Sirvi Autor "Viira, Ants-Hannes (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 48

Analysis of the mapping of bioenergy and bio-product production of Estonian agricultural companies: a case study of the balticbiomass4value project
(Eesti Maaülikool, 2021) Nnadi, Chizuruoke Michael; Viira, Ants-Hannes (juhendaja)
Achieving the global goals of climate change mitigation, food security, and sustainability in economic and environmental parameters has a lot to do with the key players like, farmers, and food producers, that their day-to-day activities and adherence to government and institutional policies plays a vital role. Their knowledge of these global, regional, and national goals is another part of the whole concern. This study assessed the knowledge base of Estonian farmers and food enterprises using a web-based survey sent through the farmers' database to find out what their current links to bio-resources are and what they intend to do in the future. The results show the following,  Most farmers process manure (25%) , straw (17%) and feed (16%).  Bio-resources are mainly used for fertilizer (55%) , compost (18%) and feed (12%).  knowledge of the operational capabilities of transiting to bioeconomy is of more concern to the respondents.  The number of employees does not affect the adoption of valorization of bio-products. The thesis can be useful in determining what interventions are needed to achieve a sustainable bioeconomy in different agricultural subsectors. The data collected can also be used to further analyze biomass concentrations by county and to help design appropriate policies to meet the needs of farmers and food businesses to reduce the negative externalities of their operations and improve their business performance.
Biofloc technology as an alternative aquaculture practice in Bangladesh
(Eesti Maaülikool, 2021) Rahaman, Mohammad Soyebur; Viira, Ants-Hannes (juhendaja)
Bangladesh is one of the most densely populated countries in the world and due to rapid growth of population and expansion of human settlement water bodies for fish production are shrinking. Thus, intensification of aquaculture with the help of innovative technology is required to ensure nutrition and alleviating hunger, poverty and unemployment. Biofloc technology, which is based on the concept of recycling waste nutrients and zero water exchange, is considered as a cost effective, environment friendly and sustainable way of aquaculture. With higher growth and survival rate of fish, high stock density and lower feed cost this technology can increase the productivity of aquaculture sector and ensure sustainability. As this innovative technology is still at the early stages of diffusion in Bangladesh, promotion and adoption of this aquaculture practice is critical. So, effective information exchange and farmer-to-farmer learning are critical for the growth and adoption of this technology in the long-term. Infrastructure development, government policy and support can reduce the uncertainties about this technology and that can benefit both farmers and consumers.
Consumer Perceptions On Food Delivery Safety and Hygiene in Lagos Nigeria
(Eesti Maaülikool, 2023) Soladoye, Omoweloye Oyefunke; Viira, Ants-Hannes (juhendaja)
The safety of food delivery is an important topic due to its impact on health and well-being. The study aims to examine the factors that influence consumer perception of the safety of food delivery in Lagos, Nigeria. This study used the probit regression analysis to examine the relationship between four main variables which are: willingness to pay, packaging, quality, and income on consumer perception of food delivery safety and hygiene in Lagos, Nigeria. A total of 314 usable responses were collected with the help of a questionnaire survey using the convenience sampling approach via Google Forms. The results showed that those who believed that food packaging and quality helped keep the food safer for consumption were more likely to have a positive perception of the safety of the food delivery system. Also, the study shows that income is a significant predictor of perceptions of food delivery safety, specifically that those who earn less than $112 per month are less likely to have a positive perception of the safety of the food delivery system while willingness to pay has no significant relationship with consumers perception. This suggests that how food is packaged and the overall quality of the food are important in determining consumer perceptions of safety.
E-poe komplekteerimiskeskuse tööprotsesside analüüs ettevõttes Orkla Eesti AS
(Eesti Maaülikool, 2022) Roosmets, Geroly; Viira, Ants-Hannes (juhendaja)
Tänapäeval on üheks oluliseks teenuseks kujunenud e-kaubandus, mille arengut on soodustanud Covid-19 pandeemia. Haiguspuhangute ajal viibis suur osa inimesi igapäevaselt kodus õppides ja töötades. Kaubanduskeskuseid suleti, tooteid ja teenuseid osteti suuresti e-poodidest, mistõttu oli oluline ettevõtetel oma jätkusuutlikkuse tagamiseks, luua e-müügikanal. Vajadus tekkis ka Orkla Eestil, 2020 asutati e-pood ning 2021. aastal komplekteerimiskeskus, et efektiivselt ja kiirelt täita ühe suurenevaid tellimusmahtusid. Kliendi rahulolu ning hea teeninduse tagamine on esmatähtis, mistõttu on magistritöö autori eesmärk analüüsida Orkla Eesti AS komplekteerimiskeskuse töömeetodeid e-poe tellimuste komplekteerimisel ja väljastamisel ning teha ettepanekuid tööprotsesside tõhustamiseks. Magistritöö koostamisel kasutati kombineeritult nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid andmekogumis– ja analüüsi meetodeid. Analüüsides tellimuste vastuvõtuprotsessi ja müügiplatvormi, teostati täiendusettepanekuid maksemeetodite, turvalisuse, disaini ning transpordi aspektist. Komplekteerimiskeskusesse sobib enim tellimuste kaupa komplekteerimine. Lisaks tagab efektiivne toodete paigutamise süsteem, lähtuvalt ABC-analüüsist kaubagruppide lõikes, optimaalse marsruudimeetodi ning kiire kaubatarne. Pakkimisprotsessis kasutatavad materjalid on kõik taaskasutavad ning ringlusesse võetavad, täites sellega nii Euroopa Komisjoni kui ka Orkla Eesti enda püstitatud jätkusuutlikkuse eesmärgid. Kliendile hea teenusekvaliteedi tagamiseks on kampaaniaperioodidel soovituslik palgata lisatööjõudu suurte tellimusmahtude täitmiseks. Komplekteerimiskeskus hõlmab endas erinevaid tööprotsesse ning nende jälgimiseks kasutatakse efektiivsuse mõõdikuid, mida on soovitatav koondada juhtimispaneelile, kust saaks kiirelt ja mugavalt informatsiooni. Orkla Eesti komplekteerimiskeskuses on lisaks oluline jätkata pihuarvuti arendustega, saamaks paremat ülevaadet komplekteerimiskeskuse tööprotsessidest. Magistritööst saadav informatsioon pakub ettevõttele võimalust teha parendusi tööprotsesside efektiivsuse tõstmiseks.
Eesti peamiste põllumajandustoodete hindade muutumise heaolumõjude prognoos aastateks 2014-2020
(2014) Ariva, Jelena; Viira, Ants-Hannes (juhendaja)
Magistritöö eesmärk oli analüüsida Eesti peamiste põllumajandustoodete hindade muutumise mõju Eesti põllumajandustootjate ja tarbijate heaolule. Magistritöö raames töötati välja heaolumõjude analüüsi võimaldav metoodika, mis põhineb rakendusliku heaoluökonoomika põhimõtete rakendamisel turu osalise tasakaalu mudeli puhul (Eesti põllumajanduse makroökonomeetriline mudel). Heaolumõjude analüüs näitas, et Eesti peamiste põllumajandustoodete prognoositud hindade muutumised aastateks 2014-2020 on positiivse mõjuga Eesti ühiskonna majanduslikule heaolule. Magistritöö analüüsist selgus, et heaolumõjude analüüsimine ainult hindade muutumise alusel ei ole piisav, kuna heaolu sõltub lisaks hindade muutumisele ka tootmise ja tarbimise mahust ning neid mõjutavatest komponentidest.
Eesti piimakarjapidajate konkurentsivõime aastatel 2013‒2016
(Eesti Maaülikool, 2018) Aasmäe, Mari; Viira, Ants-Hannes (juhendaja); Selge, Are (juhendaja); Mullateaduse ja agrokeemia
Magistritöö analüüsib Eesti ja naaberriikide piimatootjate käekäiku viimase piimakriisi ajal, aastatel 2013‒2016. Kõnealune periood pakub töö autorile huvi, sest sel ajavahemikul toimunud muudatused jäävad piimatootjate käekäiku mõjutama pikaks ajaks. Venemaa poolt kehtestatud ekspordikeeld ning piimakvoodi kaotamine on möödunud kriisi märksõnadeks. Tootjate konkurentsivõimet käsitletakse loodud konkurentsikeskkonna tingimustes. Kodumaine ressursikulu, piima kokkuostuhind ja toetused on hinnatavate riikide konkurentsivõime käsitlemise aluseks. Eesti on piimatootmine koondunud suurtesse majapidamistesse. Piimatootmisega tegelevates ettevõtetes on ca 79% palgatöölised, Leedus on vastav näitaja 9%. Piimatoodangult oleme samuti Läti ja Leeduga võrreldes konkurentsivõimelisemad. Aastal 2015 oli keskmine väljalüps lehma kohta 8000 kg. Piimatootmiseks tehtavad kulutused püsisid kriisiaastatel kokkuostuhinnaga võrrelduna üldiselt madalamal tasemel. Välja arvatud 2015, kui tootmiseks tehtud kulutused olid saadava kokkuostuhinnaga Eestis samal tasemel ning Lätis ja Leedus jäid alla kokkuostuhinna. Tootmissisendite hinnad on Eesti mõnevõrra suuremad ning seeläbi kulutused 1 kg piima tootmiseks kõrgemad. Analüüsist selgus, et piimakriis mõjutas tootjaid arvatust vähem ning vaatamata sellele, et piima tootmiseks tehtavad kulutused on Eestis mõnevõrra kõrgemad, pole see otseselt ohuks tootjate konkurentsivõimele.
Eesti põllumajandusettevõtete elutsükli ja finantsnäitajate vahelised seosed
(2016) Paurson, Piia; Viira, Ants-Hannes (juhendaja)
Tulenevalt Eesti põllumajandusettevõtete keerukast finantsseisundist aastatel 2015 ja 2016, mil kokkuostuhinnad on langenud ning mitmed ettevõtted on sunnitud tegevust lõpetama , on oluline välja selgitada, millistesse elutsükli etappidesse põllumajandusettevõtted kuuluvad ning millised on erinevates etappides olevate ettevõtete finantsilised vajadused. Finantsnäitajaid on ka varasemalt kasutatud ettevõtete elutsükli etappide iseloomustamiseks, kuid põhjalikumad uuringud, mis iseloomustaksid Eesti põllumajandusettevõtete elutsüklile omaseid finantsnäitajaid puuduvad. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on välja selgitada millisesse elutsükli etappi kuulub enamik Eesti põllumajandusettevõtteid ning millised finantsnäitajad on erinevatele etappidele iseloomulikud, tegemaks järeldusi ettevõtete vajaduste kohta. Analüüsis kasutatakse 370 ettevõtte kohta käivaid andmeid, mis on esindatud perioodil 2009-2014 ning on kättesaadavad põllumajanduslike majapidamiste majandustegevuse analüüsimise andmebaasis FADN (Farm Accountancy Data Network). Erinevate seoste välja selgitamisel vaadeldakse põllumajandusettevõtete elutsüklit iseloomustavaid finantsnäitajaid ning neile omaseid tunnuseid, seejärel klassifitseeritakse ettevõtted erinevate tunnuste alusel elutsükli etappidesse ning selgitatakse välja etappidele iseloomulikud näitajad erinevate tunnuste alusel. Selgitamaks välja, millisesse faasi kuulub enamik ettevõtteid viiakse läbi klasteranalüüs. Analüüsi käigus selgus, et algusfaasis olevad ettevõtted on noorte omanikega ettevõtted, mis on läbi teinud omaniku vahetuse ning langusfaasi kuuluvad kõrge omaniku vanuse ning langenud finantstulemuslikkusega ettevõtted, mida toetavad ka teoreetilised seisukohad ettevõtte elutsükli ning omaniku vanuse suhtes. Kasvufaasis olevate ettevõtete kasv oli väga agressiivne ning tegevust finantseeriti suuresti võõrkapitali arvelt, mille suhtes ei jõutud aga samale tulemusele teoreetilises kirjanduses. Küpsusfaasis oli ettevõtetel aga kõige rohkem varasid ning müügitulu ja põllumajandusmaa olid suurimad, mis kinnitavad samuti teoreetilisi seisukohti. Kasumlikkus oli aga vaadeldavates ettevõtetes küpsusfaasis mõnevõrra madalam kui kasvufaasis, eelnevate uuringute kohaselt iseloomustab aga ettevõtete küpsusfaasi kõrgeim kasumlikkus. Lisaks tuvastati ka küpsusning langusetapi vahepeale faas, milles võib, kui omanik ei vahetu, järgneda langusfaas. Selgus ka, et tegevuse kasumlikkus ning suurus võivad olla uute omanike jaoks atraktiivsemad ja sellest tulenevalt võidakse tegevus ka üle võtta. Seega võib järeldada, et kasvu edendavaid rahalisi vahendeid on otstarbekas suunata langus- ning küpsusfaasi vahepealses etapis olevatesse ettevõtetesse, kus planeeritakse omaniku vahetust, kasvavatesse ettevõtetesse kasvu toetamiseks ning küpsusfaasi tegevuse tõhustamiseks.
The Effects of Climate Change Adaptation on the Efficiency of Maize Production in Oyo State of Nigeria
(Eesti Maaülikool, 2023) Oladipo, Olakunle Samuel; Viira, Ants-Hannes (juhendaja)
The study analysed the effect of climate change adaptation on the efficiency of maize production in Oyo State, Nigeria. The results of the Stochastic Production Frontier model of the efficiency variables show that farm size and seed quantity have an increasing and significant effect on maize efficiency while the frontier model of the inefficiency variables show that only two climate change adaptation strategies, (namely, Cultivating early maturing and drought tolerant varieties and Intercropping cover crops with maize) have increasing but insignificant effects on the efficiency of maize production in the study area. The use of Control flooding was found to have a significant but decreasing effect on technical efficiency, while Mulching, and Minimizing tillage operations were also found to have decreasing effects on technical efficiency. This depicts that climate change adaptation strategies have not been rightly and intensely adopted by maize farmers in the study area. By providing these farmers with related governmental and nongovernmental support, it is possible to raise the level of their production efficiency through education and hands on training on the identified climate change adaptation strategies.
Elektriautode kasutuselevõtu tasuvus võrreldes sisepõlemismootoriga ja hübriidsõidukiga
(Eesti Maaülikool, 2024) Uibopuu, Sandra; Viira, Ants-Hannes (juhendaja)
Viimastel aastatel on CO2 jalajälje vähendamine muutunud oluliseks nii valitsuste, organisatsioonide kui ka ettevõtete jaoks. Euroopa Liidu eesmärk saada roheliseks maailmajaoks nõuab kasvuhoonegaaside heitekoguste olulist vähendamist transpordisektoris. Elektriautode osakaal on kasvamas, kuid nõuab endiselt olulist heidete vähendamist. Aastaks 2035 on Euroopa Liidu eesmärgiks lubada müüki sõidukeid, mis ei tekita CO2 heidet. Seetõttu on oluline hinnata elektriautode kasutuselevõtu majanduslikku mõju ettevõtetele ja teistele organisatsioonidele.Magistritöö eesmärk on hinnata elektriautode kasutuselevõtu tasuvust koos kasuteguritega masinapargile. Lähtudes ettevõtte raamatupidamise andmetest kasutusel olevate sõidukite kohta ja saadud hinnapakkumistest elektri- ja hübriidautodele, võttes arvesse nendega prognoositavaid kulusid koostati tasuvusanalüüs 7 aasta kohta. Juurdekasvuliste rahavoogude meetodit kasutades arvutati välja elektri- ja hübriidautode tasuvusnäitajad ning võrreldi peamisi kaanevaid kulusid. Lisaks toodi välja elektriautode kasutusele võtmisega kaasnevad eelised ja keskkonnamõjud. Tasuvusanalüüsi kohaselt välja arvutatud tasuvusnäitajate põhjal ei ole elektri- ega hübriidautodesse investeerimine tasuv, kuna kõik näitajad on negatiivsed. Analüüsist selgus, et elektri- ja hübriidautodega on võimalik kokku hoida kütuse- ning hooldus- ja remondikuludelt. Töö tulemuste kohaselt ei ole ettevõtte jaoks majanduslikult kasulik investeerida elektri- ja hübriidsõidukitesse, kuna nende kõrge soetusmaksumus ei kompenseeri piisavalt kütuse- ja hoolduskuludest tulenevat kokkuhoidu. Lõplik otsus investeerimise osas tuleb teha ettevõttel, arvestades keskkonnamõjude vähendamise ja kulude kokkuhoiu vahelise tasakaalu olulisust. Tulevikus võivad elektri- ja hübriidautod muutuda tasuvamaks, kui nende soetusmaksumus langeb ja tehnoloogia areneb.
Elluviidud Leader projektide mõju maaelu arengule Ida-Harjumaa Leader tegevuspiirkonnas
(2014) Haavakats, Anni; Viira, Ants-Hannes (juhendaja)
Eesmärgiks oli välja selgitada, millises suunas on 2010-2013 Leader meetme rakendamine mõjutanud maaelu arengut Ida-Harjumaa Leader tegevuspiirkonnas. Autor uuris ühe Eesti Leader kohaliku tegevusgrupi (Ida-Harju Koostöökoda MTÜ (edaspidi IHKK) elluviidud Leader projektide mõju maaelu arengule. Mõju hindamiseks viis autor veebikeskkonnas läbi uuringu, kuhu kaasati kõik IHKK Leader tegevuspiirkonna (sh Anija vald, Raasiku vald, Kose vald, Aegviidu vald) organisatsioonid, kelle Leader programmi projektid olid käesoleva uuringu alguseks (01.01.2014) IHKK tegevuspiirkonnas elluviidud. Elluviidud projekte oli IHKK tegevuspiirkonnas kokku 83. Üldankeeti täideti 46 (90%) 51’st ning projektipõhist ankeeti vastati 78 (94%) 83’st ankeedist. Seega analüüsiti 46 üldankeedi ja 78 projektipõhise ankeedi vastuseid. Ankeetide täitjate hulgas oli 1 füüsilisest isikust ettevõtja, 28 mittetulundusühingut, 7 osaühingut, 4 kohalikku omavalitsust ja 2 sihtasutust. Järeldusena toob autor välja positiivse tõdemuse, et IHKK tegevuspiirkond hõlmab endas aktiivseid ja tunnustamist väärt inimesi, kes seisavad hea selle eest, et elu oma kodukohas oleks kvaliteetne ning mitmekesiste võimalustega. Ettepanekutena toob autor välja, et eelnimetatud aktiivinimesi peaks rohkem tunnustama (sh motiveerima). Siinkohal ei pea autor silmas rahalist tunnustust vaid pigem mittemateriaalset (tasuta koolituste jms võimalused). Teine ettepanek, mis hõlmab endas 2014-2020 programmperioodi ootust on seoses tugitooli-põllumeeste osakaalu vähenemisega. Siis oleks ehk ideaalis lootust, et vabanevaid ressursse saab otstarbekamalt kasutada. Käesolev magistritöö andis autorile hulganisti uusi ja väärt teadmisi maaelu spetsiifilisemast käsitlusest. Magistritöö sissejuhatavas osas tõi autor välja hüpoteesi: Ida-Harju Leader tegevuspiirkonnas elluviidud Leader projektid on mõjutanud positiivses suunas antud piirkonna maaelu arengut. Lähtuvalt läbiviidud uuringu tulemustest saab järeldada, et autori poolt püstitatud hüpotees on tõene.
Embrüotehnoloogiate kasutamise majanduslik eelis traditsiooniliste meetodite kasutamise ees osaühingus Aberdeen Top Genetics
(Eesti Maaülikool, 2019) Viljaste, Anni; Viira, Ants-Hannes (juhendaja)
Lihaveisekasvatajate jaoks, kes kasvatavad tõuloomi, on toodanguks vasikas. Selleks, et hinnata taastootmise edukust on igal ettevõttel vaja seada enda jaoks konkreetsed eesmärgid ja võrrelda neid üldtunnustatud eesmärkidega. Karja geneetilise väärtuse tõstmine on aeganõudev ja kulukas. Taastootmiseks on võimalik kasutada erinevaid taastootmistehnoloogiaid. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada osaühing Aberdeen Top Genetics jaoks embrüotehnoloogiate kasutamise majanduslik eelis traditsiooniliste meetodite ees, võimaldamaks teha majanduslikku otsust embrüotehnoloogiate kasutamise ja selle ulatuse osas lihaveisekarjas. Eesmärgi saavutamiseks ja uurimisülesannete lahendamiseks annab autor ülevaate erinevatest taastootmistehnoloogiatest ja kasutamisest lihaveisekasvatuses, ülevaate ettevõtte tegevusest ja eesmärkidest. Arvutatakse välja erinevate taastootmistehnoloogiate kasutamise korral sündiva vasika omahind sünnihetkel ja teostatakse nende andmete võrdlevanalüüs. Töö tulemusena selgus, et saadavate vasikate sünnijärgsed omahinnad on väga erinevad naturaalpaarituse ja OPU-IVP meetodi kasutamise võrdluses. Kunstliku seemenduse ja in vivo meetodi kasutamise korral on vasikate sünnijärgsete omahindade vahe ainult ca 30 eurot. Embrüotehnoloogiate majanduslikku eelist traditsiooniliste meetodite ees oleks võimalik usaldusväärsemalt hinnata siis, kui oleks rohkem võrreldavaid andmeid. See on kindlasti valdkond, mida oleks vaja rohkem uurida.
Food Waste Reduction and Its Potential Impact on Trade Balance – A Case Study of Estonia
(Eesti Maaülikool, 2021) Bano, Attiya; Viira, Ants-Hannes (juhendaja)
In view of the global challenge of food security and scarcity of natural resources, the phenomena of food losses and wastes have been given serious attention in past few years. With the view of its implication to society, environment and economy, the food wastes reduction has been greatly emphasized by United Nations and European Union in their strategies. This exploratory study establishes a relationship among food losses at primary agriculture stage of food life cycle and its impact on trade balance. Though, the economic assessment of losses has necessary condition of quantification of such lost amount which has already been done in Estonia. The aim of this study is generally the verification of probability that excluding such losses would result in imports savings and exports gains and resultant improvement in agriculture trade balance. Methodological approach based on literature analysis and quantitative assessment where potentially avoidable losses estimation has been done to compare with trade data of selected commodities. It has been empirically proven that excluding losses has huge economic and financial benefits and has various socio-economic implications both at micro and macro level. The management of losses requires structural assessment of those drivers and system pressures that triggers and causes those losses, the corresponding management options depends on nature of those losses.
