolt pakutav väljaõpe on olnud tulemuslik ja andnud töötajatele vajalikud teadmised ning oskused oma tööülesannete edukaks täitmiseks. Töötajad on üldiselt rahul ettevõttes pakutavate hüvedega ja sooviksid jätkata töösuhet ka järgnevatel hooaegadel. Kõige olulisemat roll sotsialiseerumisel omavad töökaaslastega suhtlemine ja nende toetus. Psühholoogilise leppe tööandja tajutud kohustuste hinnangutest selgus, et hooajatöötajate jaoks on oluline töö mitmekesisus ja vastavus nende teadmistele ning oskustele. Töötajad tähtsustavad kolleegide vahelisi positiivseid suhteid töökohal, juhtide ja kolleegide toetavat suhtumist, head koostööd tööandjaga, positiivse tööõhkkonna loomist ja uute inimestega tutvumist. Töötajad ootavad tööandjalt avatud suhtlemist ja õigeaegselt olulise informatsiooni edastamist. Karjääriarengu valdkonnas näevad hooajatöötajad tööandja kohustusena kõige enam võimalust arendada teadmisi ja oskusi ning tingimuste loomist edu saavutamiseks oma töövaldkonnas. Hooajatöötajad tunnevad, et nad on kohustatud järgima ettevõtte reegleid ja eeskirju, kaitsma ettevõtte mainet, tegema kolleegidega koostööd, pakkuma klientidele head teenust, abistama oma kolleege nende töös ja keskenduma tööl vaid tööasjadele. Uuringu tulemustest nähtus, et emotsionaalne pühendumine on positiivselt seotud sotsialiseerumise ja tööandja kohustuste täitmisega ning tööandja kohustust täitmine on positiivselt seotud sotsialiseerumisega. Magistritöö uuringu tulemused võimaldavad tööandjal paremini mõista hooajatöötajate ootusi, et tagada tulemusliku töösuhte kujunemine.Kirje Individuaalsed väärtused ja nende võrdlus organisatsiooni väärtustega Lõuna prefektuuri abipolitseinike ja rühmajuhtide näitel(Eesti Maaülikool, 2022) Agakerimova, Julianna; Titov, Eneken; Visnapuu, Katriin01.01.2022 seisuga on Lõuna prefektuuris abipolitseinike 428, kellest aktiivsemaid abipolitseinike on 153 (Abipolitseinike kaasamine…2022). Üks põhjus, miks aktiivsete panustavate abipolitseinike osakaal on madal, võib peituda väärtuskonfliktis individuaalsete ja organisatsiooniliste väärtuste vahel. Lisaks on oluline aru saada, kas keerulistes olukordades on oodata, et abipolitseinikud käituvad Politsei- ja Piirivalveameti väärtuste järgi, kuna abipolitseinike kanda on ka organisatsiooni maine. Rühmajuhid mängivad aga olulist rolli organisatsiooni väärtuste edastamisel, mis väljenduvad igapäevases käitumises ja suhtluses abipolitseinikega. Magistritöö eesmärk oli välja selgitada Lõuna prefektuuri abipolitseinike ja rühmajuhtide individuaalsed väärtused, võrrelda nende omavahelist kattuvust ja seoseid ning anda hinnang abipolitseinike ja rühmajuhtide väärtuste kooskõlale organisatsiooni väärtustega ja soovitusi väärtuspõhise juhtimise tõhustamiseks. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks kasutas autor kombineeritud uurimismeetodit, mis sisaldas kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset andmekogumismeetodit. Kvantitatiivsete andmete kogumisel kasutas autor ankeetküsitlust, mille koostamisel kasutas autor Surveer veebikeskkonda. Ankeetküsitlus põhines tunnustatud väärtuste uurija Schwartz`i poolt väärtuste mõõtmiseks välja töötatud instrumendil Schwartz Value Survey (SVS), mida on laialdaselt kasutatud varasemates uurimustes ning testitud 60 000 inimese peal 64 riigis (Putri, Idriyani 2020: 44). Ankeet saadeti välja e-maili teel Lõuna prefektuuri 428-le abipolitseinikule ja 13-le rühmajuhile. Küsitlusele vastas 121 abipolitseinikku ja 12 rühmajuhti. Kvantitatiivsete andmete analüüsimisel kasutas autor tabelarvutus- ja tabeltöötlusprogrammi Microsoft Excel 2016 ja tekstiredaktorina Microsoft Word 2016. Kvalitatiivsete andmete kogumisel kasutas autor poolstruktureeritud fookusgrupi süvaintervjuud. Intervjuu küsimused koostas töö autor ise, lähtudes intervjuu eesmärgist ja toetudes Schwartz`i väärtuste teooriale. Intervjuul osales kaks