Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Tuvikene, Lea (koostaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6
  • Pisipilt
    Kirje
    Harku järv : meetmekava
    (2016) Kreitsberg, Merit (koostaja); Kreitsberg, Randel (koostaja); Tuvikene, Lea (koostaja); Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Limnoloogiakeskus
    Vaata ka EMU DSpace'is „Järvede haldamine vesikondade veemajanduskavade raames : tegevuskava“ Tartu, 2014.
  • Pisipilt
    Kirje
    Peipsi järve ökosüsteemi seisundi parandamise strateegia: D7.2
    (Estonian University of Life Sciences, 2023) Tuvikene, Lea (koostaja)
    Strateegia Peipsi järve ökoloogilise seisundi parandamiseks sisaldab lühikest kokkuvõtet Euroopa suuruselt neljanda järve, Peipsi järve ökosüsteemi seisundist ja seda mõjutavatest teguritest, annab ülevaate Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piirijärve majandamisest ning kavandab ökosüsteemi seisundi paranemist toetavad tegevused. Järve põhiliseks keskkonnaprobleemiks on inimtekkeline eutrofeerumine, mida võimendavad globaalsed kliimamuutused. Selle suure ja madala järve ökoloogilise seisundi peamised looduslikud mõjutajad on veetaseme kõikumine ja lokaalsed ilmastikuolud. Kliima soojenemine toob kaasa sagedasemad madala vee perioodid ja annab sinivetikatele eelise teiste vetikate ees, põhjustades suviti nende massilist vohamist. Vetikaõitsengud põhjustavad kalade suremist ja vee läbipaistvuse vähenemist. Roostikualad laienevad hoogsalt ja võõrliigid ohustavad kohalikke liike. Peipsi seisundi halvenemisest annavad märku vee läbipaistvuse usaldusväärne langustrend järve kõikides osades, fütoplanktoni hulga kasv, sinivetikate osakaalu suurenemine vetikate biomassis, fütoplanktoni liigirikkuse vähenemine, metazooplanktoni hulgas keriloomade osakaalu suurenemine ja võõrliikide kahjulik mõju kohalikule elustikule. Peipsi järve ökosüsteemi seisundi säilitamise ja parandamise strateegia on suunatud kõigile järve hea seisundi eest seisvatele ametiasutustele, mittetulundusühingutele, Peipsi-äärsetele omavalitsustele. Strateegia peaeesmärk on välja tuua tegevused, mida tuleb järjepidevalt jätkata, aga ka kavandada võimalikke järve ökosüsteemi toimimist toetavaid tegevusi. Esmajoones on vaja pidurdada inimtekkelist eutrofeerumist. Sisuliselt tähendab see nii suure järve puhul jätkuvat punkt- ja hajureostuse vähendamist, et veelgi piirata taimtoiteainete lisandumist järve. Klassikaliste järvede tervendamise meetodite (nt setetest puhastamine, setete keemiline stabiliseerimine, veevahetuse muutmine, biomanipulatsioon) rakendamine on nii suure järve puhul ilmselt seotud liiga suurte kulutustega. Kavandatud on seniste tegevuste (iga-aastane riiklik keskkonnaseire, piiriülene koostöö ja teadusuuringud) jätkamine ja täiendamine vastavalt ressursside kättesaadavusele, olulisemad rakendus- ja teadusuuringud, teavitustegevused. Peipsi järve ökosüsteemi seisundi parandamise eesmärgil on keskse tähtsusega rakendusuuringud (paremal juhul kompleksne uuring), mis on suunatud fosfori ja lämmastiku bilansi väljaselgitamisele ja toiteainete koormuse vähendamise meetmete kavandamisele. See tähendab nii väliskoormuse (punkt- ja hajureostuse) kui sisekoormuse ulatuse võimalikult täpset hindamist. Põhjalik saasteainete koormuse kaardistamine Peipsi vesikonnas on tehtud aastal 2015 (Piirimäe et al., 2015), kasutades modelleerimist (PolFlow mudel), kuid aastate jooksul on koormuse vähendamise meetmeid rakendatud nii asulate kui hajaasustuse heitveekäitluses. Samas näitavad uuringud põllumajandusest lähtuva hajureostuskoormuse mõningast suurenemist viimasel ajal (Nõges et al., 2020). Lisaks regulaarsele suurtaimestiku seirele on vaja teostada roostike uuringud, et luua nende majandamise kava, mis arvestaks ka roostike kui elupaigaga. Kaasaegsete meetodite nagu kaugseire ja pidevsagedusmõõtmiste kasutamine annab kiiret ja olulist informatsiooni muutuste kohta, modelleerimine võimaldab prognoosida tulevikustsenaariume ja kavandada ennetavaid samme ökosüsteemi huvides. Sinvetikamürkide regulaarne seire suve- ja sügiskuudel annab olulist teavet järve öksosüsteemi seisundi kohta, aga panustab ka ökosüsteemiteenuste hindamisse puhkemajanduslikust, toiduturvalisuse ja veekasutuse seisukohast. Välja pakutud rakendus- ja teadusuuringud katavad erinevaid Peipsi ökosüsteemi toimimise mõttes olulisi teemasid nagu toiteainete ringe ja toiduahela uuringud, järveressursside (nt vesi, pilliroog, kalad, võõrliigid) kasutamise mõjude selgitamine ökosüsteemile, toksiliste sinivetikatüvede eristamine mittetoksilistest (genotüpiseerimine), ohtlike ainete ning mikro- ja nanoplastide uuringud. Lisamaterjalid annavad ülevaate Eesti Maaülikoolis hiljuti tehtud või käimasolevatest teadus- ja rakendusprojektidest, mis on otseselt või kaudsemalt seotud Peipsi ökosüsteemiga, ning olulisematest teemakohastest teaduspublikatsioonidest. Strateegia valmimist rahastas Horisont 2020, Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm grandiga nr. 951963, TREICLAKE ning Eesti Teadusagentuur grantidega PRG709 ja PRG1167.
  • Pisipilt
    Kirje
    Veisjärv : meetmekava
    (2016) Kreitsberg, Merit (koostaja); Kreitsberg, Randel (koostaja); Tuvikene, Lea (koostaja); Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Limnoloogiakeskus
    Vaata ka EMU DSpace'is „Järvede haldamine vesikondade veemajanduskavade raames : tegevuskava“ Tartu, 2014.
  • Pisipilt
    Kirje
    Verevi järv : meetmekava
    (2016) Kreitsberg, Merit (koostaja); Kreitsberg, Randel (koostaja); Tuvikene, Lea (koostaja); Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Limnoloogiakeskus
    Vaata ka EMU DSpace'is „Järvede haldamine vesikondade veemajanduskavade raames : tegevuskava“ Tartu, 2014.
  • Pisipilt
    Kirje
    Viitna Pikkjärv : meetmekava
    (2016) Kreitsberg, Merit (koostaja); Kreitsberg, Randel (koostaja); Tuvikene, Lea (koostaja); Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Limnoloogiakeskus
    Vaata ka EMU DSpace'is „Järvede haldamine vesikondade veemajanduskavade raames : tegevuskava“ Tartu, 2014.
  • Pisipilt
    Kirje
    Võrtsjärve peegeldus : [posterid]
    (Eesti Maaülikool, 2023) Tuvikene, Lea (koostaja); Helen Tammert (koostaja); Zingel, Priit (koostaja); Agasild, Helen (koostaja); Teesalu, Paul (koostaja); Timm, Henn (koostaja); Nõges, Peeter (koostaja); Tuvikene, Arvo (koostaja)
    * Lea Tuvikene (koostaja). Kas Võrtsjärv elab hästi? Projekti rahastab Horisont 2020, Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm grandiga nr. 951963, TREICLAKE. This project has received funding from the European Union’s Horizon 2020 research and innovation programme under grant agreement No 951963.