Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Tummeleht, Lea (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5
  • Pisipilt
    Kirje
    Investigation into potential mosquito vectors of Dirofilaria repens in Southern Estonia
    (Eesti Maaülikool, 2022) Kangasoja, Kaisli; Tummeleht, Lea (juhendaja)
    Dirofilaria repens is a mosquito-borne parasitic nematode primarily affecting dogs and other canids, but also humans as incidental infections. Clinically the disease is usually mild, but can warrant surgical treatment in humans. During the past two decades, it has been spreading and establishing endemic reservoirs in new northern areas, including the Baltic countries. Its population can be screened by testing either canids or mosquitoes. In this study, mosquitoes were collected in Southern Estonia, pooled by species and tested for the presence of Dirofilaria repens DNA. Collections yielded 1730 specimens representing 18 species and two individuals of unknown species. Mosquito species collected represented the overall mosquito population of Estonia fairly well. All samples came back negative, no D. repens DNA was found. The reason for this could be either low prevalence of the parasite in mosquito and canid populations, or small sample size. Further research targeted at potential vector species in larger quantities is warranted, as well as screening potential canid hosts.
  • Pisipilt
    Kirje
    Kahetiivaliste mitmekesisus Eesti seafarmides ja nende potentsiaal sigade Aafrika katku vektorina
    (Eesti Maaülikool, 2018) Jürison, Margret; Kurina, Olavi (juhendaja); Tummeleht, Lea (juhendaja); Kirik, Heli (juhendaja); Vee ja maismaa ökosüsteemid
    Maailmas on kahetiivaliste mitmekesisust loomafarmides uuritud vähe. Eestis pole antud uuringut üheski farmitüübis teostatud. Loomakasvatusega seonduvad kahetiivalised on võimelised siirutama mitmesuguseid haigustekitajaid, tuues sellega kaasa olulist kahju majandusele. Seakasvatustele on sigade Aafrika katk üks raskemini kontrollitavaid ja majanduslikult laastavamaid haiguseid. Magistritöö eesmärkideks oli selgitada välja kahetiivaliste mitmekesisus seafarmides ning kas sigade Aafrika katkuga kokku puutunud kahetiivalistelt on võimalik viirust tuvastada. Lähtuvalt töö eesmärkidest on püstitatud järgnevad hüpoteesid: Hüpotees I: Kahetiivaliste arvukus ja liigiline mitmekesisus seafarmides sõltuvad nii looduskeskkonnast seafarmi ümbruses kui ka tootmissüsteemist. Hüpotees II: Sigade Aafrika katku nakatunud sigadega kokku puutunud kahetiivalistelt on võimalik leida viirust. Töö käigus uuriti 2016. aasta augustis ja septembris ning 2017. aastal maist–augustini liimiga kaetud kärbsepabereid kasutades, millised kahetiivaliste liigid esinevad Eesti seafarmides. Samuti uuriti nakatunud metssigade lähiümbrusest ja Saaremaal asuvast nakatunud seafarmist kogutud putukate DNA analüüsimisel otsest kokkupuudet sigade Aafrika katku viirusega. Töö tulemusena määrati uuritud seafarmidest kokku 23 liiki/ rühma kahetiivalisi. Kokku koguti kahe aasta proovikogumiskordade jooksul seafarmidest 186 701 lülijalgset, kellest 180 444 moodustasid kahetiivalised. Putukate koguhulka farmis ei mõjutanud seafarmi ümbritsev looduslik keskkond ega farmi tootmissüsteemi parameetrid. Käesoleva uuringu puuduseks on ilmselgelt liialt väike farmide valim ja farmide mittejärjepidev osalemine uuringus. Surnud metssigade pealt ja kohalt kogutud putukate hulgas osutusid kolm liiki SAK positiivseks, kellest omakorda õnnestus SAK viirusetüvi määrata seatäidelt. Saaremaal nakatunud seafarmis epidemioloogilise uuringu käigus kogutud putukatest osutusid SAK positiivsteks 4 isendit (27% kõikidest analüüsitud putukatest), kuid viirusetüve sekveneerimine ei õnnestunud mitte ühegi farmist püütud viiruspositiivse putuka puhul. DNA analüüsil saadud viiruspositiivsete putukate tulemused näitavad, et kahetiivalistel on potentsiaali sigade Aafrika katku levitada ning selle kinnitamiseks on oluline edasi uurida viiruse ülekandemehhanisme läbi kahetiivalise kui vektori.