Impact of Covid-19 on Agricultural Employment in the European Union
(Eesti Maaülikool, 2021) Hossain, Md Rajib; Viira, Ants-Hannes (juhendaja)
This study examines the impacts of the Covid-19 pandemic on agricultural labor in terms of changes in agricultural total labor, salaried labor, and temporary seasonal labor; in accordance to share of horticultural produce, agricultural monthly salary, and agricultural average monthly salary compare to average salary, in European Union’s 27 member states during the pre-pandemic year 2019 and pandemic affected the year 2020. Based on the secondary dataset available from Eurostat, findings reveal that during the pandemic total, salaried and temporary agricultural labor declined by 2.6 percent, 1.4 percent, and 5.5 percent, respectively. Agricultural output and share of horticultural crops decreased by negative 1.3 percent and 1 percent, respectively. Belgium pays the highest agricultural salary 4624 euro and Romania pays the lowest 450 euro. During the pandemic monthly agricultural salary declined by 1.6 percent. During the pandemic, decrease in salaried and temporary seasonal labor in the European agriculture sector does not have any relationship with the share of horticulture possessing by the EU countries. The countries that have a low share of horticulture, pay high average agricultural monthly salaries and high agricultural salaries compare to average. Countries that have low average agricultural monthly salaries experienced a significant drop in total and temporary agriculture labor. The countries that pay low agricultural salaries compared to the national average experienced a higher drop in salaried and total agricultural workers. Contrarily, countries that pay high agricultural salaries compare to an average experienced a significant decrease in temporary labor.
Impacts on local agribusiness supply chain amidst the COVID-19 in Estonia (a case study of the dairy sector)
(Eesti Maaülikool, 2021) Adedapo, Damilola Adeola; Viira, Ants-Hannes (juhendaja)
A new and unprecedented threat to both society and economies has emerged with the rapid outbreak of COVID-19 pandemic. As a result of the pandemic, global food supply chains have faced challenges and also in the dairy sector. An economic analysis of COVID-19's impact on the dairy supply chain in Estonia was conducted with a focus on the effectiveness of the response mechanisms that have been established, as well as possible long-term effects of the pandemic. Using a qualitative and quantitative framework, this study combined interview with data from state annual time series. From both the demand and supply sides, the prevalence of COVID-19 has been perceived as a series of vignettes affecting the dairy sector. These ripples have influenced the sector in various ways based on the trade profiles, relative financing constraints, processing capacity, per capita income, and market structure. Despite the fact that the dairy industry has somewhat managed to recover from the shock within a year, the analysis concludes that the pandemic has accelerated ongoing structural changes in the dairy sector. The study contributes to the growing body of literature on the medium- and long-term effects of the COVID-19 pandemic on food systems around the world by expanding existing knowledge about the effects of the pandemic on the dairy industry. However, despite the fact that the results are preliminary, they provide valuable information for sector - wide policy debates.
Importance of government intervention in small scale farming to improve on food security: A case study of Enugu State Nigeria
(Eesti Maaülikool, 2021) Mbagwu, Ifeanyichukwu Henry; Viira, Ants-Hannes (juhendaja)
The need for government to encourage small-scale farmers is important, and the Nigerian government has not paid much attention to the yearning of these farmers. For the government to reduce importation of foods to meet up the nutritional value of its populace, save foreign exchanges that could be channeled to other economic sector, and achieve food security, encouraging the small scale farmers must be one of their top priority. This Master’s thesis aims to evaluate the important roles of government to small-scale farmers in improving the food security of Enugu State, Nigeria. This research work employed a combined research method to get answers for objectives set for this study. Data was collected through an online google document link (53), 44 questionnaires were administered physically to farmers who don’t have email, and 3 phone call interviews and equally, time-series data from Food and Agriculture Organization (FAO) spanning 2014 – 2019 was collected. The study found out that many challenges face the small-scale farmers in the study area due to ineffective government roles in small-scale farmers' activities manifested as the use of poor and rudimentary storage facilities and many others. All these problems have led the country to be a major importer of food to meet the nutritional needs of its citizenry, which the value of food import-export ratio stood at 13% and 11% in 2016-2018 and 2017-2019 respectively.