Lõuna Prefektuuri ametnikku. Andmete analüüsil kasutas autor kokkuvõtvat sisuanalüüsi. Uuringu tulemused on esitatud kirjeldavalt, mida illustreerivad tabelid ja joonised. Uuringu tulemustest selgus, et Lõuna prefektuuri abipolitseinike ja rühmajuhtide väärtuste vahel on väga tugev ja oluline positiivne seos. Schwartz`i mitmetasandilist väärtusteooriat ja töö eesmärki aluseks võttes selgus, et Lõuna prefektuuri abipolitseinikud ja rühmajuhid hindavad kõrgelt turvalise keskkonnaga seotud väärtusi. Oluliseks peetakse lähedaste inimeste ohutust ning indiviidi vaimset ja füüsilist heaolu. Abipolitseinike väärtusprioriteedid on aga rohkem kooskõlas organisatsiooni väärtustega kui rühmajuhtide omad. Rühmajuhtide demograafiliste karakteristikute lõikes ilmnesid peamised erinevused väärtusprioriteetides. Abipolitseinike kui ka rühmajuhtide seas on organisatsiooni väärtuste prioriteetsus järgmine: inimlik, tark, avatud. Tulemuste põhjal soovitab autor märgata rohkem vanemaealisi rühmajuhte ja pöörata tähelepanu nende väärtusprioriteetidele, et vältida põlvkondade lõhesid; leida vabatahtlike rühma etteotsa õiged inimesed, arvestades inimese tausta, varasemat kogemust (näiteks inimeste juhtimisel) ja haridust; toetada uusi rühmajuhte organisatsiooni väärtuste edastamisel, selgitades väärtuste sisu ja olulisust. Autori hinnangul on oluline väärtuspõhiste lugude jutustamine, kogemuste jagamine ja eeskujuks olemine kõikide organisatsiooni liikmete poolt. Magistritöö tulemusi on võimalik kasutada jätku-uuringutes ja edasi arendada, et uurida, kas ja kuidas abipolitseinike väärtuste kattuvus organisatsiooni väärtustega mõjutab organisatsiooni edukust.Kirje Kaugtöö mõju töö kvaliteedile ABB as finantsteenuste keskuse ostuvõlgnevuste osakonna näitel(Eesti Maaülikool, 2022) Heidemann, Elis; Visnapuu, KatriinKvaliteedijuhtimine on erineval kujul esindatud igas ettevõttes, sest ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline tagada võimalikult kõrge töö kvaliteet. Olukorras, kus COVID-19 pandeemia tõttu olid paljud ettevõtted sunnitud ellujäämise nimel muutma enda töökorraldust ja võimaldama töötajatel teha kaugtööd, on töö kvaliteedi säilitamise olulisus veelgi tõusnud . Magistritöö eesmärk oli selgitada välja kaugtöö mõju ABB AS ostuvõlgnevuste osakonna töö kvaliteedile ja uurimistulemuste põhjal teha ettevõttele parendusettepanekud. Eesmärgi saavutamiseks teostas autor ettevõtte kahe peamise finantsmõõdiku andmete ja töötajate rahulolu küsitluste tulemustel statistilise analüüsi ning viis töötajate seas läbi küsitluse. Küsitlus viidi läbi ajavahemikus 18.04 – 25.04.2022 ja selles osales 69 vastanut. Statistilise analüüsi ja küsitluse tulemuste põhjal selgitatakse välja kuidas on kaugtööle üleminek mõjutanud osakonna töö kvaliteeti ning tehakse tööandjale ettepanekud kaugtööl olles töö kvaliteedi tõstmiseks. Uuringu tulemustest selgus, et muutused töö kvaliteedis vastavad varasematele erinevatele teoreetilistele lähenemistele ja eelnevalt teostatud sarnaste uuringute tulemustele.Kirje Kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise analüüs ettevõttes Amello raamatupidamisteenused OÜ(Eesti Maaülikool, 2021) Kallak, Gerty; Visnapuu, KatriinToodete ja teenuse pakkujaid on aina rohkem ja konkurents muutunud tihedamaks. Kvaliteet on oluliseks võtmeteguriks nii teenuse müümisel kui ka ettevõtte maine kujundamisel. Selleks on vajalik luua hästitoimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, leida pädevad töötajad ja sobivad partnerid, kellega koostöö sujuks. Uurimisobjektiks oli väikeettevõte Amello Raamatupidamisteenused OÜ, kus ei ole kvaliteedijuhtimissüsteemi varem uuritud ega teadlikult rakendatud. Töö eesmärgiks oli analüüsida kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamist uuritavas ettevõttes ja analüüsile tuginedes välja tuua parendamist vajavad valdkonnad. Autor kasutas uurimismeetodina