Sirvi Autor "Trik, Birgit" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Erateede kasutamisega seotud maakonfliktid Eestis 2015 - 2017(Eesti Maaülikool, 2019) Trik, Birgit; Jürgenson, Evelin (juhendaja)Rahvastiku pidev kasv, kliimamuutused, keskkonnaseisundi halvenemine ning majanduslik globaliseerumine avaldavad maailmale aina suuremat survet. Järjest rohkem suureneb konkurents maa- ja loodusressurside kasutusele. Selline olukord aga soodustab maakonfliktide tekkimist. Maailmas on erinevaid maakonflikte. Eestis tekkisid erateedega seotud maakasutuskonfliktid peale maareformi läbiviimist, kui paljud avalikult kasutatavad teed muutusid erateedeks. Bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada, kas erateedega seotud kohtulahendid on sarnased varasemalt uuritud kohtulahenditega. Varasemalt on erateega seotud kohtu-lahendeid uurinud Krista Rebane 2013. aastal Eesti Maaülikoolis koostatud magistritöös „Erateede kasutamisega seotud maakonfliktid Eestis“ ja Karoliina Anier 2015. aastal Eesti Maaülikoolis koostatud bakalaureusetöös „Erateede kasutamisega seotud maakonfliktid Eestis 2010-2014.“ Käesolevas bakalaureusetöös kasutatakse kohtulahendite analüüsimisel Krista Rebase magistritöös välja töötatud metoodikat. Uuringuks kasutati Riigi Teataja andmebaasist jõustunuid kohtulahendeid, mille otsuse vastuvõtmise kuupäev jäi ajavahemikku 01.01.2015 – 31.12.2017. Antud perioodi kohta uuriti 41 kohtulahendit. Töö tulemusena selgus, et kohtusse pöördumise põhjused on jäänud enamasti samaks (maareform, halb planeering), kuid muutunud on põhjuste osatähtsus. Kui varasemal perioodil olid enamasti konfliktid kaasenud maareformi elluviimisega, siis perioodil 2015-2017 oli enim maakonflikte tingitud halvasti läbi viidud detailplaneeringutest. Samuti on kasvanud ringkonnakohtu lahendite arv viimase 7 aasta jooksul enam kui kaks korda. Sellest järeldatakse, et inimesed on esitanud rohkem kaebuseid maakohtute määruste peale. Antud teemat saab edasi uurida ka tulevikus. Maareform on lõpule jõudmas ning suurenema on hakanud detailplaneeringutest tingitud probleemid. Lisaks viiakse Eestis läbi erinevaid maakorralduslikke toiminguid ning toimuvad seaduse muudatused. Seega oleks tulevikus hea antud teemal uurimust korrata ning vaadata, kuidas erateedega seotud maakasutuskonfliktid on aja jooksul muutunud.Kirje Kinnisvara- ja maakorralduse põhipädevuste kaardistamine(Eesti Maaülikool, 2024) Trik, Birgit; Jürgenson, Evelin (juhendaja)Tänases dünaamilises ja pidevalt muutuvas maailmas on kvalifitseeritud ja haritud spetsialistide järele suurem vajadus kui kunagi varem. Kvaliteetse hariduse olemasolu ning selle pidev täiustamine on äärmiselt oluline, et tagada spetsialistide pädevus ja suutlikkus vastata muutliku tööturu nõudmistele. Magistritöö eesmärk on kaardistada kinnisvara- ja maakorralduse tuumkomponendid ja pädevused. Teema on aktuaalne, kuna ühiskonna muutuste ja tehnoloogia arenguga kaasneb vajadus kaasajastada õppekava ja õppeainete sisu. Teoreetilises osas käsitletakse, mis on teadmiste kogum, tuumkomponendid ja pädevused, tuuakse välja uuringud teadmiste kogumi ja kompetentside kohta ning analüüsitakse teiste autorite töid ülikooli õppekavade arendamisest ja põhipädevustest. Praktilises osas viiakse läbi küsitlus ja analüüsitakse saadud tulemusi. Teadmiste kogum (body of knowledge) on laiem mõiste, mis sisaldab valdkonna kõiki teadmisi, põhimõtteid, meetodeid ja tavasid. Kompetentse, mida spetsialistid peavad teadma, on erinevaid. Kohustuslikud kompetentsid (mandatory competencies) on isiklikud, inimestevahelised oskused, mis on põhioskused, et soovitud töö- ja koolikeskkonnas hakkama saada. Olulised on ka põhipädevused (core competencies), mis on konkreetse