Sirvi Autor "Tsibernaja, Oksana" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Põlevkivituha ning põlevkivi- ja puutuha segu mõju arukase (Betula pendula Roth) biomassi formeerumisele ammendatud freesturbaväljal(Eesti Maaülikool, 2017) Tsibernaja, Oksana; Ots, Kadri (juhendaja); Tilk, Mari (juhendaja); Metsakasvatuse osakondEestis on põlevkivi põhiline energiaallikas elektri tootmisel, kuid põlevkivi põletamisel tekib miljoneid tonne tuhka, mis siiani pole märkimisväärset kasutust leidnud ja ladustatakse tuhaväljadele. Põlevkivituhk sisaldab taimedele vajalikke toitaineid, mida saab edukalt taaskasutada põllumajanduses ja metsanduses. Antud töö eesmärgiks oli selgitada põlevkivituha ning põlevkivi- ja puutuha segu kasutusvõimalusi väetisena ammendatud freesturbaaladel. Katseala asub Puhatu ammendatud freesturbaväljal ja istutusmaterjaliks valiti arukase (Betula pendula Roth) 1-aastased potitaimed. Katsealal mõõdeti puude kasvuparameetrid, tehti turba- ja tuhaanalüüsid ning saadud tulemusi võrreldi kontrollala näitajatega. Kontrollalaga võrreldes olid kõik mõõdetud parameetrid väetatud aladel suuremad. Väetamise tagajärjel muutus mulla reaktsioon neutraalsema suunas. Samuti on väetatud aladel fosfori ja kaaliumi sisaldus turbas oluliselt suurem. Põlevkivituha ning puu- ja põlevkivituha seguga väetamine mõjub jääksoos positiivselt puude assimilatsiooniorganite kasvule ja pindalale. Ilmnes, et kõige intensiivsem on kaskede biomassi formeerumine segutuhaga töödeldud aladel. Katse tulemused näitavad, et põlevkivi- ja puutuha segu kasutamine väetisena ammendatud freesturbaaladel on perspektiivne. Antud teema on aktuaalne, sest Eesti Keskkonnastrateegia 2030 üks prioriteete on soodustada tootmisjääkide taaskasutamist ja jäätmetega saastatud alade vähendamist.Kirje Uikala prügila metaanilagunduskatte uuring(Eesti Maaülikool, 2019) Tsibernaja, Oksana; Kuusemets, Valdo (juhendaja); Kriipsalu, Mait (juhendaja); Linna- ja tööstusmaastike korraldusPrügila on suur bioreaktor, mille sees tekib prügilagaas orgaanilise materjali anaeroobse lagunemise tõttu. Vastavalt Euroopa õigusaktidele tuleks prügilagaasi heitkoguseid hoida võimalikult madalana. Prügilagaasi saab kasutada energia tootmiseks, kuid kui kogumine on majanduslikult ebaefektiivne, siis alternatiivina oleks atraktiivne võimalus katta prügila bioaktiivse kihiga, et lagundada metaan prügila kattekihi sees. Toimivas Uikala prügilas on palju jäätmete mehaanilisel-bioloogilisel töötlemisel (MBT) järel jäänud peenfraktsiooni, mida saaks prügila katmiseks ära kasutada. Uikalas, kus on küll olemas gaasi kogumise süsteem, leiti, et bioaktiivse kattekihi abiga võiks ära lagundada kinni püüdmata jäänud gaasi. Et kontrollida, kas sellist kattekihti saab ehitada mehaanilise bioloogilise töötluse MBT peenfraktsioonist, konstrueeriti kaks eksperimentaalset ala (täidetud 0–20 mm ja 0– 40 mm MBT fraktsiooniga). Magistritöö esitab eksperimentaalsete alade disaini, ehitus- ja ehitusprotsessi materjalide kirjelduse ning tulemused. Mõlemasse katsealasse paigaldati mõõtesüsteemid: kaheksal sügavusel asuvad gaasitorud ja kolm püsivat mõõtmispunkti kattekihi pinnal. Uuringud on planeeritud kaheks aastaks, kus gaasiproove võetakse iga kuu. Töö eesmärgiks on uurida, kumb MBT fraktsiooni, 0–20 või 0–40 mm, toimib paremini metaani lagundamiseks. Tulemuste põhjal saab järeldada, et metaanilagundav kate töötab. Metaan laguneb kattekihi sees ja lekkimist atmosfääri ei toimu. 0-20 mm fraktsiooniga MBT katsealal töötab metaanilagunduskate pisut efektiivsemalt kui katsealal 0-40 mm.