poolstruktureeritud intervjuud ettevõtte juhiga ja tarkvara juhtivspetsialistiga ning viis läbi dokumendianalüüsi. Analüüsist selgus, et uuritavas ettevõttes ei ole kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumenteeritud, kuid tegevused on struktureeritud ja paigas. Ettevõttes on reeglistik, põhimõtted ja tegeletakse protsesside kirjeldusega. ISO nõuetele vastavust esines, kuid mitte nii detailselt kui ISO seda nõuab. Puuduseid esinesid dokumentatsioonis, mis sisaldas vananenud infot. Analüüsile tuginedes tõi autor välja parendamist vajavad valdkonnad. Töötaja rahulolu-uuring aitab ettevõttel saada töötajatelt infot vajaduste ja muutuste kohta ning vähendab värbamiskulusid ja tööjõuvoolavust. Ettevõtte tööd aitab korraldada toimiv dokumentatsioon, mis fikseerib tegevused ja otsused. Sellest tulenevalt toob autor välja ettevõtte dokumentide ülevaatuse, nende uuendamise ja parendamise.Kirje Parendustegevuse kava väljatöötamine kohtutäituri büroo juhtimissüsteemi vastavusse viimiseks ISO 9001:2015 nõuetele(2023) Baranova, Tatjana; Visnapuu, KatriinKvaliteedijuhtimissüsteemi aktuaalsus järjest kasvab ja teenuste kvaliteet konkureerival turul omab suurt tähtsust. Kvaliteedijuhtimissüsteemi poole pöörduvad organisatsioonid ja ettevõtted siis, kui konkurents muutub tihedamaks. Uurimisobjektiks oli Pankrotihaldur ja Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei büroo, kus kvaliteedijuhtimissüsteemi ei ole varem uuritud, kuid tekkis tahe rakendada juhtimissüsteemi vastavalt ISO 9001:2015 standardile. Töö eesmärgiks oli viia läbi kohtutäituri büroo toimiva juhtimissüsteemi võrdlusanalüüs kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 nõuetega ning uurimistulemustele tuginedes koostada parendustegevuste kava. Autor kasutas uurimismeetodina dokumendianalüüsi ja poolstruktureeritud intervjuud organisatsiooni tippjuhtidega. Dokumendianalüüsist selgus, et organisatsioonis kvaliteedijuhtimissüsteem vastab ISO 9001:2015 standardile osaliselt, töökorralduslik dokumentatsioon on kohati puudulik. Kohtutäituri büroo juurutab ja kavandab kvaliteedijuhtimissüsteemi protsessi selleks, et ühtlasi saada ka ISO 9001:2015 sertifikaat. Organisatsiooni ISO nõuetele vastavust esines, kuid mitte nii detailselt kui ISO standard nõuab. Puudusi esines tööjuhendites, mis olid uuendamata või puudulikud. Uuringu analüüsile tuginedes tõi autor välja kvaliteedijuhtimissüsteemi parendusettepanekud organisatsiooni juhile.Kirje Piimatoodete tarneahela riskide analüüs Eestis(Eesti Maaülikool, 2022) Rosenberg, Maarja; Visnapuu, KatriinPõllumajandusliku toidutarneahela veatu toimimine on üle-maailmselt väga oluline. Selleks, et Eestis säiliks piimaga ja selle väärindatud toodete isevarustatuse tase, valdkonna püsimajäämine ning eksport ja import, tuleks põhjalikult teha tööd piimatootmis- ja töötlemisettevõtetes. Piimandussektor moodustab ainuüksi juba 21% toidukaupade ekspordist, mis tõendab selle valdkonna olulisust ning päevakohalisust. Samuti on enam kui kümne aasta jooksul toimunud olulised muudatused selles sektoris. Lisaks on selle valdkonna suhtes tehtud arvukaid uuringuid ning diplomitöid nii Eestis kui välismaal. Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, millised riskid esinevad Eesti piimandussektoris ning milline on piimatootjate ja -töötlejate riskikäitumine. Eesti piimatootjatele ja -töötlejatele edastati e-maili teel ankeetküsitlus, mida neil oli võimalik täita vabalt valitud ajal. Vastuste abil selgitati välja riskide esinemise tõenäosus nende ettevõtetes, võimalused nende maandamiseks ning üldine riskikäitumine. Lisaks selgitati välja nende hoiakud ühistute vajalikkuse, keskkonnasäästliku majandamise, riskijuhtimise rakendamise ja piima kvaliteedi tagamise suhtes. Analüüsi käigus selgitati välja, et Eesti piimatootjad- ja töötlejad eelistavad võtta riske, kuid tundlikkus teatud riskide korral on valdavalt