Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Tikk, Mairi" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Küüslaugu sordiomaduste mõju saagikusele ja saagi kvaliteedile
    (2015) Tikk, Mairi; Põldma, Priit (juhendaja)
    Viimase kahekümne aasta jooksul on Eestis küüslaugu kasvatamise vastu huvi üha suurenenud. Seda näitab kasvupindade suurenemine. Kuid saagikus on hakanud langema ning nõudlus on turul suur. Eesti statistikaameti andmetel on küüslagu isevarustatavuse tase 42%. Puudu olev toodang kompenseeritakse impordiga Hiinast ja Lõuna-Euroopa riikidest. Selleks, et leida Eesti kliimatingimustesse sobivat istutusmaterjali viidi läbi katse. Töö eesmärgiks oli välja selgitada erinevate Kesk- ja Lõuna-Euroopast pärit tali- ja suviküüslaugu sortide biokeemiline koostis ja saagikus Eesti kliimatingimustes kasvatamisel. Istutusmaterjalina kasutati Inglismaalt, Prantsusmaalt, Poolast, Leedust ja Ukrainast pärit 16-st erinevat sorti taliküüslauku. Võrdluseks kasutati Eestis enim kasvatatavat taliküüslaugu kohalikku klooni. Taliküüslaugu sordid: `Chesnok` , `Early Purple` , `Lautrec`, `Iberian` (Inglismaa); `Therador` `Thermidrome`, `Messidrome`, `Germidour`, `Messidor`, `Primor` (Prantsusmaa); `Arkus`, `Harnas`, `Ornak` (Poola); `Ziemiai` (Leedu), ja `Liubasha` (Ukraina). Suviküüslaukude katses kasutati 3 erinevat sorti Prantsusmaalt pärit küüslauku. Küüslaugu sordid: `Printanor`, `Flavor` ja `Cledor. Sobivate sortide leidmiseks uuriti kasvuaegseid parameetreid, saagikust ja biokeemilist koostist. Kohalikust kloonist olid suurema saagikusega 5 sorti: `Messidor` (1119 g/m2), `Therador` (974 g/m2), `Messidrome` (892 g/m2), `Ornak` (882 g/m2), ja `Liubasha` (915 g/m2). Suviküüslaugud olid kõrgema kuivaine ja mahlakuivaine sisaldusega, kuid madalama fenoolsete ühendite, püruuvhappe, allitsiini ja väävli sisaldusega ning madalama saagikusega kui taliküüslaugud.
  • Pisipilt
    Kirje
    Taimsete tootmisjääkide mõju kasvusubstraadi omadustele
    (2012) Tikk, Mairi; Vabrit, Sirje (juhendaja)
    Töö tausta kirjeldus: Kvaliteetse turba kasutamine aianduses on kulukas ning turvas omab aeglaselt taastuva loodusvarana piiratud ressursse. Taimsed tootmisjäägid kasvusubstraadina aitavad vähendada turba kasutamist. Töö eesmärk: Selgitada taimsete tootmisjääkide sobivust, kasutamaks neid kasvusubstraadina või selle koostisosana. Töös on kasutatud erinevaid teadusartikleid portaalidest nagu ScienceDirect ja HortTechnology, erinevate ülikoolide andmeid ja raamatuid. Töö põhineb kirjandusel. Töö tulemused: Kookoskiud on sobiv materjal kasvusubstraadi koostisosana turba asemel. Puukoore substraat on sobiv puittaimede tootmiseks konteinerites. Riisikestad sobivad kasutamiseks segatuna turbaga, mitte iseseisva substraadina. Seenekasvatusjäätmete komposti osakaal substraadi kogumahust ei tohiks ületada 50 %. Diskussioon: Töös käsitletuid taimsete tootmisjääkide kohta saab teha ka ise katseid ja nende põhjal selgitada välja füüsikaliste ja keemiliste omaduste mõju taimede kasvule ja arengule. Ning põhjalikumalt uurida katsete põhjal miks mõndasid taimseid materjale ei saa kasutada iseseisva substraadina. Tehtud tööst võiks edasi kirjutada magistritöö.