Sirvi Autor "Umalas, Kristi" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Mäluasutuste töökeskkonnas esinevad bioloogilised ja keemilised ohutegurid ning nende mõju kogudega tegelevate spetsialistide tervisele(Eesti Maaülikool, 2024) Umalas, Kristi; Merisalu, Eda (juhendaja)Kultuurivaldkonnas ja mäluasutustes töötamist peetakse tavaliselt ohutuks ja tervislikuks. Mäluasutuste töötajad oskavad kaitsta oma kogusid ohutegurite eest, kuid sageli puuduvad neil teadmised oma tööga seonduvatest ohuteguritest ja terviseriskidest. Eesmärk: välja selgitada Eesti mäluasutuste kogudega tegelevate spetsialistide töökeskkonnas esinevad bioloogilised ja keemilised ohutegutegurid ning töötajate tervisekaebused, pakkuda välja lahendusi nende töökeskkonna parendamiseks ning teadlikkuse tõstmiseks ja kutseriskide ennetamiseks. Metoodika: uuritavateks olid Eesti mäluasutuste kogudega tegelevad spetsialistid (n=~3000). Uuringus kasutati Soome Töötervishoiu Instituudi projektiks väljatöötatud ja Eesti tingimustele kohandatud küsimustikku bioloogiliste ning keemiliste ohutegurite väljaselgitamiseks muuseumide töökeskkonnas. Küsimustikus oli 76 küsimust. Tulemused: küsimustikule vastas 72 mäluasutuste töötajat, vastamismäär oli 2,4%. Vastanutest 93% töötab praegu mäluasutuses ning valdavalt kogude, konserveerimise või kogude hooldamise ja säilitamise valdkonnas (64%). Kolmandik vastanutest (33%) on praeguses töökohas töötanud 15-29 aastat ning veidi vähem (26%) 30-44 aastat. Vastanutest töötavad muuseumides (55%), 33% töötab raamatukogudes. Muuseumites töötavatest vastanutest 44% etnograafiamuuseumis, ajaloo- ja kultuuriloomuuseumides (24%), 15% koduloo- ja kohamuuseumides. Raamatukogudes töötavatest vastajatest 67% on tegevad rahvaraamatukogudes ja 33% teadus- või erialaraamatukogudes. Enamik uuritavatest töötab riigi (58%) või kohaliku omavalitsuse (28%) haldusalas ja rohkem kui pooltes asutustes on üle 30 täistööajaga alalise töötaja (54%). Üle 76% töötajatest tegeleb tervisele kahjulikke aineid sisaldavate kogudega, ent erialaspetsiifiliste ohtude ja risikide tuvastamiseks ning ohutuks töötamiseks jääb töötajatel teadmisest vajaka nii erialase hariduse kui tööandja pakutava koolituse ja juhendamise osas. Olulisemad ohutegurid on tolmud, hallitus, kahjurid, kemikaalid, pestitsiidid ja toksilised metallid. Kolmandikul töötajatest esineb ruumide seisukorra tõttu füüsilisi sümptomeid – kurgukähedust, silmade- ja nahaärritust, nohu, köha ning peavalu. Enim tervisekaebusi on muuseumide ja raamatukogude (84%) spetsialistidel. Üle 50% vastanutest töötab kogudega katmata kätega ja kolmandik ei kanna mitte kunagi töö- või kaitseriietust. Enam kui poolte uuritavate arvates on isikukaitsevahendite kasutamine peamine meede tervisele ohtlike ainete mõju eest. Vastanutest 8,3% on diagnoositud kutsehaigus ja 11,1% kahtlustatud mõnda kutsehaigust – allergia, astma krooniline bronhiit. Enim on diagnoositud ja kahtlustatud kutsehaigusi raamatukogude töötajatel. Enda panust tööohutusse peavad töötajad suuremaks kui tööandja oma, kes peaks töötajaid rohkem informeerima, koolitama ja tagama isikukaitse- ning töövahendite kätte-saadavuse.