üle keskmine. Kõige suuremateks ohtuteks hinnati tootmisriske (heitlikud ilmastikuolud) , personaliriske (kvalifitseeritud tööjõupuudus ja üldine tööjõupuudus) ning finantsriske (ettenägematute kulutuste tekkimine). Kõige kindlamalt tundsid ennast tööstused, kes on piisavalt teinud bioloogiliste, füüsikaliste ja keemiliste riskide ilmnemiste vastu. Käesolevat uurimistööd on võimalik kasutada abistava materjalina analoogsete tööde kirjutamiseks ning uurimuste teostamiseks. Samuti on võimalik seda kasutada piimandussektori ettevõtetes riskijuhtimise alusmaterjalina ning üldise õppematerjalina.Kirje Põllumajandus- ja Toiduameti töötajate töömotivatsioon erinevate generatsioonide lõikes(Eesti Maaülikool, 2023) Raidsalu, Sandra; Visnapuu, KatriinEsimest korda ajaloos töötab kõrvuti viis generatsiooni, selle tõttu on organisatsioonide jaoks oluline teada, kas erinevaid generatsioone motiveerivad erinevad või sarnased tegurid. Motivatsioonitegurid on olulised, et töötjad oleksid motiveeritud ning samas tekitada huvi organisatsiooni vastu potentsiaalsetes töötajates. Magistritöö eesmärk on analüüsida Põllumajandus- ja Toiduameti töötajate töömotivatsiooni mõjutavaid tegureid generatsioonide lõikes ning uuringu tulemustele tuginedes teha asutusele parendusettepanekuid. Uurimustöö eesmärgi saavutamiseks viidi Põllumajandus- ja Toiduameti töötajate seas läbi ankeetküsitlus, millele vastas 48% kogu valimist. Küsimused olid koostatud nii töömotivatsiooni kui ka generatsioonide koostöö kohta. Saadud andmeid analüüsiti ning nende põhjal tehti järeldusi. Uuringu tulemustest selgus, et töömotivatsiooni mõjutavad tegurid on erinevatel generatsioonidel küllaltki sarnased. Saadud tulemusi kinnitas ka teooria, et kõikidele generatsioonidele on olulised nii sisemised kui ka välised motivatsioonitegurid. Põllumajandus- ja Toiduameti töötajad hindasid erinevate generatsioonide koostööd asutuses pigem heaks. Küll aga arvati, et vanemad generatsioonid ei taha uuendustega kaasa minna ning noorematel puuduvad kogemused. Magistritöös saadud tulemuste põhjal tõi autor välja ettepanekud, mida võiks Põllumajandus- ja Toiduameti pakutavas motivatsioonipaketis muuta.Kirje Põllumajandustoodangu- ja elektroonikatootjate töötajatele pakutavate motivatsioonitegurite võrdlus(Eesti Maaülikool, 2021) Kuum, Francis; Visnapuu, KatriinTöös võrreldakse põllumajandus- ning elektroonikatootjate töötajatele pakutavaid motivatsioonitegureid. Teoreetilises osas antakse ülevaade teemakohastest varasematest uurimustest. Bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada ja võrrelda motivatsioonitegurid, mida põllumajandustoodangut ja elektroonikat tootvad ettevõtted kasutavad. Eesmärgi täitmiseks esitati järgnevad uurimisküsimused: „Kas elektroonikat tootvad ettevõtted kasutavad rohkem motivatsioonitegureid kui põllumajandustootjad? Kas motivatsioonitegurite kasutamine erineb ettevõtte töötajate arvu, kapitali päritolu ja käibe puhul? Millised on enam ning millised vähem kasutatavad motivatsioonitegurid? Kas kahe sektori vahel on märkimisväärseid erinevusi?“ Bakalaureusetöö andmete kogumise jaoks koostati ankeetküsitlus, mis koosnes 12. valikvastustega küsimusest. Küsitlus viidi läbi internetis, Google Formsi keskkonnas. Kogutud andmeid analüüsiti kvantitatiivselt MS Excelis. Tulemuste olulisust kontrollis autor dispersioonanalüüsi abil. Saadud tulemustest selgus, et elektroonikaettevõtted kasutavad põllumajandustootjatest rohkem nii rahalisi kui ka mitterahalisi motivatsioonitegureid. Tulemustes selgus, et mitterahaliste motivatsioonitegurite rakendamisel oli kahe sektori vahel oluline erinevus (p=0,014), kuid rahaliste motivatsioonifaktorite kasutamisel olulist erinevust ei avastatud (p=0,52). Tulemustest selgus, et nii erineva kapitali päritolu (p=0,02) kui ka töötajate arvuga (p=0,01) ettevõtetes erineb motivatsioonitegurite rakendamine märkimisväärselt.Kirje