Sirvi Autor "Tullus, Arvo (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 10 10
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Arukaseistandike kasvukäik(Eesti Maaülikool, 2024) Olesk, Indrek; Lutter, Reimo (juhendaja); Tullus, Arvo (juhendaja)Kliimamuutustest tulenevalt on suurenenud huvi metsaistandike rajamise vastu endistele põllumaadele, aidates kaasa süsiniku sidumisele ja biomajanduse arengule. Arukask (Betula pendula) on Eesti tingimustes selleks üks sobivamaid puuliike. Bakalaureusetöö eesmärk on uurida arukase istandike kõrguse kasvukäiku ja süsinikuvarusid endistel põllumaadel. Autor koostas selleks kasvumudelid ja graafikud, võttes aluseks nii uued kui ka varasemad mõõtmisandmed. Uued andmed koguti autori poolt 11 proovitükil üle Eesti kui kaseistandikud olid 25 aastased. Kiirema kasvuga kultuurides osutus kõrguse ja vanuse seose kirjeldamiseks kõige sobivamaks Chapman-Richardsi ning aeglasema kasvuga kultuurides Gompertzi mudel. Arukaseistandikud ületasid 25 aastaselt kasvus samal kasvukohatüübil olevaid metsamaa kaasikuid. Jäneskapsa (Oxalis) kasvukohas ületas kaseistandike kõrguskasv 1,6 kordselt metsamaa kaasikuid. Jänesekapsa-mustika (Oxalis-Myrtillus) ja sinilille (Hepatica) kasvukohatüübis oli kõrguskasvu erinevus 1,7 kordne, võrreldes metsamaa kaasikutega. Mõnevõrra vähem erines Hiiumaal kastikuloo (Calmagrostis-alvar) kasvukohatüübis kasvav kultuur, kus kõrguskasvu vahe oli 1,2 kordne. Süsinikuvarude poolest näitasid kõige suuremaid varusid samuti jänesekapsa, jänesekapsa-mustika ja sinilille kasvukohatüüpides kasvavad kultuurid, mis ületasid metsamaa kaasikute varusid ligikaudu kahekordselt. Keskmine süsinikuvaru kultuuri kohta oli 235 CO2 ekv., t ha-1. Bakalaureusetöö põhjal võib väita, et kaseistandikud omavad suurt potentsiaali täiendava puidutoorme tootmisel ja kliimamuutuste leevendamisel. Tulevikus tuleb jätkata antud katsealade uurimist kogu raieringi jooksul.Kirje Hübriidhaava energiavõsa kasv ja biomassi omadused(2015) Kraav, Jaan; Tullus, Hardi (juhendaja); Tullus, Arvo (juhendaja)Magistritöö eesmärkideks oli uurida juure- ja kännuvõsutekkelise hübriidhaaviku kasvukäiku, kasvu mõjutavaid mullatunnuseid, biomassiproduktsiooni ja selle kvaliteeti pärast istutatud hübriidhaavakultuuri lageraiet. Antud töö on autori bakalaureusetöö edasiarendus, hallates teemat põhjalikumalt pikema vaatlusperioodi jooksul. Magistritöö tulemusi on tutvustatud kolmel rahvusvahelisel konverentsil. Uurimus viidi läbi Sikakurmu hübriidhaavikus, sealsel elektriliinialusel alal. Kogu katseala ulatuses rajati 10 prooviruutu mõõtmetega 2x2 m. Perioodil 2011–2015 mõõdeti katseruutudel olevate võrsete arv, kõrgus, juurekaela diameeter ja rinnasdiameeter. Iga kasvuaasta järel võeti proovialalt 10 mudelpuud, mille põhjal koostati võrsete biomassi ennustavad mudelid. Mudelite põhjal arvutati iga kasvuaasta järel proovitükkidel kasvavate võrsete maapealne biomass hektari kohta. Hindamaks mullaomaduste mõju kasvule tehti 10 mulla sügavkaevet. Neljanda kasvuaasta lõpuks oli proovitükkide keskmine