Sirvi Autor "Vilbaste, Sirje (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 7 7
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Bentiliste ränivetikate kasutamine järvede ökoloogilise seisundi hindamisel(2014) Lehtpuu, Maili; Vilbaste, Sirje (juhendaja)Järvedes on bentilisi ränivetikaid hakatud ökoloogilise seisundi hindamiseks kasutama alles viimastel aastatel. Siiski pole jõutud ühtsete meetoditeni ning kestavad vaidlused proovivõtusageduse, - koha ja - aja üle. Käesoleva töö eesmärgiks oli anda täpsem ülevaade erinevate Eesti järvetüüpide bentiliste ränivetikakooslustest ja neid mõjutavatest faktoritest ning testida Eesti jõgede bentiliste ränivetikate seiremetoodika sobivust Eesti järvedes kasutamiseks. Selleks koguti 2013. a suve jooksul kokku 22 erinevat tüüpi järvest bentilisi ränivetikaid, neid töödeldi vastavalt üldtunnustatud metoodikatele ja loendati. Töö tulemustest selgus, et enim mõjutavad bentilisi ränivetikaid veekogu biokeemiline hapnikutarve, klorofüll-a sisaldus, pH, soolsus, elektrijuhtivus, üldfosfori sisaldus, nitraatiooni sisaldus, kollase aine sisaldus ja dikromaatne oksüdeeritavus. Uuriti ka erinevate ökoloogilise seisundi hindamiseks kasutatavate ränivetikaindeksite tulemust mõjutavaid järve abiootilisi näitajaid. Neist enim mõjutasid lõpptulemust biokeemiline hapnikutarve, klorofülla sisaldus, pH, soolsus, üldfosfori sisaldus ja kollase aine sisaldus. Kuna Eesti väikejärvede bentilisi ränivetikaid on alles liiga vähe uuritud ning käesoleva töö käigus koguti info üksnes ühe hooaja vältel, on edasised uuringud vajalikud, et selgitada välja täpsed seosed Eesti väikejärvede bentiliste ränivetikate ja neid mõjutavate faktorite vahel. Ühtlasi tuleb uuringuid jätkata, et koostada sobiv seire- ja ökoloogilise seisundi hindamise metoodika.Kirje Eesti rannikumere seisund viimastel aastatel(2013) Eljas, Kairi; Vilbaste, Sirje (juhendaja)Veepoliitika raamdirektiiv seab kõikide liikmesriikide ülesandeks saavutada hea keskkonnaseisund kõikides veekogudes aastaks 2015. Mereseire puhul rakendub ka Merestrateegia raamdirektiiv, mille kohaselt tuleb saavutada hea keskkonnaseisund kõikides rannikumere veekogumites aastaks 2020. Peale EL raamdirektiivide on Eesti seotud ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja kokkulepetega, millest olulisemad on HELCOM ja Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu. Mereseire viiakse läbi vastavalt EL VRD nõuetele rannikumere operatiiv- ja ülevaateseirena. Eesti rannikuvesi on jaotatud vastavalt keskkonnaministri määrus nr 44-le kuute tüüpi, milleks on Soome lahe kaguosa, Pärnu laht, Soome lahe lääneosa, Läänesaarte avamere rannikuvesi, Väinameri ja Liivi laht. Meetodid, mida seiretöödel kasutatakse, k.a. laboratoorsetel töödel kasutatavad meetodid, põhinevad valdavalt rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikatel ja need on järgitavad ka teistes Läänemere riikides (sh HELCOM COMBINE jaoks aksepteeritud metoodikaid) (Rannikumere operatiivseire..., 2012). Käesolev töö baseerus aastate 2009-2012 rannikumere operatiiv- ja ülevaateseire aruannetes esitatud andmetel. Põhiliseks eesmärgiks oli teada saada, kas rannikumere seisund on halvenenud või paranenud ning milline on Soome lahe rannikuvee seisund võrreldes Eesti läänerannikuveega. Seiretulemuste võrdlemisel tuli esile mitmeid probleeme, millest peamiseks oli hindamismeetodite sobimatus mõningate veekogumite puhul (enamjaolt Lääne-Eesti rannikumere veekogumites). Töö hüpoteesiks oli: arvestades Eesti rannikumere eripära ja rannikumere piirkondade asustustihedust ning tööstuspiirkondade paiknemist, võib Soome lahe keskkonnaseisund olla halvem kui Lääne-Eesti rannikumere seisund. Tulemuste põhjal sai hüpotees ümber lükatud. Seega võib kokkuvõtteks viimase nelja aasta tulemuste põhjal öelda, et parem keskkonnaseisund on Soome lahe veekogumitel võrreldes Lääne-Eesti rannikuveega. Samas tuleb tõdeda, et kuigi seisundiklassid on püsinud muutumatuna (võrreldes aastaid 2009 ja 2012), on kvaliteedielementide näitajad hakanud langema, mis viitab halvenevale keskkonnaseisundile.Kirje Emajõe ökosüsteemiteenused(Eesti Maaülikool, 2017) Siidra, Geidi; Vilbaste, Sirje (juhendaja); LimnoloogiakeskusEmajõel ei ole varasemalt uuritud jõe ökosüsteemiteenuste pakkumisi. Bakalaureuse töö eesmärgiks oli välja selgitada milliseid ökosüsteemiteenuseid Emajõgi pakub. Töös kasutatud maatriksit kasutati Emajõe ökosüsteemiteenuste määramiseks ning hüpoteesi tõestamiseks arvutati maatriksi järgi välja Emajõe ökosüsteemiteenuste indeks. Maatriksi järgi arvutatult saadi Emajõe ökosüsteemiteenuste indeksi väärtuseks ÖSTI=0,86. Bakalaureuse töö käigus tõestati ka töö alguses seatud hüpoteesi, milleks oli, et Emajõgi pakub rohkem ökosüsteemiteenuseid kui teoreetiliselt maatriksist järeldub. Indeksi väärtus näitab, et jõgi on inimestele olulise tähtususega vooluveekogu ja samuti pakub inimestele olulisi ökosüsteemiteenuseid. Emajõge võrreldi lõputöö käigus nii Narva jõe kui ka Väikese Emajõega.Kirje Linnade mõju jõgede füüsikalis-keemilisele seisundile viies Eesti linnas(Eesti Maaülikool, 2017) Kõõra, Aigrid; Vilbaste, Sirje (juhendaja); LimnoloogiakeskusMeie siseveekogudel on oluline tähtsus kalanduse, veevarustuse, reovee äravoolu, rekreatsiooni ja paiguti ka liikluse seisukohalt, ka looduse ilmestamisel ja kohaliku kliima kujunemisel. Linnad ja inimtegevus mõjutavad jõgesid. Üha kasvav tööstus toob kaasa reovee hulga suurenemise. Eesti jõgede saastekoormus tuleneb nii punkt- kui ka hajukoormusest. Töös on püstitatud hüpotees “linn mõjutab jõe ökoloogilist seisundit negatiivses suunas”. Magistritöös antakse ülevaade Eesti jõgede ökoloogilisest seisundist ja uuritakse viie Eesti linna näitel, kuidas linn mõjutab neid läbivate jõgede füüsikalis-keemilist kvaliteeti 1992- 2015.aastatel. Analüüsitakse Räpinas Võhandu jõge, Tartus Emajõge, Keilas Keila jõge, Kundas Kunda jõge ja Tallinnas Pirita jõge. Jõgede seireandmeid töödeldi statistiliste meetoditega. Vaadeldavateks karakteristikuteks on vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 44 määratud vooluveekogumi ökoloogilise seisundi määramiseks füüsikalisi-keemilisi kvaliteedinäitajaid (pH, lahustunud hapniku küllastusprotsent, biokeemiline hapnikutarve, ammooniumioonide sisaldus, üldlämmastiku- ja üldfosforisisaldus). Vaid Emajõe ja Keila puhul on olemas seireandmed enne ja pärast linna, mis võimaldas andmeid analüüsida ka Mann-Whitney meetodiga. Emajões erinesid lahustunud hapniku protsent, pH, ammooniumioonide ja üldfosfori kontsentratsioonid. Kaks esimest näitajat olid kõrgemad Kvissentali