Sirvi Autor "Timmusk, Toomas (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 14 14

Dreeni kattematerjali laboratoorne uurimine
(2016) Karro, Sten; Timmusk, Toomas (juhendaja)
Eestis rajatud põllumajanduslikud kuivendussüsteemid on vananenud ning vajad lähitulevikus rekonstrueerimist. Tagamaks kuivendussüsteemide pikaajalise toimimise on oluline valida õige kattematerjaliga dreen vastavalt pinnasele. Töö eesmärk on uurida viimastel aastatel turule tulnud uute kattematerjalide ja dreenikonstruktsioonide toimist peen- ja jämeliivas. Kattematerjalide omaduste uurimiseks sooritati laborikatse, mille tarbeks ehitati katsestend. Katsestendi ehitamisel tugineti mitmete autorite poolt sooritatud katsetele. Laborikatse käigus mõõdeti dreenides väljuvaid sette ja vooluhulkasid. Mõõdetud katse tulemuste analüüsimisel selgus, et geotekstiilidega kaetud dreeni torud on efektiivsemad peen- ja jämeliiva pinnaste kuivendamiseks kui jäiga kattematerjaliga dreenid. Suurima vee vastuvõtuvõimega dreen peenliivas oli kootud geotekstiiliga kaetud toru ning jämeliivas mittekootud geotekstiiliga.
Eesti kuivendussüsteemide keskkonnarajatised. Seisundi uuring
(Eesti Maaülikool, 2022) Must, Meelis; Timmusk, Toomas (juhendaja)
Maaparanduse eesmärk on suurendada ja kindlustada põllumajandustootmist. Euroopa Liidus on põllumajandussektori üleüldise tegutsemise aluseks ühine põllumajanduspoliitika, mis koosneb otsetoetustest ja maaelu arengu toetustest. Käesolev magistritöö on osa Maaeluministeeriumi poolt tellitud uuringust, hõlmates olemasolevate rajatiste seisundi hinnangut. Töö eesmärk on uurida ajavahemikul 2008–2019 rajatud hajukoormuse levikut ohjavate maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatisi. Uuring koosnes projektide tehnilisest analüüsist ja välitöödest. Uuringu põhjal antakse erinevate rajatistüüpide otstarbekuse, nõuetekohasuse, tehnilise seisundi ja toimimise efektiivsuse hinnang. Töös käsitletud keskkonnarajatiste hindamiskriteeriumiteks võeti põllumajandusministri määrused ning maaparandusrajatiste tüüpjoonised. Otstarbekust ja nõuetekohasust analüüsiti projektide seletuskirjades, töömahu tabelites ja joonistel esitatud info alusel, arvestades nende ehitamise ajal kehtinud nõudeid. Tehnilist seisundit hinnati välitöödega, toimimise efektiivsusele anti hinnang välitööde ja projektianalüüsi tulemusena. Kuigi keskkonnarajatised on projekteeritud arvestades projekteerimisnorme või juhendites toodud nõudeid, siis välitööd näitasid, et enamik rajatisi ei tööta efektiivselt. Nimetatud ebaefektiivsuse põhipõhjuseks on rajatiste hooldamise puudulikkus ja projekteerimisnormides olevad liiga väikesed nõuded rajatiste suurustele.
Elva jalgpallistaadioni rekonstrueerimine
(2016) Sütt, Rene; Lulla, Taavi (juhendaja); Timmusk, Toomas (juhendaja)
Jalgpalli harrastajate arv Eestis järjest tõuseb ning sellega kaasneb ka nõudlus korralike väljakute järele. Vanad staadionid on juba amortiseerunud ning need on vaja rekonstrueerida. Väljakutele paigaldatakse uus murukate, niisutus- ja drenaažisüsteem. Magistritöö eesmärgiks on rekonstrueerida amortiseerunud Elva naturaalmuruga jalgpalliväljak kaasaegse murukatte, vihmutus- ja drenaažisüsteemidega väljakuks. Uus väljak peab vastama Eesti Jalgpalli Liidu poolt esitatud kõrgliiga nõudmistele. Töös on välja toodud erinevaid murukatete, vihmutussüsteemide ja drenaaži tehnoloogiaid, analüüsitud nende omadusi ja sobivust Eesti oludesse. Rekonstrueeritava väljaku vananenud murukate asendatakse Desso Grassmaster hübriidmurukattega, kus naturaalmuru tugevdatakse kunstmuru kiududega. Väljakule paigaldatakse pop-up vihmutussüsteem, mida juhib automaatkontroller ja SolarSync sensor. Enamus vihmuteid paiknevad väljaku äärtes, kaks vihmutit on väljaku peal. Vihmutusvesi võetakse Elva linna veetorustikust ning vihmutitele vajaliku surve saamiseks paigaldatakse survetõstepump. Väljakule paigaldatakse drenaažisüsteem, mis suunab tekkiva liigvee sadevee kanalisatsiooni. Drenaažisüsteemiks kasutatakse Draincore2 dreenikärgesid ja perforeeritud dreenitorusid. Drenaaž paigaldatakse väljaku alla ja ümber väljaku paikneva jooksuraja äärde. Selles töös välja toodud lahendusi on võimalik kasutada ka tulevikus teiste vanade väljakute rekonstrueerimisel või uute väljakute ehitamisel. Niisutusvajadus on arvutatud väljaku asukohapõhiselt ning uues kohas peab need uute andmete põhjal uuesti välja arvutama.
