Sirvi Autor "Viltrop, Arvo" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 15 15
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Bioohutuse ja bioturvalisuse juhend(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2018) Dorbek-Kolin, Elisabeth (koostaja); Karus, Avo; Praakle, Kristi; Saar, Tiiu; Must, Külli; Randoja, Helena; Viltrop, Arvo; Kõrgessaar, Külli (toimetaja); Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituutJuhend on mõeldud Eesti Maaülikooli (EMÜ) veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi (VLI) töötajatele ja üliõpilastele bioohutuse ning bioturvalisuse tagamiseks. Juhendisse koondatud standardne töökord (STK) kehtib üksnes VLI-s. Standardse töökorra eesmärk on minimeerida haiglanakkuste riski ja kokkupuudet zoonootiliste mõjuritega. Uusi töötajaid ja üliõpilasi teavitab juhendist ning sellega tutvumise kohustusest nende vahetu töökorraldaja või juhendaja. Juhendiga tutvumise järel kinnitab töötaja/üliõpilane oma allkirjaga, et ta on teadlik STK-st, mis puudutab tööd/õpinguid tema valdkonnas/erialal. Üliõpilased tutvuvad STK-ga kursuse „Sissejuhatus loomaarstiõppesse“ raames. Instituudi tasandil määrab bioohutuse ja bioturvalisuse eest vastutava töötaja instituudi direktor.Kirje Biosafety and biosecurity manual(Estonian University of Life Sciences. Institute of Veterinary Medicine and Animal Sciences, 2018) Dorbek-Kolin, Elisabeth (koostaja); Karus, Avo; Praakle, Kristi; Saar, Tiiu; Must, Külli; Randoja, Helena; Viltrop, Arvo; Kõrgesaar, Külli (toimetaja); Estonian University of Life Sciences. Institute of Veterinary Medicine and Animal SciencesThe aim of this manual is to provide biosafety and biosecurity instructions for the staff and students of the Institute of Veterinary Medicine and Animal Sciences (VLI) of Estonian University of Life Sciences (EMÜ). Standard operating procedures gathered in this manual are applied only in VLI. The goals of these procedures include minimizing the risk of nosocomial infections and minimizing the exposure to zoonotic disease agents. New staff members and students will be notified about this manual by his/her immediate supervisor. After reading this manual the employee will give his/her signature as a sign of having acquainted with the manual and understanding the procedures needed in his/her special line of work and/or studies. For students, this will be done during the course ‘Introduction to veterinary studies’. On institute level the staff member who is responsible for biosafety and biosecurity is appointed by the director of the Institute.Kirje Biosecurity in Estonian dairy and beef cattle herds, results of Biocheck.UGent assessment : [presentation](Estonian University of Life Science, 2025) Reilent, Andres; Viidu, Dagni-Alice; Mõtus, Kerli; Viltrop, ArvoHorizon Europe BIOSECURE project. Effective biosecurity is essential for preventing disease and ensuring farm sustainability. The objective was to assess the current biosecurity status of the Estonian cattle farms to raise awareness and support future improvements.Kirje Bioturvalisuse ja bioohutuse käsiraamat(Eesti Maaülikool, 2025) Järveots, Tõnu; Karus, Avo; Leola, Eda; Must, Külli; Mäesaar, Mihkel; Nahkur, Esta; Praakle, Kristi; Reilent, Andres; Rilanto, Triin; Savvi, Piret; Sisask, Kristi; Uri, Maarja; Viltrop, Arvo; Toomvap, Ave-Ly (koostaja); Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituutEesti Maaülikooli (EMÜ) veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi (VLI) töötajate, üliõpilaste ja loomakliiniku klientidele ohutuse tagamiseks on koostatud Ohutusekäsiraamat, mis koondab te-gevusjuhised, et minimeerida nakkuste leviku riski VLI-s inimeste ja loomade hulgas ning nende kok-kupuudet zoonootiliste ja looma haigustekitajatega. Käsiraamatus kirjeldatakse lühidalt nakkuste peamisi levikuteid, nakkustõrje üldpõhimõtteid ning esi-tatakse tegevusjuhised nakkuste leviku vältimiseks VLI laborites ja EMÜ loomakliinikus ja farmivisiiti-del. Käsiraamat käsitleb ka kemikaaliohutust õppe- ja teadustöö kontekstis, elektri- ja tuleohutust laborites ning ohutuid töövõtteid töötamisel loomadega loomakliinikus või loomade pidamise kohas. VLI uuele töötajale ning laboris või loomakliinikus praktikat alustavale üliõpilasele tutvustab käsiraa-matu juhendeid töö vahetu korraldaja bioturvalisuse kontaktisik, õppejõud või juhendaja. Veterinaarmeditsiini õppekava esmakursuslased tutvuvad käsiraamatuga õppeaines „Sissejuhatus veterinaaria õpingutesse“, loomakasvatuse õppekava üliõpilased õppeaines „Mikrobioloogia ja im-munoloogia“ ning praktikale eelneva juhendamise käigus. Iga labortöid või praktikat hõlmava õppeaine raames toimub eraldi juhendamine enne õppetööd. VLI töötaja kinnitab käsiraamatuga tutvumise keskkonnas VITS, üliõpilane annab vastava allkirja pärast juhendamist. Käsiraamatu uuendamise kord ja vastutajad Käsiraamatut uuendatakse vähemalt kord viie aasta jooksul või vastavalt vajadusele, selle eest vastu-tab VLI bioohutuse spetsialist. VLI õppetoolides ja üksustes on bioturvalisuse ja bioohutuse nõuete järgimise kontaktisikud. Vt LISA IKirje Kõrge patogeensusega lindude gripi riskiprofiil Eestis(Eesti Maaülikool, 2013) Jeremejeva, Julia; Must, Külli; Viltrop, Arvo; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituutLindude gripp (LG) on teatamiskohustuslik väga kontagioosne ortomüksoviroos, millele on vastuvõtlikud nii mets- kui kodulinnud ning mis ohustab ka imetajaid, sh inimest. LG viirusega (LGV) nakatunud lindudel võib haigus kulgeda olenevalt viiruse virulentsusest ja linnuliigi vastuvõtlikkusest erinevalt, alates sümptomiteta nakkusest veelindudel ja lõpetades massilise suremusega kodulindudel. LG tekitajad jagunevad madala patogeensusega (MPLG) ja kõrge patogeensusega lindude gripi (KPLG) viirusteks. MPLG viirused põhjustavad metslindudel enamasti subkliinilist ja kodulindudel keskmise raskusastmega haigestumist. KPLG viirused võivad põhjustada 90–100% suremust kodulindude populatsioonis, tuues endaga kaasa piirangud kauplemisel lindude ja loomsete saadustega ning suured kulutused taudi likvideerimiseks. MPLG tsirkuleerib kogu maailmas nii mets- kui kodulindudel. KPLG puhanguid esineb arenenud riikides harva. Käesoleval ajal kestab KPLG viiruse ebatavaliselt virulentse H5N1 alatüübi poolt põhjustatud epideemia Aasia maades. Eestis on alates 2008. aastast metslindudelt seire käigus leitud MPLG viiruseid. Käesolev riskiprofiil on koostatud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis põllumajandusministeeriumi tellimusel rakendusuuuringu „Ohtlike loomataudide ja zoonooside riskihinnangud Eestis“ raames. Selle eesmärk on selgitada, kas ja kuidas on võimalik KPLG levimine Eestisse, kas ja kuidas võib haigus Eesti kodulindude populatsioonis edasi levida ning millised on selle võimalikud tagajärjed. Riskiprofiil kirjeldab taudi levimise riskitegureid ja toob esile sellega seonduvad infolüngad. Riskiprofiili koostamisel ja riski kvalitatiivsel hindamisel on lähtutud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) käsiraamatus Handbook on Import Risk Analysis for Animals and Animal Products, Volume 1, (Murray et al. 2004) kirjeldatud metoodikast. Selle alusel hinnatakse haiguse riiki toomise ja selle edasi levimise tõenäosust ning sellega kaasnevaid bioloogilisi, keskkonda mõjutavaid ja majanduslikke tagajärgi. Riskiprofiili koostamisel on informatsiooniallikatena kasutatud asjakohast kirjandust, OIE andmebaase ning Veterinaar- ja Toiduameti järelevalvetegevuse käigus kogutud informatsiooni, sh riskiaruannet, mille koostas Veterinaar- ja Toiduameti poolt kokku kutsutud ornitoloogide töögrupp, kelle ülesandeks oli võimalike H5N1 viiruskandjate väljaselgitamine meie looduslikes linnuasurkondades ja riskianalüüsi koostamine võimalike LG riskiliikide ja –alade kohta Eestis. Lisaks on üksikutes küsimustes võetud arvesse eksperdi arvamusi.Kirje Kõrge patogeensusega lindude gripi riskiprofiil Eestis(Eesti Maaülikool, 2017) Must, Külli; Viltrop, Arvo; Veetamm, Anne-Ly; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituutLindude gripp (LG) on teatamiskohustuslik väga kontagioosne ortomüksoviroos, millele on vastuvõtlikud nii mets- kui kodulinnud ning mis ohustab ka imetajaid, sh inimest. LG viirusega (LGV) nakatunud lindudel võib haigus kulgeda olenevalt viiruse virulentsusest ja linnuliigi vastuvõtlikkusest erinevalt, alates sümptomiteta nakkusest veelindudel ja lõpetades massilise suremusega kodulindudel. LG tekitajad jagunevad madala patogeensusega (MPLG) ja kõrge patogeensusega lindude gripi (KPLG) viirusteks. MPLG viirused põhjustavad metslindudel enamasti subkliinilist ja kodulindudel keskmise raskusastmega haigestumist. KPLG viirused võivad põhjustada 90–100% suremust kodulindude populatsioonis, tuues endaga kaasa piirangud kauplemisel lindude ja loomsete saadustega ning suured kulutused taudi likvideerimiseks. MPLG tsirkuleerib kogu maailmas nii mets- kui kodulindudel. KPLG puhanguid esineb arenenud riikides vähem. Eelmine suurem LG epideemia algas Kagu-Aasias kodulindudel 2003. aastal, tekitajaks oli H5N1 KPLG viirus. 2014. aastal algas Aasia H5N8 KPLG viiruse levik, mis nüüdseks on jõudnud paljudesse Aasia ja Euroopa maadesse ning Ameerikasse. Eestis algas metslindude LG seire 2008. aastal. Selle käigus leiti aastatel 2009.-2013. metslindude proovidest igal aastal MPLG viiruseid. Viimasel kolmel aastal ei ole LGVd metslindudelt leitud. Käesolev riskiprofiil põhineb Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis Põllumajandusministeeriumi tellimusel rakendusuuuringu „Ohtlike loomataudide ja zoonooside riskihinnangud Eestis“ raames koostatud riskiprofiilil (koostajad Arvo Viltrop, Julia Jeremejeva ja Külli Must, EMÜ VLI), mida on täiendatud ja ajakohastatud. Selle eesmärk on selgitada, kas ja kuidas on võimalik KPLG levimine Eestisse, kas ja kuidas võib haigus Eesti kodulindude populatsioonis edasi levida ning millised on selle võimalikud tagajärjed. Riskiprofiil kirjeldab taudi levimise riskitegureid ja toob esile sellega seonduvad infolüngad. Riskiprofiili koostamisel ja riski kvalitatiivsel hindamisel on lähtutud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) käsiraamatus Handbook on Import Risk Analysis for Animals and Animal Products, Volume 1, (Murray et al. 2004) kirjeldatud metoodikast. Selle alusel hinnatakse haiguse riiki toomise ja selle edasi levimise tõenäosust ning sellega kaasnevaid bioloogilisi, keskkonda mõjutavaid ja majanduslikke tagajärgi. Riskiprofiili koostamisel on informatsiooniallikatena kasutatud asjakohast kirjandust, OIE andmebaase ning Veterinaar- ja Toiduameti järelevalvetegevuse käigus kogutud informatsiooni, sh riskiaruannet, mille koostas Veterinaar- ja Toiduameti poolt kokku kutsutud ornitoloogide töögrupp, kelle ülesandeks oli võimalike H5N1 viiruskandjate väljaselgitamine meie looduslikes linnuasurkondades ja riskianalüüsi koostamine võimalike LG riskiliikide ja –alade kohta Eestis.Kirje Lääne-Niiluse palaviku riskiprofiil Eestis(Eesti Maaülikool, 2014) Jeremejeva, Julia; Must, Külli; Viltrop, Arvo; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituutKäesolev riskiprofiil on koostatud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis Põllumajandusministeeriumi tellimusel rakendusuuringu „Ohtlike loomataudide ja zoonooside riskihinnangud Eestis“ raames. Selle eesmärk on selgitada, kas ja kuidas on võimalik Lääne - Niiluse palaviku viiruse (LNPV) levimine Eestisse, millised on selle võimalikud tagajärjed (riski iseloomustus), millised on olemasolevad ja võimalikud riskiohjamise meetodid ning millised on LNPV riskidega seotud teabelüngad Eestis. Riskiprofiili koostamisel on lähtutud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) käsiraamatus Handbook on Import Risk Analysis for Animals and Ani mal Products, Volume 1 (Murray et al. 2004) kirjeldatud metoodikast. Teabeallikatena on kasutatud asjakohast teaduskirjandust, OIE andmebaase ning kehtivaid seadusandlikke akte.Kirje Multiblock analysis reveals key areas and risk factors for dairy cow losses : [presentation](Estonian University of Life Sciences, 2023) Mõtus, Kerli; Viidu, Dagni-Alice; Rilanto, Triin; Niine, Tarmo; Orro, Toomas; Viltrop, Arvo; Bougeard, StephanieDescribe the relative contribution of the production areas (thematic blocks) to cow losses characterized by herd on farm mortality risk (MR), culling rates (CR) and mean age of culled cows (MAofCC). Also, the study aimed to identify within each block, the variables mostly contributing to the cow losses.Kirje Newcastle'i haiguse riskiprofiil Eestis(Eesti Maaülikool, 2013) Jeremejeva, Julia; Must, Külli; Viltrop, Arvo; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituutNewcastle’i haigus (NH) on teatamiskohustuslik väga kontagioosne lindude paramüksoviroos, millele on vastuvõtlikud nii mets- kui kodulinnud. Haiguse tekitajaks on Paramyxoviridae sugukonna Paramyxovirinae alamsugukonna Avulavirus perekonda kuuluv lindude paramüksoviirus-1 (APMV-1 e Newcastle’i haiguse viirus - NHV). NH-d põhjustavad viiruse kõrge virulentsusega tüved. NHV-ga nakatunud lindudel võib haiguse kulg olla erinev olenevalt viiruse virulentsusest ja linnuliigi vastuvõtlikkusest – alates sümptomiteta nakkusest ja lõpetades massilise suremusega. Kodulindudel sõltub nakatumine ja haigestumine lindude immuunstaatusest (vaktsineerimisest). NHV võib põhjustada kanakarjades suurt suremust, tuues taudi laiema leviku korral endaga kaasa piirangud kauplemisel lindude ja loomsete saadustega ning suured kulutused taudi likvideerimiseks. APMV-1 tsirkuleerib kogu maailmas nii mets- kui kodulindudel. Eestis registreeriti kõrge virulentsusega APMV-1 nakkus 2006. aastal tuvidel ja 2007. aastal kanadel. Ka järgnevatel aastatel on viirust tuvastatud üksikutel juhtudel nii mets- kui kodulindudel. Vastavalt NH tõrje eeskirjale kuuluvad Eestis alates 2008. aastast vaktsineerimisele üle 50 linnuga kodulinnukarjad. Käesolev riskiprofiil on koostatud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis Põllumajandusministeeriumi tellimusel rakendusuuuringu „Ohtlike loomataudide ja zoonooside riskihinnangud Eestis“ raames. Selle eesmärk on selgitada, kas ja kuidas on võimalik NH puhangu tekkimine kodulindudel Eestis, kas ja kuidas võib haigus Eesti kodulindude populatsioonis edasi levida ning millised on selle võimalikud tagajärjed. Võttes arvesse APMV-1 suhteliselt sagedast diagnoosimist Eesti looduslikus tuvipopulatsioonis ei ole käesolevas analüüsis vallandumistegurina käsitletud NHV Eestisse jõudmist metslindudega, kuna sellest tulenevat täiendavat riski Eesti kodulinnupopulatsioonile ei ole võimalik hinnata eraldi endeemiliselt levivast viirusest tulenevast riskist. Käesolev riskiprofiil hindab Newcastle’i haiguse võimalikke tagajärgi selle avastamise korral, arvestades asjaoludega, et Eestis vaktsineeritakse põllumajanduslinde NH vastu ning aktiivset seiret nakkuse avastamise eesmärgil ei toimu. Riskiprofiil kirjeldab taudi levimise riskitegureid ja toob esile sellega seonduvad infolüngad. Riskiprofiili koostamisel ja riski kvalitatiivsel hindamisel on lähtutud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) käsiraamatus Handbook on Import Risk Analysis for Animals and Animal Products, Volume 1 (Murray et al. 2004) kirjeldatud metoodikast. Selle alusel hinnatakse haiguse riiki toomise ja selle edasi levimise tõenäosust ning sellega kaasnevaid bioloogilisi, keskkonda mõjutavaid ja majanduslikke tagajärgi. Riskiprofiili koostamisel on informatsiooniallikatena kasutatud asjakohast kirjandust, OIE andmebaase ning Veterinaar- ja Toiduameti järelevalvetegevuse käigus kogutud informatsiooni. Lisaks on üksikutes küsimustes võetud arvesse ekspertide arvamusi.Kirje Risk factors for honey bee (Apis mellifera L.) mortality in Estonian apiaries during 2012–2013(Estonian University of Life Sciences, 2022) Tummeleht, Lea; Orro, Toomas; Viltrop, Arvo; Estonian University of Life Sciences. Institute of Veterinary Medicine and Animal SciencesIn light of the global increase in honey bee colony losses, risk factors regarding beekeeping management practices and honey bee diseases have been studied intensively during the last decade. Some risk factors have been outlined, but the correlation of evidence between relevant factors coinciding with honey bee mortality still needs to be clarified. The current study used the two-year data collected in frames of the European Commission EPILOBEE project. Previously, the data from Estonian apiaries were analysed together with the data from all 17 participating European countries in the consortium. In the current study, data from Estonian apiaries were targeted separately. In total, 196 apiaries containing 2,439 colonies all over Estonia were included in this dataset. The study aimed to clarify the risk factors that would predict colony losses in Estonia. The main factors increasing colony mortality after winter were the size of the apiary, Varroa destructor mite count, infestation with Paenibacillus larvae, and lack of farmlands around the apiary. No significant risk factors in relation to honey bee summer mortality were detected.Kirje Suu- ja sõrataudi riskiprofiil Eestis(Eesti Maaülikool, 2012) Jeremejeva, Julia; Must, Külli; Viltrop, Arvo; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituutSuu- ja sõrataud (SST) on teatamiskohustuslik väga kontagioosne pikornaviroos, mis ohustab nii kodu- kui uluksõralisi. Haigestunud loomal tekivad haavanduvad villid suuõõne ja keele limaskestal, ninapeeglil, sõrapiirkonnas ning udaral. Noorloomadel võib haigus põhjustada südamelihase ja skeletilihaste düstroofiat ning suurt suremust. Täiskasvanud loomad enamasti paranevad, kuid haiguse läbipõdenutel võib tekkida püsiv toodangulangus, sõrgade kahjustus ja krooniline mastiit. SST põhjustab haigestunud loomadel suurt stressi ja valu. Haigestumus on kõikides vanusegruppides väga suur. SST levimine riigis toob endaga kaasa piirangud kauplemisel loomade ja loomsete saadustega ning suured kulutused taudi likvideerimiseks. SST-d on läbi aegade diagnoositud kõikidel kontinentidel peale Antarktika. Käesoleval ajal on SST endeemiline mitmetes Aasia, Aafrika, Lähis-Ida ja Lõuna-Ameerika riikides. Euroopas on SST puhanguid esinenud viimastel aastakümnetel sporaadiliselt. Vaatamata sellele eksisteerib reaalne oht SST viiruse (SSTV) jõudmiseks Eestisse ja selle levikuks siinsetes kodu- või metsloomapopulatsioonides. Käesolev riskiprofiil on koostatud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis põllumajandusministeeriumi tellimusel rakendusuuuringu „Ohtlike loomataudide ja zoonooside riskihinnangud Eestis“ raames. Selle eesmärk on selgitada, kas ja kuidas on võimalik suu- ja sõrataudi levimine Eestisse, kas ja kuidas võib haigus Eesti vastuvõtlike loomaliikide populatsioonides edasi levida ning millised on selle võimalikud tagajärjed. Riskiprofiil kirjeldab taudi levimise riskitegureid ja toob esile sellega seonduvad infolüngad. Riskiprofiili koostamisel ja riski kvalitatiivsel hindamisel on lähtutud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (World Organisation for Animal Health, OIE), käsiraamatus Handbook on Import Risk Analysis for Animals and Animal Products, Volume 1, (Murray et al. 2004) kirjeldatud metoodikast. Selle alusel hinnatakse haiguse riiki toomise ja selle edasi levimise tõenäosust ning SST-ga kaasnevaid bioloogilisi, keskkonda mõjutavaid ja majanduslikke tagajärgi. Riskiprofiili koostamisel on teabeallikatena kasutatud asjakohast kirjandust, OIE andmebaase, Veterinaar- ja Toiduameti järelevalvetegevuse käigus kogutud informatsiooni ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti loomade registri andmeid. Lisaks on üksikutes küsimustes võetud arvesse ekspertide arvamusi.Kirje Terve loom : konverentsi "Terve loom 2024" posterettekanded(Eesti Maaülikool, 2024) Allmang, Cristin; Hussar, Piret; Järveots, Tõnu; Dūrītis, Ilmārs; Moskalenko, Lidiia; Mõtus, Kerli; Viltrop, Arvo; Teder, Siim; Karis, PriitCristin Allmang, Piret Hussar, Tõnu Järveots, Ilmārs Dūrītis. SGLT1, SGLT2 and GLUT2 immunolocalization in kidneys of chicken in different age.Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2014" postrid(Eesti Maaülikool, 2014) Anton, Dea; Soidla, Riina; Püssa, Tõnu; Ilves-Luht, Aire; Harzai, Hedi; LIng, Katri; Kaart, Tanel; Soomets, Ursel; Kilk, Kalle; Ots, Meelis; Jeremejeva, Julia; Orro, Toomas; Kask, Kalle; Kaldre, Katrin; Haugjärv, Kerli; Liiva, Mari; Gross, Riho; Kass, Marko; Mäesaar, Mihkel; Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Kramarenko, Toomas; Muutra, Kaisa; Raaperi, Kerli; Viltrop, Arvo; Saar, Tiiu; Põdersoo, Diivi; Golovljova, Irina; Tefanova, Valentina; Soonberg, Maria; Arney, David; Tänavots, Alo; Kaart, Tanel; Kiiman, HeliDea Anton, Riina Soidla, Tõnu Püssa. Analüüsid tomatiga rikastatud lihatoodetes.Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2017" postrid(Eesti Maaülikool, 2017) Mõtus, Kerli; Viltrop, Arvo; Emanuelson, Ulf; Raudsepp, Piret; Libek, Elmo; Rätsep, Reelika; Kikas, Ave; Libek, Asta-Virve; Arus, Liina; Kaldmäe, Hedi; Bleive, Uko; Ausmees, Kristo; Ehrlich-Peets, Kersti; Vallas, Mirjam; Veskioja, Andre; Rammul, Kadi; Rehema, Aune; Zilmer, Mihkel; Songisepp, Epp; Kullisaar, Tiiu; Karis, Priit; Jaakson, Hanno; Ling, Katri; Ilves-Luht, Aire; Samarütel, Jaak; Valdmann, Andres; Reimann, Ene; Pärn, Pille; Bruckmaier, Rupert M.; Gross, Josef; Kaart, Tanel; Ots, Meelis; Valdmann, Merle; Valdmann, Andres; Leming, Ragnar; Kaasik, Allan; Kruus, Eha; Lauringson, Enn; Põldma, Priit; Timonen, Anri Aino Elisa; Katholm, Jørgen; Petersen, Anders; Kalmus, Piret; Reimus, Kaari; Orro, Toomas; Emanuelson, Ulf; Niine, Tarmo; Lassen, Brian; Mäesaar, Mihkel; Roasto, Mati; Runin, Maksim; Olt, Andres; Mark, Elina; Pärn, Pille; Kurõkin, Jevgeni; Kavak, Ants; Reilent, Andres; Jaakma, ÜlleKerli Mõtus, Arvo Viltrop, Ulf Emanuelson. Ammlehmade farmis hukkumise riskitegurid ekstensiivse pidamisviisiga lihaveisekarjades.Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2023" posterettekanded(Eesti Maaülikool, 2023) Tänavots, Alo; Aland, Andres; Kokin, Eugen; Vilem, Annika; Nurmoja, Imbi; Tummeleht, Lea; Viltrop, Arvo; Malenica, Dunja; Kass, Marko; Bhat, Rajeev; Somelar, Eveli; Arney, David; Moreira Da Silva, Joaquim Fernando; Prasadani, Madhusha; Jaakson, Hanno; Volke, Vallo; Andronowska, Aneta; Kodithuwakku, Suranga; Fazeli, Alireza; Henno, Merike; Ots, Meelis; Ilves, Kaivo; Pentjärv, Aire; Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Anton, Dea; Tepper, Marek; Elias, Terje; Kerner, Kristi; Rätsep, Reelika; Püssa, Tõnu; Roasto, Mati; Koskar, Julia; Sünter, Alar; Raudsepp, Piret; Kuznetsov, ArturAlo Tänavots, Andres Aland, Eugen Kokin. Livestocksense – Täppispidamise kasutamine Eesti seakasvatussektoris: suhtumine ja rakendamist takistavad tegurid.