tihedus 67 500 võrset/ha. Nelja kasvuaasta jooksul saavutas vegetatiivselt uuenenud hübriidhaaviku keskmiseks kasvukõrguseks 3 m (parimal prtk-l 4,2 m), keskmiseks biomassiproduktsiooniks tuli 18,2 t/ha (parimal prtk-l 31,6 t/ha), mis tähendas keskmiseks aastaseks juurdekasvuks neljaaastase perioodi jooksul 4,5 t/h/a (parimal prtk-l 7,9 t/ha/a). Neljanda kasvuaasta lõpus teostatud koristusraie käigus kanti lämmastikku ära keskmiselt 68,3 kg/ha, fosforit 9,8 kg/ha ja kaaliumit 45,8 kg/ha. Kolmanda kasvuaasta lõpuks saavutasid aastane keskmine jooksev juurdekasv ja aastane keskmine juurdekasv oma maksimumi, mistõttu võib seda vanust pidada antud hübriidhaava võsupuistu mahuküpsuseks. Tulemuste analüüs näitas, et keskmine vegetatiivselt uuenenud hübriidhaavapuistu biomass on sarnane sama vanade väetamata pajupuistute ja halli lepa ning hübriidlepapuistute biomassiga, kinnitades seega hübriidhaava sobilikkust lühikese raieringiga energiapuidu tootmiseks Eesti tingimustes.Kirje Hübriidhaava ja arukase kasv metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise (FAHM) katsealal(2013) Sopp, Reeno; Tullus, Hardi (juhendaja); Tullus, Arvo (juhendaja)Magistritöö eesmärgiks on võrrelda hübriidhaabade ja arukaskede pikkus- ja jämeduskasvu metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise (FAHM) katseala katseringidel ning puhveralal. FAHM katseala on maailmas unikaalne, sest seal uuritakse vaba õhu tingimustes õhuniiskuse kui ühe olulise kliimateguri mõju puude kasvule. Õhuniiskust peetakse üheks olulisemaks kliima teguriks, mis võib muutuda meie regioonis. Välitööde käigus mõõdeti puude kasvutunnused üheksal katseringil ning puhveralaks olevasse hübriidhaavaistandikku rajatud kaheteistkümnel transektil. Kokku mõõdeti hübriidhaabu kolmel aastal ja arukaski kahel aastal. Kogutud andmete sisestamine tehti Microsoft Excel 2010 keskkonnas ja statistiline analüüs teostati programmiga R. Kahefaktoriline dispersioonanalüüs kinnitas, et katsetöötlus ja katsering avaldavad usaldatavat mõju puude kasvule, regressioonanalüüsiga selgus, et puude kasvukiirus sõltub transekti ja katseringi asukohast katsealal, mida väljendab kaugus katseala lõunaservast. Hübriidhaavad ja arukased olid suurendatud õhuniiskusega katseringidel kasvanud keskmiselt aeglasemalt kui kontrollringidel. Samuti erines puude kasv katseringide vahel sama töötluse piires. Kogu FAHM katsealal esineb usaldatav lineaarne põhjalõunasuunaline mullaviljakusgradient. Suurendatud õhuniiskusega katseringi ja lähima kontrollringi vaheline erinevus puude kasvukiiruses sõltus samuti kasvukohast, ehk katseringide paiknemisest mainitud gradiendil. Katseringides varieerus puude kasv vähem kui puhveralale rajatud transektidel. Saadud tulemused näitavad, et meie piirkonnas ennustatava kliimamuutuse korral suurenev õhuniiskus võib negatiivselt mõjutada puude kasvukiirust ja seega vähendada süsihappegaasi kontsentratsiooni ja temperatuuri tõusust tulenevat puude kasvu kiirenemist. Siiski tuleb silmas pidada, et tegu on noorte puudega ja ainult kolmele vaatlusaastale tuginedes lõplike järelduste tegemisel peab olema ettevaatlik.Kirje Hübriidhaava kloonide kasv ja fenoloogia(2012) Eelsalu, Edvard; Tullus, Hardi (juhendaja); Tullus, Arvo (juhendaja)Magistritöö peaeesmärgiks on anda ülevaade 2009. aasta kevadel Järvseljale Agalisse rajatud hübriidhaava kloonide, triploidse haava ja arukase võrdlusala tulemustest. Kui siiani on Eestis peamiselt istutatud Soome tingimustes selekteeritud kloone, siis autor püüab välja selgitada, kas lisaks Soome kloonidele võiks meil edukalt kasvatada ka lähteliikide areaalide lõunapoolsemates piirkondades valitud ristandeid. Võrreldakse kloonide kasvukäiku ja uuritakse, kas juurdekasv sõltub kasvuperioodi pikkusest. Hüpoteesideks on, et 1) Eesti tingimustes on meist lõunapool selekteeritud hübriidhaavakloonide kasvuperiood pikem ja kasv kiirem kui põhjapool selekteeritud kloonidel ning 2) hübriidhaavad ületavad kasvukiiruselt kohalikku triploidset haaba ja arukaske. Lisaks uuritakse klooni mõju puude kasvule kolmes 12 ja 13 aasta vanuses hübriidhaavakultuuris. Töös esitatakse kuue 12- kuni 13-aastase kultuuri kasvuandmed ning analüüsitakse harvendusraiete vajadust neis kultuurides. Agali katsealal mõõdeti kahel järjestikul aastal (2010 ja 2011) puude kõrgused ning viimasel aastal ka tüvediameeter. Fenoloogilised vaatlused toimusid 2011. aasta kevadel ja sügisel, kus mõlemal aastaajal registreeriti kolm kasvuetappi. Kevadel toimusid vaatlused iga kahe ning sügisel iga kolme päeva tagant. Vanematesse hübriidhaavakultuuridesse rajatud püsiproovitükkidel vajalikud mõõtmised tegi autor 2010. aasta sügisel ja 2011. aasta suvel ja sügisel. Sügisel mõõdeti puude kõrgused ja diameetrid ning suvel elusvõra alguse kõrgus. Välitööde andmed kanti MS Exceli ja Statistica keskkonda, kus toimus nende edasine töötlemine ja analüüs. Agali katseala tulemused kinnitasid mõlemat hüpoteesi. Soome kloonid näitasid väga tagasihoidlikku kasvu võrreldes Läti, Rootsi ja Saksamaa omadega. Parima klooni puude keskmiseks kõrguseks mõõdeti peale kolmandat kasvuaastat 4,05 m, kõigi kloonide keskmine kõrgus oli 2,78 m ja kõige aeglasemalt kasvas triploidne haab (1,08 m). Fenoloogilised vaatlused näitasid, et kõige varem puhkevad kloonid lõpetavad kasvu tavaliselt teistest hiljem ja nendel kloonidel/liikidel, millel on pikem vegetatsiooniperiood, on ka aastane juurdekasv teistest suurem (R=0,79, p<0,05). Kui lugeda kasvuperioodiks ajavahemik pungade puhkemisest kuni poolte lehtede kolletumiseni, siis kloonide keskmine kasvuperiood oli 150 päeva, arukasel 141 ning triploidsel haaval 121 päeva. Lisaks kloonile sõltus puude kasv ka mullaomaduste varieeruvusest katseala piires. Vanemates hübriidhaavakultuurides mõjutas kloon samuti oluliselt puude kasvu. Kuuest mõõdetud kultuurist kõige suurema hektaritagavaraga oli Uniküla kultuur ja kõige väiksemaga Sikka, vastavalt 134 ja 98 m3/ha. Harvendusraiet võiks teha kolmes kultuuris, kuid neiski on raie vajadus veel väike. Autor loodab, et EMÜ metsakasvatuse osakonna kiirekasvuliste lehtpuude uurimise töörühm jätkab ka tulevikus magistritöös käsitletud kultuuride ja katseala uurimist.Kirje Hübriidhaava kloonide, triploidse haava ja arukase kasvukäik ja maapealne biomass Agali võrdluskatses(2015) Merdikes, Marten; Tullus, Hardi (juhendaja); Tullus, Arvo (juhendaja)Eesti majanduse üheks oluliseks osaks on metsa- ja puidutööstuse sektor, mille toorainenõudlust saaks osaliselt katta kiirekasvuliste lehtpuude istandike rajamise teel. Hübriidhaab on Eestis veel maaomanike seas küllaltki vähekasutatav, mille üheks põhjuseks on klonaalsete taimede kõrge hind, võrreldes teiste enamlevinud puuliikide istutusmaterjaliga, kuid sobivaid kasvukohti söötis põllumaade näol on küllaldaselt. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on leida Eestisse sobivaid, parimate kasvukiiruse ja biomassi omadustega kahjustuskindlaid hübriidhaava kloone ja seega suurendada hübriidhaava kasvatamisega seotud huvigruppide valikuvõimalusi. Uuring viidi läbi Agali võrdluskatsealal, kus kasvavad Soomes, Lätis, Saksamaal ja Rootsis selekteeritud hübriidhaavakloonid ja mis rajati aastal 2009. Käesolev töö põhineb peamiselt viimase 3 kasvuaasta andmetel ning 2013. aasta sügisel harvendusraie käigus kogutud maapealse biomassi mudelpuude analüüsil. Klooni mõju osutus statistiliselt oluliseks praktiliselt kõigile põhilistele kasvutunnustele, sh. kõrgusele, tüve diameetrile, biomassi produktsioonile ja puidutihedusele. Parima kasvuga klooni puude keskmine kõrgus on 6. kasvuaasta järel 11,2 meetrit, keskmine rinnasdiameeter 10,3 cm ja ühe puu keskmine biomass 8,1 kg, millele vastab puistu biomass 40,5 t/ha. Võrdluse eesmärgil kasvavad Agali katsealal ka arukask ja triploidne harilik haab. Mõnevõrra üllatuslikult osutus triploidne haab kõige aeglasema kasvuga katserühmaks. Arukask kasvas keskmiselt kiiremini kahest Soome päritolu kloonist ja triploidsest haavast. Rühmitades kloone päritolumaa järgi selgus, et teistest aeglasema kasvuga on Soome kloonid ülejäänud päritolumaade vahel olulisi erinevusi kasvu osas polnud. Kuue suurima biomassi produktsiooniga klooni seas olid ainult Läti ja Saksa hübriidhaavad. Kõrgus- ja jämeduskasvult olid väga heade näitajatega ka osad Rootsi kloonid. Ootuspäraselt selgus, et kiiremakasvuliste kloonide puidutihedus on väiksem kui aeglasekasvulistel. Fenoloogilised vaatlused Agali katsealal 6. kasvuaastal kinnitasid eelnevaid uuringuid, et hübriidhaava kasvukiirus sõltub oluliselt vegetatsiooniperioodi pikkusest. Kõike pikema kasvuperioodiga hübriidhaava kloon kasvas arukasest ca 40 ja triploidsest haavast ca 60 päeva kauem. Ligi pooltel katses olnud hübriidhaavakloonidel (iseäranis varapuhkevatel kloonidel) esines külmakahjustusi – pikilõhesid tüvekoores. Peaaegu kõikide kloonide seas leidus suure haavasiku kahjustusega puid. Kokkuvõttes võib öelda, et Agali katse kinnitas hübriidhaava suurt kasvukiirust Eesti tingimustes ning näitas, et seni meil kasutatud Soome kloonide asemel võiks kasvatada ka lõunapoolsemates piirkondades selekteeritud kloone.Kirje Hübriidhaavikute kasvukäik ja majandamine(2012) Andres, Olavi; Tullus, Arvo (juhendaja); Tullus, Hardi (juhendaja)Magistritöö käigus teostati kordusmõõtmised põllumajandusmaale rajatud hübriidhaavaistandike 51 püsikatsealal. Uuriti, kuidas saada hübriidhaavikutest maksimaalset puidu biomassi produktsiooni. Kordusmõõtmiste andmete põhjal analüüsiti hübriidhaavikute kasvukäiku erinevatel muldadel. Võrdluseks oli kasutada andmed samade püsikatsealade kohta 5- ja 7-aastaselt. Autor rajas Eesti esimese hübriidhaava harvendusraie katseala, et saada tulevikus andmeid hübriidhaavikute optimaalse tiheduse kohta. Hübriidhaava kahjustajate kirjeldamisel toetus autor põdra ja metskitse osas bakalaureusetöös esitatud andmetele. Mõõdetud 12-aastaste hübriidhaabade kõrgused ulatusid kuni 20,5 meetrini. Parima kultuuri keskmiseks kõrguseks oli 16,1 m. 12-aastaste puude rinnasdiameetrid ulatusid kuni 21 sentimeetrini. Dispersioonanalüüs kinnitas, et proovitükkide vahel on usaldatavad erinevused puude kõrgus- ja jämeduskasvus. Osadel proovitükkidel on kasv peale 7ndat aastat kiirenenud, osadel on kasv kulgenud alates 5ndast aastast ühtlase kiirusega. Proovitükkide vahel on toimunud ümberreastumisi kasvukiiruse osas. Kaheteistaasta vanuste hübriidhaavakultuuride keskmine puistu tagavara oli 57 m3/ha ja keskmine ühe puu maht 0,057 m3. Võib prognoosida, et paremate hübriidhaavakultuuride lõppraie tagavaraks on Eestis 300–350 tm/ha. Hübriidhaavikute harvendusraieküpsust analüüsides selgus, et enamiku hübriidhaavikute rinnaspindala on väiksem harvendamist lubavast alammäärast. Töö raames kogutud 12-aastaste hübriidhaavakultuuride kasvuandmete põhjal uuriti, kas sarnased mullaeelistused on püsima jäänud mis olid 5- ja 7-aastaselt. Kõige paremat kõrguskasvu näitasid normaalsetel mineraalmuldadel leetunud muldade rühma kuuluvatel muldadel kasvavad puud. Kõige parema kasvuga oli selle rühma muldadest nõrgalt leetunud mullal kasvav hübriidhaavakultuur. Leetunud muldadele järgnevad küllastunud ja küllastamata gleimullad ning leetjad mullad. Vahemikus 7 kuni 12 aastat näitasid kõige suuremat kõrguse juurdekasvu gleimuldadel kasvavad hübriidhaavad. Kõige kesisem oli kõrguskasv rähksetel muldadel. Anormaalsetel mineraalmuldadel näitasid kõige paremat kõrguskasvu deluviaal- ehk pealeuhtemuldadel kasvavad hübriidhaavikud. Veerežiimist lähtudes oli kõige parem kõrguskasv gleistumistunnustega muldadel. Lähtudes mulla liigi põhjal prognoositavast metsakasvukohatüübist võib väita, et kõige enam asub katsealasid muldadel, millest kujuneb jänesekapsa metsakasvukohatüüp. Kasvukohatüüpide alusel kõrguse ja diameetri juurdekasvusid võrreldes selgus, et kõige parem oli 7- ja 12-aastaselt kasvukiirus naadi ja jänesekapsa kasvukohatüübis. Huumushorisondi tüsedus mõjutas positiivselt kõiki kasvutunnuseid, välja arvatud diameetri juurdekasvu, mis sõltus oluliselt puistu tihedusest. Peamistest toiteelementidest mõjutas puude kasvu kõige enam mulla fosfor. Endise maakasutuse käigus väetatud põllumuldade lämmastikuvaru ja kasvu vahel otsene seos puudus. Mulla pH ja kasvu vaheline negatiivne seos on vanemates puistutes veidi nõrgem. Vähenenud on