Sirvi Autor "Tishler, Martin" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Männiku uuendamine turberaiega Järvselja näidis-katsealal(2014) Tishler, Martin; Tullus, Hardi (juhendaja)Enamus Eesti metsadest uuendatakse lageraiega, turberaiete osakaal uuendusraietest oli metsateatiste väljastamise alusel 2011. aastal 9%. Seoses majandamispiirangutega metsade suure osakaalu ja metsanduskaugete inimeste negatiivse suhtumisega lageraiesse on hea lahendus suurendada turberaie osa. Turberaiete kasutamisel on mitmeid väheuuritud probleeme: noorte puude valgus- ja juurkonkurents vana metsa puudega; loodusliku uuenduse vähene elujõud ja ebapiisav arvukus; võrreldes lageraiega kallim puidu ülestöötamine jms. Turberaietega seotud probleemide uurimiseks rajati 2012. aastal Järvselja ÕKMK-s männiku uuendamise näidis-katseala. Magistritöö eesmärgiks on leida turberaiete läbiviimiseks senisest efektiivsemaid võtteid, mis aitaks kaasa nende suuremale rakendamisele kaitstavates metsades, maanteede ääres ning ka erametsanduses. Töös võrreldakse kolme turberaieviisi (aegjärkne-, veer- ja häilraie) ja nelja uuendusviisi (paljasjuursed istutatud taimed; istutatud potitaimed; külvatud seemned ja looduslikult tekkiv uuendus). Uuritakse ka maapinna mineraliseerimise, vana metsa puude ning uuenduse väetamise mõju. Esitatakse ülevaade teistest Järvselja turberaiete näidis-katsealaga seotud uuringutest. Magistritöö käigus mõõdeti 2014. aasta kevadel Järvselja turberaiete näidis-katsealal taimede kõrgus ja eelmise aasta juurdekasv. 2013. aasta kevadel väetati 507 proovilappi (istutatud puude ja külvi teel tekkinud uuenduse lapid) NPK väetisega ning võeti sama aasta sügisel 74 mulla- ja okkaproovi väetamise mõju selgitamiseks. Töö tulemustest selgus, et pärast teist kasvuaastat oli istutatud taimede kõrgus suurim veerraie paljasjuursetel taimedel ning väikseim aegjärkse raie alal kasvavatel taimedel. Istutatud taimede viimase aasta ladvavõrse pikkus oli suurim veerraiel ning väikseim aegjärksel raiel. Kuigi väetatud taimed olid keskmiselt kõrgemad, siis väetamise mõju esimese väetamisjärgse aasta kõrguskasvule ei ole usaldatav. Taimede säilivus sõltus väetamisest ning raieviisist. Väetatud taimed olid iga raieviisi korral parema säilivusega, mõju oli nõrgem aegjärkse raie korral, parimad tulemused olid häilraiel. Taimede kõrgus külvatud lappidel oli parim häilraiel, loodusliku külvi puhul veerraiel, halvimad tulemused olid aegjärksel raiel. Loodusliku uuenduse arvukus oli suurema seemnepuude arvu tõttu parem aegjärksel raiel. Taimede arvukus teisel kasvuaastal oli inimese poolt külvatud lappidel vähenenud, aga suurenenud loodusliku külvi lappidel. Mulla ja männiokaste toiteelementide sisalduses avaldusid väetamisjärgsed muutused eelkõige mulla P ja K sisalduse ning okaste P sisalduse suurenemises. Magistritöö tulemuste põhjal võib väita, et veerraie on kõige efektiivsem turberaieviis. Soovitada võib suuremaid, kuni 40 m diameetriga häile ja võrreldes metsamajandamise eeskirjas kehtiva aegjärkse raie esimese etapi lubatava minimaalse täiusega madalamat täiust. Samuti tuleks suurendada veerraie lubatavat laiust. Väetamise mõju taimede kasvule ei ole peale esimest kasvuperioodi tõestatud, kuid mullas on PK sisaldus suurenenud ning järgmistel kasvuaastatel võib mõju olla selgem. Magistritöö kinnitas, et maapinna mineraliseerimine on efektiivne viis loodusliku uuenduse tekke ja säilimise tagamiseks. Järgnevates uurimustes katsealal tuleb jätkata uuenduse kordamineku ja kasvu jälgimist, et mõista paremini erinevate turberaieviiside ja metsauuendamisvõtete mõju.