Investeeringutoetuste mõju Eesti piimatootjate finantskapitali kasutusele
(2014) Kolberg, Lauri; Viira, Ants-Hannes (juhendaja)
Magistritöö eesmärgiks oli uurida investeeringutoetuste mõju Eesti piimakarjakasvatajatele, hinnates selleks toetuse võimalikku tühimõju, meetme 1.4.2 (loomakasvatusehitiste investeeringutoetus) baasil ja võimalikku ergutavat mõju finantskapitali kasutusele, perioodi 2006-2012 FADN andmete alusel. Töö teoreetilises osas anti ülevaade investeerimise peamistest eesmärkidest ning investeeringute sõltuvusest olemasolevatest vahenditest ja väliste vahendite kättesaadavusest. Lisaks kirjeldati toetuste (v.a. investeeringutoetused) rolli põllumajandusettevõtete sissetuleku osana ning investeeringutoetuste ergutava mõju saavutamiseks olulisi aluseid ja eelduseid. Magistritöös oli tühimõju hindamisel aluseks, PRIA ametkondlik andmebaas ja analüüsimeetodiks võrdlemine. Krediidipiirangute eksisteerimise ja investeeringutoetuste ergutava mõju tuvastamisel oli aluseks FADN üksikandmete andmebaas ning tuvastamiseks teostati regressioonianalüüs müügitulu muutusega seotud täiendava investeerimise vajaduse laiendatud mudeli põhjal. Magistritöö empiirilises osas saavad vastused esitatud küsimused. Esiteks tuvastati, et piimakarjakasvatajate poolt esitatud toetustaotlustest, meetmes 1.4.2 (loomakasvatusehitiste investeeringutoetus), üheksal protsendil esineb tühimõju eksisteerimise risk, mis moodustab kolm protsenti investeeringutoetuste kaasabil tehtavast investeerimismahust. Lisaks tuvastati, et tühimõju esinemise risk on suurem just väiksema investeerimismahuga projektide puhul. Teiseks leidis kinnitust, et Eesti piimatootjatele eksisteerivad investeerimisel krediidipiirangud. Investeeringud on tugevalt ja positiivselt sõltuvuses ettevõtte sisestest kasutada olevatest vahenditest. Kolmandaks tuvastati, et investeeringtoetused leevendavad osa krediidipiirangutest, ehk neil on ergutav mõju piimakarjakasvatajate finantskapitali kasutusele. Investeeringutoetused omavad tugevat ja positiivset mõju investeeringutele, samas vähendades ettevõtte siseste kasutada olevate vahendite mõju osakaalu. Täiendavalt tuvastati, et väiksema võlakoormusega piimatootjatel krediidipiirangud puuduvad ja nende investeeringud ei ole mõjutatud müügitulu muutusest. töö põhjal saab välja tuua, et krediidipiirangud puuduvad väiksema võlakoormusega ettevõtetel, kes on ühtlasi ka väiksemad tootjad ja kelle investeerimismahud on väiksemad, mis omakorda tõstab toetuse tühimõju esinemise riski. Selle väite põhjal saab ka riik, kes on toetuste puhul investor, teha omad järeldused ja vajadusel läbi viia korrigeerivad tegevused investeeringutoetuste andmisel oodatava tulususe maksimeerimise eesmärgil.
Käibemaksumäära erinevuse mõju ettevõtte konkurentsivõimele läti ja eesti aiandusettevõtete näitel
(Eesti Maaülikool, 2021) Übius, Kerli; Viira, Ants-Hannes (juhendaja); Ints, Merike (juhendaja)
Aiandussektor on võrreldes teiste sektorite ettevõtjatega investeeringutoetuste tingimuste suhtes ebavõrdses seisus. Suur osa toetusi on seotud põllumajandusmaa pindalaga ning Eestis on aiandussektori osakaal kogu kasutatavast põllumaast marginaalne osa. Seetõttu on mitmed Euroopa Liigu liikmesriigid rakendanud aiandussektori toetamiseks kodumaisele puu- ja köögiviljale vähendatud käibemaksumäära. 2018. aastal võttis Läti valitsus vastu otsuse kehtestada puu- ja köögivilja kodumaisele toodangule endise 21% asemel käibemaksumäära 5%. Magistritöö eesmärk on uurida, kuidas mõjutab käibemaksumäära langetamine Eesti ja Läti aiandusettevõtete konkurentsivõimet. Eesmärgi saavutamiseks koostati kolme Eesti aiandusettevõtte 2019. aasta majandusaasta aruannete põhjal mudelarvutused käibemaksumäära langetamise mõjust ettevõtte finantstulemustele ning leiti konkurentsivõimet iseloomustavad suhtarvud. Seejärel leiti samad suhtarvud uuritavate Eesti ja Läti ettevõtete kohta ning võrreldi neid riikide lõikes ja Statistikaameti tegevusvaldkonna andmetega. Analüüsi tulemusena selgus, et uuritud Läti ettevõtete konkurentsivõime ei muutnud võrreldes Eesti sarnaste ettevõtetega perioodil 2018-2019 märkimisväärselt. Mudelarvutuse suhtarvude analüüsis selgus, et ettevõtte majandustulemused paranevad vaid vähesel määral, kui käibemaksumäära vähendamise järgselt langevad käibemaksu sisaldavad müügihinnad. Kuna varasema uuringu alusel Lätis peale 2018. aastat puu- ja köögivilja tarbijahinnad muutusid, siis ei omanud maksumäära muudatus uuritud ettevõtete majandustulemustele olulist mõju. Mudelarvutuse põhjal oli ettevõtete tulemustes näha aga olulist paranemist olukorras, kus käibemaksu sisaldav müügihind jäi maksumuudatusele eelnenud tasemele.
Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse mõju Eesti teraviljakasvatajate tulemuslikkusele perioodil 2011–2015
(Eesti Maaülikool, 2018) Vao, Priit; Viira, Ants-Hannes (juhendaja)
Magistritöö eesmärk oli välja selgitada, millist mõju on keskkonnasõbraliku majandamise toetused avaldanud Eesti teraviljakasvatajate tulemuslikkusele perioodil 2011–2015. Uuringu läbiviimiseks kasutati Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt saadud majandusaastaaruandeid ning PRIA andmebaasidest pärinevaid andmeid toetuste väljamaksete kohta. Korrelatsioonimaatriksi koostamiseks kasutati programmi MS Excel ning paneelandmete regressioonanalüüsiks kasutati vabavara programmi „R“ koos „plm“ laiendusega. Magistritöö analüüsi tulemusena selgus, et KSM toetustel on küll oluline seos teraviljakasvatajate müügitulu, töötajate arvu, omakapitali ning kogu pindala muutuste osas, kuid regressioonikordaja alusel ei olnud KSM toetuste mõju nendele tulemuslikkuse näidikutele tugev. Lisaks nähtus regressioonanalüüsist p-väärtusest, et KSM toetuste ja teraviljakasvatajate puhaskasumi, varade, ROE ja ROA vaheline seos oli ebaoluline. Seetõttu võib öelda, et KSM toetustel puudub oluline mõju teraviljakasvatajate majandusnäitajatele. Kuna KSM toetuste eesmärk ei ole suurendada ettevõtete rahavoogusid, vaid pigem kompenseerida keskkonnasõbraliku majandamisega kaasnevaid lisakulutusi või selle tagajärjel saamata jäänud tulu, saab väita, et KSM toetuste puhul ei toimu ülesubsideerimist perioodil 2011–2015.
