Sirvi Autor "Tullus, Arvo" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Puittaimede kasutusvõimalused energiakultuurina Eestis(Eesti Maaülikool, 2007) Tullus, Hardi (koostaja); Tullus, Hardi; Koppel, Andres; Uri, Veiko; Tullus, Arvo; Pärn, LinnarVastavalt Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Eesti Maaülikooli vahel sõlmitud töövõtulepingule uuring peab: 1) Andma võrdleva ülevaate Eestis viljelemiseks sobivatest ning soovituslikest energiakultuuride liikidest ja sortidest (sh geneetiliselt muundatud) vastavalt kasutuseesmärgile; 2) Analüüsima energiakulutuuride viljelemiseks vajaminevat tehnikat ja agrotehnoloogia olemasolu kohta ning täiendavast vajadusest või olemasoleva kohendamisvajadusest potentsiaalset tootmismahtu silmas pidades; 3) Analüüsima ja kirjeldama eri energiakultuuride viljelemise mõju mulla viljakusomadustele; 4) Andma hinnangu eri energiakultuuride sobivuse ja kasvatamise võimaluste kohta piirkonniti tulenevalt EL ühise põllumajanduspoliitika jõustuvatest ristvastavusnõuetest; 5) Analüüsima energiakultuuride kasvatamist piiravaid ja soodustavaid tegureid (sh keskkonnakaitselisi nõudeid); 6) Analüüsima oodatavaid keskkonnamõjusid; 7) Andma soovitused energiakultuuride laialdasema viljelemise korraldamiseks Eestis. Viiakse läbi varemkogutud erinevate puuliikide erinevate biomassifraktsioonide kalorsuse uuringud. Tulemuseks peab olema analüüs, mis annab ülevaate, milliseid kultuure konkreetsetes oludes on võimalik ja otstarbekas viljelda, milliseid keskkonnakaitselisi ja agrotehnoloogilisi nõudeid (sh ristvastavusnõudeid) tuleb viljelemisel arvestada, toob välja energiakultuuride kasvatamist piiravad ja soodustavad tegurid ning esitab vajadusel ettepanekud ametliku korralduse (õigusaktid, fiskaalinstrumendid jms) muutmiseks, et soodustada energiakultuuride viljelemist soovitataval määral.Kirje Tree growth and the factors affecting it in young hybrid aspen plantations(Eesti Maaülikool, 2010) Tullus, Arvo; Tullus, Hardi (advisor); Vares, Aivo (advisor); Rytter, Lars (opponent)Lühikese raieringiga metsandus (SRF) on uudne metsakasvatuslik meetod hemiboreaalsesse metsavööndisse kuuluvas Eestis. Eesti kliimas SRF jaoks sobilik puuliik peab olema noores eas kiirekasvuline ning samas külmakindel. Teiste maade kogemuse põhjal on meie regioonis üheks kõige kiiremakasvuliseks lehtpuuks hübriidhaab – hariliku haava (Populus tremula L.) ja Ameerika haava (P. tremuloides Michx.) kunstlikul teel saadud ristand, mis ületab heteroosi tõttu kasvukiiruse ning biomassiproduktsiooni poolest tunduvalt oma lähteliike. Hübriidhaavaistandike kasvatamise peamiseks eesmärgiks on toota 25-aastase raieringiga paberipuitu (jämedamatest tüvedest haavapalki). Eestis on alates 1999. aastast rajatud endistele põllumajandusmaadele üle 700 ha hübriidhaavaistandikke, hübriidhaaba on katseliselt istutatud ka ammendatud põlevkivikarjääri metsastamiseks. Arvestades eeltoodut, püstitati käesoleva doktoritöö eesmärgid: 1) hinnata puude kasvu ja produktsiooni noortes hübriidhaavaistandikes; 2) uurida endiste põllumuldade keemiliste ja füüsikaliste omaduste mõju hübriidhaabade kasvukiirusele ja toitainete omastamisele; 3) määrata maapealse lehtedeta biomassi produktsioon, allokatsioon, peamiste toitainete sisaldus ja kalorsus noortes hübriidhaavakultuurides; 4) uurida hübriidhaava sobivust ammendatud põlevkivikarjääride metsastamiseks; 5) täiendada olemasolevaid teadmisi taim-muld suhetest SRF istandikes ja anda praktilisi soovitusi kasvukoha valikuks hübriidhaavaistandike rajamiseks. Püstitatud küsimustele vastuste leidmiseks rajati 58 püsiproovitükist (á 0,1 ha) koosnev katsealade võrgustik 26 hübriidhaavakultuuris. Katsealadel mõõdeti puude takseertunnused, määrati puulehtede peamiste toitainete sisaldused, võeti mudelpuud biomassi produktsiooni ja omaduste analüüsimiseks ning teostati põhjalik mulla füüsikaliste ja keemiliste omaduste analüüs. Saadud tulemuste põhjal võib järeldada, et hübriidhaab on Eesti kliima- ja mullatingimustes noores eas kiirekasvuline ja suure produktsioonivõimega lehtpuu. Kümneaastases hübriidhaavaistandikus võib puude keskmine kõrgus ulatuda 13 m-ni ja tagavara olla kuni 87 tm ha–1. Endistel põllumajandusmaadel on puude kasv noores eas seotud eelkõige mulla hüdrofüüsikaliste omadustega, eelnevalt väetatud muldade toitainevarud on olnud enamasti piisavad. Hübriidhaavale sobilikud mullad on ülaosas kergema lõimisega parasniisked või gleistunud leetunud, näivleetunud ja leetjad mullad. Mulla eripinna ja lasuvustiheduse põhjal kaudselt määratavat taimede poolt omastatava vee varu mullas võib pidada heaks indikaatoriks kasvukoha valikul, seejuures on olulised ka alumiste mullakihtide omadused. Kiireks kasvuks piisav omastatava vee varu 75 cm mullakihis on üle 150 mm. Hübriidhaabade biomassi allokatsioon, kuivaineühiku toitainesisaldus ja kütteväärtus on sarnased teiste kiirekasvuliste lehtpuude vastavate näitajatega. Energiapuidu tootmisel peaks tüve sihtdiameeter olema vähemalt 4 cm, mis tagab suurema puidu osakaalu biomassis. Hübriidhaab suudab kasvada karjääripuistangu ekstreemsetes tingimustes, kuid seal ei avaldu noores eas tema suur kasvupotentsiaal, puud kasvavad kiiremini taastatud huumuskattega karjäärialal.