mulla ülakihi veemahutavuse ning suurenenud alumise (50–75cm) mullakihi veemahutavuse positiivne mõju puude kasvule. Kokkuvõtteks võib väita, et hübriidhaavaistandike rajamist endistele põllumajandusmaadele võib Eesti mulla- ja kliimatingimustes jätkuvalt soovitada.Kirje Noore vegetatiivselt uuenenud hübriidhaaviku biomassiproduktsioon(2012) Kraav, Jaan; Tullus, Arvo (juhendaja); Tullus, Hardi (juhendaja)Töö ülesandeks oli uurida juurevõsutekkelise hübriidhaaviku biomassi toodangut ühe- ja kaheaastases puistus. Eestis pole varem sellist uuringut hübriidhaava kohta tehtud. Lõputöö annab ülevaate hübriidhaava biomassi produktsioonist, lehtede biomassist, hübriidhaava kasvukiirusest ning erinevate toiteelementide ärakandest võimaliku koristusraie käigus. Uurimus viidi läbi Sikakurmu hübriidhaavikus, sealse elektriliinialusel alal. Rajati 10 prooviruutu mõõtmetega 2x2 m, kogu katseala ulatuses. Pärast esimest ja teist kasvuaastat loendati võrsete arv pinnaühikul, mõõdeti nende kõrgused ning juurekaela diameetrid. Nii esimese kui ka teise kasvuaasta järgselt võeti proovialalt 10 mudelpuud, mille põhjal koostati kõrguse ja diameetri kaudu ühe- ja kaheaastaste võrsete biomassi arvutamise mudel. Mudeli põhjal arvutati proovialal kasvavate võrsete biomass hektari kohta. Üheaastase puistu keskmiseks kõrguseks oli 140 cm, biomassiks saadi 2,19 t/ha ja arvutuslik lehtede kuivmass oli 0,32 t/ha. Üheaastases puistus loendati keskmiselt 111 000 võrset hektari kohta. Kui raiuda pärast esimest kasvuaastat, kantakse ära 22,24 kg/ha lämmastikku, 2,97 kg/ha fosforit ja 8,69 kg/ha kaaliumit Kaheaastase puistu keskmiseks kõrguseks saadi 250 cm, keskmiseks juurekaela diameetriks 15,2 mm, noorte puude tüvede ja okste biomassiks saadi keskmiselt 7,71 t/ha ning lehtede biomassiks 0,72 t/ha. Kaheaastases puistus loendati keskmisielt 62 250 võrset hektari kohta. Kui raiuda teise kasvuaasta järgselt, kantakse ära 46,5 kg/ha lämmastikku, 6,11 kg/ha fosforit ja 26 kg/ha kaaliumit. Tulemuste analüüs näitas, et vegetatiivselt uuenenud hübriidhaavapuistu on esimese kahe aasta jooksul kasvanud sarnaselt väetamata pajupuistutega, kinnitades seega hübriidhaava sobilikkust intensiivmeetodil (lühikese raieringiga) energiapuidu tootmiseks Eesti tingimustes.Kirje Noorte kaasikute kasvukäik endisel põllumajandusmaal(2013) Lutter, Reimo; Tullus, Hardi (juhendaja); Tullus, Arvo (juhendaja)Eesti-Rootsi koostööprojekti (Eastern and Southern Sweden Baltic Sea Co-operation) raames rajati Eestis aastatel 1999–2000 endistele põllumajandusmaadele istutatud ja looduslikult uuenenud lehtpuupuistute kasvatamise ja hooldamise näidisalad, kus uuritavaks puuliigiks on arukask (Betula pendula Roth). Näidisaladest on kujunenud väärtuslikud metsakasvatuslikud püsikatsealad, mis võimaldavad uurida põllumajandusmaade metsastamise ökoloogilisi ja ökonoomilisi aspekte. Uuritavad lehtpuupuistud kuuluvad metsandusalaste katsealade andmebaasidesse NOLTFOX ja ForMIS. Magistritöö eesmärgiks on analüüsida noorte kaasikute kasvukäiku, biomassi produktsiooni, taim-muld seoseid, muutusi mulla toitainetesisalduses ja lehetunnuseid. Saadud tulemusi võrreldakse kirjanduse andmetega Eesti ja Põhjamaade noorte põllumaa arukaasikute ning teiste kiirekasvuliste lehtpuude kohta. Analüüsitakse kaasikute hooldusraiete vajadust ja esitatakse metsakasvatuslikud soovitused maaomanikele. Magistritöö käigus toimusid kordusmõõtmised 22 püsiproovitükil, kus mõõdeti nummerdatud puude rinnasdiameetrid, kõrgused, elusvõra algused ning tehti poolsfäärifotod lehepinnaindeksi hindamiseks. Igalt proovitükilt võeti mulla- ja leheproovid toitainete sisalduse määramiseks. Takseerandmete põhjal arvutati puistute tagavarad ja maapealsed biomassid. Arukasekultuurid ületasid 14 aasta vanuselt 16–20-aastaseid looduslikult uuenenud kaasikuid kõrguse (vastavalt 13,0±0,1 ja 10,9±0,2 m) ja rinnasdiameetri (9,8±0,1 ja 7,7±0,1 cm) poolest. Arukasekultuuride maapealne biomass oli 54,8±1,3 t ha-1 ja looduslikult uuenenud kaasikutel 56,6±1,6 t ha-1, mis jääb alla samas vanuses halli lepa ja hübriidhaavakultuuridele. Arukasekultuuride keskmine jooksva aasta biomassi juurdekasv 14. kasvuaastal oli 8,8±0,4 t ha-1 a-1, mis on sarnane näitaja samas vanuses halli lepa ja hübriidhaavakultuuridega. Kaasikutes on ca 10-aastase perioodi jooksul mulla A-horisondi toitainetesisaldused (NPK) suurenenud, arukasekultuurides 7–51% ja looduslikult uuenenud kaasikutes 0,1–103%. Magistritöö tulemuste põhjal võib väita, et kasutusest välja jäänud põllumajandusmaade metsastamine arukasega on soovitatav maakasutusviis. Arukask on ökoloogiliselt ja majanduslikult sobiv puuliik moodustama põllumajandusmaal esimest metsapõlve ning puistute intensiivne biomassi produktsioon ilmneb juba noores eas. Tulevikus tuleb jätkata vaatluse all olevate näidisalade uurimist ja andmete kogumist kogu raieringi jooksul.Kirje Puudevaheline konkurents endistele põllumajandusmaadele rajatud hübriidhaavikutes ja arukaasikutes(Eesti Maaülikool, 2018) Täll, Kristjan; Tullus, Hardi (juhendaja); Tullus, Arvo (juhendaja); Lutter, Reimo (juhendaja); Metsakasvatuse ja metsaökoloogiaMaailmas aina suurenev puitmaterjali nõudlus viib niigi pindalalt vähenevate looduslike metsade raiekoormuse suurenemiseni. Alternatiiviks on toota puitu istandikes lühikese raieringiga metsanduse põhimõttel, mis on Põhja-Euroopas küllaltki uus ja vähe uuritud metsamajanduslik võte. Efektiivsema kasvuressursside kasutuse ja suurima tootlikkuse saavutamiseks tuleks istandiku majandamisel arvesse võtta puudevahelist konkurentsi, mis on üks peamisi puistu kasvu ja struktuuri mõjutavaid tegureid. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli võrrelda kahe laialdaselt kasutatava konkurentsiindeksi (Hegyi ja BAL-indeks) ja kahe erineva naaberpuude otsinguraadiuse (3 m ja 5 m) sobivust konkurentsi kirjeldamiseks endistele põllumajandusmaadele rajatud hübriidhaava- ja arukaseistandikes kahel järjestikusel kasvuperioodil (12–15 a ja 15–18 a vanuses). Töö käigus koguti 5 hübriidhaava ja 11 arukase püsiproovitükilt puude kasvu ja paigutuse andmed. Arvutati osakorrelatsioonid konkurentsiindeksite ja