Programmi RITA tegevuse 1 projekti „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2022) Värnik, Rando; Põder, Anne; Viira, Ants-Hannes; Lillemets, Jüri; Kiisk, Taavi; Aro, Kersti; Visnapuu, Katriin; Pärn, Tõnu; Tamm, Toomas; Tammepuu, Ants; Saaremäe, Egle; Kriipsalu, Mait; Tamm, Ottar; Ots, Meelis; Leming, Ragnar; Olt, Andres; Aasmäe, Birgit; Josing, Marje; Pulver, Bruno; Orro, Elmar; Lepane, Lia; Vanamölder, Aet; Tamm, Kalvi; Veskioja, Andre; Vettik, RaivoLõpparanne täieneb aja jooksul. Käesolev versioon on seisuga 30.03.2022.Kirje Rahaliselt hinnatavad hüved töötajate motiveerimiseks Eesti põllumajandusettevõtetes(Eesti Maaülikool, 2022) Salumets, Elerin; Visnapuu, Katriin; Ints, MerikePõllumajandussektoris valitseva tööjõupuuduse vähendamiseks tuleb ettevõtetel leida sobivad vahendid töötajate motiveerimiseks. Üheks võimaluseks on pakkuda töötajatele rahaliselt hinnatavaid hüvesid. Põllumajandusssektoris ei ole selle teemakohaseid uuringuid varem tehtud. Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, mis eesmärgil ja milliseid rahaliselt hinnatavaid hüvesid pakuvad Eesti põllumajandusettevõtted oma töötajatele ning analüüsida hüvedega kaasnevaid maksuriske ja maksustamise praktikat Eesti põllumajandusettevõtetes. Magistritöö empiirline uuring viidi läbi Eesti põllumajandusettevõtete seas. Uuringus osales 121 ettevõtet ning andmeid koguti veebipõhise ankeetküsitluse tagasiside põhjal. Tulemuste analüüsimiseks kasutati kvantitatiivset analüüsi ning andmete tõlgendamiseks kasutati sagedustabeleid, protsentjaotusi, erinevaid diagramme ja korrelatsioonanalüüsi. Uuringu tulemuste põhjal selgus, et rahaliselt hinnatavaid hüvesid töötajate motiveerimiseks peavad oluliseks 75% põllumajandusettevõtetest ning hüvede andmise kolm olulisemat eesmärki on motiveerimine, premeerimine ja olemasoleva tööjõu hoidmine. Põllumajandussektoris ei ole selle teemakohaseid uuringuid varem tehtud ning seega ei ole võimalik tulemusi varasemate uuringutega võrrelda. Enamlevinud hüved on ettevõtte poolne kingitus tähtpäeval, ühisüritused, ettevõtte omatoodangu pakkumine soodustingimustel ning tasuta sooja joogi võimaldamine tööl. Neid hüvesid pakuvad üle poolte põllumajandusettevõtetest. Enim pakutavad omatoodangu artiklid on piim, liha või lihaproduktid ja teravili. Paljud ettevõtted pakuvad oma töötajatele ka mitmeid teisi rahaliselt hinnatavaid hüvesid. Uuringu käigus ei tuvastatud ettevõtte keskmise töötasu suuruse ega pakutavate hüvede vahel olulist seost. Küll aga selgus uuringust, et paljudes ettevõtetes pakutakse hüvesid üksnes osadele või üksikutele töötajatele. Teatud juhtudel klassifitseerub rahaliselt hinnatav hüve erisoodustuseks, millega kaasneb maksukohustus. Uuringu tulemusena selgus, et 46% põllumajandusettevõtetest ei deklareeri tehtud erisoodustusi. Magistritöö autor tegi ettepaneku teemat edasi uurida ning välja selgitada, millised rahaliselt hinnatavad hüved on põllumajandusettevõtete töötajate jaoks motiveerivad ning milliseid hüvesid töötajad ise eelistaksid.Kirje Riskide juhtimine ettevõttes HANZA Mechanics Tartu AS(Eesti Maaülikool, 2023) Bogdanov, Paula; Visnapuu, KatriinEttevõtted seisavad oma igapäeva tegevustes silmitsi ebakindlustega, mis toob kaasa kiirelt arenevaid riske. Ettevõtetel on võimalus strateegiliste eeliste saamiseks kasutada riskide tuvastamiseks ja juhtimiseks kindlaid protsesse. Tänapäeva maailmas, kus kerkib esile palju riske seoses Ukraina sõja, energiakriisi, kõrge inflatsiooni ja muude teguritega, on ettevõttes otsuste langetamisel riskide juhtimisel kõrge väärtus. Tõhusa riskide juhtimise strateegia rakendamine aitab ettevõttel ellu jääda, sest riske osatakse ette näha ning valmistuda muutusteks. Magistritöö autori eesmärgiks oli kaardistada riskide juhtimise protsessid ettevõttes HANZA Mechanics Tartu AS ning hinnata neid küpsusmudeli alusel, selgitamaks välja riskijuhtimise