Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Tambets, Meelis (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Sillaoru hüdroelektrijaama mõju lõhe noorjärkude laskuvale rändele Purtse jões
    (Eesti Maaülikool, 2018) Järvekülg, Ott; Tambets, Meelis (juhendaja); Vilbaste, Sirje (juhendaja)
    Eesti jõgedel on üle 50 hüdroelektrijaamaga (HEJ) paisu ning kõigi nende juures on oluliseks probleemiks kaladele ohutute allarände tingimuste tagamine. 2015. a Purtse jõel Sillaoru HEJ juures läbi viidud lõhesmoltide laskuva rände uuring oli Eestis esimene sellelaadne. Eesmärgiks oli uurida smoltide laskuva rände ajalist ja ruumilist kulgu ning erinevate rändeteede ohutust töötava HEJ, kalapääsu ja liigveelaskmega paisu juures. Uuringus kasutati RMK Põlula kalakasvatuskeskuses ettekasvatatud lõhesmolte, kes enne asustamist märgistati rasvauime lõikamisega, 40 isendit ka individuaalsete akustiliste märgistega. Kalade laskuva rände kulgu jälgiti mõrrapüükide ja akustilise telemeetria meetodit kasutades. Selgus, et vaatamata suhteliselt väikesele vooluhulgale valis enamik smolte (71–74%) paisu juures laskumiseks kalapääsu. Oluline osa laskujatest (23–26%) valis rändeteeks põhivoolul oleva HEJ derivatsioonikanali ning vaid üksikud isendid (3%) eelistasid allarändeteena paisu liigveelasku, mille vooluhulk oli lähedane kalapääsu vooluhulgale. Rände ajaline analüüs näitas, et asustatud kalad alustasid koheselt allarännet. Esimesel päeval läbis paisu 69%, teisel 20%, kolmandal 6% ja neljandal 3% laskujatest. Laskumise intensiivsus oli kõrgem perioodil õhtul kella 18-st hommikul kella 6-ni, maksimum vahetult enne südaööd. Laskumisel läbi HEJ oli smoltide kohene suremus vähemalt 33% ning järelsuremus 7%. Laskumisel üle liigveelaskme ja läbi kalapääsu suremus puudus. Uuringust järeldub, et senini seadusega nõutud 25 mm võre HEJ turbiinide sissevoolul pole piisava tihedusega tõkestamaks lõhesmoltide sattumist turbiinidesse.
  • Pisipilt
    Kirje
    Ülevaade Eesti kalapääsudest
    (2014) Parts, Jaan; Paaver, Tiit (juhendaja); Tambets, Meelis (juhendaja)
    Töö eesmärgiks oli teada saada kui palju on viimasel ajal Eestisse rajatud kalapääsusid ning kui palju on veel plaanis rajada. Töö jaoks vajalikud andmed sain Meelis Tambetsilt, Eesti Loodushoiu Keskusest ning Tauno Jürgensteinilt, SA Eesti Forellist. Töö tulemus täitis seatud eesmärgid ning sain teada et alates 2009. aastast alates on 2014. aasta alguseks rajatud meie vooluveekogudele 40 kalapääsu ning 2015. aastaks plaanitakse rajada veel 29 pääsu. Lühikokkuvõte inglise keeles (max 1 A4 lk.): The aim of this research was to find out how many fish passes have recently beel built in Estonia and also how many fish passes are still planned to built. The data, which was required for the research has received from Meelis Tambets, Eesti Loodushoiu Keskus and also from Tauno Jürgestein, SA Eesti Forell. The results of the research fulfilled the goals. I found out, that since 2009 to the beginning of 2014, there are built 40 fish passes to our watercourses in Estonia and about 29 fish passes are planned to built to 2015.