Sirvi Autor "Viltrop, Arvo (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Intensiivistatud küttimise efektiivsus metssea arvukuse vähendamisel sigade Aafrika katku tingimustes(Eesti Maaülikool, 2024) Rannaäär, Kristjan; Viltrop, Arvo (juhendaja)Metssigade arvukus on maailmas viimastel aastakümnetel järsult kasvanud. Selle põhjuseks peetakse soodsaid ilmastikutingimusi, metssea suurt järglaste arvu ja kerget toidu kättesaadavust. Metssigade arvukuse kontrolli all hoidmisega tegelevad peamiselt jahimehed. Euroopas on jahimeeste koguarvu langustrendis, kuid kütitud metssigade arv viimastel aastatel suurenenud. Eestis kasutatakse metssigade arvukuse hindamiseks talviseid jäljeradasid, roojahunnikuid, tuhnismislaike, liikluses hukkunuid isendite arvu, vaatlus- ja küttimistulemusi. Ulukite suur asustustihedus võib põhjustada nendega seotud liiklusõnnetusi, kahjustada põllukultuure ja soodustada haiguste levikut. Viimasel kümnendil on metssigadel haiguspuhanguid põhjustanud sigade Aafrika katk. Tegemist on väga surmava viirushaigusega. Viiruse tõttu hukkunud sigade korjused on haiguse pikaajaliseks reservuaariks. Metssigade kaudu võib haigus levida ka kodusigadele ja põhjustada majanduslikku kahju põllumajandussektorile. Seetõttu on rahvusvahelised organisatsioonid viiruse tõrjumisemiseks välja töötanud asjakohased strateegiad ja meetmed. Eesti diagnoositi haigus esmakordselt 2014. aastal ning tänaseks on haiguse ohjamiseks ja nakkuste leviku vähendamiseks rakendatud mitmeid tõrjemeetmeid. Üheks rakendatavaks meetmeks on metssigade arvukuse vähendamine Mitmetes Euroopa riikides on peamiseks ulukite arvukuse vähendamise meetodiks jahipidamine. Metssea kasvava populatsiooni stabiliseerimiseks oleks vajalik rakendada intensiivistatud jahipidamist ja küttida vähemalt 65% loomade koguarvust. Intensiivne küttimine võib põhjustada populatsiooni kompensatsiooni reaktsioon ja haiguse laialdasema leviku. Kuna küttimine väheneb loomade arvukust, mis omakorda vähendab liigisisest konkurentsi ning seeläbi suurendab ka sööda kättesaadavust. Selle tagajärjel suurenevad emiste pesakonnad ning noorloomad kasvavad kiiremini ja saavutavad varem suguküpsuse. Lisaks võib igasugune inimtegevus nakatunud alal põhjustada suurenenud loomade liikumise ja haiguse kandumise taudivabasse piirkonda. Seetõttu on oluline erinevaid meetodeid analüüsida ja neid omavahel kombineerida.