tugevad ja nõrgad küljed ning anda ettevõttele suunitlused riskide juhtimise protsessi parendamiseks. Andmete kogumiseks viidi läbi kvalitatiivne uurimus, mis tugines intervjuude ning dokumentide analüüsi käigus saadud infole. Intervjuude ja dokumentide analüüsi käigus selgitati välja HANZA Mechanics Tartu riskide juhtimise protsessi metoodikad ning põhimõtted. Riskide juhtimise protsessi efektiivsuse hindamiseks kasutati küpsusmudelit, mis põhines viiel erineval küpsuselemendil ja kriteeriumitel. Peamiste tulemustena saab välja tuua selle, et HANZA Mechanics Tartu on edukalt välja töötanud riskide juhtimise põhimõtted ja metoodikad tootmisprotsesside, töökeskkonna ja äri jätkusuutlikkuse valdkonnas. Samas on ettevõtte nõrgaks kohaks organisatsiooni liikmete ja töötajate teadlikkus riskijuhtimisega seotud mõistetest ja eesmärkidest, protsesside dokumenteerimine, juhendite ebapiisav täpsus ning mitte kasutajasõbralik programm töökeskkonna riskianalüüside läbiviimiseks. Saadud tulemusi oleks võimalik kasutada teisteski tootmissektoris tegutsevates ettevõtetes sisendina riskide juhtimise protsessi välja töötamisel või juba olemasoleva efektiivsuse hindamisel. Teema on oluline, kuna tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas on ettevõtetel oluline olla valmistunud riskideks, mis ettevõttes realiseeruda võivad.Kirje Toimepidevuse hindamise juhised ettevõtetele : Programmi RITA tegevuse 1 projekt „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ lisa 5(Eesti Maaülikool, 2022) Värnik, Rando; Põder, Anne; Visnapuu, Katriin; Aro, KerstiJuhised täienevad aja jooksul. Käesolev versioon on seisuga 30.03.2022.Kirje Töötajate motivatsioon ettevõtte Iriscorp Transport OÜ näitel(Eesti Maaülikool, 2023) Ojaperv, Enrico; Visnapuu, KatriinBakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada töötajate motivatsioon ettevõttes Iriscorp Transport OÜ ning tulemuste põhjal teha juhtkonnale parendusettepanekud. Arvestades, et ettevõttes ei ole varasemalt motivatsiooniuuringuid läbi viidud, tekkis juhtkonnal huvi selle läbi viimiseks, et saada teada, millised motivatsioonifaktorid on töötajate jaoks olulised ning mida peaks organisatsioonis muutma. Tulemuste abil on võimalik kasutusele võtta uued meetmed või parendada olemasolevaid. Uuringu tulemusena selgitati välja, et Iriscorp Transport OÜ töötajate töömotivatsioon võib pidada üldiselt heaks. Töötajad pidasid oluliseks kõiki uuritud motivatsioonitegureid, sest kõikide tegurite aritmeetiline keskmine on organisatsioonis 4,01 (5-astmelisel skaalal). Keskmised kategooriate hinnangud töötajate ootuste küsitluses jäid 3,83 – 4,47 vahemikku, uuritud organisatsiooni jäid keskmised hinnangud vahemikku 3,76 – 4,43 (Likerti 5-palli skaalal). Kõige olulisemaks hindasid töötajad ettevõttes töö ja töökorralduse kategooriasse kuuluvaid motivatsioonitegureid, seejärel suhteid kolleegide ja juhiga ning töötasu. Teistega võrreldes said madalama hinnangu karjääri- ja arenguvõimalused. Tulemustele tuginedes tegi autor ettepanekuid ettevõtte juhtkonnale motivatsiooni tõstmiseks.Kirje Töötajate töörahulolu ja motivatsioon Jõgevamaa vineeri tootmisettevõtte Estonian Plywood AS näitel(Eesti Maaülikool, 2022) Lauringson, Kadri; Visnapuu, KatriinMagistritöö eesmärk oli välja selgitada Estonian Plywood AS personali töörahulolu ja motivatsioon ning uurimistulemustele tuginedes teha juhtkonnale parendusettepanekud. Arvestades ettevõtte uudsust ja jooksvat tööjõuvoolavust, oli läbiviidav uuring oluline ettevõtte arengu, maine kujunduse ja stabiilsuse saavutamiseks. Töötajate tagasiside aitab organisatsiooni juhtkonnal saada ülevaade ja informatsioon probleemkohtadest ja võtta kasutusele uusi meetmeid või parendada juba olemasolevaid. Magistritöö koosneb kahest peatükist, alapeatükkidest, kokkuvõttest, kasutatud kirjandusest ja lisadest. Magistritöö kaks põhiosad jaotuvad teoreetiliseks ja empiiriliseks. Magistritöö teoreetilises osas kirjeldatakse töörahulolu ja motivatsiooni olemust ning erinevaid rahulolu ja motivatsiooni tuntuimaid teooriaid ning nende mõõtmist. Magistritöö empiirilises osas antakse ülevaade uuritavast ettevõttest, valimist, uurimis- ja andmekogumismeetoditest, küsimustikust ja statistilise analüüsimeetoditest, autori poolt läbi viidud uuringu tulemustest. Uuringu tulemusena selgitati välja, et Estonian Plywood AS-i töötajate töörahulolu ja motivatsiooni võib üldiselt pidada pigem heaks. Töötajad pidasid oluliseks kõiki uuritud tegureid – keskmised hinnangud olid vahemikus 4,14–4,58 (5astmelisel skaalal hinnatuna). Töötajate hinnangutest rahulolule jäid keskmised hinnangud pisut madalamaks (vahemikku 3,45–4,05), kuid olid siiski üle keskmise (M = 3, 5astmelisel skaalal hinnatuna). Kõige olulisemaks hindasid töötajad tasustamise faktorisse kuuluvad tegurid, seejärel info liikumist ja koostööd ning otsese juht tegevust. Teistega võrreldes said madalama hinnangu töökeskkond ning karjäär ja areng. Kõige enam olid töötajad rahul oma otsese juhi tegevusega, seejärel töö omaduste ning info liikumise ja koostööga. Kõige madalama hinnangu sai karjäär ja areng. Tööjõuvoolavuse vähendamiseks ja töötajate motiveerimiseks, tuleks tööandjal pöörata tähelepanu motivatsiooni ja rahulolu faktoritele ja nende hinnangutele.Kirje Töötajate töörahulolu ja motivatsiooni analüüs ettevõtte KPMG Baltics OÜ näitel(Eesti Maaülikool, 2022) Kurruk, Kerli; Visnapuu, Katriin; Toompalu, SilverTööjõukulud on paljude ettevõtete jaoks üheks suurimaks kuluks, eelkõige teenindus- ja teadmistemahukas sektoris. Selleks, et olla atraktiivne uute töötajate silmis ning hoida olemasolevaid töötajad on oluline teada, milliseid tegureid peavad ettevõtte töötajad motiveerivaks ning milline on nendega rahulolu. Magistritöö eesmärk on välja selgitada töötajate töörahulolu ja motivatsioon ettevõttes KPMG Baltics OÜ ning lähtuvalt uuringu tulemustest töötada välja parendusettepanekud töörahulolu ja motivatsiooni tõstmiseks. Esmaste andmete kogumiseks viidi läbi ankeetküsitlus, küsimustik saadeti kõikidele ettevõtte töötajatele. Andmete analüüsimisel on kasutatud kirjeldavat statistikat, korrelatsioonanalüüsi ja dispersioonanalüüsi. Uurimusest selgus, et küsitlusele vastanute töörahulolu ja motivatsiooni võib hinnata pigem heaks. Enim ollakse rahul kollektiivi ja arenguvõimalustega. Madalam rahulolu on peamiselt seotud töötasu ning töö ja eraelu tasakaaluga. Uuringust selgus, et kõik küsitlusele vastanud on teadlikud vähemalt enamikest kui mitte kõigist ettevõtte poolt pakutavatest täiendavatest hüvedest ja boonustest. Tulemustele tuginedes tegi autor ettepanekuid uuringus osalenud töötajate töörahulolu ja motivatsiooni tõstmiseks. Kordusuuringu läbiviimine võimaldab selgitada rahulolu ja motivatsiooniga toimunud muudatusi.Kirje Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023‒2027 eelhindamine : lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2021) Aro, Kersti; Viira, Ants-Hannes; Loit, Evelin; Leming, Ragnar; Visnapuu, Katriin; Talgre, Liina; Kaasik, Allan; Ariva, Jelena; Lillemets, Jüri; Elias, Terje; Majandus- ja sotsiaalinstituutMaaeluministeeriumi (edaspidi MeM) juhtimisel koostatakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027 (edaspidi ÜPP strateegiakava). ÜPP strateegiakava koondab senised esimese samba (otsetoetused ja varasemad programmiti rakendatud turukorraldusmeetmed, nagu mesindusprogramm Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, edaspidi EAGF) ja teise samba tegevused (nagu maaelu arengu investeeringu- ja arengutoetused Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, edaspidi EAFRD). Koostatava ÜPP strateegiakava aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus3 (edaspidi ÜPP strateegiakava määrus). Määruses toodud peamised ÜPP eesmärgid on keskkonna- ja