Kalapääsu projekteerimine Peedu vesiveski paisule
(2012) Akhtyrtseva, Tatjana; Timmusk, Toomas (juhendaja); Alekand, Priit (juhendaja)
Elanikkonna arvu kasv, põllumajanduses ja tööstuses tarbitava vee koguse suurenemine, mis paljudes maades ületab keskkonna taluvuse piiri, halvendab oluliselt vooluveekogude seisundit. Säästva arengu põhimõtted, millega tuleb tagada kvaliteetne elukeskkond ja ressursside kättesaadavus tulevastele põlvkondadele ning liikide säilimine, on enamuse maade seadustes. Vee raamdirektiiv ja veeseadus nõuavad veekogude hea seisundi saavutamist ja hoidmist. Üheks seda takistavaks teguriks on ka paisud, mis takistavad kalade liikumist. Eestis on jõgedel 689 töötavat paisu ning 98 hävinud paisu jäänuseid. Lahendused on alates rajatiste likvideerimisest kuni kalapääsu projekteerimiseni. Variandi jaoks, kus veehoidla eesmärk on puhkemaastiku väärtuse tõstmine ja veeenergiat tootmiseks enam ei kasutata, on käesolevas lõputöös antud lahendus Elva jõe Peedu vesiveski paisu näitel. Aastaid varem projekteeritud rajatistele on tehtud uuesti hüdroloogilised arvutused, sest vaatlusread on pikemad, muutunud on maakasutus ja valgalad. Lõputöös leitud arvutuslikud maksimaalsed vooluhulgad on väiksemad 45,37 m3/s. Jõge iseloomustab vooluhulga suur varieerumine aasta sees kui ka kuivadel ja märgadel aastatel, mille tõttu on vajalik ka sellise paisu hooldus ja varjade ning kalapääsu töörežiimi tagamine. On võrreldud erinevate kalapääsude omadusi ja sobivust antud kohta. Visuaalse ilme ning puhkemaastikku sobivaks lahenduseks looduslähedased kalapääsud (kiviramp või möödaviik). Maaomandi ning ruumipuuduse tõttu pole viimane võimalik. Olemasoleva paisu pikkus on 31,2 m, millest 12,6 m osa moodustab 1,5 m kõrgune betoonpais, ülejäänud ava suletakse puitvarjadega. Lahenduses on kiviramp on projekteeritud olemasoleva betoonpaisule ava laiusega 3 m, kaldega 54‰. Sellega on vooluhulk kalarampi normaalpaisutustaseme korral 0,43 m3/s, voolukiirus selles 1,38 m/s ja voolusügavus 0,3 m.
Kalapääsu projekteerimine Utita paisule
(2013) Kaljula, Egert; Timmusk, Toomas (juhendaja)
Peamised ökoloogilise seisundi mõjutajad on inimeste poolt rajatud paisud, mille tulemusena muudetakse jõe looduslikku voolurežiimi ja veeelustiku liikumisvõimalusi. Võhandu jõgi on väga kalarikas. Jõgi on kiire vooluga, allikarohke ja jaheda vee temperatuuriga. Peamisteks kalaliikideks on jõeforell, haug, latikas, harjus, särg, luts, linask, koger, ahven säinas ja teib. Siirdekalade jaoks on nõutud tagada nende liikumisvõimalused. Käesolevas magistritöös projekteeritakse Utita vesiveskile kalatrepp. Magistritöös on analüüsitud Utita profiilis olevaid vooluhulkasi ning arvutatud välja maksimum, miinimum ja sanitaar vooluhulgad. Arvutuste põhjal on selgitatud välja paisu läbilaskevõime ning on dimensioneeritud kalatrepp, mis on kavandatud olemasoleva ülevoolu avasse. On kavandatud rekonstrueerida silla sambad ja olemasolevad puitvarjad. Utita paisjärvele on tehtud sette mahu mõõtmised. Utita liigveelasuks on kahe avaga lailäviülevool. Lailäviülevoolu kogupikkus on 13,4 meetrit. Paisu on võimalik reguleerida varjadega. Paisu rekonstrueerimisel paigaldatakse sinna uued varja postid, samuti vajavad parandustöid paisu betoonsambad. Lõputöös on uuritud erinevate aastate vooluhulkasi, ning nende põhjal on koostatud tõenäosuskõverad. Arvutuste tulemusena selgub, et Utita profiilis on maksimaalseks vooluhulgaks 19,62 m3/s ning looduslikuks miinimumvooluhulgaks 0,5 m3/s. Kuna Utita veskipais on rahuldavas seisukorras, siis nähakse ette rekonstrueerida kalda- ja jõesammaste ülemised osad. Lõputöös on välja toodud sobilikumad kalapääsud Utita veskipaisule. Sobilikumaks oli kalatrepp. Kalatrepi kogupikkuseks on 31,9 meetrit. Kalatrepi toimimiseks vajalik vooluhulk on 0,3 m3/s. Kalatrepp koosneb 13 kambrist, kus seina alumise ava mõõtmeteks on 0,5x0,4 m2 ja ülemise ava mõõtmeteks 0,3x0,3 m2.
Kärestikutüüpi möödaviikpääsu hüdraulika uurimine ja Kiidjärve paisu kalapääsu projekteerimine
(2013) Vahi, Martin; Napp, Peeter (juhendaja); Timmusk, Toomas (juhendaja)
Jõgedele rajatud paisud takistavad jõe elustiku vaba liikumist erinevate jõelõikude vahel põhjustades seeläbi muudatusi ökosüsteemi ja jõe ökoloogilise seisundi halvenemist. Jõe elustikule põhjustatavat kahju on võimalik leevendada kalapääsu rajamisega paisu juurde, mis võimaldab jõe elustikul paisust mööda pääseda. Kalapääsude kavandamisel on soovitav eelistada looduslähedasi kalapääse kuna need vastavad paremini kalade bioloogilistele vajadustele. Käesoleva töö eesmärk oli täpsustada kärestikutüüpi kalapääsu hüdraulilistes arvutustes kasutatavat sängi karedustegurit, mis on oluline parameeter sellise kalapääsu projekteerimisel. Uurimistöö objektiks on valitud 2012. a Leevi jõel asuva Külajärve paisu juurde rajatud kalapääs. Uurimise käigus mõõdeti voolukiiruseid erinevate veetasemetega kalapääsu kahes valitud ristlõikes. Saadud tulemuste põhjal leiti lähendusarvutuse abil tegelik põhjakaredus. Uurimistöö põhjal võib väita, et uurimisobjektiga analoogsete kärestikutüüpi kalapääsude hüdrauliliste arvutuste puhul võib kasutada suuremat karedustegurit kui varasemalt kasutatud n = 0,067. Katsetöö tulemust on arvestatud Kiidjärve möödaviikpääsu projekteerimisel. Käesoleva uurimistööga tehtud mõõtmised ei ole piisavad, et anda soovitusi konkreetse karedusteguri kasutamiseks hüdraulilistes arvutustes. Täpsemate tulemuste saamiseks on vajalik teha täiendavaid katseid.
Kildemaa jääksoo taastamise tehniline projekt
(Eesti Maaülikool, 2019) Elmaste, Mihkel; Timmusk, Toomas (juhendaja); Ots, Henri Daniel (juhendaja)
Rabadel on oluline roll olla ökosüsteemis süsiniku sidujaks, magevee reservuaariks ja erinevatele taimedele elukeskkonnaks. Kuivenduskravide rajamisega ja turba kaevandamisega on rikutud ära soos olev hüdroloogiline režiim, mis põhjustab suurtes kogustes kasvuhoonegaaside paiskumise atmosfääri. Lisaks on kuivendamise tõttu kadunud rabale iseloomulike taimede elukeskkond. Käesoleva magistritöö eesmärk oli anda ülevaade jääksoodest põhjustatud olulisematest keskkonnaprobleemidest ja laialtlevinud taastamisviisidest, ning koostada Kildemaa jääksoole tehniline taastamise projekt. Lähteülesanne on koostatud projekti tellija poolt. Lähteandmete kogumiseks on kasutatud välitööl teostatud mõõtmised, uuritud avalikke kaardirakendusi ja projektala varasemalt uuritud kirjandust. Projektlahendusega on taastatud jääksoos hüdroloogiline režiim, mis aitab kaasa rabasuunaliste taastumisprotsesside tekkele. Projektlahenduses on modelleeritud pinnavee efektiivne liikumine, suunates veevool kraavidest tagasi jääksoo alale. Projektlahenduse väljatöötamisel vooluvee ja valgalade modelleerimiseks on kasutatud vabavara SAGA.