eriala omandanud spetsialisti põhilised oskused, teadmised ja hoiakud. Küsitlusest selgus, et üldoskustest on kõige olulisemad täpsus ja korrektsus, suhtlemisoskus ning probleemide lahendamise oskus. Põhipädevustest hinnati kinnisvara- ja maakasutuse spetsialisti puhul väga olulisteks õigusalaseid teadmisi eelkõige kinnisvara valdkonda ning maakasutust, maakorraldust ja maakatastrit reguleerivat seadusandlust . Autor jõudis järeldusele, et on tarvis koostada kinnisvara- ja maakorralduse teadmiste kogum, kus pädevused jaotatakse kolmele saavutustasemele, sest see võimaldab süsteemselt kaardistada vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning tagab, et spetsialistid saavutavad järk-järgult kõik vajalikud kompetentsid.Kirje Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteemi loomise jaoks tausta ja tervikpildi koondülevaate koostamine : lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2025) Jürgenson, Evelin; Metsoja, Kärt; Trik, Birgit; Põdra, KätlinProjekti käigus viis uuringu läbi Eesti Maaülikooli uurimisrühm, koostöös projekti tellijapoolse juhtgrupi ning mitmete riigiasutuste töötajatega. Lõpparuanne käsitleb kestliku arengu põhimõtteid, mis on määratletud rahvusvaheliste konventsioonide ja ÜRO 2030. aasta tegevuskava alusel. Kestlik areng hõlmab majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast tasakaalu, rõhutades maa ja mulla tähtsust toidutootmises, elurikkuse säilitamises ja kliimamuutuste leevendamises. Maapoliitika, maa- ja mullakasutuse juhtimine on kesksed teemad, mis hõlmavad maa ja mulla kui ressursside kasutamist erinevate tegevuste jaoks, nagu põllumajandus, metsandus, elamuehitus ja tööstus. Projekti aruanne toob välja vajaduse integreeritud ja koordineeritud maapoliitika järele, mis ühendaks erinevad sektorid ja tagaks kestliku maakasutuse. Aruandes analüüsitakse maakasutuse konfliktide ja kooskasutuse võimalusi, tuues esile erinevate huvigruppide vastandlikud huvid ja vajadused. Näiteks põllumajandusmaa ja elamuehituse vahelised konfliktid ning võimalused elurikkuse suurendamiseks põllumajandusmaadel. Aruandes tuuakse esile mitmeid probleeme, nagu puudulik seire maakasutuse muutuste osas, ebaselged mõisted ja määratlemiskriteeriumid ning vajadus mitmekihilise integratsioonivõimelise andmestruktuuri järele. Lahendusettepanekud hõlmavad süsteemse seire- ja hindamisraamistiku loomist, selgete määramiskriteeriumide ja metoodikate väljatöötamist ning kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamist.Kirje Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteemi loomise jaoks tausta ja tervikpildi koondülevaate koostamine. Lõpparuande Lisa 1. Koondülevaate loomise raames koostatud andmekorje tabel(Eesti Maaülikool, 2025) Jürgenson, Evelin; Metsoja, Kärt; Trik, Birgit; Põdra, KätlinTabel on osa maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteemi loomise jaoks tausta ja tervikpildi koondülevaatest. Tabelis on nimekiri dokumentidest (seadused, määrused, strateegiad ja arengukavad), millel on mõju mulla- ja maakasutusele, sh maahõivele. Lisatud on info dokumentide valdkonna, vastutaja, tüübi, reguleerimistaseme ja õigusliku siduvuse kohta; dokumentide pealkirjad, lühikokkuvõtted, autor(id)/väljaandjad, aasta, veebiaadress. Lisaks on andmete sisestajad välja toonud võimalikud koostoimelised teemad, konkureerivad teemad, seotus mulla- ja maakasutusega, ja ruumilise määratluse olemasolu. Andmekorjes osalesid lisaks töö autoritele ja projekti juhtrühma liikmetele Keskkonnaagentuuri, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Eesti Geoloogiateenistuse, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Maa- ja Ruumiameti, Eesti Teadusagentuuri ja Maaelu Teadmuskeskuse ametnikud ja töötajad.