Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Vellak, Priit" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3
  • Pisipilt
    Kirje
    Assessment of power characteristics of unmanned tractor for operations on peat fields
    (Estonian University of Life Sciences, 2022) Kägo, Riho; Vellak, Priit; Ehrpais, Hendrik; Noorma, Mart; Olt, Jüri; Estonian University of Life Sciences. Institute of Technology
    In this article, power characteristics of a state-of-the-art unmanned ground vehicle (UGV) are characterised. It is demonstrated that in terms of power characteristics requirements, purposebuilt computer aided autonomous UGV systems are capable of replacing systems that utilise conventional tractors in peat field operations, with milled peat extraction operations as a case study. The authors demonstrate the viability of the UGV in achieving optimal mobility capabilities in operating on peatland surface. The UGV of interest was assessed for two operations of milled peat extraction: milling and harrowing. For both operations, the power consumption of the UGV and the drawbar pull of the implements (passive miller and harrower) were measured and analysed. The required drawbar pull values of the investigated implements remained in the range of 4–8 kN, which corresponded to the drawbar power of 14–36 kW. It was found that the UGV of interest is capable of carrying out milled peat operations in terms of traction capacity. However, it was found that the power supply capacity to be insufficient, thus requiring an improved solution.
  • Pisipilt
    Kirje
    Järvselja õppe- ja katsemetskonnas aastatel 2015-2017 tehtud harvendusraiete ökonoomiline analüüs
    (Eesti Maaülikool, 2019) Vellak, Priit; Sirgmets, Risto (juhendaja); Kaimre, Paavo (juhendaja)
    Harvendusraied on ühed olulisemad metsakasvatuslikud võtted, mille mõju nii puude kui puistu arengule ja puiduproduktsioonile on küllatki palju uuritud. Käesoleva magistritöö põhieesmärk on uurida ja selgitada Järvselja õppe- ja katsemetskonnas 2015-2017 teostatud harvendusraiete lühi- ja pikaajalist tasuvust ning saadud tulemuste põhjal anda soovitusi puistute edaspidiseks majandamiseks. Lühiajalist tasuvust hinnati tehtud tööde kulude ning puidutulude põhjal. Pikaajalise tasuvuse hindamiseks kasutati simulatsiooniprogrammi MOTTI, mille abil võrreldi analüüsitava puistu majandamise kolme erinevat stsenaariumi. Need olid puistu majandamine programmi integreeritud Soome metsamajanduse soovituste (nn Tapio reeglid) järgi, majandamine Eesti metsa majandamise eeskirja kohaselt ning puistu looduslik areng harvendusraieid tegemata. Tulemused näitasid, et Järvselja õppe- ja katsemetskonna 71 eraldisel tehtud raietest 63 olid lühiajaliselt tasuvad ning kaheksal eraldisel tehtud raied kahjumlikud. Simulatsioonid näitasid, et harvendusraiete tegemine pikas perspektiivis on majanduslikult põhjendatud. Harvendusraietega simulatsioonid oli keskmiselt 18,8% suurema tasuvusega kui harvendusraieteta simulatsioonid. Tapio simulatsioonid olid 24% tasuvamad kui raieteta simulatsioonid ning nende suurem tasuvus tulenes lühemast raieringist. Harvendusraieteta simulatsioonides varuti kõige enam materjali, kuid küttepuidu suure osakaalu ja suremuse tõttu oli materjali hind madalam kui harvendusraietega simulatsioonides. Harvendusraied muutsid puistud tasuvamaks, avaldasid positiivset mõju puidu kvaliteedile ning langes puude suremus.
  • Pisipilt
    Kirje
    Metsa majandamise ökonoomiline analüüs metsakinnistu näitel
    (2016) Vellak, Priit; Sirgmets, Risto (juhendaja)
    Käesoleva lõputöö peamine eesmärk oli hinnata Noorma nimelisel metsakinnistul teostatavate metsamajanduslike tegevuste tulukust. Töös antakse kirjanduse põhjal ülevaade erinevatest metsa majandamise tulukuse hindamise võimalustest ja erinevate metsamajanduslike tegevuste mõjust metsa majandamise tulukusele. Töö praktilises osas hinnati kavandatavate raietööde potentsiaalset tulukust ning võrreldi seda reaalse raiejärgse tulemusega. Lisaks koostati edasine metsakinnistu majandamise tegevuskava ning hinnati selle majanduslikku tulukust kasutades MOTTI simulatsiooniprogrammi. Teoreetiliste arvutuste põhjal kujunes võõrandatava raieõiguse hinnaks 70 483€ ja mahuks 2149 tm. Reaalne tulu oli 43 811€, millest on maha arvestatud käibemaks ning tasutud on 1572 tm materjali eest. Simulatsiooniprogrammi tulemuste kohaselt on majanduslikult mõistlik uuendada metsamaa kuuse istutamise teel. Toetudes Eestis läbi viidud uuringutele uuendatakse lage ala nii kuuse kui ka kasega.