Lõheliste tehiskoelmu omaduste ja projekteerimisaluste uurimine
(2016) Randman, Teele; Timmusk, Toomas (juhendaja)
Lõheliste elu- ja kudemispaigad on inimtegevusest sh maaparandusest tugevalt mõjutatud. Edukaks kudemiseks on vajalikud mitmed tingimused. Tehiskoelmu efektiivsus sõltub eelkõige vooluhulgast, voolukiirusest, veesügavusest, temperatuurist ning kruusa fraktsioonist, mis omakorda mõjutab hapniku sisaldust vees. Inimtegevuse mõju kompenseerimiseks rajatakse tehiskoelmuid, mis tuginevad kogemuslikule teadmisele. Eestis puuduvad detailsed projekteerimisjuhendid. Oluline on osutada tähelepanu peamistele probleemidele, milleks on vooluhulga, voolukiiruse ning kruusakihi paksuse tagamine; maaparandussüsteemi eesvoolude hüdromorfoloogilise mitmekesisuse parandamine ning tehiskoelmute püsivuse pikendamiseks ja kalade kudemiseks vajalike tingimuste saavutamiseks alternatiivide leidmine. Käesoleva töö eesmärk on uurida voolukiiruste, vee sügavuste ja vooluhulkade seost; leida edaspidiseks parimad võimalused tehiskoelmute projekteerimiseks. Eesmärgist tulevad järgmised ülesanded: kontrollida arvutuste ja katsete ühisust ja arutleda katsetulemuste üle; ning suurendada lõhekalade arvukust efektiivsete tehiskoelmute rajamisega. Tulemustest võib järeldada, et väga lühikeste ja kiirevooluliste tehiskoelmute puhul tekib pinnase erosioon, mille tagajärjel on raskendatud kalade kudemine. Teades, et lävend tekitab paisutust, tuleks selle mõjualaga arvestada ka maaparanduses.
Pedja jõe sängi tervendamine ja selle rajatiste rekonstrueerimine Jõgeva aleviku piires
(2016) Teder, Epp; Timmusk, Toomas (juhendaja)
Jõgede ökoloogilise seisundi parandamine on oluline nii vee-elustiku kui sotsiaalsest aspektist. Jõgeva alevikus paikneva hüdrosõlme hetkeolukord pole rahuldav, kuna rajatised on amortiseerunud, puudub läbipääs kaladele ning inimasustusega piiratud veekogu rekreatiivne potentsiaal on kasutamata. Antud magistritöö eesmärk on pakkuda välja terviklik projektlahendus Jõgeva hüdrosõlme kohta, mis tagab hüdrorajatistest takistusteta ja ohutu Pedja jõe maksimumvooluhulkade läbilaske, ning millest juhindudes tervendatakse jõe sängi ning saavutatakse seeläbi Jõgeva paisjärve ja harujõe parem esteetiline seisund. Pika rea (1925-2014) põhjal tehtud hüdroloogilised arvutused ja nende põhjal olemasolevate rajatiste läbilaskevõime leidmine näitas, et 1% ületustõenäosusega maksimumvooluhulgast (129 m3 /s) ligikaudu 1/3 ei mahu läbi hüdrosõlme. Harujõe eriprofiilülevoolu lävi on liiga kõrge. Truubid on liiga väikse läbimõõduga, mis on põhjustanud mitmel aastal üleujutusi. Lahendusena on ette nähtud peaharu paisu jäämurdjate ja ülevooluläve lammutus läbivooluava suurendamiseks. Uueks ülevooluks jääb lailäviülevool, millel veetaset reguleeritakse kilpvarjadega. Kalapääsu tüübiks on valitud kalaramp, mis rajatakse peaharu pais-regulaatori vasakpoolsesse avasse. Harujõele on ette nähtud kaks silda, ülevooluläve alandamine, kaks kivikärestikku ja kaldapuistu korrastamine.
