Sirvi Autor "Teesalu, Paul (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Effects of temperature on marbled crayfish (Procambarus virginalis, Lyko 2017) invasion ecology(Eesti Maaülikool, 2021) Muuga, Johanna-Maria; Ercoli, Fabio (juhendaja); Teesalu, Paul (juhendaja)Biological invasions are crucial issues worldwide and marbled crayfish (Procambarus virginalis, Lyko 2017) is one of the examples of freshwater invaders spreading across Europe and beyond. Marbled crayfish has high growth rate and reproduces via parthenogenesis, making it unique among other decapod species. Even though it is a warm water species, they can resist colder temperatures and are highly adaptable. Furthermore, it is also a vector for Aphanomyces astaci, causing crayfish plague. Due to its high adaptability, fast growth and reproduction, since one individual is enough to start a new population, it is important to understand its invasion ecology in order to implement better management plan in the new invaded ecosystems. In this thesis the main goal was to assess whether the temperature is the main factor of marbled crayfish establishment and distribution in the artificially warm outflow channel of Balti Power Plant in Narva. We hypothesised to find temperature gradient along the channel which reflects marbled crayfish distribution and trophic niche. We analysed marbled crayfish and their potential food sources for stable carbon (13C) and nitrogen (15N) isotopes to assess its trophic niche. Temperature data did not show the gradient in the channel, however the channel was significantly warmer than Narva Reservoir. Stable isotope results showed change in marbled crayfish diets and trophic niche along the channel and between seasons, indicating a shift from enriched carbon to depleted carbon values from head to mouth of the channel and a shift from high to lower trophic level from spring and summer to autumn. Moreover, results showed diets being similar in head and middle of channel where crayfish mostly rely on macroinvertebrates and macrophytes, while in the mouth of the channel diet seems to shift more towards periphyton. Diet also changed from protein-rich in spring to vegetation-based diet in autumn. Based on the results, temperature had important role in the marbled crayfish establishment in the invaded channel, however the distribution of its population might have been affected by ecological aspects rather than temperature, like better food availability in the head of the channel.Kirje Laia- ja kitsapealiste angerjate potentsiaal vähi võõrliikide tõrjes(Eesti Maaülikool, 2025) Rohtla, Mikk; Kaldre, Katrin (juhendaja); Teesalu, Paul (juhendaja); Aluma, Michael Oliewo (juhendaja); Vesiviljeluse õppetoolJõevähi (Astacus astacus) arvukus on Euroopas drastiliselt vähenenud, mille üheks põhjuseks on invasiivsete vähi võõrliikide levik. Võõrliigid on viljakamad ja keskkonnatingimustele vastupidavamad kui jõevähk, samuti levitavad nad jõevähile surmavat vähikatku (Aphonomyces astaci), olles seejuures haigusele ise immuunsed. Alates 2008. aastast on Eesti põlise jõevähi varusid ohustamas signaalvähk (Pacifastacus leniusculus), marmorvähk (Procambarus virginalis), ogapõskne vähk (Faxonius limosus) ja kitsasõraline vähk (Pontastacus leptodactylus). Invasiivsete vähiliikide leviku tõkestamise võimaluste hindamiseks seati käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks võrrelda laia- ja kitsapealiste euroopa angerjate (Anguilla anguilla) toitumisaktiivsust signaal- ja marmorvähkidest, et välja selgitada nende sobivust bioloogilise tõrje eesmärgil. Selle hindamiseks viidi läbi kuus söötmiskatset eri suuruses marmor- ja signaalvähkidega. Kolme basseini paigutati laiapealised angerjad ja kolme kitsapealised angerjad ning söödeti neid kahe vähi võõrliigiga kolme kuu vältel. Tulemuste saamiseks teostati igapäevaseid vaatlusi, et näha kuidas angerjad toitusid vähkidest. Saadud tulemuste põhjal saab väita, et laiapealised angerjad toitusid vähkidest meelsamini kui kitsapealised. Laiapealised angerjad sõid või tapsid kõigi katsete kokkuvõttes 52% vähkidest, samas kitsapealised angerjad ainult 20%. Kõige rohkem eelistasid angerjad 25-35 mm pikkuseid vähke. Üle 85 mm pikkuste vähkide vastu angerjatel huvi puudus. Tulemused näitasid, et väiksemate, alla 85 mm pikkuste vähi võõrliikide tõrjeks, oleksid sobilikud just laiapealised angerjad.Kirje Mõrdpüünisest vabastatud latika ja koha ellujäämus Võrtsjärve näitel(Eesti Maaülikool, 2022) Kikas, Karel; Teesalu, Paul (juhendaja)Kaaspüük on kutselises kalapüügis oluline probleem. Kaaspüügi mõjusid siseveekogudes on raske hinnata, kuna magevee kaaspüügi kohta on vähe andmeid ja seda ei ole nii hästi uuritud, kui merepüügis. Antud töö eesmärgiks oli vajadus uurida, millist mõju avaldab töönduslik kalapüük mõrdpüünisest vabastatud kalade ellujäämisele Võrtsjärves. Antud töö keskendub kahele töönduslikult olulisele kalaliigile (latikas ja koha) mis pärinesid kalurimõrdadest. Sobiv valim kalu vabastati koheselt peale püüki sumpadesse ning peale 3-4 päeva möödumist võeti kalad sumpadest välja ja määrati kalade ellujäämus, pikkus ja kaal. Saadud andmeid analüüsiti ja tehti järeldus, et töös püstitatud hüpotees ei saanud kinnitust, kuna koha ellujäämus oli kõrgem kui latikal. Samuti leidsime töö käigus statistiliselt olulised korrelatsioonid veetemperatuuri, hapnikusisalduse ja kalade ellujäämuse vahel. Kõrge veetemperatuuri ja madala hapnikusisalduse juures oli kalade ellujäämus madal. Töö annab hea ülevaate nende kahe liigi ellujäämuse kohta erinevate aastaaegade lõikes. Suvisel ajal on mõlema kalaliigi ellujäämus äärmiselt madal (20-30 %) seega sellisel ajal ei ole mõistlik peenkala järve tagasi lasta.Kirje Võrkude tõhusus invasiivse rändvähi (Gmelinoides fasciatus) püügil(Eesti Maaülikool, 2024) Ratt, Brianna; Tuvikene, Arvo (juhendaja); Teesalu, Paul (juhendaja)Eestis invasiivne rändvähk (Gmelinoides fasciatus) on pärast 1970ndatel Peipsi järve asustamist sealset elustikku ja ökosüsteemi märkimisväärselt mõjutanud. Katsepüükidel on täheldatud, et neid kinnitub massiliselt kalavõrkudele ning nad ei lase veest välja tõstmisel neist lahti. Kiire paljunemise tõttu ei saa teda täielikult järvest välja püüda, kuid üks võimalik väljund oleks rändvähi kasutus kalade söödalisandina. Antud töö eesmärk oli hinnata erinevate võrgumaterjalide, valgusrežiimi ja muude parameetrite mõju rändvähi püüdmisele laboritingimustes. Katsetes testiti erinevaid võrgumaterjale erisuguste silmasuurustega, horisontaalses ja vertikaalses asendis, valges ja hämaras ning põhjasubstraadiga ja ilma. Tulemused näitasid, et võrgu materjal mõjutab oluliselt rändvähi püüdvust. Sealjuures kõige tõhusam võrgumaterjal oli kapron, eriti 4 mm silmasuurusega valge kapronvõrk. Valgusrežiim ja võrgu asend rändvähkide püüdmist ei mõjutanud. Akvaariumite põhjasubstraat avaldas väikest mõju rändvähi püüdvusele Varasemalt ei ole keegi selle liigi püüdmist uurinud. Ka teiste amfipoodide potentsiaalse püügi ja kasutuse kohta leiab vaid üksikuid uuringuid. Käesolev uuring selgitas katsetatud materjalide hulgas välja parima võrgumaterjali rändvähi passiivseks püügiks. See paneb aluse püügimeetodite väljaarendamiseks ja invasiivse liigi võimalikuks töönduslikuks püügiks.