Sirvi Autor "Virro, Indrek" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 15 15

3D printimise lisaseade vertikaalsele töötlemiskeskusele „Haas Minimill“
(2015) Virro, Indrek; Allas, Jaanus
Lõputöös antakse ülevaade 3D printimise tehnoloogiatest ja termoplasti ekstrusioon prindipea põhilistest osadest. Projekteeritakse lisaseade, millega vertikaalne töötlemiskeskus muuta 3D printeriks ilma lõiketöötlusvõimekust kaotamata. Lisaseade koosneb kuumutusdüüsist, materjali etteandjast, kinnitustest, töölauast, kasutajaliidesest, filamendi poolist ja toiteplokist. Projekteerides olid eesmärkideks seadme lihtne paigaldatavus, ühildumine firma Haas kontrolleriga ja kasutus mugavus. Käsitletud on riistvara, elektroonikat, tarkvara, lisatud on tehnilised joonised.
Agroroboti manipulaatori tööriista visuaalne joondus
(Eesti Maaülikool, 2023) Kask, Karl; Virro, Indrek
Kasvav rahvastik vajab üha enam toitu ning tekitab seeläbi hinnasurvet väetistele. Lahendusena töötatakse Eesti Maaülikoolis välja täppisväetamise agrorobotit. Antud töö eesmärgiks on välja töötada juhtsüsteem joondamaks agroroboti manipulaatori visuaalselt leitud objektiga ning paigaldada robotile selleks vajalikud komponendid. Selleks tutvuti täppispõllumajanduse ning selles kasutatavate tehnoloogiatega, mustika kultuuriga ning agroroboti arendusprojektiga. Projekteeriti detailid vajalike komponentide paigaldamiseks agrorobotile. Viimaks arendati välja manipulaatori joondamist võimaldav juhtsüsteem. Kaamera paigaldati roboti raami külge manipulaatori alla. Arendati välja ROS kimp nimega mustikas_alignment, mis täidab juhtsüsteemi ülesannet. Töö võib lugeda õnnestunuks, sest paigaldati kõik vajalikud komponendid ning valmis töötav juhtsüsteem. Edaspidi tuleks leida mooduseid objekti asukoha täpsemaks leidmiseks, mustikataime keskpunkti leidmiseks ning arendada juhtsüsteem manipulaatorile kinnitatud kaamera abil joondamiseks.
Autonoomne pindliitekomponendi trükkplaadi robotiseeritud ümbertöötlemiserakk
(Eesti Maaülikool, 2020) Roosimägi, Jagnar; Virro, Indrek
Diplomitöö idee tulenes sellest, et PCBA tootmisettevõtetel on parandusosakondadel väga suur koormus. Seal teostatakse siiani parandusi trükkplaadil manuaalselt, mis on ajakulukas ja mille tõttu kannatavad tarneajad. Töö eesmärgiks on projekteerida automaatselt trükkplaadil komponente vahetav seade, mis lihtsustab trükkplaadikooste tootvas ettevõttes vigaste plaatide parandamist. Majandustegevus on üldise eesmärgi suhtes vajalik, aga kuna antud diplomitöö essmärgi saavutamine sellest väga ei sõltu, siis sellest räägitakse töös vähesel määral. Kõige suurem rõhk töös on elektroonikal, mis hõlmab seadme- ja samm-mootorite juhtmooduli projekteerimist ning selle komponentide ja funktsionaalsuse testimist. Teine suurem osa tööst on prototüübi mehaanika projekteerimine. Seal kajastatakse seadme mehaaniliste sõlmede projekteerimist. Diplomitöö käsitleb ka seadme kasutajaliidese tarkvaralist lahendust ja seadme juhtmooduli tarkvaraliste sõlmede kaardistamist. Edasiarendusena koostatakse prototüüp ja luuakse seadme juhtmoodulile tarkvara, peale mida masinat katsetakse PCBA tootmisettevõttes.
Konveieriga koostööroboti õpperakk
(Eesti Maaülikool, 2020) Leivits, Lauri; Virro, Indrek
Tehastes, laborites, kauplustes suureneb nõudlus paindlikkuse järele, kasvava automaatika ja tööstus sektori eesmärgiks on kombineerida masina kiirus, täpsus, tõhusus ja inimeste oskus probleeme lahendada. Eesti Maaülikool on hankinud koostööroboti UR3 õppetöösse, mille kasutatavust on võimalik suurendada. Töö eesmärk on anda lisa võimalus õppeaine Robotitehnika põhikursuse TE.0959 läbiviimiseks. Töö käigus projekteeriti koostööroboti õpperakk konveieriga, paralleelhaarats ja vaakumhaarats. Õpperakk on mõeldud üliõpilaste praktilise kogemuse hankimiseks, automaatika ja tööstus valdkonnas. Lõputöö käigus valmis jälgimissüsteemiga konveier, pneumaatiline paralleel haarats ja vaakumhaarats. Jätkuuringutes saab välja töötada erinevaid haaratsi prototüüpe, arendada UR3 masinnägemist protsessi automatiseerimiseks ja suurendada UR3 haardeulatust.
Liikumissuuna kaughjuhtimisüsteemi arendus põldrobotile
(Eesti Maaülikool, 2022) Nõmmiste, Siim; Virro, Indrek
Ühiskond liigub üha rohkem automaatika suunas. Vajadus isesõitvate masinate järele, mis lihtsustaks inimeste tööd on suurenemas. Maaülikoolis arendatakse põldrobotit, mis oleks võimeline ise sõitma ja väetama mustikaid. Lõputöö eesmärgiks on arendada liikumissuuna alamsüsteem põldrobotile. Selleks on vaja luua tehtavad ülesanded. Töös tuuakse välja mustikakasvatuses olev tehnoloogia ja kirjeldatakse taimede kasvutingimusi. Kirjeldatakse seal olevaid probleeme ja istanduses olevaid tehnoloogilisi lahendusi. Töö osas tehakse elektriskeemid ja plaadi arendus. Arvutatakse vajalikud raja laiused. Koostatakse võimsuse arvutused ja võrreldakse maksimaalsete väärtustega. Joonestatakse mudelid. Mudelite põhjal luuakse tööjoonised. Roolisüsteemile ja juhtrauale tuuakse välja parendus lahendused. Mõõdetakse rataste pöördenurk. Koostatakse kontrollarvutused väändele. Kolmemõõtmelise printeriga prinditakse välja vajalikud kinnitused. Tarneraskuste tõttu pole võimalik täielikult süsteemi valmis saada. Saavutatakse valmis tööjoonised, skeemid ning kinnitusvahendid. Töös on esitatud parenduse ettepanekud.
Manuaalse formaatsaagimise töökoha robotiseerimine
(Eesti Maaülikool, 2020) Pihlakas, Peeter; Virro, Indrek
Statistika kohaselt ületab tööstusrobotite arv 10 000 töötaja kohta Põhjamaades maailma keskmist. Soomes kasutab 10% ettevõtetest teenindus või tööstusrobotit, Eestis on see näitaja 3%, millest saab järeldada, et meil on potentsiaali tööstusrobotite kasutuse laienemisele. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on manuaalse lõiketöötlemise protsessi robotiseerimine. Töö käigus kõrvutatakse robotiseerimist erinevate mehhaniseerimise võimalustega. Olles veendunud roboti eelistes, konstrueeritakse robotist kui põhisõlmest lähtuvalt vajalikud abiseadmed, mis võimaldavad edukalt eesmärgi saavutada. Võrreldes teiste automaatikas kasutatavate mehaaniliste lahendustega, on tööstusroboti eeliseks suur paindlikkus, mis võimaldab teostada mitmeid transport- ja töötlemisoperatsioone, võimaldades süsteemist välja jätta spetsiaalseid liikumisi vajavaid sõlmi.
Metoodilised võimalused manipulaatori kasutamiseks õppetöös
(Eesti Maaülikool, 2019) Kallissaar, Sander; Virro, Indrek
Magistritöö raames käsitleti metoodilisi võimalusi manipulaatori kasutamiseks õppetöös. Robotitehnika arengu tulemusena on toimunud hüppeline areng õppeseadmete valdkonnas. Järjest rohkem ettevõtteid pöörab ressurssi tööstusprotsesside automatiseerimiseks, mis tähendab robotite kasutusele võtmist. Tööstusprotsesside automatiseerimiseks kasutavate seadmete kontrollimiseks vajatakse pädevat tööjõudu. Töö koosneb kolmest peatükist, kus esimeses peatükis tuuakse välja õppetöös kasutatava seadme kui ka lõppseadmete tehnilised andmed ning võimalused. Uuritakse analoogseid seadmeid ning võrreldakse neid õppetöös kasutatava uArm Swift Pro seadmega. Teises peatükis töötatakse ajurünnaku meetodil välja ideed, millest arendada labortööd robotitehnikat käsitlevates õppeainetes. Kolmandas peatükis keskendutakse seadme täiendamisele ning parendamisel erinevate lisadega nagu töölaud ning transpordikest.
Metoodilised võimalused tööstusroboti kasutamiseks õppetöös
(Eesti Maaülikool, 2017) Virro, Indrek; Madissoo, Marten; Põllundus- ja tootmistehnika
Robotite rakendamine tööstuses ja automaatika suurendamine on kasvav ja pidev trend arenenud tööstusriikides. Selle tõttu on hangitud Eesti Maaülikooli tööstusroboti õppestend. Mille kasutatavust õppetöös on võimalik suurendada. Töö eesmärgiks on koostada õppeaine Masinaehitustehnoloogia tööstusrobootika osa läbiviimiseks vajalik metoodika koos materjalidega. Ülesanneteks on tutvuda tööstusrobotite tüüpide ja liikidega, tutvuda tööstusrobotite kasutusvõimalustega õppetöös, välja töötada või tõlkida tööstusroboti RV- 4FL ja õppestendi lühikasutusjuhend, välja töötada labortööde juhendid, enesearenduseks projekteerida uus tööstusrobotile sobiv haarats ja lihtsam tööstuslik manipulaator. Lõputöö raames valmisid viis labortööd, vaakumkiilhaaratsi ja manipulaatori prototüüp. Edaspidi saab töötada välja masinnägemise võimekusega näidiskoostamis labortöö, et rohkem välja tuua õppestendi võimekust ja parendada prototüüpe.
Põldroboti positsioneerimissüsteem
(Eesti Maaülikool, 2022) Soobik, Johannes; Virro, Indrek
Robotite kasutuselevõtt põllumajanduses aitab tõsta töö efektiivsust ja langetada tootmise ja tööjõukulusid. Robotitel on vajalik põllul või istandustes töötamisel vaja teada oma asukohta. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on projekteerida satelliitnavigatsioonil baseeruv positsioneerimissüsteem Eesti Maaülikooli agrorobootika töörühma poolt arendatavale autonoomsele täpisväetusplatvormile. Ülesanneteks on tutvuda satelliitnavigatsiooni tehnoloogiaga, valida sobiv riistvaraline lahendus, projekteerida süsteemi paigalduslahendus ja hinnata projekteeritud süsteemi stabiilsust. Lõputöö raames loodi ArduSimple poolt pakutavate riistvaraliste komponentide alusel põldroboti tööks sobiv GNSS-RTK riistvaraline lahendus, projekteeriti süsteemi paigalduslahendused põldrobotile ja hooldejaamale ning viidi läbi projekteeritud süsteemi stabiilsust hindavad katsed. Projekteeritud süsteem töötas testimisel katsemudelitega 1 Hz positsioneerimissageduse juures stabiilselt, saavutatavad tulemused on sentimeetritasemel. Edasises arendustegevustes saaks hinnata põldrobotil paikneva positsioneerimissüsteemi üleviimise otstarbekust võrgu-RTK lahendusele.
Põlluroboti ja hooldejaama vaheline juhtmevaba andmesidelahendus
(Eesti Maaülikool, 2022) Savi, Sander; Jõgi, Erkki; Virro, Indrek
Bakalaureusetöö eesmärgiks on katseliselt määrata kindlaks, kas olemasolevad pääsupunktid on sobivad põlluroboti ning põllu servas seisva hooldejaama omavahelise suhtluse toimimiseks erinevate mõõtmetega mustikapõldudel.
Precision fertilisation technologies for berry plantation
(2020) Virro, Indrek; Arak, Margus; Maksarov, Viacheslav; Olt, Jüri; Estonian University of Life Sciences. Institute of Technology
Increased cost-effectiveness in crop production can be achieved by automating technological operations. This is also the case for berry cultivation in plantations. Starting any berry cultivation automation process should, quite naturally, begin with fertilisation, since this is the first technological operation to be carried out during the vegetation period and is a relatively simple one. The main task here is to apply the correct amount of fertiliser under the canopy of plants. Blueberry plantations that have been established on milled peat fields have plants that have been planted in parallel rows at a pre-designated interval. The fertilisation of plants must take place individually in the first years of their growth, so that each plant is fertilised separately. This form of fertilisation can be referred to as precision fertilisation. The aim of this paper was to provide an overview of the levels of technology now available when it comes to precision fertiliser equipment and to introduce the concept of a new precision-automated fertiliser unit, while also justifying the efficiency of using automated equipment. The automated fertiliser unit that is to be designed will be autonomous, will move unmanned through the plantation, and will include the necessary sub-systems for the precision fertilisation of individual plants, such as a plant detection system, a fertilising nozzle, a motion system and, additionally, a service station. On the basis of the results obtained, it can be argued that the use of an automated precision fertilisation unit increases productivity levels by approximately 2.25 times and decreases the specific fertiliser costs by approximately 8.4 times when compared with the use of a portable spot fertiliser.
Robotmanipulaatori ja konveieri koostöösüsteemi arendus 3D printimiseks
(Eesti Maaülikool, 2022) Ansip, Matio; Virro, Indrek
Käesoleva lõputöö eesmärk on projekteerida koostöösüsteem robotmanipulaatori UR3 ja konveieri vahel. Antud lõputöös uuriti suuremõõtmeliste detailide printimise protsessi robotiga. Projekteeriti konveier ja uuriti võimalusi ühendada robotmanipulaator ning konveier ühiseks süsteemiks.
SC2 manuseliimimisroboti universaalsemaks muutmine
(Eesti Maaülikool, 2023) Mägi, Laur; Virro, Indrek; Lees, Ülari
Tänapäeval kasutatakse tööstuses automatiseeritust, tänu nende täpsusele ja järjepidevusele. Töö eesmärgiks on välja arendada ja valmistada töötav universaalhaarats manuseliimimisrobotile , sest teine haaratsite tootja ei ole paindlik universaalsuse suhtes. Analüüsitakse enimkasutatavaid võimalusi mitme manuse liimimiseks ühe haaratsiga. Võrreldakse nende eeliseid ja puudusi ning luuakse üks võimalikest lahenditest. Haarats valmistati ja juurutati ning on läbinud katsetused ja võetud kasutusse. Eesmärk sai täidetud.
Täppisväetamise seadme arendus põllurobotile
(Eesti Maaülikool, 2023) Schattschneider, Kaspar; Virro, Indrek
Istandustes kasutatakse kultuurmarjade nõudluse täitmiseks marjapõõsaste kohtväetamist, et tagada taime kasvuks vajalikud toitained. Käsitsi täppisväetamine on rutiinne ja väsitav töö, mille leevendamiseks kavatsetakse kasutusele võtta Eesti Maaülikooli poolt loodud põldrobot. Töö eesmärgiks on portatiivse kohtväetusseadme prototüübi parendamine ja kohandamine põllurobotile. Ülesanneteks on tutvuda Jaan Pettai poolt loodud portatiivse kohtväetusseadmega, tutvuda põldroboti konseptsiooniga, uurida kohtväetamisel kasutatavate väetiste kohta, modelleerida suurema mahutavusega paakmahuti koos autonoomse täitmisega ning valmistada süsteemi sobiv samm-ajami juhtplaat. Lõputöö raames loodi paakmahuti ja samm-ajami juhtplaadi prototüübid ning modelleeriti Solidworks keskkonnas luugisüsteem. Edaspidi on vajalik 3D printida modelleeritud luugisüsteemi osad ning testida nende töökindlust, autonoomse täitmise lahenduse kalibreerimine ja katsetamine.
Teleopereerimissüsteem põldrobotile
(Eesti Maaülikool, 2022) Ingalt, Arne; Virro, Indrek
Mustikataimede täpisväetamise põldroboti projekti raames on selle lõputöö teemaks võetud robotile teleopereerimissüsteemi väljatöötamine. Töö eemärgiks on olemaolevate seadmetega välja arendada kaugjuhtimistehnoloogia põldrobotile. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti eelnevaid lahendusviise, katsetati olemasolevaid seadmeid ja tehti parendusi operaatori kasutustingimustele. Tulemusena koostati tehnoloogia, kuidas rakendada olemasolevad seadmed teleopereerimiseks ja täiustati olemasolevat kaugjuhtimisplatvormi. Saadud tulemus erineb eelnevatest lahendustest kasutatavate seadmete ja rakendusvaldkonna poolest. Lõputööd on võimalik edasi uurida optimeerides teleopereerimise tarkvaralist külge ja lõputöö reaalset rakendamist põldroboti juhtimiseks.

Sirvi Autor "Virro, Indrek" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud