Sirvi Autor "Tomson, Pille (koostaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Hara neeme ja Ristinina vahelise rannikuala ruumilise arengu kava : rannikuala integreeritud korralduskava Läänemaa testalale(2018) Kull, Anne (koostaja); Palginõmm, Valdeko (koostaja); Semm, Maaria (koostaja); Tomson, Pille (koostaja)Käesolev dokument „Hara neeme ja Ristinina vahelise rannikuala ruumilise arengu kava“ on osa EL Interreg Kesk-Läänemere alamprogrammist rahastatud projektist SustainBaltic: Rannikuala integreeritud korralduskava toetamaks rannikualade ja mere sotsiaal-ökoloogilisi võrgustikke Läänemere regioonis (ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Humanecological Networks in the Baltic Region. SustainBaltic). Projekt keskendus rannikuala ja sellega piirneva merekeskkonna hea seisundi saavutamise ja säilitamise meetmetele. Projekti SustainBaltic raames koostati neli rannikualade integreeritud ruumilise arengu plaani, kaks neist Soomes ja kaks Eestis. Eestis käsitletud alad asuvad Eesti läänerannikul ja Lääne- Virumaal. Käesoleva kavaga on hõlmatud ala, mis jääb Läänemaal valdavalt Lääne-Nigula valda ja osaliselt Harjumaal Lääne-Harju valla edelaosasse ulatudes Hara neemest Ristininani (edaspidi testala). Käsitletava ala suurus on 218 km2. Ala sees on eristatud mereala: rannajoonest 300 m kuni 3 km kauguseni mere suunas ja rannaala: 300 m rannajoonest mere suunas ja 3 km maismaa suunas. Rannikuala ruumilise arengu kava sisaldab ettepanekuid rannaala kasutamiseks tulevikus ning selle üheks osaks on tsoneering. Kavas püstitatakse peamised lahendamist vajavad küsimused, tutvustatakse rannikuala tsoneerimise eesmärki ja põhimõtted, kirjeldatakse määratletud tsoone ja tehakse ettepanekud tsoonide kasutamise osas. Käesolev kava on soovitusliku iseloomuga dokument, seda saab rakendada kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel või teistes kohaliku tasandi arengudokumentides (arengukavad, projektid) aga ka üleriigilisel mereala planeeringu koostamisel. Rannaala tsoneerimisel on võetud arvesse testala eripärasid, kuid kasutatud metoodika on laiemalt rakendatav ka ülejäänud Eesti rannaaladel. Kava koostati perioodil juuni 2017 kuni oktoober 2018 (Lisa 1). Lahenduse väljatöötamisele kaasati huvigruppe, keda kava ühel või teisel moel mõjutada võib (riigiasutused, kohalikud omavalitsused, ametkonnad, ettevõtjad, kohalikud elanikud, puhkajad jt). Kava koostamisel arvestati 25. mail 2017. aastal Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatud üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu ehk Eesti mereala planeeringu koostamisega. Kava väljatöötamiseks ja koostamiseks moodustati töögrupp. Töögrupis osalesid Anne Kull, Siiri Külm, Valdeko Palginõmm, Maaria Semm, Kalev Sepp ja Pille Tomson. Koostatud materjalidega on võimalik tutvuda Eesti Maaülikooli kodulehel.Kirje Karula ja Soomaa rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering : lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2016) Semm, Maaria (koostaja); Sepp, Kalev (koostaja); Tomson, Pille (koostaja); Sepp, Eva-Lena (koostaja)Sissejuhatus Karula ja Soomaa rahvusparkide maakatte andmebaasi koostamist ning ajaloolise maakasutuse analüüsi teostamist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 9089). Töö on koostatud Keskkonnaametiga kooskõlastatud lähteülesande alusel (Lisa 1). Vastavalt lähteülesandele oli töö eesmärgiks koostada Karula ja Soomaa rahvusparkide maastike tsoneering ajaloolise maakasutuse/maakatte püsivuse ja muutuste alusel ning koostada soovitused määratletud tsoonide edaspidiseks korralduseks ja kaitseks. Tuleb rõhutada, et antud töös toodud tsoneering ja soovitused lähtuvad üksnes kaardianalüüsi tulemustest. Seetõttu tuleb nende rakendamisel jälgida ka ala kaitsekorda, teisi kaitseväärtusi ning kaitsekorralduskavas planeeritut. Maakatte muutuste andmebaasi koostamiseks kasutati maastikuanalüüsis levinud meetodit võrrelda eri ajastute maakatte kaardikihte, et teha kindlaks maakatte muutused. Uurimisala hõlmas Karula ja Soomaa rahvusparkide ja rahvusparkide piiridesse jäävat ala koos puhveralaga 500 meetri ulatuses. Maakatte püsivust ja muutusi analüüsiti ainult kaitsealade piirides, maastike tsoneering hõlmab aga kaitsealade piiridesse jäävat ala koos puhveralaga. Projekti metoodikat ja tulemusi tutvustati mitmetel üritustel: Karula rahvuspargi koostöökogu koosolekul 23.11.2015 (Lisa 2), Sooülikooli aastaseminaril 30.09.2016 (Lisa 3) ja Karula ajaloolise maakasutuse seminaril 14.10.2016 (Lisa 4). Täiendavaid koosolekuid Keskkonnaametiga ei peetud vajalikuks korraldada, sest koosolekutel ja seminaridel viibinud Keskkonnaameti esindajad said hea ülevaate käimasoleva töö metoodikast, etappidest ja tulemustest ning ühtlasi võimaluse osaleda tööd edasiviivates aruteludes. Seminaride käigus esilekerkinud küsimused ja tehtud ettepanekud võeti arvesse lõpparuandes. Kogutud lähtematerjalide, teostatud välitööde ja arutelude baasil koostati käesolev aruanne ning Karula ja Soomaa maakasutuse tsoneeringu kaart digitaalkujul (MapInfo kihid). Töö koostasid Maaria Semm, prof. Kalev Sepp, Pille Tomson ja Eva-Lena Sepp Eesti Maaülikoolist.Kirje Spatial development plan for the coastal area between Hara peninsula and Ristinina : ICZM plan for the Läänemaa case area(2017) Kull, Anne (koostaja); Palginõmm, Valdeko (koostaja); Semm, Maaria (koostaja); Tomson, Pille (koostaja)Project partners: LP - University of Turku, Estonian University of Life Sciences, Finnish Environment Institute, Tallinn University, Regional Council of Satakunta.