puu ristlõikepindala juurdekasvu vahel, elimineerides puu algsuuruse mõju. Tulemustest selgus, et arukaseistandikes avaldab konkurents puude juurdekasvule keskmise tugevusega negatiivset mõju ja hübriidhaavaistandikes nõrka kuni keskmist negatiivset mõju. Vanusega konkurentsi mõju väheneb, aga puu algsuuruse mõju jääb keskmiselt samaks. Leidis kinnitust, et suurem konkureerivate naaberpuude määratlemise raadius tagab tugevama seose konkurentsiindeksi ja juurdekasvu vahel. Lisaks selgus, et BAL-indeks on vanemates puistutes mõnevõrra sobilikum konkurentsi kirjeldamiseks kui Hegyi indeks. Bakalaureusetöö tulemused on kooskõlasteiste Eestis ja ka välismaal tehtud puudevahelise konkurentsi uuringutega, kuid endistele põllumajandusmaadele rajatud hübriidhaava- ja arukaseistandikes pole sarnaseid uuringuid teadaolevalt varem tehtud. Kokkuvõttes võib soovitada Hegyi ja BAL-indeksi ning 5-meetrise naaberpuude otsinguraadiuse kasutamist arukase- ja hübriidhaavaistandikes konkurentsi ja puude juurdekasvu seoste analüüsimisel.Kirje Uuenduse kasvukiirus rohkete säilikpuudega männikutes(Eesti Maaülikool, 2025) Weinrauch, Sandor; Tullus, Hardi (juhendaja); Lutter, Reimo (juhendaja); Tullus, Arvo (juhendaja); Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetoolPõhjamaade metsanduses on üheks kaasaegse metsanduse probleemiks üleminek lageraiepõhiselt metsanduselt püsimetsakasvatusele. Eesti metsanduse senised ajaloolised kogemused ei ole andnud meile edulugusid lageraie alternatiividega katsetamisel. Kehtivad metsanduslikud regulatsiooniaktid ei luba lageraie alternatiivide rakendamisel raiuda ühevanuselist vanametsa piisavalt hõredaks, et tagada metsauuenduse kiire ja elujõuline kasv. Samas lubab seadusandlus uuendusraie ametlikul rakendamisel jätta kasvama piiramatul arvul säilikpuid. Bakalaureusetöös analüüsitakse rohkearvuliselt jäetud säilikpuude mõju noorte puude kasvukiirusele esimestel istutusjärgsetel aastatel männikutes. Eesmärgiks on selgitada, kui palju säilikpuid võib jätta kasvama, et metsauuenduse kasv ei oleks märkimisväärselt pärsitud. Välitööd toimusid Eesti Maaülikooli metsakasvatuse töörühma püsimetsakasvatusele ülemineku kaardistatud puudega katsealade männikutes. Neljas puistus, kokku kaheteistkümnel ringproovitükil, mõõdeti istutatud puude kõrguskasvud ja nummerdati puud tuleviku uuringuteks. Bakalaureusetöö tulemused näitavad, et jättes uuendusraiel vanametsa puid männikus alles täiuse vahemikus 20–30%, kasvavad uued puud esimestel kasvuaastatel lageraiejärgse metsakultuuriga võrreldes sama kasvukiirusega. Kui vanametsa alles jääv täius ulatub 40 protsendini, võib uute puude kasv olla pidurdatud. Töös vaadeldud katsealadel on soovitav uuenduse kasvukäigu jätkuv seire ning võrdlus tavapraktika lageraiejärgse metsakultuuri kasvukäiguga. Võib prognoosida, et uuenduspuude suuremaks kasvamisel suureneb ka vanade ja noorte puude omavaheline juurkonkurents. Töö tulemused ja mõõdetud katsealad omavad praktilist väärtust näidisaladena loodushuviliste, erametsaomanike ja riigimetsamajandajate koolitamisel.