kliimameetmete asjus varasemast ambitsioonikamad, suunavad toetusi paremini ning tuginevad kindlamalt uuringute, innovatsiooni ja nõustamise vahelistele seostele. ÜPP tulemuslikkuse parandamiseks on ette nähtud uus ÜPP rakendamise mudel, et nihutada poliitika kese nõuetele vastavuse jälgimisest tulemuslikkuse jälgimisele ning suurema subsidiaarsuse abil tasakaalustada ELi ja liikmesriikide tasandite vahelist vastutust. Uue mudeli abil soovitakse edukamalt saavutada ELi eesmärgid, mis põhinevad strateegilisel kavandamisel, laialdastel poliitilistel sekkumistel ning ühtsetel tulemusnäitajatel, parandades seeläbi poliitikavaldkondade sidusust kogu tulevase ÜPP ulatuses ning ELi teiste eesmärkidega. Uuendatud ÜPP üldeesmärgid perioodil 2023‒2027 on järgmised. ● Tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse. ● Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse. ● Parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Üldeesmärkide saavutamiseks on püstitatud üheksa erieesmärki. ● Erieesmärk 1: toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus. ● Erieesmärk 2: suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule. ● Erieesmärk 3: parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas. ● Erieesmärk 4: panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse. ● Erieesmärk 5: edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk. 18 ● Erieesmärk 6: panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke. ● Erieesmärk 7: olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades. ● Erieesmärk 8: edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sh biomajandust ja säästvat metsamajandust. ● Erieesmärk 9: parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist). Neile erieesmärkidele lisandub horisontaalse eesmärgina põllumajanduse ja maapiirkondade elu kaasajastamine, edendades ja jagades teadmisi, toetades innovatsiooni ja digiüleminekut ning ergutades nende kasutuselevõttu. Erieesmärke täites peavad liikmesriigid tagama ÜPP toetuste lihtsuse ja tulemuslikkuse. Erieesmärgid saavutab liikmesriik oma valitud sekkumiste kaudu. Peale ÜPP prioriteetide on ÜPP strateegiakava koostamise aluseks MeMi eestvedamisel valminud Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (edaspidi PõKa 2030). PõKa 2030 eesmärk on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ning konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Metsandust puudutavas osas on ÜPP strateegiakava koostamise aluseks Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostatav Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 (edaspidi MAK2030) eelnõu. Peale eespool nimetatud strateegiliste dokumentide on ÜPP strateegiakaval seos EL-üleste strateegiatega ning Eesti muude asjakohaste strateegiatega, valdkondlike arengukavade ja programmidega, millega eelhindamisel arvestati. ÜPP strateegiakava koostamisse kaasati riigiasutuste ja valdkondlike huvigruppide esindajad 15 eri töörühma vormis, eesmärgiga luua selline strateegiline dokument, mis aitaks edendada põllumajandus- ja toidutootmise ning maapiirkondade kestlikku arengut. Lisaks töögruppidele moodustati 2019. a juunis Eesti ÜPP strateegiakava 2021–2027 ettevalmistav juhtkomisjon (edaspidi ÜPP juhtkomisjon), kelle ülesanne on kujundada Eesti seisukohad ÜPP maaelu arengu toetuste andmist korraldavate õigusaktide kohta ning koordineerida ÜPP strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht ÜPP strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi Valitsusele. Rööbiti ÜPP strateegiakava koostamisega viidi läbi ÜPP strateegiakava EAFRD vahenditest planeeritava rahastamisvahendi eelhindamine turutõrgete väljaselgitamiseks (uuring valmis aprillis 2020) ning käimas on ÜPP strateegiakava keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH, millega alustati oktoobris 2019), mis võimaldavad ÜPP strateegiakava koostades arvesse võtta hindamisel leitut.