  • Pisipilt
    Kirje
    Lääne-Niiluse viiruse tuvastamine Eesti pistesääskede (Culex pipiens ja Culex torrentium) koondproovidest
    (Eesti Maaülikool, 2026) Sildnik, Leonhard; Tummeleht, Lea (juhendaja); Veterinaarse biomeditsiini ja toiduhügieeni õppetool
    Käesolev lõputöö käsitleb Lääne-Niiluse viiruse (LNV) võimaliku leviku hindamist Eestis, keskendudes viiruse RNA tuvastamisele LNV võimalike vektorite, pistesääskede (sugukond Culicidae) koondproovidest. Probleemina on välja toodud asjaolu, et kuigi LNV on Euroopas laialt levinud ning 2024. aastal tuvastati viirus esmakordselt ka Eestis surnuna leitud metsikul röövlinnul, puuduvad andmed viiruse võimaliku ringluse kohta Eesti pistesääsepopulatsioonides. See piirab võimet hinnata nakkusriski inimestele ja loomadele ning rakendada õigeaegseid ennetusmeetmeid. Töö eesmärk oli tuvastada LNV RNA esinemine Eesti koobastes talvituvate pistesääseliikide, Culex pipiens ja Culex torrentium koondproovides, kasutades reaalaja pöördtranskriptsiooni polümeraasahelreaktsiooni (RT-PCR) meetodit. Lisaks oli eesmärgiks kirjeldada proovide ettevalmistuse ja molekulaarse analüüsi metoodikat ning hinnata kasutatud diagnostilise lähenemise sobivust Eesti tingimustes. Uurimistöö metoodika hõlmas sääskede koondproovide moodustamist, RNA eraldamist ning LNV RNA esinemise tuvastamist reaalaja RT-PCR abil. Analüüsiti saadud tulemusi hinnati võimalikke viiruse esinemise märke Eesti vektoripopulatsioonides. Töö tulemused annavad esmase ülevaate LNV võimalikust esinemisest Eesti pistesääskedes ning loovad aluse edasiseks süsteemseks molekulaarseks seireks. Järeldustes rõhutatakse, et regulaarne vektoripõhine seire on oluline varajase hoiatuse süsteemi osana, võimaldades hinnata viiruse levikuriske ning toetada rahvatervise ja veterinaarjärelevalve otsuseid Eestis.
  • Pisipilt
    Kirje
    Meditsiiniliselt oluliste laulusääskede Culex pipiens ja Culex torrentium eristamine morfoloogia ja DNA põhjal Piusa koobaste faunast
    (Eesti Maaülikool, 2025) Varik, Nele; Kurina, Olavi (juhendaja); Tummeleht, Lea (juhendaja); Mõtsküla, Maare (juhendaja)
    Pistesääsklased (Diptera: Culicidae) on maailmas laialt levinud putukate sugukond. Paljude liikide emased isendid toituvad püsisoojaste loomade verest, levitades seeläbi erinevaid haigustekitajaid. Töös uuriti, kas talvituvate laulusääse liikide (Cule. pipiens ja Culex torrentium) puhul on tiivaeelsete soomuste esinemine määramistunnusena kasutatav ja usaldusväärne meetod kahe liigi eristamiseks. Lisaks analüüsiti, kas määraja varasem kogemus on oluline faktor liikide eristamiseks. Liikide tuvastamisel lähtusid kõik määrajad samast määramisjuhisest. Kõik määrajad leidsid rohkem Cx. pipiens’i kui Cx. torrentium’i. Morfoloogilitse tulemuste kinnituseks eraldati sääskedest DNA ning analüüsiti polümerisatsiooni ahelreaktsioonil (PCR) kasutades kummagi liigi spetsiifilisi praimereid. PCR analüüsi tulemused olid oluliselt erinevad võrreldes morfoloogiliste tulemustega. Tulemuste põhjal võib järeldada, et töös käsitletud kahe liigi valmikuna talvituvate isendite eristamiseks morfoloogiliselt ei ole tiiva-eelsete soomuste esinemine usaldusväärne määramisfaktor. Täpsemate andmete saamiseks eelmainitud liikide arvukuse ja üleüldise valmikuna talvituvate pistesääsklaste liigirikkuse osas tuleks tulevikus läbi viia suuremahulisem uurimistöö.
  • Pisipilt
    Kirje
    The most common tick repellents used by dog owners in Finland and their most frequently reported adverse effects
    (Eesti Maaülikool, 2022) Nummelin, Amanda; Tummeleht, Lea (juhendaja)
    The need of use of tick repellent products in dogs is increasing in Finland. Ticks are active almost throughout the year, except for the cold winter months. Ticks act as vectors for many diseases like Lyme borreliosis and tick-born encephalitis. These diseases can be life threatening to humans as well as to the pet animals like dogs. Tick repellents and manually removing ticks are the only effective method for preventing these harmful diseases occurring. In Finland there is a great variety in tick repellent products. There are topical spot-on products, collars and systemically administered chewing tablets. These tick repellent products have been studied to be safe but as the need of use is increasing further studies are required. The study material was collected in the form of online questionnaire, in total 865 responses were received, number of answers varied between questions. Results indicated that majority of owners were using some type of repellent products, only 14.3 % (n =124) answered that they don’t use any repellent products. According to the responders the two most used repellent products in Finland were chewing tablet Bravecto and spot-on Bayvantic vet. Results showed that all used products can be considered relatively safe. 89.1 % (n = 647) of responders had not noted any dermatological signs, 95.5 % (n = 686) of responders had not noted any gastrointestinal signs, 95.6 % (n = 691) had not noted any neurological signs and 98.6 % (n = 707) had not noted any respiratory tract signs after using any type of tick repellent product. In this study population there were only single individual cases that had encountered some type of adverse effects.