Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Vinogradov, Mailis" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3
  • Pisipilt
    Kirje
    Eestis aretatud maasika ja vaarika sordid ja nende keemilise koostise võrdlus looduslike liikidega
    (Eesti Maaülikool, 2017) Vinogradov, Mailis; Starast, Marge (juhendaja); Raal, Ain (juhendaja); Arus, Liina (juhendaja); Aiandus
    Eesti tarbijad peavad toidukaupade ostueelistuste tegemisel oluliseks kodumaist päritolu ning tootjatele pakuvad huvi eesti sordid. Samas ei kasvata Eesti marjakasvatajad kohalikke maasika (Fragaria L.) ja vaarika (Rubus L.) sorte, vaid välismaiseid kultuursorte. Bakalaureusetöö eesmärk oli anda kirjanduse põhjal ülevaade maasika ja vaarika bioloogilistest eripäradest, vilja keemilisest koostisest ning Eestis aretatud sortidest. 2016. aasta suvel viidi läbi katse, mille käigus olid vaatluse all kolm Eesti aedmaasika (Fragaria × ananassa) sorti (‘Edu, ‘Helean’, Regatt 80’), mida võrreldi sordiga ’Sonata’ ja metsmaasikad (Fragaria vesca) viiest erinevast kasvukohast. Korjati veel kuus Eestis aretatud vaarikasorti (’Aita’, ‘Alvi’, ’Helkal’, ’Espe’, ‘Siveli’, ‘Tomo’), võrdluseks oli ’Glen Ample’ ning looduslikke vaarikaid (Rubus idaeus) neljast erinevast kasvukohast. Viidi läbi mõõtmised (mass, pH) ja keemilise koostise määramine (kuivaine, rakumahla kuivaine, orgaanilised happed, fenoolsed ühendid, antotsüaanid, askorbiinhape). Kohalikud maasikasordid ’Edu’ sisaldas rikkalikult askorbiinhapet, sort ’Regatt 80’ oli kõrge orgaaniliste hapete ja rakumahla kuivaine sisaldusega ja ’Helean’ kõrge suhtarvuga. Metsmaasikates oli võrreldes aedmaasikaga rikkalikult kuivainet, fenoole ja antotsüaane. ’Glen Ample’ ja kohalike sortide vilja massi võrdluses ei olnud olulist erinevust sortidega ’Espe’ ja ’Helkal’. Eesti vaarikasort ’Helkal’ eristus kõrge rakumahla kuivaine poolest. ’Alvi’ oli kõrge pH ja suure kuivaine sisaldusega, ’Espe’ rakumahla kuivaine ja orgaaniliste hapete suhtarvuga ning ’Siveli’ viljades oli suurel hulgal orgaanilisi happeid. Eestis aretatud vaarikasort ’Tomo’ viljades oli rikkalikult askorbiinhapet. Vaarika kultuursordid sisaldasid enam askorbiinhapet kui looduslikus kasvukohas kasvanud vaarikad. Käesoleva bakalaureusetöö edasiarendusena saaks soovitada mõned kohalikud vaarikasordid arvestades nende keemilist koostist, haigus- ja talvekindlust PRIA kohaliku sordi kasvatamise toetuse hulka.
  • Pisipilt
    Kirje
    Suitability of blue honeysuckle (Lonicera caerulea L.) cultivars of different origin for cultivation in the Nordic-Baltic climate
    (2020) Vinogradov, Mailis; Rätsep, Reelika; Arus, Liina; Polli Horticultural Research Centre. Institute of Agricultural and Environmental Sciences. Estonian University of Life Sciences; Estonian University of Life Sciences. Institute of Veterinary Medicine and Animal Sciences. Chair of Food Science and Technology
    The rising trend of blue honeysuckle has led to the increase in new plantations and berry production in recent years in Nordic-Baltic region, including Estonia. This crop is naturally distributed in the temperate climate zone of Northern Hemisphere. Estonia is also located in the same climate zone, but differs only from warm maritime air. The main aim of this research was to find out cultivars’ adaptation to the changing weather conditions regarding winter hardiness, fruit weight, yield and occurrence of secondary flowering. The data was recorded from two closely situated plantations in Polli village, Viljandi County, Estonia. Eighteen cultivars of blue honeysuckle with different origin (Russia, Canada, Poland and Czech Republic) were tested. In 2016, greater winter damage was recorded when compared to the period of 2017–2020 with just marginal damage. In conclusion, the Canadian cultivars (‘Borealis’, ‘Indigo Gem’, ‘Indigo Treat’ and ‘Tundra’) and Polish ‘Duet’, presented their best properties and suitability to Estonian climatic conditions.
  • Pisipilt
    Kirje
    Vaarika sordiaretuse suundumused ja valitud seemikute võrdlev hindamine
    (Eesti Maaülikool, 2019) Vinogradov, Mailis; Kikas, Ave (juhendaja); Arus, Liina (juhendaja); Aiandus
    Maailmas on üleüldisteks vaarika sordiaretuse suundumusteks sortide hea saagikus ja vastupidavus haigustele ja kahjuritele, suured ja hea käitluskindlusega kvaliteetsed viljad, sobivus masinkoristuseks ja tunnelis kasvatamiseks. Kõige olulisemaks vaarika sordiaretusprogrammi eesmärgiks Eestis on hea vastupidavus talvele. Samas kehtivad kõik maailmas oluliseks peetavad suundumused ka siin, nii haigustele ja kahjuritele vastupidavus, kui suur ja kvaliteetne saak ja kaugemale vaadates ka masinkorjeks ja kiletunnelis kasvatamiseks sobivate sortide saamine. Magistritöö eesmärk oli anda ülevaade vaarika sordiaretuse suundumustest ja võrrelda vaarika kahe ristamiskombinatsiooni valitud seemikuid fenoloogiliste ja majanduslike omaduste ning biokeemilise koostise alusel. Katse viidi läbi 2018. aastal Viljandimaal EMÜ Polli aiandusuuringute keskuses, katsevariantideks olid kontrollsordid ’Aita’ ja ’Novokitaivska’ ning valitud seemikud GA1, GA2, GA3, I1, I2 ja I3. Läbi viidi fenoloogilised vaatlused (õitsemise algus, viljade valmimise algus ja lõpp), talvekahjustuse ulatus ja varrehaigustesse haigestumise vaatlus ning hinnati majanduslikke näitajaid (keskmine ja suurim vilja mass, saagikus), määrati viljade toitainete sisaldus. 2018. aastal läbi viidud katsest selgus, et kaks valitud seemikut I2 ja I3 on heade majanduslikbioloogiliste omadustega: suurte viljadega, hea vastupidavusega talvele ja varrehaigustele, kõrge rakumahla kuivaine sisaldusega, kõrge rakumahla kuivaine ja tiitritavate hapete suhtarvuga ning kõrge polüfenoolide sisaldusega. Valitud seemikutega jätkatakse vaatlusandmete kogumist, et selgitada välja heade omaduste püsivus.