Sirvi Autor "Talgre, Liina (koostaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 5 5
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Haljasväetis - mullaviljakuse parandaja(Eesti Maaülikool, 2018) Talgre, Liina (koostaja); Luik, Anne (koostaja); Peetsmann, Elen (toimetaja)Käesolevas trükises antakse ülevaade haljasväetiseks sobivatest taimeliikidest ja nende segudest ning kasutusvõimalustest. Trükis on mõeldud mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegelevatele põllumajandustootjatele.Kirje Haljasväetis - mullaviljakuse parandaja(Eesti Maaülikooli Mahekeskus; Eesti Maaülikool, 2023) Talgre, Liina (koostaja); Luik, Anne (koostaja); Peetsmann, ElenJätkusuutlikuks maheviljeluseks tuleb arendada viljelussüsteeme, mis tagaksid elurikkuse suurenemise, mullaviljakuse paranemise ja stabiilse ning kvaliteetse saagi. Põhinedes kohalikel taastuvatel ressurssidel, sõltub maheviljeluses mullaviljakus olulisel määral orgaaniliste väetiste kasutamisest. Haljasväetiseks kasvatatavad kultuurid mängivad selles olulist rolli. Haljasväetised on maheettevõtetes, kus loomakasvatusega ei tegeleta, mullaviljakuse hoidmiseks lausa möödapääsmatud. Kõige olulisem on nende kasvatamine huumusevaestel ja puuduliku mikrobioloogilise tegevusega muldadel. Mulla viljakuse ja tervise kandja on orgaaniline aine. Mida rohkem on mullas orgaanilist ainet, seda aktiivsem ja mitmekesisem on sealne elu. Aktiivne ja mitmekesine mullaelustik parandab nii mulla toitainete sisaldust kui ka struktuuri ning aitab taimekahjustajaid paremini kontrolli all hoida.Kirje Lõpparuanne : Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames läbiviidava uuringu „Korjetaimede seemnesegude väljatöötamine“ täitmise kohta 2016-2019. a. : töövõtuleping nr 303(Maaeluministeerium, 2020) Talgre, Liina (koostaja); Keres, Indrek (koostaja); Madsen, Helena (koostaja); Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituutSuur osa inimeste toidust on otseselt või kaudselt seotud putuktolmlemisega, samuti mõjutavad tolmeldajad elurikkust laiemalt. Seetõttu on väga oluline soodustada mesilaselaadsete arvukust. Järjest intensiivsem põllumajandus muudab põllumajandusmaastiku ühetaolisemaks, mille tagajärjel jääb tolmeldajatele sobivaid toidutaimi ja elupaiku üha vähemaks. Suurendades põllumajandusmaastikus nektarit ja õietolmu pakkuvate õistaimede hulka ja mitmekesisust, saame tõsta tolmeldajate arvukust. Üks võimalusi on kasvatada põllumaadel korjetaimede segusid. Põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parandamine on üks Eesti maaelu arengukava 2014-2020 prioriteete, mille täitmisesse panustab muuhulgas keskkonnasõbraliku majandamise toetus koos mesilaste korjealade rajamise lisategevusega. Kuigi aasta-aastalt on suurenenud mesilaste korjealade rajamise lisategevuse elluviijate arv ja pindala, on laienemise üks võimalikke pidureid eri korjetaimeliikide puhaskultuurina kasvatamise nõue. Korjetaimede seemnesegude väljatöötamiseks tellis Maaeluministeerium Eesti Maaülikoolist uuringu, mida rahastati Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 eelarvest ning mille tulemusi võetakse arvesse keskkonnatoetuste nõuete tõhusamaks rakendamiseks. Uuringu eesmärk on välja töötada ja koostada vähemalt kaks mesilaste ja teiste tolmeldajate korjealade rajamiseks sobivat seemnesegu, mis korjeperioodil pakuvad nektarit ja õietolmu võimalikult pikal ajavahemikul. Meetaimede segude koostamiseks puuduvad teoreetilised alused, mistõttu tuleb liikide soovitatav vahekord teha kindlaks katseliselt. Segude koostamisel lähtuti põhimõttest, et segu peab olema võimalikult pika õitseajaga, konkurentsivõimeline umbrohtude suhtes ja segusse valitud liik peab olema alles katseperioodi lõpuks st. et üks või mitu liiki ei oleks konkurentsi tingimustes taimikust välja langenud. Korjetaimede seemnesegu koostises pidi olema vähemalt kolm korjetaime liiki ning segu pidi sobima kasutamiseks Eesti klimaatilises tingimustes valdaval osal põllumuldadel.Kirje Lõputöö vormistamise juhend(Eesti Maaülikool, 2024) Järve, Ina (koostaja); Külvik, Mart (koostaja); Laarmann, Diana (koostaja); Naruskov, Karin (koostaja); Reinvee, Märt (koostaja); Roosmaa, Ülle (koostaja); Talgre, Liina (koostaja)See juhend on koostatud eesmärgiga ajakohastada ja lihtsustada Eesti Maaülikooli (edaspidi: ülikool) rektori 14.12.2017. aasta käskkirjaga nr 1-8/45 kinnitatud lõputöö vormistamise nõudeid. Juhendiga reguleeritakse ülikooli bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe ning magistri- ja integreeritud õppe lõputööde vormistamist. Uuendatud juhendis on aluseks võetud ülikooli kirjalike üliõpilastööde vormistamise tavad, seetõttu see suuri muudatusi ei sisalda. Võrreldes eelmise versiooniga on muudetud eelkõige juhendi struktuuri ja lisatud senisest enam näiteid, mis on muust tekstist eraldamise eesmärgil ümbritsetud raamjoonega. Lõputöö vormistamise üldnõuded on esitatud nüüd lisas 1. Jätkuvalt on juhindutud tekstitöötlusprogrammi MS Word võimalustest. Uue teemana käsitletakse juhendis tehisaru kasutamist ideede ja näidete genereerimiseks, kuid tähelepanu juhitakse sellele, et see ei asenda lõputöö autori analüüsi ega sünteesi. Juhend on koostatud lõputöö malli abil ja kujutab endast ühtlasi korrektse vormistuse näidet. Kui ei ole öeldud teisiti, tuleb siinsetest nõuetest lähtuda ka teiste kirjalike üliõpilastööde puhul, nagu ainetöö, referaat, essee, projekt, uurimistöö, aruanne ja äriplaan. Lõputöö teema valimise, juhendamise, retsenseerimise, kaitsmise ja avalikustamise nõuded on sätestatud ülikooli nõukogu määruses „Bakalaureuse- ja magistrikraadi andmise tingimused ja kord“. Lõputöö on iseseisev teoreetilist ja empiirilist komponenti sisaldav akadeemiline uurimuslik töö. Selle eesmärk on rakendada, kinnistada ja üldistada kõrgharidusõpingute ajal omandatud erialaseid teadmisi ja oskusi ning saada erialase teadusliku uuringu tegemise kogemus.Kirje Mahetoit : loomulik, kasulik ja keskkonnasõbralik(SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus; Mahepõllumajanduse Koostöökogu, 2023) Peetsmann, Elen (koostaja); Luik, Anne (koostaja); Pehme, Sirli (koostaja); Talgre, Liina (koostaja); Veromann, Eve (koostaja); Matt, Darja (koostaja)Mahe- ehk ökoloogilise põllumajanduse tähtsus ja pakutavad lahendused kliima- ja keskkonnaprobleemide leevendamiseks on muutunud seoses Euroopa Liidu roheleppe ja talust taldrikule strateegia eesmärkidega väga oluliseks. Toidutootmise puhul on oluline jätkusuutlikkus – lisaks tervislikule ja kvaliteetsele toidule tuleb kogu tootmisprotsessi etappide juures arvestada ka keskkonna-, sotsiaal- ja majanduslikke mõjusid. Mahepõllumajandus lähtub just neist printsiipidest, mis tagavad mahetoidu kestlikkuse: tervis, ökoloogilisus, õiglus ja hoolivus. Euroopa mahetoidu turg kasvab kiiresti – 2021. a oli selle käive üle 54 miljardi euro. Euroopa suurim mahetoidu turg on Saksamaal, järgnevad Prantsusmaa ja Itaalia. Suurima maheturu osakaaluga riigid on Taani (13%) ja Austria (11,6%). Ühe elaniku kohta kulutavad mahetoidule kõige rohkem šveitslased (425 eurot aastas) ja taanlased (384 eurot). Eestis on mahetoidu turg viimastel aastatel kiiresti arenenud, nõudlus ületab osade tootegruppide puhul pakkumise nagu mujalgi Euroopas. Eesti on mahemaa osakaalu poolest Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esirinnas. 2022. aastal oli 23% Eesti põllumajandusmaast mahe. Samuti peeti rohkem kui pooli Eesti lihaveiseid ja lambaid mahedana. Ka mahetoodete valik ja kättesaadavus on pidevalt kasvanud, 2021. a oli mahetoidukaupade osakaal Eesti toiduturul 5%. Peamised eestlaste mahetoidu ostmise põhjused on tarbijauuringute järgi tervislikkus, toodete kodumaisus, maitse meeldivus, mahetootmise põhimõtte meeldivus, soov toetada mahetootjaid ja tootmise keskkonnasõbralikkus. Toidu kvaliteeti hinnatakse teadusuuringutega. Toiduohutuse ja tervisemõjude usaldusväärne hinnang peaks põhinema terviklikul lähenemisel, kahjuks keskendutakse uuringutes aga enamasti vaid toiteväärtusele. Oluline on mõista, et paljud põllumajanduses ja toidutootmises kasutatavad kemikaalid võivad olla tervisele kahjulikud ja ka seda tuleb toidu kvaliteedi hindamisel arvestada. Seepärast uuritaksegi mahe- ja tavatoitu võrdlevates teadustöödes toiteväärtuse kõrval ka teisi toidus olevaid ja tervist mõjutavaid aineid, nagu näiteks taimekaitsevahendite jäägid, nitraadid, kunstlikud lisaained jms. Mahukad teadusuuringute ülevaated näitavad, et mahe- ja tavatavatoidul on erinevused toitainelise koostise osas ja mahetoidul on parem toiteväärtus. Mahetoit ei sisalda pestitsiidide jääke ja raskmetallide sisaldus on oluliselt madalam võrreldes tavatoiduga. Seega mahetootmine ja mahetoidu tarbimine toetavad nii inimese tervist kui aitavad hoida meie keskkonda. Käesolev väljaanne on koostatud teadusartiklite ja raportite põhjal, mis on loetletud kasutatud kirjanduses.