Seadedrenaaži regulaatorkaevu veevastuvõtuvõime uurimine ja veetaseme reguleerimine
(Eesti Maaülikool, 2023) Mäekallas, Armand; Timmusk, Toomas (juhendaja)
Seadedrenaažiga on võimalik vähendada taimetoitainete (N ja P) väljakannet eesvooludesse. Reostuse väljakande vähendamiseks peab veetase olema reguleeritav, aga enamasti on seadedrenaažikaevudel ainult kaks erinevat äravoolu kõrgust ja puuduvad erineva läbimõõduga äravoolutorude veevastuvõtuvõime alased teadmised dimensioneerimiseks. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on laborikatsega uurida seadedrenaaži äravoolutoru veevastuvõtuvõimet ja voolurežiime ning analüüsida veetaseme reguleerimise vajadust põllul, tuginedes veebilansi arvutusele. Laboris ehitati kaevu mudel, surve mõõdeti Thalimedes limnigraafiga, vooluhulk kolmnurkülevooluga. Katses kasutati torusid DN110, DN160 ja DN110 koos lehtriga (läbimõõt 215 mm). Katse ajal fikseeriti ülevoolul toimuvaid voolurežiimi muutuseid. Katse tulemustest järeldati: 1. Lehter parandab äravoolutoru veevastuvõtuvõimet. 2. Pikk äravoolutoru peale drenaažikaevu halvendab veevastuvõtuvõimet. 3. Suurem toru läbimõõt on efektiivsem lahendus ainult suurte vooluhulkade puhul. 4. Surve ja lehtri raadiuse seos (H/R) on voolurežiimide määramisel abiks. 5. Veebilansi arvutusega saab hinnata veetaseme reguleerimise vajadust.
Tõravere paisu rekonstrueerimine ja kalapääsu projekteerimine
(2013) Rõõmus, Jaak; Timmusk, Toomas (juhendaja)
Veepoliitika raamdirektiivis on seatud veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete hea seisundiklassi saavutamine 2015. aastaks ning seisundi edaspidine hoidmine. Elva jõe ökoloogilist seisundit on käesoleval ajal hinnatud läbiviidud seirete alusel kesiseks. Üheks põhjuseks on jõel asuvad paisud, mis tõkestavad kalade rändevõimalusi kudealadele. Veeseadus näeb ette tagada kalade vaba läbipääs lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvatel veekogudel ehk see tähendab paisudele kalapääsu rajamist või paisu lammutamist. Et Tõravere vesiveskis saaks edasi toimuda hüdroelektri tootmine, on vaja olukord viia kooskõlla seadustega ning rekonstrueerida hüdrosõlm. Töö eesmärgiks on leida tehnilised lahendused ja koostada projektlahendus käesoleva olukorra parandamiseks. Magistritöös on antud ülevaade Tõravere hüdrosõlme seisukorrast, hinnatud Elva jõe seisundit ning uuritud jõe kalastikku. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt väljastatud andmete põhjal on magistritöös tehtud hüdroloogilised arvutused vesiehitiste projekteerimisel vaja minevate vooluhulkade leidmiseks. Magistritöös on antud ülevaade erinevate kalapääsu tüüpide kohta ning neile esitatud üldistest nõuetest. Magistritöös on koostatud projektlahendus kahe erineva kalapääsu ja vajaliku läbilaskevõimega ülevoolu kohta koos arvutuste ja joonistega. Projekteeritud on kalatrepiga ning loodusliku möödaviikpääsuga lahendusvariandid ning 12,8 meetri laiuse ülevooluavaga lailäviülevool.
Torude transpordi käigus eralduva kasvuhoonegaaside heite arvutusmudeli loomine ja testimine AS Tallinna Vesi objektide näitel
(Eesti Maaülikool, 2024) Rahuoja, Jürgen Sven; Vaksmann, Marti (juhendaja); Timmusk, Toomas (juhendaja)
Täna puudub Eesti tingimustes kasutatav metoodika, mille põhjal hinnata transpordil tekkivat süsiniku jalajälge. Kui projekteerijal on valik kahe materjali vahel, siis tal ei ole täiendavat hindamisraamistikku toru transpordi erinevuste hindamiseks. Käesoleva töö eesmärk on uurida Eesti veevarustus- ja kanalisatsioonitorustiku rajamisel kasutatavate torude transpordil tekkivat süsiniku jalajälge. Töös alusandmeteks on torutehaste paiknemine ja nende tootekataloogid. Kasutades EcoTransIT kalkulaatorit on saadud turul olevate erinevate torude süsiniku jalajälg. Analüüs näitas, et turul kasutatavatest materjalidest on transpordist tekkiv kõige suurem süsiniku jajajälg malmtorul, põhjuseks on suur mass ja tehase asukoht. Kõige väiksem jajajälg on Eestis toodetud polüetüleentorul. AS Tallinna Vesi näitel on tehtud kahekümne 2018-2023 rajatud objekti analüüs kasutades töös loodud mudelit. Tehti teoreetiline asendus, kus malm asendati väikseima transpordi jalajäljega materjaliga (poluetüleentoru). 600m tänavalõigu torustiku rekonstrueerimisel vähenes CO2 heide 18. tonni. Tulemuste abil peaksid vee-ettevõtjad saama paremini kalkuleerida projektis kasutatavate torude süsiniku jalajälje ning maksumuse suhet.
Tudulinna soo ammendatud turbatootmisala rekultiveerimine
(2013) Viir, Rainer; Timmusk, Toomas (juhendaja)
Magistritöö eesmärgiks oli välja töötada korrastamise tehnoloogia Tudulinna ammendatud soo rekultiveerimiseks. Eesmärgi saavutamiseks tutvuti antud ala kohta käiva olemasoleva materjaliga ning tehti välitöid. Välitööde käigus uuriti ammendunud sooalal olevat taimestikku, tehti topogeodeetilisi mõõdistustöid, võeti turbaproove, määrati turbalasundi paksus ja analüüsiti rekonstrueerimist vajavat kuivendusvõrku. Taimkatte uurimise käigus võeti proovitükid, mille eesmärgiks oli hinnata alal kasvava taimestiku hetkeolukorda ning selle põhjal otsustada kuidas käituda edasi. Välitööde põhjal käsitleti alale tehtavaid projektlahendusi. Kasutatavateks korrastamise meetoditeks, mida analüüsiti, olid metsastamine ja taastamine sooks. Metsastamise puhul oli vajalik ära juhtida liigniiskus, rekonstrueerides alal olevad kraavid ja eesvoolud. Samuti oli oluline õige väetamine ja turbakihi läbikündmine, et oleks tagatud parem taimekasv. Sooks taastamise puhul tuli teha vastupidist. Rabataimede kasvu taastamiseks oli vaja alal tõsta veetaset, sulgedes alal olevad kraavid tõkketammidega.
Viljandi Uueveski järve paisu rekonstrueerimine
(2015) Udras, Edvin; Timmusk, Toomas (juhendaja); Piir, Andres (juhendaja)
Jõgede ökoloogilist seisundit mõjutavad jõgedele rajatud paisud. Paisude tulemusena mõjutatakse väga suurel määral voolurežiimi ning jões elavate organismide liikumisvõimalusi. Väga paljud paisud on amortiseerunud, nii ka Uueveski ojale rajatud pais. Magistritöö eesmärk on välja pakkuda lahendus paisu rekonstrueerimiseks. Lahenduse koostamise jaoks on teostatud hüdroloogilised arvutused, et välja selgitada maksimaalne vooluhulk, mille pais peab läbi suutma lasta. Hüdroloogilisi arvutusi on teostatud erinevate meetoditega väikeste vaatlusandmeteta valgaladele – K. Hommiku empiiriliste valemite abil, SNiP projekteerimisnormi põhjal ning hüdroloogiliste vaatlusandmete põhjal. Tehakse kokkuvõte erinevatest hüdroloogilistest arvutustest tulenevatest vooluhulkadest ning valitakse välja millise vooluhulga järgi on mõistlik rekonstrueerida pais. Hüdroloogiliste arvutuste põhjal on teostatud arvutused kahele lahendusele kuidas oleks mõistlik paisu rekonstrueerida. Ühe lahendusena pakutakse välja uus regulaator koos voolurahustiga. Teine lahendus oleks uus regulaator koos kalapääsuga. Magistritöös on uuritud ka võimalust paisu eemaldamiseks. Koos rekonstrueerimisega on vajalik uuendada ka regulaatori kohal olevat jalakäijate silda. Magistritöös on tehakse arvutused uue silla projekteerimiseks ning pakutakse välja jalakäijate silla lahendus.

Sirvi Autor "Timmusk, Toomas (juhendaja)" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud