Sirvi Autor "Teder, Siim (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Aberdiin-anguse ja herefordi noorpullide kontrollitud üleskasvatamise tulemuste analüüs aastatel 2018–2023(Eesti Maaülikool, 2025) Luhalaid, Mirel; Teder, Siim (juhendaja); Söötmisteaduste õppetoolEestis on kaks populaarsemat lihaveisetõugu aberdiin-angus (Ab) ja hereford (Hf). Nende jõudlusnäitajate analüüs oleks vajalik, et näha, kuhu aretusega jõutud on ning millele tuleks edaspidi keskenduda. Käesoleva töö eesmärk oli analüüsida Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi ning Eesti Maaülikooli koostöös läbiviidavas söötmiskatses olnud Hf ja Ab noorpullide katse lõppmasse, ööpäevaseid massi-iibeid ning söödakasutuse efektiivsust aastati. Autor püstitas hüpoteesid: 1. Katseaastate jooksul suurenevad pullikute keskmised lõppmassid ja ööpäevased massi-iibed; 2. Sööta efektiivsemalt kasutavate pullikute arv katses suureneb aastate jooksul. Töös analüüsiti katsesse võetud pullikute tulemusi viie aasta vältel. Igal katseaastal kaaluti pullikuid kahe nädalaste intervallidega ning seejärel kahel järjestikusel päeval katseperioodi lõpus. Ab ja Hf pullikuid analüüsiti järgmiste näitajate osas: katse lõppmass, juurdekasv, ööpäevane massi-iive katses, söödakasutus ühe kg juurdekasvu kohta ning söödakasutuse efektiivsus. Keskmised lõppmassid olid mõlemal tõul suurimad katse kolmandal aastal ning väikseimad viimasel analüüsitud aastal. Samas olid ööpäevased massi-iibed suuremad katse esimesel ning väikseimad viimasel analüüsitud aastal. Ka söödakasutus oli mõlemal tõul parim katse esimesel aastal. Püstitatud hüpoteesid ei leidnud analüüsi põhjal kinnitust. Katseaastate vältel ei olnud võimalik teha järeldusi aberdiin-anguse ja herefordi pullide lõppmassi ja massi-iibe suurenemise ega söödakasutuse efektiivsuse paranemise kohta. On võimalik, et konkreetsemaid järeldusi saab tulevikus teha, kui analüüsida pikemat ajaperioodi või suuremat arvu noorpulle. Samuti oleks võimalik täpsemalt hinnata söödakasutust, kui analüüsida iga noorpulli söötmist individuaalselt.Kirje Poegimisjärgse haiguse mõju emaka involutsioonile, munasarjafunktsiooni taastumisele ja tiinestumise määrale eesti holsteini lehmadel ühe tootmiskarja näitel(Eesti Maaülikool, 2026) Aus, Elerin; Kask, Kalle (juhendaja); Karis, Priit (juhendaja); Teder, Siim (juhendaja); Kliinilise veterinaarmeditsiini õppetoolPoegimisjärgne periood on piimalehmade jaoks üks kriitilisemaid etappe, mil samaaegselt toimuvad ulatuslikud ainevahetuslikud, immunoloogilised ja hormonaalsed muutused, mis suurendavad looma vastuvõtlikkust haigustele. Käesoleva lõputöö eesmärk oli hinnata poegimisjärgsete haiguste seost emakapõletiku esinemise, emaka involutsiooni kestuse, munasarjafunktsiooni taastumise ning sigimis- ning tootmisnäitajatega ühe tootmiskarja näitel. Töös kasutati OÜ Estonia Piibu farmis 2023. aasta juulist oktoobrini korduvpoeginud lehmade andmeid. Loomad jaotati kahte rühma vastavalt poegimisjärgses rühmas viibimise kestusele kuni 6 päeva või üle 6 päeva. Emaka ja munasarjade seisundit hinnati ultraheliuuringu ja rektaalse palpatsiooni teel kahel korral, sigimis- ja toodanguandmed koguti Eesti Põllumajandus ja Jõudluskontrolli AS-i (EPJ) andmebaasist Vissuke. Andmete analüüsil kasutati Microsoft Exceli statistilise analüüsi tööriistu. Emaka taastumise ja sigimisnäitajate osas ilmnes arvuline paremus tervete lehmade rühmas, samas kui munasarjafunktsiooni taastumise näitajad olid arvuliselt paremad haigete lehmade rühmas. Nendes näitajates statistiliselt olulisi erinevusi ei tuvastatud. Tervete lehmade rühmas olid kõik toodangunäitajad haigete rühmaga võrreldes kõrgemad, kuid statistiliselt olulised erinevused ilmnesid rasva-, valgu- ja energia järgi korrigeeritud piima (EKM) toodangus. Tulemused viitavad, et poegimisjärgsed haigused võivad olla seotud madalama sigimisedukuse ja väiksema toodanguga, mistõttu on oluline nende varajane avastamine ja ennetamine karjas, kuid seoste täpsemaks hindamiseks on vajalikud täiendavad uuringud.