jõelõigus ning orgaaniline reostus oli suurem jões pärast linna. Allpool Tartu linna Kavastu lõigus on vee seisund alates 1996.a paranenud. Mann-Whitney test näitas Keila jões statistiliselt olulisi erinevusi ammooniumiooni ja üldfosfori kontsentratsioonide osas. Mõlemad näitajad olid kõrgemad Keila linnast allavoolu jõe suudme-eelses lõigus. Seega vesi on rohkem reostunud pärast linna. On näha, et enne linna esineb head ja väga head ökoloogilist seisundit rohkem kui pärast linna. Pirita, Kunda ja Võhandu jõgede puhul tehakse seiret vaid ühest kohast. Seega pole võrreldavaid andmeid enne ja pärast linna. Jõed on valdavalt heas ja väga heas seisundiklassis. Püstitatud hüpotees leidis kinnituse.Kirje Sillaoru hüdroelektrijaama mõju lõhe noorjärkude laskuvale rändele Purtse jões(Eesti Maaülikool, 2018) Järvekülg, Ott; Tambets, Meelis (juhendaja); Vilbaste, Sirje (juhendaja)Eesti jõgedel on üle 50 hüdroelektrijaamaga (HEJ) paisu ning kõigi nende juures on oluliseks probleemiks kaladele ohutute allarände tingimuste tagamine. 2015. a Purtse jõel Sillaoru HEJ juures läbi viidud lõhesmoltide laskuva rände uuring oli Eestis esimene sellelaadne. Eesmärgiks oli uurida smoltide laskuva rände ajalist ja ruumilist kulgu ning erinevate rändeteede ohutust töötava HEJ, kalapääsu ja liigveelaskmega paisu juures. Uuringus kasutati RMK Põlula kalakasvatuskeskuses ettekasvatatud lõhesmolte, kes enne asustamist märgistati rasvauime lõikamisega, 40 isendit ka individuaalsete akustiliste märgistega. Kalade laskuva rände kulgu jälgiti mõrrapüükide ja akustilise telemeetria meetodit kasutades. Selgus, et vaatamata suhteliselt väikesele vooluhulgale valis enamik smolte (71–74%) paisu juures laskumiseks kalapääsu. Oluline osa laskujatest (23–26%) valis rändeteeks põhivoolul oleva HEJ derivatsioonikanali ning vaid üksikud isendid (3%) eelistasid allarändeteena paisu liigveelasku, mille vooluhulk oli lähedane kalapääsu vooluhulgale. Rände ajaline analüüs näitas, et asustatud kalad alustasid koheselt allarännet. Esimesel päeval läbis paisu 69%, teisel 20%, kolmandal 6% ja neljandal 3% laskujatest. Laskumise intensiivsus oli kõrgem perioodil õhtul kella 18-st hommikul kella 6-ni, maksimum vahetult enne südaööd. Laskumisel läbi HEJ oli smoltide kohene suremus vähemalt 33% ning järelsuremus 7%. Laskumisel üle liigveelaskme ja läbi kalapääsu suremus puudus. Uuringust järeldub, et senini seadusega nõutud 25 mm võre HEJ turbiinide sissevoolul pole piisava tihedusega tõkestamaks lõhesmoltide sattumist turbiinidesse.Kirje Võrtsjärve ökosüsteemiteenused(2015) Kalpus, Kristel; Vilbaste, Sirje (juhendaja)Võrtsjärv on suhteliselt suur (269 km2 ), kuid madal (keskmine sügavus 2,8 m; maksimaalne sügavus 6 m) veekogu. Tegemist on looduslikult eutroofse järvega, millele on iseloomulik veetaseme suur kõikumine. Võrtsjärv on oluliselt mõjutatud valgala poolt, mis ületab järve pindala 11,5 korda. Järv pakub hulgaliselt inimestele olulisi ökosüsteemiteenuseid (ÖST-e). Töös on antud ülevaade Võrtsjärve ÖST-idest ning analüüsitud keskkonnategurite osa pakutavate ÖST-ide kujunemisel. Põhilised varustusteenused, mida Võrtsjärv pakub on kalad ja pilliroog (Phragmites australis). Regulatsiooniteenustest on märkimisväärne veekvaliteedi tagamine järve isepuhastusprotsesside kaudu. Lisaks pakub järv koos ümbritseva alaga elupaiku mitmekesisele elustikule ning kuulub Natura 2000 võrgustikku nii linnu- kui ka loodusalana. Võrtsjärv ja selle ümbrus pakub mitmesuguseid kultuurilisi teenuseid läbi turismi, keskkonnahariduse ja teadustöö. ÖST-ide ja survetegurite vaheliste seoste leidmiseks on kasutatud Spearmani mitteparameetrilist korrelatsioonanalüüsi ja peakomponentanalüüsi (PCA). PCA näitas, et hüdroloogiaga ja eutrofeerumisega seotud näitajad seletavad ära kokku umbes 70% muutustest, mis järves toimuvad. Kusjuures hüdroloogilised tegurid seletavad enamuse (41%) järves toimuvatest muutustest. Võrtsjärve hüdroloogiline seisund avaldab olulist mõju ka järve poolt pakutavatele ÖST-idele. Hüdroloogiline seisund avaldab mõju mitmetele varustus- ja regulatsiooniteenustele. Töös ei tuvastatud, et eutrofeerumisnäitajate suurenemine avaldaks negatiivset mõju järve poolt pakutavatele teenustele. Siiski korrelatsioonanalüüs näitas, et madalamate eutrofeerumisnäitajate korral suurenes Järvemuuseumi ja külastuskeskuse külastajate arv. Komplekset uuringut Võrtsjärve ÖST-ide ja keskkonna survetegurite vahel on keeruline teostada puudulike andmeridade ja võrreldavate andmete raske kättesaadavuse tõttu. Samuti ei lase lõplikke järeldusi survetegurite mõju kohta järve ÖST-idele teha suhteliselt vähene muutlikkus keskkonnafaktorite osas vaadeldud perioodil, mil ei ilmnenud suuremaid kõikumisi.Kirje Võrtsjärve sissevoolude ja väljavoolu ökoloogiline seisund viimastel aastakümnetel(2013) Kalpus, Kristel; Vilbaste, Sirje (juhendaja)Töö käsitleb Võrtsjärve suuremate sissevoolude ning väljavoolu ökoloogilist seisundit peamiselt füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate põhjal ajavahemikul 1992-2012. Töö raames on arvutatud kvaliteedinäitajate väärtused aastate lõikes ning määratud kvaliteediklassid ja üldseisundi hinnangud vastavalt keskkonnaministri määruse nr 44 nõuetele. Võrtsjärve suurima sissevoolu, Väikese Emajõe, ökoloogiline seisund viimastel aastakümnetel on enamjaolt olnud hea. Neljast peamisest sissevoolust on kõige parem veekvaliteet Õhne jõel ning halvim Tänassilma jõel. Tarvastu jõe üldseisund on olnud üldjuhul hea või väga hea. Hüpotees, et Emajõe, Võrtsjärve väljavoolu, ökoloogiline seisund füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi on parem kui sissevoolude ökoloogiline seisund, leidis enamjaolt kinnitust. Emajõe üldseisund on üldjuhul kas parem või sarnane võrreldes sissevoolude ökoloogiliste seisunditega. Hüpoteesi aluseks olev väide, et järv seob isepuhastusprotsessides fosforit ja lämmastikku leidis tõestuse ka antud töös tehtud arvutuste põhjal. Eriti selgelt väljendus see 1990-ndate aastate esimesel poolel, kus sissevooludele omane kõrgem biogeenide sisaldus väljavoolu ei iseloomusta. Väljavoolu puhul ei ole viimase kahekümne aasta jooksul suuri muutusi ökoloogilises seisundis toimunud. Samuti selgus, et Emajõgi erines oluliselt sissevooludest enamike kvaliteedinäitajate osas. Võrtsjärvele avaldab olulist mõju veetase ja seega tuleb seda arvesse võtta nii järve kui ka Emajõe lähte seisundit vaadeldes. Korrelatsioonanalüüs näitas, et Emajõe ökoloogilise seisundi ja Võrtsjärve veetaseme vahel on positiivne seos, seega järve kõrgema veeseisu korral on Emajõe lähte ökoloogiline seisund parem.