Keskmise suurusega piimatootja konkurentsivõimelisust tagavad tegurid Andre talu näitel
(2012) Meus, Kaie; Viira, Ants-Hannes (juhendaja)
Konkurents üldiselt on kahe või enama isiku püüdlemine ühe eesmärgi suunas, kusjuures ühe isiku poolt eesmärgi saavutamine võib vähendada selle võimalikkust teisele. Seega innustab konkurents ettevõtteid efektiivsemalt tegutsema ning taotlema pidevalt uuendusi. Sellest tulenevalt on turul osalevatel ettevõtetel erinevad huvid ja eesmärgid, mille täitumist peegeldabki konkurentsivõime kui võime (koos)eksisteerida teiste ettevõtetega vastandlike huvide tingimustes. Ettevõtte edu saavutamiseks tuleks arvesse võtta nii ettevõtet ümbritsevat tegevuskeskkonda kui ka ettevõtte sisekeskkonda ja ressursse, mida edukalt kasutades on võimalik konkurentsis püsima jääda. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja uurida Andre talu näitel, mis on keskmise suurusega piimatootmisettevõtte juhile ja tema organisatsioonile oluline, et tagada oma konkurentsivõimelisus. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti töös ettevõtte piimatootmist iseloomustavaid ning mõjutavaid majandusnäitajad ning võrreldi neid Eesti piimatootjate keskmiste näitajatega, aru saamaks, kas Andre talu on konkurentsivõimeline võrreldes teiste sarnaste piimatootjatega ning tänu millele ta konkurentsivõimelisuse on taganud. Läbi viidi ka kaks intervjuud talu omaniku Aivar Alvistega. Võrdluses ilmnes selgelt, et Andre talu tootlikkuse ja tasuvuse näitajad on uuritavatel aastatel olnud paremad kui teistel sama suurusgrupi Eesti piimatootjatel, mis on peamiselt taganud ettevõtte konkurentsivõime. Andre talu konkurentsivõimele on kaasa aidanud ka pidev suurenemine ning suur investeerimine. Samuti tõstis ettevõtte konkurentsivõimet suuresti robotlüpsile üleminek, tänu millele on talu kasum kasvanud. Püsimaks konkurentsis ning tõstmaks oma konkurentsivõimet piimanduses, on Andre talu võtnud eesmärgiks arendada madalaid tootmiskulusid, kõrget produktiivsust ning stabiilset toodangu kvaliteeti. Oluliseks on peetud alati ka õigeid investeeringuid. Siiski jääb suureks ohuks piimatootjatele kokkuostuhinna langus, kuna tootmiskulud jäävad samaks ning neid vähendada ei oleks võimalik, sest tootmiskulud on niigi minimaalsed. Kui proovida kulusid näiteks jõusööda pealt vähendada siis annaksid lehmad vähem piima, mille tulemusena saaks ettevõte ka vähem kasu.
Keskmise väljalüpsi mõju piimatootmise muutuvkuludele
(2012) Riisenberg, Ann; Viira, Ants-Hannes (juhendaja)
Viimase 11 aasta jooksul on Eesti piimakarjakasvatuses toimunud suured muutused. Positiivsed muutused on toimunud lehmade piimajõudluse osas - piimatoodang lehma kohta on suurenenud 2700 kg. Vähenenud on väiksemapealiste karjade arv, tootmine on kontsentreerunud järjest enam suuremapealistesse karjadesse. Suuremates karjades kasvatatakse enamjaolt kõrge piimajõudlusega EHF tõugu piimalehmi, kelle piima rasva- ja valgusisalduse näitajad on madalamad, võrreldes EPK ja EK vastavate näitajatega. Paljud piimatootjad on pidanud tegema suuri investeeringuid lehmade pidamistingimuste muutmiseks. Lehmi peetakse järjest enam vabapidamisega külmlautades, millega kaasnevad negatiivsed mõjud lehmade tervisele, eriti jalgade tervisele. Piimatoodangu suurenemisega lehma kohta kaasnevad negatiivsed näitajad nagu vähenev rasva- ja valgusisaldus piimas ning lehmade keskmine karjast väljaviimise ea vähenemine ei ole omane nähtus ainult Eestile vaid kogu maailmale, kus valdavaks on muutunud piima nn tööstuslik tootmine. Tootmisotsuste tegemisel juhinduvad põllumehed tihti oma intuitsioonile, varasemale kogemusele ja ka naabrite kogemustele. Otsuseid mõjutavad ettevõtte füüsilised ja finantsilised piirangud ning tihti on otsustajad silmitsi suure ebakindlusega tulevaste perioodide ees. Raske on ennustada saagikusi, tulusid ja kulusid, püsiressursside vajadust. Õigete otsuste langetamiseks peab olema informeeritud ja tunnetama keskkonda, milles majandusprotsess toimub, oskama seda keskkonda mõjutada ning ette näha selle mõjutamise võimalikke tulemusi. Selleks võib kasutada majandustegevuse modelleerimist: majandusmatemaatiliste mudelite koostamist ja nendega eksperimenteerimist. Mudeli koostaja peab arvestama mitmesuguste spetsiifiliste nõudmistega, mida ettevõtjad esitavad. Nõuded ja tingimused, millele mudel peab vastama, tuleb välja selgitada enne modelleerimise protsessi algust. Seetõttu on vajalik modelleerimise protsessi kaasata ka maaelu tundvad spetsialistid, kes tajuvad, milliseid probleeme saab modelleerimise abil lahendada. Lineaarse planeerimise ülesanne ja selle lahendamiseks kasutatavad meetodid võimaldavad lahendada mitmesuguseid optimaalsete plaanide koostamise ülesandeid. Modelleerimise üks võimalus, lineaarne planeerimine võimaldab küllaltki lihtsate matemaatiliste meetoditega leida tootmisprotsessi organiseerimise parima variandi ja avastada kasutamata reserve. Lineaarse planeerimise ülesande püstitamisel on oluline selgitada välja kirjeldatud probleemis kajastuvad tegevused, leida üles ja panna kirja probleemi kitsendused (üldiselt puudutavad need tootmisprotsessi sisendeid ja väljundeid), määratleda tegevuste ja piirangute mõõtühikud, määratleda tehnilised koefitsiendid ning nende mõõtühikud, mis seovad tegevusi kitsendustega ning kirjeldada kitsenduste ja tegevuste vahelisi seoseid võrrandite ja võrratuste kujul. Teades tootja (mingi kindla toote) kulufunktsiooni on võimalik selle põhjal tuletada vastava toote piirkulu funktsioon antud tootja puhul. Magistritöös analüüsiti piima rasva- ja kuivainesisalduse ja lehmade eluea vähenemine muutuste mõju piimatootmise muutuvkuludele, piirkulule ja kattetulule. Töös uuriti mil määral, võiksid muutuvkulude ja piirkulu suurenemine mõjutada piimatootmisega seonduvate tootmisotsuste tegemist. Muutustena käsitleti piima rasva- ja valgusisalduse 0,1%-punktilist tõusu, lehmade karjast väljaviimise ea pikenemist 6 ja 12 kuu võrra ning ka nende koosmõju. Lisaks käsitleti variantidena Soome ja Läti piima baasiliste rasva- ja valgusisalduste ning 0,1%-punktilisi juurde- ja mahaarvamiste hindu. Analüüsimisel kasutati 2010. aasta andmeid, kui baasvarianti, millega võrreldi eelpool nimetatud näitajate eeldusliku paranemisega kaasnenud muudatuste mõju. Mudeli koostamisel konsulteeriti oma ala asjatundjatega, ekspertide kui ka põllumeestega. Mudelis võeti arvesse piimatootmisega seonduvad muutuvkulud. Kui piima rasva- ja kuivainesisaldus tõuseks praeguse olukorraga võrreldes 0,1%-punkti võrra, oleksid mõjud 1 kg piima muutuvkuludele ja piirkulule positiivses suunas, st kulud väheneksid. Ometi pole mõju piisavalt suur, mis paneks põllumehi muutma otsust vähendada piimatoodangu suurust lehma kohta. Kõige rohkem mõjutaks muutuvkulude ja piirkulu suurenemist, kui Eestis tõstetaks baas rasva- ja valgusisaldust ning 0,1%-punktilist juurde- või mahahindlust. Kõige ilmekamalt näitas seda Soome baas rasva- ja valgusisalduse ning 0,1%-punktilise juurde- ja mahahindluse andmetega analüüsimine. Lätis kasutatav piima kokkuostuhinna valem, kus baasnäitajad (4,1% ja 3,2%) on madalamad kui Eestis ning juurde- ja mahahindlused (0,356 €/t ja 2,846 €/t) on mõnevõrra kõrgemad, alandaksid muutuv- ja piirkulu 1 kg-le piimale. Lehmade eluea pikenemise muutuste mõju kuludele on väiksem, kuid omab arvestatavat mõju, kui seda hinnata kogu lehmade arvule karjas. Samuti näitas ilmekalt, et kui muutused muutuvkuludes, mis olid 1-kg piima kohta arvutatud, olid marginaalsed, siis kogu Eesti 2011. aasta toodangule ümberarvutatuna küündisid muutuvkulude vähenemised miljonitesse eurodesse. Piima rasva- ja valgusisalduse 0,1%-punkti võrra vähendaks muutuvkulusid 3,73 mln euro võrra. Lehmade karjast väljaviimise ea pikenemisel 6 ja 12 kuu võrra oleks muutuvkulude vähenemine vastavalt 4,67 ja 6,45 mln eurot. Mõlema uuritava mõju koosmõjul (0,1%-punktiline piima rasva- ja valgusisalduse tõus ning lehmade karjast väljaviimise ea pikenemine 6 ja 12 kuud) väheneksid muutuvkulud 6,01 ja 7,79 mln eurot. Läti ja Soome baasilisi piima rasva- ja valgusisaldusi arvestades oleks olnud muutuvkulude vähenemise 9,46 ja 1,6 mln eurot. Kattetulu maksimeerimisel sai selgeks ka asjaolu, miks pole eelpool mainitud negatiivsed mõjud pannud põllumehi otsust muuta piimatootmistaset lehma kohta. Saadud optimaalsed lahendid ei ole kuigi tundlikud rasva- ja valgusisalduse eest tehtavate juurde- ja mahahindluse suhtes ega asenduslehma hinna suhtes. Lähtuvalt töö eesmärgist ja saadud tulemustest saab lineaarse planeerimise meetodit pidada selle probleemi analüüsimiseks sobivaks.

Sirvi Autor "Viira, Ants-Hannes (juhendaja)" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud